Belgili ekonomist Eldar Shamsýtdinov el azamattaryn jańadan salynyp jatqan turǵyn úilerden páter alýǵa asyqpaýǵa shaqyrady. Óitkeni atalǵan naryqta suranystan góri usynys kólemi joǵary. Al mundaida, mamannyń pikirinshe, baǵa túsýi tiis, dep jazady Dalanews.kz.
"Birinshi turǵyn úi naryǵy (salynyp jatqandary) qyzyp tur, búginderi qurylys kompaniialary óz usynystarymen suranysty belsendi túrde yntalandyrýda. Sondyqtan aldaǵy ailarda emotsiiaǵa berilip, birinshi naryqtan baspana satyp alyp qoiyp júrmeńizder. Iri qalalarda ekinshi naryqta (qoldanystaǵy úiler) qolaily jaǵdailar usynylýda", – dep jazady Shamsýtdinov Telegram-daǵy Komentarii arnasynda.
Onyń pikirinshe, qymbattaǵan dollar úi baǵasyna qatty áser ete qoimaidy, óitkeni negizgi qurylys materialdary (beton jáne qiyrshyq tas) Qazaqstanda óndiriledi. Baǵalar árleý jáne importtalatyn taýarlarǵa qatysty ósýi múmkin, sondyqtan munyń jańadan salynyp jatqan turǵyn úilerge qatysy bar. Mundai jaǵdaida, árine ekinshi naryq (qoldanystaǵy úiler) tartymdy bola túsedi.
"Birinshi turǵyn úi naryǵyndaǵy baǵalar, kóbinese manipýliatsiiaǵa ushyraǵan, olar naqty málimetterge sáikes kele bermeidi", – deidi Shamsýtdinov.
Onyń málimetteri boiynsha, jyljymaityn múlik operatsiialary jyl boiynda toǵyz aida 21,4%-ǵa, ǵimarattardy kútip ustaý jáne aýmaqtardy abattandyrý shyǵyndary 26,77%-ǵa ósken, al sáýlet jáne injenerlik shyǵyndar 14,7%-ǵa tómendedi.
Eldar Shamsýtdinov keibir qurylys kompaniialarynyń QQS jeńildikteri joiylǵannan keiin turǵyn úi baǵasynyń kúrt ósetindigi týraly boljamdy da joqqa shyǵarady.
Esterińizge sala keteiik, 2025 jyly qabyldanbaq jańa Salyq kodeksiniń jobasynda qurylys kompaniialaryn páterdi satqan jaǵdaida 12% kóleminde QQS tóleýge mindetteý usynylady. Buryn bul salyq turǵyn úi qunyna qosylyp, qymbatshylyq bolady degen boljamdar aitylǵan.
"Baǵanyń 12%-ǵa ósýi ekitalai. QQS tek qurylys kompaniiasynyń marjasyna áser etedi. Eger turǵyzylǵan turǵyn úidiń ózindik quny 800 mln teńge bolyp, ony 1 mlrd teńgege satý kezinde QQS áseri shamamen 2,4% (24 mln teńge) quraidy", - dep esepteidi Shamsýtdinov.
Buǵan deiin "2025 jyly úi qymbattaýy múmkin. Mamandar onyń birtúrli eki sebebin atady" degen maqala jariialaǵan bolatynbyz.
