Qazaqstan Respýblıkasynyń Memlekettik keńesshisi Erlan Qarın qazir memlekettik qyzmetshilerdiń múlde jańa ahýalda jumys isteýine týra kelip otyrǵanyn aıtty, - dep habarlaıdy Dalanews.kz.
Bir jaǵynan, memleket olardyń biliktiligine, moraldyq ustanymy men minez-qulqyna, tipti prosesýaldyq-normatıvtik mindetterine qatysty talaptardy kúsheıtip jatyr. Ekinshi jaǵynan, halyqtyń da suranysy arta tústi. Memlekettik mekemeler ashyq jumys isteı bastady. Túrli deńgeıdegi laýazymdy tulǵalar nemen aınalysyp jatqanyn elge kórsetip, qyzmetin jan-jaqty túsindirý úshin kópshiliktiń aldyna jıi shyǵatyn boldy.
Sonyń nátıjesinde memlekettik apparattyń jumys tásili ózgerip, bılik qurylymdary barynsha ashyq, al sheshim qabyldaý úderisi jarıaly ári tıimdi bola tústi. Bul, ásirese taıaýda bolǵan alapat tasqyn kezinde anyq baıqaldy. Tótenshe jaǵdaı kezinde arnaýly apattyq-qutqarý qyzmetteri, jergilikti ákimdikter kúndiz-túni jumys istedi. Memleket basshysy jáne Úkimet deńgeıinde birneshe shuǵyl jınalys ótti. Prezıdent jaǵdaıdy baqylaýda ustaý úshin qarǵyn sýdan eń qatty zardap shekken aımaqtarǵa arnaıy bardy. Jalpy, Memleket basshysynyń osyndaı tótenshe jaǵdaılar kezinde qıyndyqqa tap bolǵan otandastarymyzben únemi kezdesip, syn saǵatta olarǵa qoldaý kórsetýge tyrysatynyn atap ótken jón.
Memlekettiń eń basty mindeti – adam ómirin saqtaý jáne qıyn jaǵdaıǵa ushyraǵan azamattardy qutqarý. Sondyqtan eń aldymen, barlyq kúsh halyqty qaýipsiz jerge kóshirýge jumyldyryldy. Nátıjesinde, alapat tasqyn kezinde qutqarýshylar 119 myńnan astam adamdy, sonyń ishinde 44 myńnan astam balany evakýasıalady.
Tótenshe jaǵdaı bolǵan kezde bılik barlyq jaýapkershilikti óz moıynyna alyp, qıyn sátte jedel ári naqty sheshim qabyldaı alatynyn taǵy bir márte kórsetti. Memlekettiń basqa da kóptegen mindeti bar. Bılik qurylymdary ulttyq qaýipsizdikti qamtamasyz etýden bastap eldi mekenderdi abattandyrýǵa deıingi san túrli máselemen qatar aınalysyp, kúndelikti mindetteriniń bárin úzdiksiz atqara beredi.
Memlekettik apparat qoǵamnyń barlyq salasyndaǵy ózekti máselelerdi sheshýmen de, aýqymdy reformalardy júzege asyrýmen de qat-qabat aınalysý arqyly jańa jaǵdaıda jumys istep, mol tájirıbe jınaqtap jatyr. Bul tájirıbe Memleket basshysy aıqyndap bergen, elimizdi jan-jaqty jańǵyrtýǵa qatysty mindetterdi tabysty oryndaýǵa septigin tıgizeri sózsiz.