Nátijesinde jazǵy kórsetkishtermen salystyrǵanda qazan aiynda tutynýshylyq senim aitarlyqtai óskenin baiqaýǵa bolady.
Ony anyqtaý úshin Qazaqstan men Ózbekstanda sarapshylar halyq sanyna shamalas ai saiyn 3600, Qyrǵyzstanda 1600 jáne Tájikstanda 1200 azamatqa telefon arqyly saýalnama ótkizedi.
Zertteýler álemniń kóptegen elderinde tutynýshynyń senim indeksterin alý úshin paidalanylatyn United Research Technologies Group zertteý kompaniiasy ádisnamasyna negizdelgen.
QAZAQSTANDA...
Qazaqstanǵa keletin bolsaq, tutynýshylyq senim indeksi (CCI) qazan aiynda 103,3 pýnktti qurap, úsh aida alǵash ret ósim kórsetti. Bul - sońǵy jyldaǵy eń joǵary jáne 14 ailyq zertteý tarihyndaǵy ekinshi eń joǵary kórsetkish.
Ósýdiń negizgi faktory - jalpy ekonomikalyq jaǵdaiǵa bailanysty qosalqy indekster. Kútýlerdiń qosalqy indeksi 4,3 pýnktke, al Qazaqstan ekonomikasynyń ózgeristerin baǵalaý 4,1 pýnktke ósti.
Qazaqstandyqtardyń 56,2%-y 12 aidan keiin el ekonomikasy jaqsarady dep esepteidi. Qyrkúiek aiynda mundai qazaqstandyqtardyń úlesi 49,4% bolǵan.
Óńirlik bóliniste Qyzylorda oblysy optimisterdiń kóshin bastady. Onda respondentterdiń 64%-y bir jyldan keiin ekonomikalyq jaǵdai jaqsarady dep sanaidy. Reitingtiń aýtsaideri - Qaraǵandy oblysy, onda jaǵymdy jaýaptar úlesi - 45%. Qyrkúiek aiynda kóshbasshy Shymkent qalasy, al eń nashar óńir – Shyǵys Qazaqstan oblysy.
Jeke materialdyq jaǵdaiǵa bailanysty qosalqy indekster jaqsy ósim kórsetti.
Naqty baǵalaýdyń qosalqy indeksi 3,4 pýnktke, al boljam men kútýlerdiń qosalqy indeksi 2,9 pýnktke ósti. Saýalnamaǵa qatysqandardyń ishinde qazaqstandyqtardyń 33,5%-y ózderiniń materialdyq jaǵdaiy sońǵy jyly jaqsardy dep esepteidi. Qyrkúiekte sondai pikir bildirgen adamdar úlesi - 31,7%. Sondai-aq, aldaǵy 12 ai ishinde materialdyq jaǵdaiynyń jaqsarýyn kútetinderdiń qatary azdap ósti.
Qazaqstandyqtardyń infliatsiialyq boljamdary qyrkúiekte kúrt ósken soń azdap tómendedi. Baǵanyń ósýin kútetinderdiń úlesi bir ai ishinde 26%-dan 24,6%-ǵa deiin, al 12 ai ishinde 26,3%-dan 24,4%-ǵa deiin tómendedi. Aita ketý kerek, QR Ulttyq bankiniń zertteýi halyqtyń infliatsiialyq kútýleriniń kúrt ósýin kórsetti. Osy zertteýdiń derekterine sáikes baǵanyń qaryshtap ósýin kútetinderdiń úlesi jyl ishinde 23%-dan 32%-ǵa deiin, al bir ai ishinde 15%-dan 22%-ǵa deiin ósti. Ulttyq banktiń qyrkúiektegi zertteýindegi tómendeý Freedom Finance Global zertteýiniń tamyzdaǵy tómendeýimen sáikes keldi. Esterińizge sala keteiik, resmi túrde jyldyq infliatsiia aqpannan bastap baiaýlap keledi jáne qazir 10,8% quraidy, bul da azamattardyń kóńil-kúiine oń áser etýi múmkin.
Qazaqstandyqtardyń jekelegen taýarlary men qyzmetteriniń ishinde eń aldymen et pen qustyń, nan men nan-toqash ónimderiniń, sút pen sút ónimderiniń, unnyń baǵasynyń ósýi alańdatady. Bul jalpy Ortalyq Aziianyń barlyq elderinde tán kórinis.
Qyrkúiekte dollar baǵamynyń 4,4%-ǵa kúrt ósýine qaramastan, qazaqstandyqtardyń devalvatsiialyq boljamy qazan aiynda azaiyp, tipti tamyz deńgeiinde qaldy. Qazan aiynda biz dollar baǵamynyń 2%-ǵa tómendegenin kórdik, bul qazaqstandyqtardyń kóńil-kúiine áser etken bolýy múmkin. Onyń ústine rýbl teńgege qatysty 4,3% nyǵaidy, bul da teńgeniń dollarǵa shaqqandaǵy álsireýine qatysty alypsatarlyq sanyn azaitty.
Saýalnamaǵa qatysqandardyń 41,4%-y jumyssyzdyq kóbeiedi dep sanaidy. Bir qyzyǵy, osydan týra bir jyl buryn osy kórsetkish 35,6% bolatyn, iaǵni qazaqstandyqtarda jumyssyz qalamyz ba degen ýaiym basym.
ÓZBEKSTANDA...
Ózbekstanda tutynýshylyq senim indeksi úshinshi ai qatarynan úsh pýnktke ósip, 134,4 pýnktti qurap, halyq arasyndaǵy oń kórsetkishtiń joǵary deńgeiin kórsetip otyr. Bul joly indekstiń barlyq komponentteri ulǵaidy, biraq eń úlken ósim jeke materialdyq jaǵdaidy baǵalaý máselesinde baiqalýda, onyń qosalqy indeksi birden bes pýnktke ósti. Sondai-aq, ózbekstandyqtardyń jalpy boljamdaryna qatysty suraqtar rekordtyq deńgeige jetti. Jaýaptardyń shamamen 80%-y jaǵymdy boldy. Onyń ústine, aýyl jáne qala halqy arasyndaǵy tutynýshylyq senimdiliktiń aiyrmashylyǵy aitarlyqtai azaidy. Aýyl turǵyndary tutynýshylyq senimdi qala turǵyndaryna qaraǵanda 0,3 pýnktke ǵana joǵary kórsetedi.
Aimaqtyq bóliniste kóshbasshylardyń aýysýyn baiqaýǵa bolady. Qazan aiynda Ándijan men Buhara oblystarynyń ornyna Ferǵana oblysy jeke kóshbasshy boldy, onda turǵyndardyń 74%-y materialdyq jaǵdaiynyń jaqsarǵanyn aitady. Degenmen, Tashkent halqynyń 49%-y ǵana ómir sapasy kóterilgenin aitqan.
Ózbekstandyqtardyń kiris deńgeii boiynsha aýqatty adamdardyń 85%-y sońǵy jyldary jeke materialdyq jaǵdaiynyń jaqsarǵanyn aitqan, kedeilerdiń 29%-y ǵana osyndai pikirde boldy. Aldaǵy 12 ai ishinde eldegi jeke materialdyq jaǵdai, ekonomikalyq ahýal boiynsha da kútýler jaqsardy. Qyrkúiekte turǵyndardyń 70,9%-y jeke materialdyq jaǵdaiynyń jaqsarýyn kútken, al qazan aiynda mundai adamdardyń úlesi 73,8%-ǵa deiin ósken.
Taǵy da birinshi jáne sońǵy oryndardy Ferǵana oblysy men Tashkent qalasy ielendi. Qyrkúiek aiynda kóshbasshy da, aýtsaider de solar boldy. Bir aida Ferǵana oblysyndaǵy ekonomika máselesindegi optimisterdiń úlesi 73%-dan 78%-ǵa deiin ósti. Memleket astanasynda kerisinshe, mundai adamdardyń úlesi 61%-dan 57%-ǵa deiin tómendedi.
Bailar men kedeiler arasyndaǵy optimizm aiyrmashylyǵy qyrkúiekke qaraǵanda 13-ten 22 k.p. deiin birshama ósti. Kedeilerdiń 56%-y Ózbekstan ekonomikasy jaqsarady dep senedi, bailardyń 78%-y da osyndai úmitte.
Qazan aiynda ózbekstandyqtardyń infliatsiiasy qyrkúiek aiyndaǵy kúrt ósimnen keiin birshama tómendedi. Eger ol kezde respondentterdiń 40,1%-y baǵanyń qaryshtap ósýin atasa, qazan aiynda úlesi 33,2%-ǵa deiin tómendedi. Sondai-aq, baǵalar burynǵyǵa qaraǵanda jyldam ósedi dep sanaityndardyń úlesi 50,6%-dan 49,8%-ǵa deiin azaidy.
Jekelegen azyq-túlik ónimderiniń ishinde ekinshi ai qatarynan «et, qus» jáne «un» baǵalarynyń ósýin ózbekstandyqtardyń jartysynan astamy sezindi. Degenmen, resmi statistika et baǵasy ósiminiń birshama baiaýlaǵanyn, tipti unnyń arzandaǵanyn kórsetedi. Eger qyrkúiekte un baǵasy bir aida 15,7%-ǵa ósken bolsa, qazan aiynda 1,6% -ǵa tómendedi.
Al infliatsiialyq kútýler is júzinde ózgergen joq. Eger baǵanyń óte kúshti ósýin kútetinderdiń úlesi bir aidan keiin 18,7%-dan 19,6%-ǵa deiin ósken bolsa, onda osyndai kórsetkish bir jylǵa shaqqanda 27,7%-dan 27,2%-ǵa deiin tómendedi. Osylaisha, infliatsiianyń birshama tómendeýi halyqtyń pikirine áser etken joq. Eger kelesi ailarda infliatsiia báseńdeýin jalǵastyrsa, sandar qandai bolatynyn anyqtaý qyzyqty bolmaq.
Qazan aiynda ózbekstandyqtardyń devalvatsiialyq boljamy birshama azaidy. Jyl boiy dollarǵa shaqqanda sýmnyń álsireýine qatysty kórsetkish tómen. Turǵyndardyń 60,8% álsireýdi kútedi, bul qyrkúiektegi kórsetkishten 63,3% tómen. Sým qatarynan ekinshi ai turaqty, sondai-aq tutynýshylyq senimdiliktiń jalpy jaqsarýy jáne infliatsiianyń tómendeýi yqtimal faktor boldy. Aita keteiik, bul joly pessimisterdiń azaiýyna dollar baǵamynyń saqtalýyn kútetinderdiń kóbeiýi sebep. Ekinshi jaǵynan, 60,8% kórsetkish báribir óte joǵary, ásirese Ortalyq Aziianyń basqa elderimen salystyrǵanda.
Somnyń álsireýin kútetinderdiń úlesi 49,1%-dan 48,7%-ǵa deiin az da bolsa tómendedi. Kredittik senim aidan aiǵa turaqty ósýin jalǵastyrýda. Qazir nesieler úshin jaqsy ýaqyt dep sanaityndardyń úlesi shilde aiyndaǵy 31,2%-dan qazan aiynda 33,8%-ǵa deiin ósti.
Depozittik indeks boiynsha zertteýdiń tórt aiyndaǵy eń joǵary mán baiqalýda: 58,5 pýnkt. Ózbekstandyqtardyń 41,3%-y qazir depozitter úshin jaqsy ýaqyt dep esepteidi. Tynyshtyq indeksi jalpy tutynýshylyq senimniń ósýimen birge ósim kórsetip keledi. Alaida jyl boiy jumyssyzdyqtyń ósýin kútetinderdiń úlesi qyrkúiektegi 40,9%-dan qazanda 44,2%-ǵa deiin ósti.
QYRǴYZSTANDA...
Qyrǵyzstanda qazan aiynda tutynýshylyq senim indeksi qyrkúiekpen salystyrǵanda 1,4 pýnktke ósip, tórt aidaǵy zertteý rekordyn jańartyp, 129,2 pýnktti qurady. Bes qosalqy indekstiń qyrkúiekte ósim kóshbasshysy bolǵan iri satyp alýlar úshin qolaily jaǵdailardan basqa tórteýi ósimdi kórsetti. Sondai-aq, aýyl jáne qala halqy arasyndaǵy joǵary nátije aiyrmashylyǵy úrdisi saqtalyp, basqa Ortalyq Aziia elderine qaraǵanda Qyrǵyzstannyń aýyl halqy kóbinese joǵary tutynýshylyq senim kórsetip otyr.
Qazan aiynda qyrǵyzstandyqtardyń 49,1%-y olardyń sońǵy jyldaǵy jeke materialdyq jaǵdaiy qandai da bir jolmen jaqsarǵanyn atap ótti. Qyrkúiekte kórsetkish 48,5% boldy, biraq materialdyq jaǵdaiy kerisinshe 16%-dan 12,8%-ǵa deiin nasharlaǵandardyń úlesi aitarlyqtai tómendedi.
Aimaqtyq bóliniste Osh oblysynyń turǵyndary úzdik kórsetkishterdi kórsetti, onda 59,5% materialdyq jaǵdaidyń jaqsarǵanyn atap ótti. Ekinshi ai qatarynan Shý oblysy aýtsaider bolyp shyqty, onda optimisterdiń úlesi 36,3%-dy ǵana qurady.
Sondai-aq ekonomikalyq jaǵdaidaǵy ózgeristerdi baǵalaý aitarlyqtai ózgerdi, onyń indeksi qyrkúiekke qatysty eki tarmaqqa ósti. Qyrǵyzstandyqtardyń 56%-y el ekonomikasy qandai da bir jaqsarýdy kórsetti dep esepteidi, al qyrkúiekte mundai kórsetkishter 54,4% bolǵan. Onyń ústine pessimister úlesi 18,2%-dan 16,9%-ǵa deiin tómendedi.
Quldyraǵan jalǵyz qosalqy indeks «iri satyp alýlar úshin qolaily jaǵdailardy baǵalaý» boldy. Degenmen, qosalqy indeks shilde jáne tamyz ailaryna qaraǵanda edáýir joǵary. Qyrǵyzstandyqtardyń 37,6%-y qazir iri satyp alýlar úshin qolaily jaǵdai dep esepteidi. Qyrkúiek aiynda olardyń úlesi 38% qurady. Sondai-aq, pessimistik jaýaptar úlesi 43,9%-dan 45,7%-ǵa deiin ósti. Jiyntyǵynda bul joǵaryda atalǵan indekstiń tómendeýine ákeldi.
Qyrǵyzstandyqtardyń 34,8%-y baǵa ósti dep esepteidi. Infliatsiialyq kútýler infliatsiiany baǵalaýmen birge tómendedi. Eldegi resmi infliatsiia qazan aiynda 9,6%-dan 9,1%-ǵa deiin kúrt tómendedi, bul halyqtyń pikirimen sai keledi jáne 2021 jylǵy sáýirden bastap eń tómen mán bolyp tabylady.
Qyrǵyzstandyqtardy da, qazaqstandyqtardy da, ózbekstandyqtardy da un baǵasy alańdatýda. Biraq bul joly un baǵasy qatty óskenin atap ótken respondentterdiń úlesi 72,8%-dan 67,6%-ǵa deiin tómendedi. Bul joly resmi statistika jergilikti BAQ jazǵan un baǵasynyń ósýine ishinara sáikes keledi.
Qyrǵyz somy qazan aiynda 0,7%-ǵa álsirep ketti, biraq eldegi devalvatsiialyq kóńil-kúi artty. Dál osyndai kórinis qyrkúiek aiynda da baiqalǵan. Sol kezde turǵyndardyń 31,2%-y bir jyldan keiin somnyń álsireýin kútken, biraq qazan aiynda adamdardyń 34,8% osyndai pikirde bolǵan.
Halyqtyń kredittik senimi turaqty deńgeide qalyp otyr. Bir aida nesie alý úshin qolaily jaǵdai bar dep sanaityndardyń úlesi 23,1%-dan 23%-ǵa deiin tómendedi. Qyrǵyzstandyqtardyń depozittik senimi azdap ósti: oń jaýaptardyń úlesi qyrkúiektegi 29,2%-dan qazandaǵy 31,9%-ǵa deiin ósti. Tynyshtyq indeksi úshinshi ai qatarynan ósýde: Turǵyndardyń 62%-y qazir tynysh ýaqyt dep esepteidi, al alańdaǵandar úlesi - 28,2%. Jumyssyzdyqty arttyrý boiynsha turǵyndardyń boljamy 36,1%-dan 34%-ǵa deiin tómendedi. Degenmen bul shilde men tamyzdyń kórsetkishterinen 2-3 k.p. joǵary.
TÁJIKSTANDA...
Tájikstandaǵy tutynýshylyq senim indeksi qazan aiynda 151 pýnktti qurady jáne Ortalyq Aziianyń qarastyrylyp otyrǵan tórt eliniń ishindegi eń joǵary kórsetkish bolyp qala beredi. Bir aida indeks tutas 7,8 pýnktke ósti, al bes qosalqy indekstiń barlyǵy ósimdi kórsetti. Iri satyp alýlar úshin qolaily jaǵdailardyń qosalqy indeksi kúshti ósti. Sondai-aq, ótken 12 aidaǵy jeke materialdyq jaǵdaidaǵy jáne ekonomikadaǵy ózgeristerdi baǵalaý aitarlyqtai artty.
Qazan aiynda iri satyp alýlardyń qolaily jaǵdaiynyń qosalqy indeksi 11,8 pýnktke kúrt ósip, 98,7 pýnktke jetti, bul beitarap aimaqqa óte jaqyn jáne Ortalyq Aziia elderi arasynda eń joǵary nátije. Tájikstan turǵyndarynyń 47,8%-y qazir iri satyp alýlar men shyǵyndar úshin qolaily ýaqyt ekenin aitady. Bir ai buryn olardyń úlesi 39,7%-dy quraǵan.
Sondai-aq Tájikstandaǵy ekonomikalyq ahýaldaǵy ózgeristerdi baǵalaýdyń jaqsy óskenin atap óteiik. Atalǵan qosalqy indeks qazan aiynda 9,2 pýnktke ósip, tórt aidyń ishinde rekordtyq deńgeide tur. Sońǵy jyly ekonomikanyń jaqsarǵanyn atap ótkenderdiń úlesi qyrkúiekte 74,8% bolsa, qazanda 80,7%-ǵa deiin ósti.
Aimaqtyq bólinis pikir pliýralizmin kórsetpedi. Dýshanbe qalasy aýtsaider boldy, onda jaǵymdy jaýaptardyń úlesi 73,8%-ǵa jetedi. Biraq halyqtyń tabys deńgeii Ortalyq Aziianyń barlyq elderinde baiqalatyn toptar arasyndaǵy naqty korreliatsiiany saqtap qaldy. Respondent qanshalyqty bai bolsa, odan soǵurlym jaǵymdy jaýaptar alynady.
Jeke materialdyq jaǵdaidaǵy ózgeristerdi baǵalaý da sońǵy jyl ishinde aitarlyqtai ósip, 8,1 tarmaqqa ulǵaidy..
Tájikstan halqynyń infliatsiialyq baǵalary men kútýlerine qatysty pikiri qyrkúiektegi kúrt ósýden keiin tómendedi. Eger qyrkúiekte turǵyndardyń 20,8%-y kelesi aida baǵanyń kúshti ósýin kútse, qazan aiynda olardyń úlesi 14,8%-ǵa deiin tómendedi, bul tipti tamyzdaǵy kórsetkishten de tómen.
Tájikstan halqynyń kópshiligi undy baǵasy kóterilgen taýar retinde atap ótti. Eger qyrkúiekte kórsetkish 73% bolsa, qazanda úlesi shamaly 71,8%-ǵa deiin tómendedi. Aitpaqshy, qyrkúiektegi resmi derekter unnyń ailyq ósimin shamamen 13% dep kórsetti.
Tájikstandaǵy devalvatsiialyq boljamdar somonidiń dollarǵa qatysty turaqty baǵamy aiasynda tómen deńgeide qalyp otyr. Qazan aiynda dollar baǵamy ózgergen joq jáne qatarynan segizinshi ai turaqty. Bir ai ishinde ulttyq valiýtanyń álsireýin kútetinderdiń úlesi 20,8%-dan 20,6%-ǵa deiin azdap tómendedi. El halqynyń 26,8%-y (qyrkúiekte 26,4%) 1 jyl kóleminde onyń álsireýin kútip otyr.
Kredittik senim indeksi úshinshi ai qatarynan tómendep keledi, alaida sońǵy eki aida tómendeý qarqyny az boldy. Turǵyndardyń 24,9%-y qazir nesieler úshin jaqsy ýaqyt dep esepteidi (qyrkúiekte 25,4%). Depozittik senim tutastai alǵanda turaqty bolyp qalýda. Qazan aiynda indeks 65,8 pýnktten 66,7 pýnktke deiin ósti, bul kóbinese beitarap jaýaptar úlesiniń 20,6%-dan 26,6%-ǵa deiin ulǵaiýy esebinen oryn aldy. Tájikstandaǵy tynyshtyq indeksi de tutynýshylyq senim indeksimen birge ósti: turǵyndardyń 85,2%-y qazir tynysh ýaqyt (qyrkúiekte 80,9%) dep sanaidy. Sondai-aq jumyssyzdyq kóbeiedi dep alańdaǵandar úlesi az bolyp shyqty. Respondentterdiń 34,4%-y jyl boiy jumyssyzdyq deńgeii ósedi degen, alaida qyrkúiekte mundai adamdar úlesi 39,7% bolǵan.
Qazan aiynda Ortalyq Aziianyń barlyq elderi ekinshi ai qatarynan tutynýshylyq senimniń artqanyn kórsetti. Ásirese, Tájikstan erekshe kózge tústi, onyń CCI indeksi ósip, barlyq rekordtardy eńserýde. Sondai-aq, Qazaqstan 100 pýnktten senimdi túrde ótip, sońǵy 12 aidaǵy eń joǵary tutynýshylyq senim kórsetti. Ózbekstan men Qyrǵyzstan da artta qalmaýǵa tyrysyp, CCI indeksiniń barlyq tórt aidaǵy rekordtyq kórsetkishterin kórsetti.
Tájikstandaǵy ósim birinshi kezekte iri satyp alýlar úshin qolaily jaǵdaidyń kúrt jaqsarýyna bailanysty boldy. Freedom Finance Global makroekonomikalyq zertteýler júrgizgeli mundai nátije buryn-sońdy bolmaǵan. Sondai-aq sońǵy jylǵy ekonomikalyq jáne jeke materialdyq jaǵdaidaǵy ózgeristerdi baǵalaý kúrt jáne bir ýaqytta jaqsardy. Qyrǵyzstan men Qazaqstanda tutynýshylyq senimniń ósýi de osy eki máselege bailanysty boldy. Qazaqstanda CCI jalpy indeksine dástúrli túrde keri áserin tigizetin ekonomika boiynsha baǵalar men kútýler erekshe jaqsardy. Jyl boiy ekonomikanyń ósýi boiynsha boljamdar zertteýlerdiń barlyq 14 aiyndaǵy rekordty jańartty, al ekonomikanyń jaqsarýy 2023 jyldyń naýryz aiynan beri sonshalyqty joǵary bolǵan joq. Ózbekstanda da tutynýshylyq senim jeke materialdyq jaǵdaidaǵy ózgeristerdiń baǵasyn tómendetti, biraq bul tarmaq boiynsha jáne ekonomika boiynsha kútýler aitarlyqtai ósti. Ósý qarqyny Tájikstanǵa qaraǵanda tipti joǵary boldy.
Qyrkúiekte infliatsiialyq kútýlerdiń ósýinen keiin barlyq elderde qazan baǵanyń ósýi máselesinde áldeqaida tynysh bolyp shyqty. Tek Ózbekstan ǵana birkelki nátije kórsete almady, al qalǵan barlyq elderde infliatsiialyq baǵalar men kútýler anaǵurlym aiqyn qarqynmen tómendedi. Ásirese, Tájikstan men Qazaqstan erekshe kózge tústi, onda infliatsiialyq baǵalar kúrt tómendedi. Respondentterdiń kópshiligi baǵalar ósýin toqtatqanmen, undy eń qymbattaǵan taýarlardyń biri retinde atap ótti.
Devalvatsiianyń bolýyna qatysty Ortalyq Aziia elderiniń turǵyndary ártúrli pikir bildirdi. Qazaqstan men Ózbekstanda mundai kútýlerdiń tómendeýi baiqalady. Tájikstanda bári dástúrli túrde turaqty, bir aidaǵy baǵam baǵa belgileýdegi ózgeristerdiń paiyzdyń onnan bir bóligin de kórsetpedi.
Alaida Qyrǵyzstanda devalvatsiialyq kútýlerdiń ósýi jalǵasýda, dollardyń somǵa qaraǵanda ósýi baiqalmaidy. Baǵamnyń ósý qarqynynyń birtindep ulǵaiýy jáne jinaqtaý yqpaly áser etýi múmkin, shilde aiynyń basynan bastap baǵam eki somnan astam ósti.
Ortalyq Aziiadaǵy tórt el turǵyndarynyń tutynýshylyq senimin zertteýdiń tórtinshi tolqyny nátijesi ózara uqsas bolyp shyqty. Tutynýshylyq senim men infliatsiiaǵa bailanysty kórsetkishterdiń barlyq jerde jaqsarǵany baiqalady. Tyǵyz ekonomikalyq bailanystardy eskere otyryp, barlyq jerde infliatsiia men infliatsiialyq kútýlerdiń tómendeýi qisyndy bolyp kórinedi. Sondai-aq, belgili bir elderdegi keibir óńirler qandai da bir sebeptermen kóshbasshy nemese sońǵy oryndardy ielenetinin baiqaýǵa bolady, bul jergilikti jáne respýblikalyq deńgeidegi bilik úshin mańyzdy aqparat bolýy múmkin.
