Belgili ekonomıs Eldar Shamsýtdınov el azamattaryn jańadan salynyp jatqan turǵyn úılerden páter alýǵa asyqpaýǵa shaqyrady. Óıtkeni atalǵan naryqta suranystan góri usynys kólemi joǵary. Al mundaıda, mamannyń pikirinshe, baǵa túsýi tıis, dep jazady Dalanews.kz.
"Birinshi turǵyn úı naryǵy (salynyp jatqandary) qyzyp tur, búginderi qurylys kompanıalary óz usynystarymen suranysty belsendi túrde yntalandyrýda. Sondyqtan aldaǵy aılarda emosıaǵa berilip, birinshi naryqtan baspana satyp alyp qoıyp júrmeńizder. İri qalalarda ekinshi naryqta (qoldanystaǵy úıler) qolaıly jaǵdaılar usynylýda", – dep jazady Shamsýtdınov Telegram-daǵy Komentarıı arnasynda.
Onyń pikirinshe, qymbattaǵan dollar úı baǵasyna qatty áser ete qoımaıdy, óıtkeni negizgi qurylys materıaldary (beton jáne qıyrshyq tas) Qazaqstanda óndiriledi. Baǵalar árleý jáne ımporttalatyn taýarlarǵa qatysty ósýi múmkin, sondyqtan munyń jańadan salynyp jatqan turǵyn úılerge qatysy bar. Mundaı jaǵdaıda, árıne ekinshi naryq (qoldanystaǵy úıler) tartymdy bola túsedi.
"Birinshi turǵyn úı naryǵyndaǵy baǵalar, kóbinese manıpýlásıaǵa ushyraǵan, olar naqty málimetterge sáıkes kele bermeıdi", – deıdi Shamsýtdınov.
Onyń málimetteri boıynsha, jyljymaıtyn múlik operasıalary jyl boıynda toǵyz aıda 21,4%-ǵa, ǵımarattardy kútip ustaý jáne aýmaqtardy abattandyrý shyǵyndary 26,77%-ǵa ósken, al sáýlet jáne ınjenerlik shyǵyndar 14,7%-ǵa tómendedi.
Eldar Shamsýtdınov keıbir qurylys kompanıalarynyń QQS jeńildikteri joıylǵannan keıin turǵyn úı baǵasynyń kúrt ósetindigi týraly boljamdy da joqqa shyǵarady.
Esterińizge sala keteıik, 2025 jyly qabyldanbaq jańa Salyq kodeksiniń jobasynda qurylys kompanıalaryn páterdi satqan jaǵdaıda 12% kóleminde QQS tóleýge mindetteý usynylady. Buryn bul salyq turǵyn úı qunyna qosylyp, qymbatshylyq bolady degen boljamdar aıtylǵan.
"Baǵanyń 12%-ǵa ósýi ekitalaı. QQS tek qurylys kompanıasynyń marjasyna áser etedi. Eger turǵyzylǵan turǵyn úıdiń ózindik quny 800 mln teńge bolyp, ony 1 mlrd teńgege satý kezinde QQS áseri shamamen 2,4% (24 mln teńge) quraıdy", - dep esepteıdi Shamsýtdınov.
Buǵan deıin "2025 jyly úı qymbattaýy múmkin. Mamandar onyń birtúrli eki sebebin atady" degen maqala jarıalaǵan bolatynbyz.