Búgingi kúni JQTs birneshe ýchaskelerden turady. № 1 jáne № 2 ýchaskeleri zaýyt bólimsheleriniń jóndeý-qurylys jáne jalpyqurylystyq jumystardy, balqytý peshteriniń kapitaldy jóndeý jumystaryn jáne jańa obektileri qurylys jumystaryn isteidi. Sonymen qatar № 2 ýchaskesinde zaýyt boiynsha kran asty bórenelerin jáne relstaryn jóndeý jáne aýystyrýmen ainalysatyn arnaiy brigada qurylǵan.
№ 3 ýchaskesi zaýyttyń betonǵa jáne eritindige qajettiligin qamtamasyz etedi. Bul ýchaskeniń qańyltyrshylar toby zaýyt tsehtary ǵimarattar men qurylymdary shatyrlarynyń jóndeý jumystarymen ainalysady.
№ 4 ýchaskesi ferroqorytpa óndirý tehnologiialyq úrdisin temirjol kóligi arqyly daiyn ónimdi vagondar men konteinerlerge tasymaldaý úshin aǵash qalqandarymen qamtamasyz etedi. Árleýshiler toby zaýyt tsehtary ǵimarattaryn úzdik eýrojóndeý standarttary deńgeiinde árleý jumystaryn jasaidy.
2014 jylǵy naýryz aiynda JQTs temirjol toraptaryn jóndeý qyzmetine aýysty.
Barlyǵy jóndeý – qurylys tsehynda 267 adam jumys isteidi. Olardyń ishinde aldyńǵy qatardaǵylar: elektrgazbendánekershiler S.A. Savich, N.O. Alimjanov, M.K. Shaiahmetov i E.Iu. Sokolov, usta B.A. Sarsekov.
Kompaniianyń damýyna eleýli úles qosqany úshin «Kazhromnyń» Laiyqty jumyskeri» ataǵyna K.T. Isahanov jáne G.M. Leontev ýchaske basshylary, montajdaýshy P.A. Kýlandin, tas qalaýshy – montajdaýshy K.B. Toremýratov, kran mashinisi A.S. Volojanin, «Kazhromnyń» Qurmetti jumyskeri» tseh bastyǵy Sh.A. Akisheva, elektrgazbendánekershi V.A. Abzalilov, slesar-jóndeýshi S.N. Girko, injener M.K.Kabdynasyrov, tas qalaýshy – montajdaýshy D.A.Shýketaev ataǵyna ie boldy.
Qazirgi ýaqytta Aqsý qalasynyń 4 okrýgi boinysha qalalyq máslihat depýtaty bolýdamyn.
Depýtat bolǵan jyldarymda Cheremýshki kenti tolyq kóshe jaryqtandyrýmen, jolaýshylar aialdamalymen qamtamasyz etildi, joldarǵa asfalt tóseldi, qoǵamdyq kólik transport marshrýttary jetildirildi. Aqsý qalasynda jańa bala baqsha ashyldy, jasandy jabyny bar sport alańdary quryldy, aýlalar abattandyryldy. TÚKSh jańǵyrtý baǵdarlamasy boiynsha eki turǵyn úi jóndeýden ótti.
20 qańtarda QR Prezidenti N.Á. Nazarbaev Parlament depýtattarynyń kezekten tys sailaýyn jariia etti.
QR Parlamenti Májilisi depýtattary jáne barlyq deńgeidegi máslihattar depýtattarynyń kezekten tys sailaýy – bul bizdiń memleketimizdiń demokratiialyq damýynyń kórsetkishi.
Aqsý ferroqorytpa zaýytynyń jumyskerleri jáne Aqsý qalalyq depýtattar korpýsynyń atynan Elbasymyzdyń bastamasyn qoldaitynymyzdy bildiremin. Jaqyndaǵan sailaýdyń mańyzdylyǵy bolashaq reformalardyń ózektiligin dáiekteidi. Halyq sailaýlylarynyń jańa toby Qazaqstan Respýblikasynyń Prezidenti N.Á. Nazrabaevtyń «Qazaqstan jańa jaHandyq naqty ahýalda: ósim, reformalar, damý» Joldaýynda jáne «Ult jospary – qazaqstandyq armanǵa bastatityn jol» maqalasynda qoiylǵan maqsattardy iske asyrýǵa arnalǵan.
Elimizdiń barlyq azamattaryn kele jatqan sailaýdy qoldaýǵa jáne memleketimizde daǵdarysqa qarsy sharalardy iske asyrý men ári qarai damýyna úles qosýǵa shaqyramyn!
Nosacheva Tatiana Vladimirovna – «Eýroaziattyq energetikalyq korporatsiiasy» AQ adam resýrstaryn basqarý jáne áleýmettik máseleler boiynsha vitse-prezident:
EEK negizgi bólimderine Aqsý elektr stantsiiasy, «Vostochnyi» kómir kenishi jatady.
Aqsý elektr stantsiiasy – kásiporynnyń ejelgi óndiris bólimderiniń biri. Ornatylǵan qýattylyǵy – 2450 MVt. Elekt energiianyń negizgi tutynýshylary: Aqsý ferroqorytpa zaýyty («Kazhrom» TUK AQ filialy), «Sokolov – Sarybai taý – baiytý óndiris birlestigi» AQ, «Qazaqstan elektroliz zaýyty» AQ, «KEGOC» AQ, taǵy basqa aimaqtyq elektr jelilik kompaniialar jáne elektr jabdyqtaý uiymdary.
«Vostochnyi» kómir kenishi – kómirdi ashyq tásilmen shyǵaratyn birden – bir kásiporyn. Ónidiris úrdisine qazý jáne shyǵarý jumystary, syrtqy kenishte kómirdi óndeý, temir jol kóligine júkteý, jetkizý marshrýttaryn qalyptastyrý kiredi.
2015 jylǵy 12 ai boiynsha óndiris kórsetkishteri:
Kómirdi shyǵarý – 18 mln. 768 tonna;
Elektr energiiasyn shyǵarý – 14 mlrd. 668 mln. kVT/ch (josparlanǵannan 2,8 % kóp).
Ortasha jalaqynyń kólemi – 162288 teńge.
Qazirgi ýaqytta «EEK» AQ «№ 3 kúl qaiyrý qurylysy» jobasyn iske asyrýmen ainalysyp jatyr. № 5 energiialyq blogi qaita qurýdan ótti (segiz energiialyq bloktyń 5-i qaita qurýdan ótti).
Kásiporynnyń belsendi jumyskerleri:
Ámirenov Ryshat Babaevich – «Vostochnyi» kómir kenishiniń jumyskeri, Nábiev Býlat Kchihhanovich – elektr temir ustasy, Qasenov Iýrii Rashitovich – aǵa sheber,
Aqsý qalalyq máslihaty V shaqyrýynyń depýtaty retinde qalanyń áleýmettik salasyn jáne abbatandyrý máselelerimen ainalysamyn, turǵyndarjy jeke suraqtary boiynsha qabyldaý ótkizemin, az qamtamasyz etilgen otbasylarǵa áleýmettik tólemder boiynsha ózgeristerterdi áleýmettik qorǵaý organdaryen birlesip qadaǵalaimyn.
Álem alańynda qalyptasyp jatqan jaǵdai tez arada durys sheshimderdi qabyldaýdy talap etedi. Sondyqtan, qiyndyqtardy aldyn-alý maqsatynda Prezident ótken jyldyń qarasha aiynda álemdik daǵdarysqa qarsy turý tásilderi kórsetilgen «Qazaqstan jańa jahandyq ahýalda: ósim, reformalar, damý» Halyqqa Joldaýyn jariia etti. Bul Joldaý – bul biz úshin jańa áreket jospary, sondyqtan QR Parlamenti Májilisiniń V shaqyrylǵan depýtattardyń ókilettikterdiń merziminen buryn toqtatý oryndy. Májiliske aqyrqy sailaý 2012 jyly boldy, sol ýaqyttan kóptegen ózgerister oryn aldy. Qazirgi ýaqytta jańa amaldar, erekshe sheshimder, jańa ideialar qajet. Sondyqtan májilistiń jańa quramy Elbasynyń qazaqstandyqtardyń adynda qoiǵan maqsattardy iske asyrý boiynsha tiimdi jumys isteitindigine senimdimin.
Búginde Eýroaziattyq energetikalyq korporatsiiasy qaýattylyqtyń damýyna milliard teńge qarjy salyp, ekonomikanyń damýyna eleýli úles qosady, ÚIID MB qatysýshysy bolyp tabylady.
Biz óndiris kólemin ulǵaitýǵa, memleketimizdiń turaqty damýyna baǵyttalǵan reformalardy qoldaimyz. Sonymen qatar, bizdiń ujymymyz áleýmettik belsendilikpen de tanys. Sondyqtan, biz, iri kásiporyn siiaqty, elimizde oryn lapy jatqan mńyzdy oqiǵalardyn tys qala almaimyz jáne oblystyq, qalalyq máslihat depýtattyqta alty úmitknr usynyp otyrmyz. Tek birlesken kúsh-jigerimizdi biriktirip qana qazaqstandyqtardyń dáýlettiligine qol jetkizetindigimizge nyq senimdimin!
Gliýzia Alpysbaeva, Pavlodar oblysy Kásipkerler Palatasy Aqsý qalasy filialynyń basshysy, jeke kásipker, qalalyq máslihat depýtaty:
Ult Josparynda otandyq óndiristiń damýyna shetel investorlaryn tartý, orta jáne kishi biznesti jan-jaqty qoldaý sharalary kórsetilgeni meni asa qýantady.
Sonymen qatar, 2015 jylǵy 13 qańtarda Parlament depýtattary májilisti qysqa merzimde taratý jáne kezekten tys sailaý ótkizý usynysyn jasady. Májilistiń qysqa merzimde taratý elimizde shielinisken ekonomikalyq jaǵdaida asa qajet bolyp otyr.
Men depýtattardyń bul usynysyn tolyqtai qoldaimyn. Sebebi kezekten tys parlamettik sailaý ulttyq bizneske, jalpy memleketimizdiń damýyna teris áser etý múmkindigin týdyratyn ýaqytsha kesheýilden qiyndyqsyz ótýge jol beredi.
Ózim búgingi tańda Pavlodar oblysy Kásipkerler Palatasy Aqsý qalasy filialynyń basshysy bolyp 2014 jylǵy sáýir aiynan qyzmet atqarýdamyn. Oǵan qosa jeke kásippen de ainalasamyn.
Búgingi kúni Aqsý óńirinde 3082 kásipkerler sýbektileri tirkelgen, onyń ishinde 2597 – jeke kásipkerler. Aqsý óńirinde kásipkerliktiń qarqyndy damýyna qajetti jaǵdailar týdyrylǵan. Jyldan-jylǵa aýyl sharýashylyǵyna, jeke kásipkerlerge, saýda obektileriniń damýyna memleket jaǵynan tolyqtai qoldaý kórsetilip otyr. Sondyqtan elimizde oryn alyp jatqan ekonomikalyq ahýaldan súrinbei ótetinimizge senimdimiz.
Sol úshin, biz, Aqsý óńiriniń kásipkerleri, Parlament depýtattarynyń bul sheshimin tolyqtai qoldaimyz jáne Elbasymyzdyń bul sheshimmen kelisetinine tolyqtai senemiz!
Bents Aleksandr Alfredovich – «Eýroaziattyq energetikalyq korporatsiiasy» AQ elektrlik stantsiiasy tehnologiialyq jabdyqtardy jóndeý bóliminiń aǵa sheberi
Búgingi Qazaqstan – qalyptasqan, ret-retimen damityn memleket. Bul Prezidentimiz júrgizip jatqan saliqaly saiasaty, naqty qoiylǵan maqsat-mindetteri arqasynda múmkin boldy. Óziniń Joldaýynda «Qazaqstan jańa jahandyq naqty ahýalda: ósim, reformalar, damý» Memleket basshysy egemen Qazaqstan damýynyń basqy printsipterin jariialap, árbir azamaty olardyń iske asyrýyna belsendilik tanytqanyna nazar aýdardy. Eýroaziattyq energetikalyq korporatsiiasy kenshi men energetikterdiń 6-myńdyq ujymy «Salamatty Qazaqstan», «Qol jetimdi turǵyn úi-2020», údemeli indýstrialdy-innovatsiialyq damý, taǵy sol siiaqty memlekettik baǵdarlamalardyń júzege asyrýyna qatysady. Árine, osy baǵdarlamalardy bastaǵan adamdar halyqaralyq qatynastardyń damýyn boljap, kóptegen qiyndyqtardy aldyn ala bildi.
Qazir Májilis depýtattarynyń aýysýy qajettiligi anyq, sebebi, Qazaqstanǵa óziniń damýyndaǵy jańa belesterdi baǵynydýǵa kiristi. Bul jolda paita bolatyn kóptegen máselelerdi sheshýdegi jańa tásilderdi tabý mańyzdy. Zań jobalardyń nátijeli bolýy men ertede bastaǵan memlekettik baǵdarlamalaryn iske asyrýyna merziminen buryn Májilis depýtattarnyń sailaý ótkizý – durys sheshim, dep oilaimyn.
Arshagúl Shalabaeva, № 2 orta mekteptiń direktory, qalalyq máslihat depýtaty:
– Jyl saiyn árbir qazaqstandyq Elbasymyzdyń jańa Joldaýyn asyǵa kútetini shyndyq. Elbasymyzdyń biylǵy “Qazaqstan jańa jahandyq naqty ahýalda: ósim, reformalar, damý” atty halyqqa Joldaýyn da taǵatsyzdana kútti.
Sonymen qatar jýyrda Elbasymyzdyń «Ult Jospary – qazaqstandyq armanǵa bastaityn jol» atty maqalasy jariia etildi.
Prezident bul maqalada qazaqstandyq armanǵa aparatyn joldyń negizgi baǵyttaryn ǵana kórsetip qoiǵan joq. Sonymen qatar, bes institýtsionaldyq reformany júzege asyrýdyń naqty mehanizmderin atap kórsetti. Atalǵan reforma elimizdiń álemdegi bolyp jatqan ekonomikalyq daǵdarystan súrinbei ótýiniń basty joly bolyp tabylady.
Jaqynda Parlament depýtattary Prezident N.Á. Nazarbaevqa merziminen buryn taraǵysy keletinin jariialady.
Meniń oiymsha, depýtattardyń bul sheshimi qazirgi jaǵdaida oń sheshim bolyp tabylady. Búgingi daǵdarys kezinde depýtattardyń tarap ketkeni durys. Elbasymyzdyń Joldaýyn tiimdi iske asyrý kerek. Jańa qurylǵan depýtattar toby Joldaýdy iske asyrý, halyq, el igiligi úshin jumys isteidi.
Men Aqsý qalasynyń № 2 jalpy orta bilim berý mektebiniń direktory bolyp 2013 jyldan bastap isteimin. Mektep 2010 jyly «100 aýrýhana. 100 mektep» respýblikalyq baǵdarlamasy boiynsha salyndy. Qazirgi tańda mektepte 1103 bala oqidy, 88 muǵalim jumys atqarady. Muǵalimderiniń 55 paiyzy joǵary jáne birinshi sanatty. 28 ustaz pedagog kadrlardyń biliktiligin arttyrýdyń deńgeili baǵdarlamalary aiasynda kýrstan ótip, oqý úderisinde zamanaýi aqparattyq tehnologiialardy qoldanýda, mekteptiń materialdyq-tehnikalyq jabdyqtalýy oqý men oqytý nátijesin kóterýge múmkindik beredi. Mektepte 6 kompiýter, 5 lingafon, 1 mýltimedia kabinetteri bar. Ulttyq biryńǵai testileý qorytyndysy boiynsha bes jylda 12 “Altyn belgi” iegeri jáne 6 úzdik oqýshy shyqty.
Mektepte litsei synyptary ashylǵan, oqýshylar respýblikalyq, oblystyq deńgeide olimpiada, ǵylymi jumystar baiqaýlarynda nátije kórsetip júr.
Kelesi oqý jylynda mektepte úsh tilde oqytýdy engizý josparda bar, biologiia, fizika pánderin aǵylshyn tilinde oqytý úshin mektepte jaǵdai jasalǵan.
Biz, Aqsý qalasynyń № 2 jalpy orta bilim berý mektebiniń ujymy, depýttardyń bul sheshimin qoldaimyz, sebebi bul ekonomikalyq daǵdarys kezinde biýdjet shyǵyndaryn qysqartýdyń birden-bir joly bolyp tabylady.
