Ǵalymnyń aıtýynsha, búginde Qazaqstandaǵy qyzylsha egistiginiń 95 paıyzyn Germanıa, Fransıa, Nıderlandy syndy memleketterden ákelingen sorttar quraıdy. Ol suryptar aýrýlarǵa tózimdi, túsimi mol jáne tuqym óngishtigi joǵary.
– Ashyǵyn aıtqanda, elimizde shirik aýrýyna tózimdi, ónim túsimi joǵary, aýrý qozdyrǵyshtary men zıankesterge qarsy dárilengen sapaly tuqym joq jáne ol óndirilmeıdi. Máselen, Almaty oblysynyń Aqsý, Sarqan aýdandarynda birneshe myń gektar qyzylsha ósirýge tıimdi jerler bar. Sol aımaqtarda qyzylsha ósiretin tanaptarda shirik aýrýynyń sporalary az jáne qant qyzylshasynyń shirik aýrýymen zalaldanýy tómen, aýrýdyń taralý mólsheri 5-7 paıyzdan aspaıtyn, kem degende 500 sentner, odan da mol ónim bere alatyn 30-40 myń gektar jer bar. Jambyl oblysynda da 35-45 myń gektar topyraqta tamyrjemisi shirikteriniń qozdyrǵyshtary óte tómen mólsherde kezdesetin tanaptar bar. Eger biz tátti túbir alqaptarynyń kólemin 100 myń, túsimin ár gektardan 500 sentnerge jetkizsek, 500 myń tonna qumsheker óndirýge múmkindigimiz bar. Bul degenimiz – biz ózimizdi qantpen qamtamasyz etip qana qoımaı, eksportqa da shyǵara alamyz, – deıdi Ádilhan Máýı.
Mamannyń paıymdaýynsha, mol túsim alý úshin eski qyzylsha egiletin tanaptar topyraǵynyń qunaryn qalpyna keltirý kerek. Sonymen qatar sýarmaly jerdi tıimdi paıdalanyp, aýyspaly egis júıesin saqtaýǵa basymdyq bergen abzal. Degradasıaǵa ushyraǵan alqaptardy qaıta aınalymǵa keltirý úshin qyzylsha daqylynyń shirik aýrýlarymen joǵary dárejede zalaldanǵan alqaptarynda tolyq agrotehnıkalyq tásilderdi saqtap, kúz aılarynda degradasıaǵa ushyraǵan tanaptarda súdiger jyrtar aldynda gektaryna 40-60 tonna kóń berý qajet. Bul sharalar jylda júrgizilýi tıis. Sodan keıin jerdi 25-30 santımetr kóleminde jyrtyp, topyraq qunarlylyǵyn arttyrǵan jón.
– Qazaqstanda sońǵy jarty ǵasyrda shyǵarylǵan qyzylsha sorttary men býdandardyń shirik aýrýyna tózimdiligi óte tómen jáne olar 90-100 paıyzǵa zalaldanady. Elde ǵalymdarymyz qant qyzylshasynyń aýrýǵa tózimdi sorttary men býdandaryn shyǵarýmen aınalyspaǵan. Eger biz qyzylsha egistigin ulǵaıtyp, ónimdi arttyryp, elimizdi qantpen qamtamasyz etemiz desek, osy máseleni túbegeıli sheshýimiz kerek, – dep atap ótti ǵalym.
Germanıada jylyna ondaǵan qyzylsha sorttary shyǵarylady eken. Shyǵarylǵan suryptar 4-5 jylǵa deıin shirik aýrýymen zalaldanbaıtyndaı rotasıalanady. Al zalaldana bastaǵan sortty basqa aýrýǵa tózimdi suryppen aýystyryp otyrady. Eýropa, AQSH, Kanada syndy elderde eń birinshi aýrýǵa tózimdi sorttarǵa kóp kóńil bólinedi eken.
Osy oraıda aıta keteıik, Qazaqstan qant qyzylshasyn ósiretin elder qataryna jatady. Dese de biz ózimizdi qantpen nebári 5-aq paıyzǵa qamtamasyz etemiz. Qalǵan ónimder Reseı, Ýkraına jáne Belorýssıadan tasymaldanady. Al búginde bul daqyldyń egis kólemi 10 myń gektardan aspaıdy, túsimi de 4-6 esege deıin kemigen.
– İlgeride elimizde qyzylsha óńdeıtin 8 zaýyt jumys istese, búginde Jambyl, Kóksý jáne Aqsý qant zaýyttary ǵana ónim shyǵarady. Atalǵan kásiporyndardyń ózi shıkizattyń jetispeýshiliginen bir-eki aı ǵana jumys isteýge májbúr. Sondyqtan atalǵan salanyń jumysyn jandandyrý úshin aldymen ǵylymı túrde júıeli jumys júrgizgen jón, – deıdi ǵalym.
