Nátıjesinde jazǵy kórsetkishtermen salystyrǵanda qazan aıynda tutynýshylyq senim aıtarlyqtaı óskenin baıqaýǵa bolady.
Ony anyqtaý úshin Qazaqstan men Ózbekstanda sarapshylar halyq sanyna shamalas aı saıyn 3600, Qyrǵyzstanda 1600 jáne Tájikstanda 1200 azamatqa telefon arqyly saýalnama ótkizedi.
Zertteýler álemniń kóptegen elderinde tutynýshynyń senim ındeksterin alý úshin paıdalanylatyn United Research Technologies Group zertteý kompanıasy ádisnamasyna negizdelgen.
QAZAQSTANDA...
Qazaqstanǵa keletin bolsaq, tutynýshylyq senim ındeksi (CCI) qazan aıynda 103,3 pýnktti qurap, úsh aıda alǵash ret ósim kórsetti. Bul - sońǵy jyldaǵy eń joǵary jáne 14 aılyq zertteý tarıhyndaǵy ekinshi eń joǵary kórsetkish.
Ósýdiń negizgi faktory - jalpy ekonomıkalyq jaǵdaıǵa baılanysty qosalqy ındekster. Kútýlerdiń qosalqy ındeksi 4,3 pýnktke, al Qazaqstan ekonomıkasynyń ózgeristerin baǵalaý 4,1 pýnktke ósti.
Qazaqstandyqtardyń 56,2%-y 12 aıdan keıin el ekonomıkasy jaqsarady dep esepteıdi. Qyrkúıek aıynda mundaı qazaqstandyqtardyń úlesi 49,4% bolǵan.
Óńirlik bóliniste Qyzylorda oblysy optımıserdiń kóshin bastady. Onda respondentterdiń 64%-y bir jyldan keıin ekonomıkalyq jaǵdaı jaqsarady dep sanaıdy. Reıtıńtiń aýtsaıderi - Qaraǵandy oblysy, onda jaǵymdy jaýaptar úlesi - 45%. Qyrkúıek aıynda kóshbasshy Shymkent qalasy, al eń nashar óńir – Shyǵys Qazaqstan oblysy.
Jeke materıaldyq jaǵdaıǵa baılanysty qosalqy ındekster jaqsy ósim kórsetti.
Naqty baǵalaýdyń qosalqy ındeksi 3,4 pýnktke, al boljam men kútýlerdiń qosalqy ındeksi 2,9 pýnktke ósti. Saýalnamaǵa qatysqandardyń ishinde qazaqstandyqtardyń 33,5%-y ózderiniń materıaldyq jaǵdaıy sońǵy jyly jaqsardy dep esepteıdi. Qyrkúıekte sondaı pikir bildirgen adamdar úlesi - 31,7%. Sondaı-aq, aldaǵy 12 aı ishinde materıaldyq jaǵdaıynyń jaqsarýyn kútetinderdiń qatary azdap ósti.
Qazaqstandyqtardyń ınflásıalyq boljamdary qyrkúıekte kúrt ósken soń azdap tómendedi. Baǵanyń ósýin kútetinderdiń úlesi bir aı ishinde 26%-dan 24,6%-ǵa deıin, al 12 aı ishinde 26,3%-dan 24,4%-ǵa deıin tómendedi. Aıta ketý kerek, QR Ulttyq bankiniń zertteýi halyqtyń ınflásıalyq kútýleriniń kúrt ósýin kórsetti. Osy zertteýdiń derekterine sáıkes baǵanyń qaryshtap ósýin kútetinderdiń úlesi jyl ishinde 23%-dan 32%-ǵa deıin, al bir aı ishinde 15%-dan 22%-ǵa deıin ósti. Ulttyq banktiń qyrkúıektegi zertteýindegi tómendeý Freedom Finance Global zertteýiniń tamyzdaǵy tómendeýimen sáıkes keldi. Esterińizge sala keteıik, resmı túrde jyldyq ınflásıa aqpannan bastap baıaýlap keledi jáne qazir 10,8% quraıdy, bul da azamattardyń kóńil-kúıine oń áser etýi múmkin.
Qazaqstandyqtardyń jekelegen taýarlary men qyzmetteriniń ishinde eń aldymen et pen qustyń, nan men nan-toqash ónimderiniń, sút pen sút ónimderiniń, unnyń baǵasynyń ósýi alańdatady. Bul jalpy Ortalyq Azıanyń barlyq elderinde tán kórinis.
Qyrkúıekte dollar baǵamynyń 4,4%-ǵa kúrt ósýine qaramastan, qazaqstandyqtardyń devalvasıalyq boljamy qazan aıynda azaıyp, tipti tamyz deńgeıinde qaldy. Qazan aıynda biz dollar baǵamynyń 2%-ǵa tómendegenin kórdik, bul qazaqstandyqtardyń kóńil-kúıine áser etken bolýy múmkin. Onyń ústine rúbl teńgege qatysty 4,3% nyǵaıdy, bul da teńgeniń dollarǵa shaqqandaǵy álsireýine qatysty alypsatarlyq sanyn azaıtty.
Saýalnamaǵa qatysqandardyń 41,4%-y jumyssyzdyq kóbeıedi dep sanaıdy. Bir qyzyǵy, osydan týra bir jyl buryn osy kórsetkish 35,6% bolatyn, ıaǵnı qazaqstandyqtarda jumyssyz qalamyz ba degen ýaıym basym.
ÓZBEKSTANDA...
Ózbekstanda tutynýshylyq senim ındeksi úshinshi aı qatarynan úsh pýnktke ósip, 134,4 pýnktti qurap, halyq arasyndaǵy oń kórsetkishtiń joǵary deńgeıin kórsetip otyr. Bul joly ındekstiń barlyq komponentteri ulǵaıdy, biraq eń úlken ósim jeke materıaldyq jaǵdaıdy baǵalaý máselesinde baıqalýda, onyń qosalqy ındeksi birden bes pýnktke ósti. Sondaı-aq, ózbekstandyqtardyń jalpy boljamdaryna qatysty suraqtar rekordtyq deńgeıge jetti. Jaýaptardyń shamamen 80%-y jaǵymdy boldy. Onyń ústine, aýyl jáne qala halqy arasyndaǵy tutynýshylyq senimdiliktiń aıyrmashylyǵy aıtarlyqtaı azaıdy. Aýyl turǵyndary tutynýshylyq senimdi qala turǵyndaryna qaraǵanda 0,3 pýnktke ǵana joǵary kórsetedi.
Aımaqtyq bóliniste kóshbasshylardyń aýysýyn baıqaýǵa bolady. Qazan aıynda Ándijan men Buhara oblystarynyń ornyna Ferǵana oblysy jeke kóshbasshy boldy, onda turǵyndardyń 74%-y materıaldyq jaǵdaıynyń jaqsarǵanyn aıtady. Degenmen, Tashkent halqynyń 49%-y ǵana ómir sapasy kóterilgenin aıtqan.
Ózbekstandyqtardyń kiris deńgeıi boıynsha aýqatty adamdardyń 85%-y sońǵy jyldary jeke materıaldyq jaǵdaıynyń jaqsarǵanyn aıtqan, kedeılerdiń 29%-y ǵana osyndaı pikirde boldy. Aldaǵy 12 aı ishinde eldegi jeke materıaldyq jaǵdaı, ekonomıkalyq ahýal boıynsha da kútýler jaqsardy. Qyrkúıekte turǵyndardyń 70,9%-y jeke materıaldyq jaǵdaıynyń jaqsarýyn kútken, al qazan aıynda mundaı adamdardyń úlesi 73,8%-ǵa deıin ósken.
Taǵy da birinshi jáne sońǵy oryndardy Ferǵana oblysy men Tashkent qalasy ıelendi. Qyrkúıek aıynda kóshbasshy da, aýtsaıder de solar boldy. Bir aıda Ferǵana oblysyndaǵy ekonomıka máselesindegi optımıserdiń úlesi 73%-dan 78%-ǵa deıin ósti. Memleket astanasynda kerisinshe, mundaı adamdardyń úlesi 61%-dan 57%-ǵa deıin tómendedi.
Baılar men kedeıler arasyndaǵy optımızm aıyrmashylyǵy qyrkúıekke qaraǵanda 13-ten 22 k.p. deıin birshama ósti. Kedeılerdiń 56%-y Ózbekstan ekonomıkasy jaqsarady dep senedi, baılardyń 78%-y da osyndaı úmitte.
Qazan aıynda ózbekstandyqtardyń ınflásıasy qyrkúıek aıyndaǵy kúrt ósimnen keıin birshama tómendedi. Eger ol kezde respondentterdiń 40,1%-y baǵanyń qaryshtap ósýin atasa, qazan aıynda úlesi 33,2%-ǵa deıin tómendedi. Sondaı-aq, baǵalar burynǵyǵa qaraǵanda jyldam ósedi dep sanaıtyndardyń úlesi 50,6%-dan 49,8%-ǵa deıin azaıdy.
Jekelegen azyq-túlik ónimderiniń ishinde ekinshi aı qatarynan «et, qus» jáne «un» baǵalarynyń ósýin ózbekstandyqtardyń jartysynan astamy sezindi. Degenmen, resmı statısıka et baǵasy ósiminiń birshama baıaýlaǵanyn, tipti unnyń arzandaǵanyn kórsetedi. Eger qyrkúıekte un baǵasy bir aıda 15,7%-ǵa ósken bolsa, qazan aıynda 1,6% -ǵa tómendedi.
Al ınflásıalyq kútýler is júzinde ózgergen joq. Eger baǵanyń óte kúshti ósýin kútetinderdiń úlesi bir aıdan keıin 18,7%-dan 19,6%-ǵa deıin ósken bolsa, onda osyndaı kórsetkish bir jylǵa shaqqanda 27,7%-dan 27,2%-ǵa deıin tómendedi. Osylaısha, ınflásıanyń birshama tómendeýi halyqtyń pikirine áser etken joq. Eger kelesi aılarda ınflásıa báseńdeýin jalǵastyrsa, sandar qandaı bolatynyn anyqtaý qyzyqty bolmaq.
Qazan aıynda ózbekstandyqtardyń devalvasıalyq boljamy birshama azaıdy. Jyl boıy dollarǵa shaqqanda sýmnyń álsireýine qatysty kórsetkish tómen. Turǵyndardyń 60,8% álsireýdi kútedi, bul qyrkúıektegi kórsetkishten 63,3% tómen. Sým qatarynan ekinshi aı turaqty, sondaı-aq tutynýshylyq senimdiliktiń jalpy jaqsarýy jáne ınflásıanyń tómendeýi yqtımal faktor boldy. Aıta keteıik, bul joly pesımıserdiń azaıýyna dollar baǵamynyń saqtalýyn kútetinderdiń kóbeıýi sebep. Ekinshi jaǵynan, 60,8% kórsetkish báribir óte joǵary, ásirese Ortalyq Azıanyń basqa elderimen salystyrǵanda.
Somnyń álsireýin kútetinderdiń úlesi 49,1%-dan 48,7%-ǵa deıin az da bolsa tómendedi. Kredıttik senim aıdan aıǵa turaqty ósýin jalǵastyrýda. Qazir nesıeler úshin jaqsy ýaqyt dep sanaıtyndardyń úlesi shilde aıyndaǵy 31,2%-dan qazan aıynda 33,8%-ǵa deıin ósti.
Depozıttik ındeks boıynsha zertteýdiń tórt aıyndaǵy eń joǵary mán baıqalýda: 58,5 pýnkt. Ózbekstandyqtardyń 41,3%-y qazir depozıtter úshin jaqsy ýaqyt dep esepteıdi. Tynyshtyq ındeksi jalpy tutynýshylyq senimniń ósýimen birge ósim kórsetip keledi. Alaıda jyl boıy jumyssyzdyqtyń ósýin kútetinderdiń úlesi qyrkúıektegi 40,9%-dan qazanda 44,2%-ǵa deıin ósti.
QYRǴYZSTANDA...
Qyrǵyzstanda qazan aıynda tutynýshylyq senim ındeksi qyrkúıekpen salystyrǵanda 1,4 pýnktke ósip, tórt aıdaǵy zertteý rekordyn jańartyp, 129,2 pýnktti qurady. Bes qosalqy ındekstiń qyrkúıekte ósim kóshbasshysy bolǵan iri satyp alýlar úshin qolaıly jaǵdaılardan basqa tórteýi ósimdi kórsetti. Sondaı-aq, aýyl jáne qala halqy arasyndaǵy joǵary nátıje aıyrmashylyǵy úrdisi saqtalyp, basqa Ortalyq Azıa elderine qaraǵanda Qyrǵyzstannyń aýyl halqy kóbinese joǵary tutynýshylyq senim kórsetip otyr.
Qazan aıynda qyrǵyzstandyqtardyń 49,1%-y olardyń sońǵy jyldaǵy jeke materıaldyq jaǵdaıy qandaı da bir jolmen jaqsarǵanyn atap ótti. Qyrkúıekte kórsetkish 48,5% boldy, biraq materıaldyq jaǵdaıy kerisinshe 16%-dan 12,8%-ǵa deıin nasharlaǵandardyń úlesi aıtarlyqtaı tómendedi.
Aımaqtyq bóliniste Osh oblysynyń turǵyndary úzdik kórsetkishterdi kórsetti, onda 59,5% materıaldyq jaǵdaıdyń jaqsarǵanyn atap ótti. Ekinshi aı qatarynan Shý oblysy aýtsaıder bolyp shyqty, onda optımıserdiń úlesi 36,3%-dy ǵana qurady.
Sondaı-aq ekonomıkalyq jaǵdaıdaǵy ózgeristerdi baǵalaý aıtarlyqtaı ózgerdi, onyń ındeksi qyrkúıekke qatysty eki tarmaqqa ósti. Qyrǵyzstandyqtardyń 56%-y el ekonomıkasy qandaı da bir jaqsarýdy kórsetti dep esepteıdi, al qyrkúıekte mundaı kórsetkishter 54,4% bolǵan. Onyń ústine pesımıser úlesi 18,2%-dan 16,9%-ǵa deıin tómendedi.
Quldyraǵan jalǵyz qosalqy ındeks «iri satyp alýlar úshin qolaıly jaǵdaılardy baǵalaý» boldy. Degenmen, qosalqy ındeks shilde jáne tamyz aılaryna qaraǵanda edáýir joǵary. Qyrǵyzstandyqtardyń 37,6%-y qazir iri satyp alýlar úshin qolaıly jaǵdaı dep esepteıdi. Qyrkúıek aıynda olardyń úlesi 38% qurady. Sondaı-aq, pesımısik jaýaptar úlesi 43,9%-dan 45,7%-ǵa deıin ósti. Jıyntyǵynda bul joǵaryda atalǵan ındekstiń tómendeýine ákeldi.
Qyrǵyzstandyqtardyń 34,8%-y baǵa ósti dep esepteıdi. Inflásıalyq kútýler ınflásıany baǵalaýmen birge tómendedi. Eldegi resmı ınflásıa qazan aıynda 9,6%-dan 9,1%-ǵa deıin kúrt tómendedi, bul halyqtyń pikirimen saı keledi jáne 2021 jylǵy sáýirden bastap eń tómen mán bolyp tabylady.
Qyrǵyzstandyqtardy da, qazaqstandyqtardy da, ózbekstandyqtardy da un baǵasy alańdatýda. Biraq bul joly un baǵasy qatty óskenin atap ótken respondentterdiń úlesi 72,8%-dan 67,6%-ǵa deıin tómendedi. Bul joly resmı statısıka jergilikti BAQ jazǵan un baǵasynyń ósýine ishinara sáıkes keledi.
Qyrǵyz somy qazan aıynda 0,7%-ǵa álsirep ketti, biraq eldegi devalvasıalyq kóńil-kúı artty. Dál osyndaı kórinis qyrkúıek aıynda da baıqalǵan. Sol kezde turǵyndardyń 31,2%-y bir jyldan keıin somnyń álsireýin kútken, biraq qazan aıynda adamdardyń 34,8% osyndaı pikirde bolǵan.
Halyqtyń kredıttik senimi turaqty deńgeıde qalyp otyr. Bir aıda nesıe alý úshin qolaıly jaǵdaı bar dep sanaıtyndardyń úlesi 23,1%-dan 23%-ǵa deıin tómendedi. Qyrǵyzstandyqtardyń depozıttik senimi azdap ósti: oń jaýaptardyń úlesi qyrkúıektegi 29,2%-dan qazandaǵy 31,9%-ǵa deıin ósti. Tynyshtyq ındeksi úshinshi aı qatarynan ósýde: Turǵyndardyń 62%-y qazir tynysh ýaqyt dep esepteıdi, al alańdaǵandar úlesi - 28,2%. Jumyssyzdyqty arttyrý boıynsha turǵyndardyń boljamy 36,1%-dan 34%-ǵa deıin tómendedi. Degenmen bul shilde men tamyzdyń kórsetkishterinen 2-3 k.p. joǵary.
TÁJİKSTANDA...
Tájikstandaǵy tutynýshylyq senim ındeksi qazan aıynda 151 pýnktti qurady jáne Ortalyq Azıanyń qarastyrylyp otyrǵan tórt eliniń ishindegi eń joǵary kórsetkish bolyp qala beredi. Bir aıda ındeks tutas 7,8 pýnktke ósti, al bes qosalqy ındekstiń barlyǵy ósimdi kórsetti. İri satyp alýlar úshin qolaıly jaǵdaılardyń qosalqy ındeksi kúshti ósti. Sondaı-aq, ótken 12 aıdaǵy jeke materıaldyq jaǵdaıdaǵy jáne ekonomıkadaǵy ózgeristerdi baǵalaý aıtarlyqtaı artty.
Qazan aıynda iri satyp alýlardyń qolaıly jaǵdaıynyń qosalqy ındeksi 11,8 pýnktke kúrt ósip, 98,7 pýnktke jetti, bul beıtarap aımaqqa óte jaqyn jáne Ortalyq Azıa elderi arasynda eń joǵary nátıje. Tájikstan turǵyndarynyń 47,8%-y qazir iri satyp alýlar men shyǵyndar úshin qolaıly ýaqyt ekenin aıtady. Bir aı buryn olardyń úlesi 39,7%-dy quraǵan.
Sondaı-aq Tájikstandaǵy ekonomıkalyq ahýaldaǵy ózgeristerdi baǵalaýdyń jaqsy óskenin atap óteıik. Atalǵan qosalqy ındeks qazan aıynda 9,2 pýnktke ósip, tórt aıdyń ishinde rekordtyq deńgeıde tur. Sońǵy jyly ekonomıkanyń jaqsarǵanyn atap ótkenderdiń úlesi qyrkúıekte 74,8% bolsa, qazanda 80,7%-ǵa deıin ósti.
Aımaqtyq bólinis pikir plúralızmin kórsetpedi. Dýshanbe qalasy aýtsaıder boldy, onda jaǵymdy jaýaptardyń úlesi 73,8%-ǵa jetedi. Biraq halyqtyń tabys deńgeıi Ortalyq Azıanyń barlyq elderinde baıqalatyn toptar arasyndaǵy naqty korrelásıany saqtap qaldy. Respondent qanshalyqty baı bolsa, odan soǵurlym jaǵymdy jaýaptar alynady.
Jeke materıaldyq jaǵdaıdaǵy ózgeristerdi baǵalaý da sońǵy jyl ishinde aıtarlyqtaı ósip, 8,1 tarmaqqa ulǵaıdy..
Tájikstan halqynyń ınflásıalyq baǵalary men kútýlerine qatysty pikiri qyrkúıektegi kúrt ósýden keıin tómendedi. Eger qyrkúıekte turǵyndardyń 20,8%-y kelesi aıda baǵanyń kúshti ósýin kútse, qazan aıynda olardyń úlesi 14,8%-ǵa deıin tómendedi, bul tipti tamyzdaǵy kórsetkishten de tómen.
Tájikstan halqynyń kópshiligi undy baǵasy kóterilgen taýar retinde atap ótti. Eger qyrkúıekte kórsetkish 73% bolsa, qazanda úlesi shamaly 71,8%-ǵa deıin tómendedi. Aıtpaqshy, qyrkúıektegi resmı derekter unnyń aılyq ósimin shamamen 13% dep kórsetti.
Tájikstandaǵy devalvasıalyq boljamdar somonıdiń dollarǵa qatysty turaqty baǵamy aıasynda tómen deńgeıde qalyp otyr. Qazan aıynda dollar baǵamy ózgergen joq jáne qatarynan segizinshi aı turaqty. Bir aı ishinde ulttyq valútanyń álsireýin kútetinderdiń úlesi 20,8%-dan 20,6%-ǵa deıin azdap tómendedi. El halqynyń 26,8%-y (qyrkúıekte 26,4%) 1 jyl kóleminde onyń álsireýin kútip otyr.
Kredıttik senim ındeksi úshinshi aı qatarynan tómendep keledi, alaıda sońǵy eki aıda tómendeý qarqyny az boldy. Turǵyndardyń 24,9%-y qazir nesıeler úshin jaqsy ýaqyt dep esepteıdi (qyrkúıekte 25,4%). Depozıttik senim tutastaı alǵanda turaqty bolyp qalýda. Qazan aıynda ındeks 65,8 pýnktten 66,7 pýnktke deıin ósti, bul kóbinese beıtarap jaýaptar úlesiniń 20,6%-dan 26,6%-ǵa deıin ulǵaıýy esebinen oryn aldy. Tájikstandaǵy tynyshtyq ındeksi de tutynýshylyq senim ındeksimen birge ósti: turǵyndardyń 85,2%-y qazir tynysh ýaqyt (qyrkúıekte 80,9%) dep sanaıdy. Sondaı-aq jumyssyzdyq kóbeıedi dep alańdaǵandar úlesi az bolyp shyqty. Respondentterdiń 34,4%-y jyl boıy jumyssyzdyq deńgeıi ósedi degen, alaıda qyrkúıekte mundaı adamdar úlesi 39,7% bolǵan.
Qazan aıynda Ortalyq Azıanyń barlyq elderi ekinshi aı qatarynan tutynýshylyq senimniń artqanyn kórsetti. Ásirese, Tájikstan erekshe kózge tústi, onyń CCI ındeksi ósip, barlyq rekordtardy eńserýde. Sondaı-aq, Qazaqstan 100 pýnktten senimdi túrde ótip, sońǵy 12 aıdaǵy eń joǵary tutynýshylyq senim kórsetti. Ózbekstan men Qyrǵyzstan da artta qalmaýǵa tyrysyp, CCI ındeksiniń barlyq tórt aıdaǵy rekordtyq kórsetkishterin kórsetti.
Tájikstandaǵy ósim birinshi kezekte iri satyp alýlar úshin qolaıly jaǵdaıdyń kúrt jaqsarýyna baılanysty boldy. Freedom Finance Global makroekonomıkalyq zertteýler júrgizgeli mundaı nátıje buryn-sońdy bolmaǵan. Sondaı-aq sońǵy jylǵy ekonomıkalyq jáne jeke materıaldyq jaǵdaıdaǵy ózgeristerdi baǵalaý kúrt jáne bir ýaqytta jaqsardy. Qyrǵyzstan men Qazaqstanda tutynýshylyq senimniń ósýi de osy eki máselege baılanysty boldy. Qazaqstanda CCI jalpy ındeksine dástúrli túrde keri áserin tıgizetin ekonomıka boıynsha baǵalar men kútýler erekshe jaqsardy. Jyl boıy ekonomıkanyń ósýi boıynsha boljamdar zertteýlerdiń barlyq 14 aıyndaǵy rekordty jańartty, al ekonomıkanyń jaqsarýy 2023 jyldyń naýryz aıynan beri sonshalyqty joǵary bolǵan joq. Ózbekstanda da tutynýshylyq senim jeke materıaldyq jaǵdaıdaǵy ózgeristerdiń baǵasyn tómendetti, biraq bul tarmaq boıynsha jáne ekonomıka boıynsha kútýler aıtarlyqtaı ósti. Ósý qarqyny Tájikstanǵa qaraǵanda tipti joǵary boldy.
Qyrkúıekte ınflásıalyq kútýlerdiń ósýinen keıin barlyq elderde qazan baǵanyń ósýi máselesinde áldeqaıda tynysh bolyp shyqty. Tek Ózbekstan ǵana birkelki nátıje kórsete almady, al qalǵan barlyq elderde ınflásıalyq baǵalar men kútýler anaǵurlym aıqyn qarqynmen tómendedi. Ásirese, Tájikstan men Qazaqstan erekshe kózge tústi, onda ınflásıalyq baǵalar kúrt tómendedi. Respondentterdiń kópshiligi baǵalar ósýin toqtatqanmen, undy eń qymbattaǵan taýarlardyń biri retinde atap ótti.
Devalvasıanyń bolýyna qatysty Ortalyq Azıa elderiniń turǵyndary ártúrli pikir bildirdi. Qazaqstan men Ózbekstanda mundaı kútýlerdiń tómendeýi baıqalady. Tájikstanda bári dástúrli túrde turaqty, bir aıdaǵy baǵam baǵa belgileýdegi ózgeristerdiń paıyzdyń onnan bir bóligin de kórsetpedi.
Alaıda Qyrǵyzstanda devalvasıalyq kútýlerdiń ósýi jalǵasýda, dollardyń somǵa qaraǵanda ósýi baıqalmaıdy. Baǵamnyń ósý qarqynynyń birtindep ulǵaıýy jáne jınaqtaý yqpaly áser etýi múmkin, shilde aıynyń basynan bastap baǵam eki somnan astam ósti.
Ortalyq Azıadaǵy tórt el turǵyndarynyń tutynýshylyq senimin zertteýdiń tórtinshi tolqyny nátıjesi ózara uqsas bolyp shyqty. Tutynýshylyq senim men ınflásıaǵa baılanysty kórsetkishterdiń barlyq jerde jaqsarǵany baıqalady. Tyǵyz ekonomıkalyq baılanystardy eskere otyryp, barlyq jerde ınflásıa men ınflásıalyq kútýlerdiń tómendeýi qısyndy bolyp kórinedi. Sondaı-aq, belgili bir elderdegi keıbir óńirler qandaı da bir sebeptermen kóshbasshy nemese sońǵy oryndardy ıelenetinin baıqaýǵa bolady, bul jergilikti jáne respýblıkalyq deńgeıdegi bılik úshin mańyzdy aqparat bolýy múmkin.
