Munan soń el Prezıdenti Atyraý oblysynda jurtshylyqpen kezdeskende «sıntetıka» máselesine taǵy da toqtaldy. Bir aıdan keıin Qasym-Jomart Toqaev QR İshki ister mınıstrin qabyldady. Ol nashaqorlyq pen esirtki bıznesine qarsy kúrestiń úsh jylǵa arnalǵan keshendi josparyn ázirlep jatqanyn aıtty. Bul rette ol 2022 jyldyń on aıynda zańsyz aınalymnan 12 tonnaǵa jýyq esirtki, onyń ishinde 212 keli sıntetıkalyq esirtki zattary tárkilengenin aıtty. 36 dárilik zerthana men 43 dári arnasy joıylyp, dári-dármek jarnamasy bar 1900 saıt buǵattalǵan.
Ótken jyldyń mamyr aıynda jáne QR İİM Esirtki qylmysyna qarsy kúres departamentiniń bastyǵy Ashat Muhametqalıev brıfıńte Qazaqstanda esirtki qylmysyna qarsy kúres jáne nashaqorlyqtyń aldyn alý sharalaryn jetildirý boıynsha 2022-2023 jyldarǵa arnalǵan jol kartasy qabyldanǵanyn aıtty.
Qujat oıyn-saýyq mekemelerin, saýda oryndaryn, sondaı-aq, dári-dármek aınalymyn tekserýdi qarastyrady. Sonymen qatar, halyqaralyq aınalymdaǵy dári-dármektiń jańa túrlerin anyqtaý úshin monıtorıńtik vedomstvoaralyq top qurylýda. Bankter men tólem uıymdarynyń kúdikti qarjylyq operasıalary tekserilip, kúdikti elektrondyq ámıandardyń ıeleri baqylaýǵa alynbaq. Internettegi jarnamany, graffıtti sýretterin jáne QR-kodtardy boldyrmaý úshin qoǵamdyq toptar, stýdentter men jastar arasynda aldyn alý boıynsha úgit-nasıhat toptaryn qurý josparlanǵan.
Jalpy, «sıntetıka» týraly byltyr kókteminen bastap aıtyla bastady. Buryn 2011 jyly ázirlengen Strategıada hımıadaǵy ınovasıalardyń áserinen dári-dármektiń qoljetimdiligine qaýip tónip turǵany týraly aıtylǵanymen, ol elenbeı qalatyn.
Byltyr qarasha aıynda esirtki qylmysyna qarsy kúres basqarmasynyń basshysy Baqytjan Ámirhanov brıfıńte esirtki bıznesine qarsy kúreske arnalǵan «Qarasora-2022» jedel-profılaktıkalyq is-sharasynyń qorytyndysyn shyǵardy. Onda ol anyqtalǵan dárilik zerthanalar sany tórt jylda 3-ten 55-ke deıin óskenin aıtty.
Vedomstvonyń málimetinshe, elde tárkilengen esirtkiniń 90 paıyzyna jýyǵyn kannabıs tobyna jatatyn esirtkiler quraıdy. Áńgime Shý alqabynda jabaıy ósetin qarasora týraly ǵana emes, sonymen qatar, elimizdiń ortalyq jáne ońtústik óńirlerindegi qarasorany uıymdasqan túrde ósirý týraly bolyp otyr.
Resmı málimetter boıynsha, bıyl Qazaqstan eksportqa segiz tonnadan astam morfın, 18 tonna trımerıdın shyǵarýdy josparlap otyr.
Jalpy, elimizde esirtkige qarsy kúres, ony zańsyz aınalymnan shyǵarý boıynsha zańnamalyq jáne tájirıbelik jumystar áýel bastan júrgizilip keledi. Mysaly, 1997-1998 jyldarǵa arnalǵan «Esirtkilerdi teris paıdalaný men zańsyz taratýǵa qarsy kúres jónindegi keshendi sharalar» birinshi bolyp ázirlendi. 1997 jyldan bastap Birikken Ulttar Uıymynyń agenttikteri «Qazaqstanda esirtki bıznesine qarsy kúres sharalaryn ınstıtýsıonaldyq nyǵaıtý jáne jetildirý» baǵdarlamasyn júzege asyrý aıasynda quqyq qorǵaý organdaryna qural-jabdyqtar, kompúterler men kólikter berildi.
1998-1999 jyldary Birikken Ulttar Uıymynyń Esirtkige qarsy kúres jáne qylmystyń aldyn alý jónindegi basqarmasynyń aımaqtyq jobasy aıasynda Qazaqstan, Qyrǵyzstan jáne Tájikstandaǵy esirtki zattary bar ósimdikterdiń, Qazaqstannyń ońtústik, ortalyq jáne shyǵys oblystarynda jabaıy ósetin qarasora men efedra ósetin aýmaqtarynyń kompúterlik kartalary alyndy.
1998 jyldyń shildesinde nashaqorlyq pen esirtki bıznesine qarsy kúrestiń keıingi strategıasynda aıtylǵan tıisti zań qabyldandy – onyń negizinde baǵdarlamalar, strategıalar, jol kartasy jasaldy.
Esirtki bıznesimen kúres alańynda birneshe baǵyt bar. Bul halyqaralyq tranzıt – Qazaqstan arqyly Ortalyq Azıadan, atap aıtqanda Aýǵanstannan Reseıge jáne odan ári Eýropaǵa esirtki jetkizýdiń «soltústik joly» ótedi.
Shanhaı yntymaqtastyq uıymy esirtkige qarsy strategıalyq baǵdarlamny júzege asyrýda. Mysaly, 2019 jyly qatysýshy elder Web operasıasyn júzege asyrdy. Onyń maqsaty SHYU-ǵa múshe memleketterdiń aýmaǵynda esirtkini, eń aldymen sıntetıkalyq tekti jáne jańa psıhoaktıvti zattardy jetkizý men taratýdy buzý, esirtki bıznesinde ınternet-resýrstar men vırtýaldy tólem júıelerin paıdalanýdy boldyrmaý, tıimdiligin arttyrý boldy.
Árıne, Qazaqstan esirtkiniń zańsyz aınalymyna qarsy kúreste kóptegen memleketaralyq baǵdarlamalarǵa yntymaqtasady jáne qatysady. Biraq esirtkiden azat aýmaqqa aınalýǵa tek bir jaǵdaıda ǵana – kúshteý sharalaryn júzege asyrǵanda qol jetkizemiz. Bul rette memleket basshysyn da, osy sharalarǵa qatysatyn kóptegen adamdardy da qorǵaýdy qamtamasyz etý kerektigin túsinýimiz qajet. Ázirge esirtki bıznesi qoǵamdyq maǵynada bir elde de, transulttyq deńgeıde de bıliktiń joǵary eshelonyndaǵy patronatpen baılanysty.
