El damýyna úles qosaıyq!

Dalanews 31 qań. 2016 21:26 134

Aıyp Abraev, Aqsý feroqorytpa zaýytynyń jóndeý – qurylys sehynyń bastyǵy, Aqsý qalalyq máslıhatynyń depýtaty:

Aıyp– Aqsý feroqorytpa zaýytynyń jóndeý – qurylys sehy (JQS) 1964 jyly, aǵash usta sehy jumys isteý bastaǵanda qúryldy. Búginde JQS bazasy, jumyskerler sany, onyń sheshetin máseleleri sonshadyqty ulǵaıdy.

Búgingi kúni JQS birneshe ýchaskelerden turady. № 1 jáne № 2 ýchaskeleri zaýyt bólimsheleriniń jóndeý-qurylys jáne jalpyqurylystyq jumystardy, balqytý peshteriniń kapıtaldy jóndeý jumystaryn jáne jańa obektileri qurylys jumystaryn isteıdi. Sonymen qatar № 2 ýchaskesinde zaýyt boıynsha kran asty bórenelerin jáne relstaryn jóndeý jáne aýystyrýmen  aınalysatyn arnaıy brıgada qurylǵan.

№ 3 ýchaskesi zaýyttyń betonǵa jáne eritindige qajettiligin qamtamasyz etedi. Bul ýchaskeniń qańyltyrshylar toby zaýyt sehtary ǵımarattar men qurylymdary shatyrlarynyń jóndeý jumystarymen aınalysady.

№ 4 ýchaskesi feroqorytpa óndirý tehnologıalyq úrdisin temirjol kóligi arqyly daıyn ónimdi vagondar men konteınerlerge tasymaldaý úshin aǵash qalqandarymen qamtamasyz etedi. Árleýshiler toby zaýyt sehtary ǵımarattaryn úzdik eýrojóndeý standarttary deńgeıinde árleý jumystaryn jasaıdy.

2014 jylǵy naýryz aıynda JQS temirjol toraptaryn jóndeý qyzmetine aýysty.

Barlyǵy jóndeý – qurylys sehynda 267 adam jumys isteıdi. Olardyń ishinde aldyńǵy qatardaǵylar: elektrgazbendánekershiler S.A. Savıch, N.O. Alımjanov, M.K. Shaıahmetov ı E.Iý. Sokolov, usta B.A. Sarsekov.

Kompanıanyń damýyna eleýli úles qosqany úshin «Kazhromnyń» Laıyqty jumyskeri» ataǵyna K.T. Isahanov jáne G.M. Leontev ýchaske basshylary,  montajdaýshy P.A. Kýlandın, tas qalaýshy – montajdaýshy  K.B. Toremýratov, kran mashınısi A.S. Volojanın, «Kazhromnyń» Qurmetti jumyskeri» seh bastyǵy Sh.A. Akısheva, elektrgazbendánekershi V.A. Abzalılov, slesar-jóndeýshi S.N. Gırko, ınjener  M.K.Kabdynasyrov, tas qalaýshy – montajdaýshy D.A.Shýketaev ataǵyna ıe boldy.

Qazirgi ýaqytta Aqsý qalasynyń 4 okrýgi boınysha qalalyq máslıhat depýtaty bolýdamyn.

Depýtat bolǵan jyldarymda Cheremýshkı kenti tolyq kóshe jaryqtandyrýmen, jolaýshylar aıaldamalymen qamtamasyz etildi, joldarǵa asfált tóseldi, qoǵamdyq kólik transport marshrýttary jetildirildi. Aqsý qalasynda jańa bala baqsha ashyldy, jasandy jabyny bar sport alańdary quryldy, aýlalar abattandyryldy. TÚKSH jańǵyrtý baǵdarlamasy boıynsha eki turǵyn úı jóndeýden ótti.

20 qańtarda QR Prezıdenti N.Á. Nazarbaev Parlament depýtattarynyń kezekten tys saılaýyn jarıa etti.

QR Parlamenti Májilisi depýtattary jáne barlyq deńgeıdegi máslıhattar depýtattarynyń kezekten tys saılaýy – bul bizdiń memleketimizdiń demokratıalyq damýynyń kórsetkishi.

Aqsý feroqorytpa zaýytynyń jumyskerleri jáne Aqsý qalalyq depýtattar korpýsynyń atynan Elbasymyzdyń bastamasyn qoldaıtynymyzdy bildiremin. Jaqyndaǵan saılaýdyń mańyzdylyǵy bolashaq reformalardyń ózektiligin dáıekteıdi. Halyq saılaýlylarynyń jańa toby Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti N.Á. Nazrabaevtyń «Qazaqstan jańa jaHandyq naqty ahýalda: ósim, reformalar, damý» Joldaýynda jáne «Ult jospary – qazaqstandyq armanǵa bastatıtyn jol» maqalasynda qoıylǵan maqsattardy iske asyrýǵa arnalǵan.

Elimizdiń barlyq azamattaryn kele jatqan saılaýdy qoldaýǵa jáne memleketimizde daǵdarysqa qarsy sharalardy iske asyrý men ári qaraı damýyna úles qosýǵa shaqyramyn!

 

Nosacheva Tatána Vladımırovna – «Eýroazıattyq energetıkalyq korporasıasy» AQ adam resýrstaryn basqarý jáne áleýmettik máseleler boıynsha vıse-prezıdent:

Nosacheva– «Eýroazıattyq energetıkalyq korporasıasy» AQ Qazaqstanda elektr energıasyn eń iri jetkizýshi - Eýrazıalyq Toptyń quramyna enedi. Kásiporynnyń úlesine elimizde óndiriletin elektr energıasynyń 17 %, qazylatyn kómirdiń 20% tıesili. EEK jumysshylar sany 2016 jylǵy 31 jeltoqsandaǵy jaǵdaı boıynsha – 6222 adam.

EEK negizgi bólimderine Aqsý elektr stansıasy, «Vostochnyı» kómir kenishi jatady.

Aqsý elektr stansıasy – kásiporynnyń ejelgi óndiris bólimderiniń biri. Ornatylǵan qýattylyǵy – 2450 MVt. Elekt energıanyń negizgi tutynýshylary: Aqsý feroqorytpa zaýyty («Kazhrom» TUK AQ fılıaly), «Sokolov – Sarybaı taý – baıytý óndiris birlestigi» AQ, «Qazaqstan elektrolız zaýyty» AQ, «KEGOC» AQ, taǵy basqa aımaqtyq elektr jelilik kompanıalar jáne elektr jabdyqtaý uıymdary.

«Vostochnyı» kómir kenishi – kómirdi ashyq tásilmen shyǵaratyn birden – bir kásiporyn. Ónidiris úrdisine qazý jáne shyǵarý jumystary, syrtqy kenishte kómirdi óndeý, temir jol kóligine júkteý, jetkizý marshrýttaryn qalyptastyrý kiredi.

2015 jylǵy 12 aı boıynsha óndiris kórsetkishteri:

Kómirdi shyǵarý – 18 mln. 768 tonna;

Elektr energıasyn shyǵarý – 14 mlrd. 668 mln. kVT/ch (josparlanǵannan 2,8 % kóp).

Ortasha jalaqynyń kólemi – 162288 teńge.

Qazirgi ýaqytta «EEK» AQ «№ 3 kúl qaıyrý qurylysy» jobasyn iske asyrýmen aınalysyp jatyr. № 5 energıalyq blogi qaıta qurýdan ótti (segiz energıalyq bloktyń 5-i qaıta qurýdan ótti).

Kásiporynnyń belsendi jumyskerleri:

Ámirenov Ryshat Babaevıch – «Vostochnyı» kómir kenishiniń jumyskeri, Nábıev Býlat Kchıhhanovıch – elektr temir ustasy, Qasenov Iýrıı Rashıtovıch – aǵa sheber,

Aqsý qalalyq máslıhaty V shaqyrýynyń depýtaty retinde qalanyń áleýmettik salasyn jáne abatandyrý máselelerimen aınalysamyn, turǵyndarjy jeke suraqtary boıynsha qabyldaý ótkizemin, az qamtamasyz etilgen otbasylarǵa áleýmettik tólemder boıynsha ózgeristerterdi áleýmettik qorǵaý organdaryen birlesip qadaǵalaımyn.

Álem alańynda qalyptasyp jatqan jaǵdaı tez arada durys sheshimderdi qabyldaýdy talap etedi. Sondyqtan, qıyndyqtardy aldyn-alý maqsatynda Prezıdent ótken jyldyń qarasha aıynda álemdik daǵdarysqa qarsy turý tásilderi kórsetilgen «Qazaqstan jańa jahandyq ahýalda: ósim, reformalar, damý» Halyqqa Joldaýyn jarıa etti. Bul Joldaý – bul biz úshin jańa áreket jospary, sondyqtan QR Parlamenti Májilisiniń V shaqyrylǵan depýtattardyń ókilettikterdiń merziminen buryn toqtatý oryndy. Májiliske aqyrqy saılaý 2012 jyly boldy, sol ýaqyttan kóptegen ózgerister oryn aldy. Qazirgi ýaqytta jańa amaldar, erekshe sheshimder, jańa ıdeıalar qajet. Sondyqtan májilistiń jańa quramy Elbasynyń qazaqstandyqtardyń adynda qoıǵan maqsattardy iske asyrý boıynsha tıimdi jumys isteıtindigine senimdimin.

Búginde Eýroazıattyq energetıkalyq korporasıasy qaýattylyqtyń damýyna mıllıard teńge qarjy salyp, ekonomıkanyń damýyna eleýli úles qosady, ÚIID MB qatysýshysy bolyp tabylady.

Biz óndiris kólemin ulǵaıtýǵa, memleketimizdiń turaqty damýyna baǵyttalǵan reformalardy qoldaımyz. Sonymen qatar, bizdiń ujymymyz áleýmettik belsendilikpen de tanys. Sondyqtan, biz, iri kásiporyn sıaqty, elimizde oryn lapy jatqan mńyzdy oqıǵalardyn tys qala almaımyz jáne oblystyq, qalalyq máslıhat depýtattyqta alty úmitknr usynyp otyrmyz. Tek birlesken kúsh-jigerimizdi biriktirip qana qazaqstandyqtardyń dáýlettiligine qol jetkizetindigimizge nyq senimdimin!

 

 

Glúzá Alpysbaeva, Pavlodar oblysy Kásipkerler Palatasy Aqsý qalasy fılıalynyń basshysy, jeke kásipker, qalalyq máslıhat depýtaty:

Glúzá– Men, Pavlodar oblysy Kásipkerler Palatasy Aqsý qalasy fılıalynyń basshysy, jeke kásipker retinde aǵymdaǵy jylda jarıa etilgen Elbasymyzdyń «Ult Jospary – qazaqstandyq armanǵa bastaıtyn jol» maqalasyn tolyqtaı qoldaımyn.

Ult Josparynda otandyq óndiristiń damýyna shetel ınvestorlaryn tartý, orta jáne kishi bıznesti jan-jaqty qoldaý sharalary kórsetilgeni meni asa qýantady.

Sonymen qatar, 2015 jylǵy 13 qańtarda Parlament depýtattary májilisti qysqa merzimde taratý jáne kezekten tys saılaý ótkizý usynysyn jasady. Májilistiń qysqa merzimde taratý elimizde shıelinisken ekonomıkalyq jaǵdaıda asa qajet bolyp otyr.

Men depýtattardyń bul usynysyn tolyqtaı qoldaımyn. Sebebi kezekten tys parlamettik saılaý ulttyq bızneske, jalpy memleketimizdiń damýyna teris áser etý múmkindigin týdyratyn ýaqytsha kesheýilden qıyndyqsyz ótýge jol beredi.

Ózim búgingi tańda Pavlodar oblysy Kásipkerler Palatasy Aqsý qalasy fılıalynyń basshysy bolyp 2014 jylǵy sáýir aıynan qyzmet atqarýdamyn. Oǵan qosa jeke kásippen de aınalasamyn.

Búgingi kúni Aqsý óńirinde 3082 kásipkerler sýbektileri tirkelgen, onyń ishinde 2597 – jeke kásipkerler. Aqsý óńirinde kásipkerliktiń qarqyndy damýyna qajetti jaǵdaılar týdyrylǵan. Jyldan-jylǵa aýyl sharýashylyǵyna, jeke kásipkerlerge, saýda obektileriniń damýyna memleket jaǵynan tolyqtaı qoldaý kórsetilip otyr. Sondyqtan elimizde oryn alyp jatqan ekonomıkalyq ahýaldan súrinbeı ótetinimizge senimdimiz.

Sol úshin, biz, Aqsý óńiriniń kásipkerleri, Parlament depýtattarynyń bul sheshimin tolyqtaı qoldaımyz jáne Elbasymyzdyń bul sheshimmen kelisetinine tolyqtaı senemiz!

 

 

Bens Aleksandr Alfredovıch – «Eýroazıattyq energetıkalyq korporasıasy» AQ elektrlik stansıasy tehnologıalyq jabdyqtardy jóndeý bóliminiń aǵa sheberi

Bens A.A.– Qazaqstan óziniń damýyndaǵy jańa kezeńinde tur, álemdik daǵdarys, onyń kemshilikterine qaramaı, respýblıkamyzdyń jańa ósý núktesi bolýy múmkin jáne bolýy yqtımal. 2008 jylǵy qıyn ýaqyttan keıinbirshama ýaqyt ótti, degenmen, Qazaqstan atyn dúnıe júzine áıgili etken reformalary júzege asyryldy: el ekonomıkasy joǵary deńgeıge kóterdi, áleýmettik salaǵa mıllıardtaǵan qarjy jumsaldy, iske asyrylǵan memlekettik baǵdarlamalar myńdaǵan otandastardyń  ómirin jaqsartty. Bul oń ózgeristerde elimizdiń elektr qýaty men kómir óndirý alpaýytynyń biri - Eýroazıattyq energetıkalyq korporasıasy eńbek ujymynyń úlesi zor ekenin málim.

Búgingi Qazaqstan – qalyptasqan, ret-retimen damıtyn memleket. Bul Prezıdentimiz júrgizip jatqan salıqaly saıasaty, naqty qoıylǵan maqsat-mindetteri arqasynda múmkin boldy. Óziniń Joldaýynda «Qazaqstan jańa jahandyq naqty ahýalda: ósim, reformalar, damý» Memleket basshysy egemen Qazaqstan damýynyń basqy prınsıpterin jarıalap, árbir azamaty olardyń iske asyrýyna belsendilik tanytqanyna nazar aýdardy. Eýroazıattyq energetıkalyq korporasıasy kenshi men energetıkterdiń 6-myńdyq ujymy «Salamatty Qazaqstan», «Qol jetimdi turǵyn úı-2020», údemeli ındýstrıaldy-ınnovasıalyq damý, taǵy sol sıaqty memlekettik baǵdarlamalardyń júzege asyrýyna qatysady. Árıne, osy baǵdarlamalardy bastaǵan adamdar halyqaralyq qatynastardyń damýyn boljap, kóptegen qıyndyqtardy aldyn ala bildi.

Qazir Májilis depýtattarynyń aýysýy qajettiligi anyq, sebebi, Qazaqstanǵa óziniń damýyndaǵy jańa belesterdi baǵynydýǵa kiristi. Bul jolda paıta bolatyn kóptegen máselelerdi sheshýdegi jańa tásilderdi tabý mańyzdy. Zań jobalardyń nátıjeli bolýy men ertede bastaǵan memlekettik baǵdarlamalaryn iske asyrýyna merziminen buryn Májilis  depýtattarnyń saılaý ótkizý – durys sheshim, dep oılaımyn.

 

 

Arshagúl Shalabaeva, № 2 orta  mekteptiń dırektory, qalalyq máslıhat depýtaty:

– Jyl saıyn árbir qazaqstandyq Elbasymyzdyń jańa Joldaýyn asyǵa kútetini shyndyq. Elbasymyzdyń bıylǵy “Qazaqstan jańa jahandyq naqty ahýalda: ósim, reformalar, damý” atty halyqqa Joldaýyn da taǵatsyzdana kútti.

Sonymen qatar jýyrda Elbasymyzdyń «Ult Jospary – qazaqstandyq armanǵa bastaıtyn jol» atty maqalasy jarıa etildi.

Prezıdent bul maqalada qazaqstandyq armanǵa aparatyn joldyń negizgi baǵyttaryn ǵana kórsetip qoıǵan joq. Sonymen qatar, bes ınstıtýsıonaldyq reformany júzege asyrýdyń naqty mehanızmderin atap kórsetti. Atalǵan reforma elimizdiń álemdegi bolyp jatqan ekonomıkalyq daǵdarystan súrinbeı ótýiniń basty joly bolyp tabylady.

Jaqynda Parlament depýtattary Prezıdent N.Á. Nazarbaevqa merziminen buryn taraǵysy keletinin jarıalady.

Meniń oıymsha, depýtattardyń bul sheshimi qazirgi jaǵdaıda oń sheshim bolyp tabylady. Búgingi daǵdarys kezinde depýtattardyń tarap ketkeni durys. Elbasymyzdyń Joldaýyn tıimdi iske asyrý kerek. Jańa qurylǵan depýtattar toby Joldaýdy iske asyrý, halyq, el ıgiligi úshin jumys isteıdi.

Men Aqsý qalasynyń № 2 jalpy orta bilim berý mektebiniń dırektory bolyp 2013 jyldan bastap isteımin. Mektep 2010 jyly «100 aýrýhana. 100 mektep» respýblıkalyq baǵdarlamasy boıynsha salyndy. Qazirgi tańda mektepte 1103 bala oqıdy, 88 muǵalim jumys atqarady. Muǵalimderiniń 55 paıyzy joǵary jáne birinshi sanatty. 28 ustaz pedagog kadrlardyń biliktiligin arttyrýdyń deńgeıli baǵdarlamalary aıasynda kýrstan ótip, oqý úderisinde zamanaýı aqparattyq tehnologıalardy qoldanýda, mekteptiń materıaldyq-tehnıkalyq  jabdyqtalýy oqý men oqytý nátıjesin kóterýge múmkindik beredi. Mektepte 6 kompúter, 5 lıngafon, 1 mýltımedıa kabınetteri bar. Ulttyq biryńǵaı testileý qorytyndysy boıynsha bes jylda 12 “Altyn belgi” ıegeri jáne 6 úzdik oqýshy shyqty.

Mektepte lıseı synyptary ashylǵan, oqýshylar respýblıkalyq, oblystyq deńgeıde olımpıada, ǵylymı jumystar baıqaýlarynda nátıje kórsetip júr.

Kelesi oqý jylynda mektepte úsh tilde oqytýdy engizý josparda bar, bıologıa, fızıka pánderin aǵylshyn tilinde oqytý úshin mektepte jaǵdaı jasalǵan.

Biz, Aqsý qalasynyń № 2 jalpy orta bilim berý mektebiniń ujymy, depýttardyń bul sheshimin qoldaımyz, sebebi bul ekonomıkalyq daǵdarys kezinde búdjet shyǵyndaryn qysqartýdyń birden-bir joly bolyp tabylady.

 

 

 

 

 

 

 

Usynylǵan
Sońǵy jańalyqtar
x