Ejelgi dáýir ádebıeti Kúltegin jyrlary

Dalanews 01 aqp. 2016 09:07 3273

Qazaq ádebıeti tarıhy qazaq halqynyń erte zamandardan bastap búginge deıin jasaǵan kórkem ádebıet týyndylaryn tolyq qamtydy. Ejelgi dáýirdegi ádebıetimiz týraly aıtqańda, eń aldymen, eki máseleni aıqyn túsinýimiz kerek. Birinshisi – bizdiń ejelgi dáýir ádebıetimizdiń týyndylary tek qazaq halqynyń ǵana enshisi emes, olardyń basqa túrki tektes halyqtardyń da ádebıetine ortaq ekendigi. Ekinshisi – qazaq tilinde emes, ejelgi túrki tilinde jazylǵandyǵy. Endi osy jaıttarǵa túsinik bere keteıik.

 

Qazaq halqynyń qurylýyna negiz bolǵan rý-taıpalar ol zamandarda qazirgi Qazaqstandy, Orta Azıany, Ońtústik–shyǵys Sibirdi, Ortalyq Azıany, Edil boıyn, Kaspıı jaǵalaýlaryn  meken etken. Olar ózbek, qyrǵyz, ázirbaıjan, túrikmen, uıǵyr, qaraqalpaq, hakas, bashqurt, tatar halyqtarynyń tól quramyna engen rý-taıpalarmen aralas ómir keshken. Sóıtip, ekonomıkalyq, áleýmettik, mádenı ómiri bir-birimen ózara tyǵyz baılanysty bolǵan túrki tildes halyqtardyń ádebıeti de ortaq boldy. Kýmandar, Deshti Qypshaqtar, taǵy basqadaı atanǵan jartylaı kóshpeli, jartylaı otyryqshy túrki tildes halyqtardyń erligi, turmys-tirshiligi, arman-qıaly poezıa tilimen jyrlanyp, erlik epostar, ertegiler, ańyzdarda baıan etilgen. Qulpytas, kúmbez túrindegi eskertkishterge ózderiniń eleýli-eleýli tarıhı adamdary týraly joqtaý, madaqtaýlaryn jyr túrinde oıyp jazyp qaldyryp otyrǵan. Bul túrki ulystarynyń jazý mádenıeti erteden paıda bolǵanyn kórsetedi. Ol jazýlar damı kele Kúltegin, Tońuqyq*, Qorqyt ata, Júsip Balasaǵunı, Mahmud Qashqarı, Ahmet Iasaýı, Baqyrǵanı, Horezmı, t.b. orta ǵasyrlyq ǵulamalar shyǵarmalarynyń saqtalýyna negiz boldy.

 

Rý-taıpalyq dáýirde ómirge kelgen shyǵarmalardyń tili qazaqqa túsiniksiz bolsa, olar qazaq ádebıetiniń murasy bola ala ma degen suraq týyndaıdy. Keıbir ǵalymdardyń teris pikirde ekenin de eskerý kerek. Alaıda, ǵylymı turǵydan qaraǵanda, olardyń teris jaýaptary negizsiz. Óıtkeni, "qaı halyqtyń bolsyn erte zamandardaǵy alǵashqy ádebıeti, jazba ádebıet nusqalary, sol halyqtyń búgingi tilinde bolýy shart emes. Keıbir halyqtardyń ondaı ádebıetiniń basqa tilde, sol halyqqa osy kúnde túsiniksiz tilde bolýy, biraq sol halyq jerinde, sol halyq ókilderi tarapynan jasalǵan, sol halyqtyń bir kezdegi ómirin kórsetetin ádebıet nusqalary bolýy yqtımal", – dep kórsetedi ǵalym B.Kenjebaev. Sondyqtan da qazaq ádebıetiniń ejelgi dáýirine qatysty ádebı eskertkishter kóne túrki, shaǵataı (shaǵataı, tili – arab jáne parsy sózderi aralasqan túrki rý-taıpalarynyń kitabı tili, ol sol kezdegi barlyq túrki tektes halyqtarǵa túsinikti til bolǵan), uıǵyr, arab, parsy tilderinde jazylǵanmen, biz olardy tól ádebıetimizdiń tarıhynyń basy dep tanımyz.

 

"Ejelgi ádebıet" (VII-XIV ǵǵ.) dep atalatyn jeti ǵasyrdy qamtyǵan ádebıetimizdiń, uzaq tarıhyna qatysty eskertkishter, shyǵarmalar az emes. Olardyń alǵashqylary dep túrki rý-taıpalaryna ortaq Orhon eskertkishterin (VII ǵ.), "Qorqyt" (VIII ǵ.) jáne "Oǵyz-namany" (IX ǵ.) ataımyz.

 

Ejelgi dáýir ádebıetin Muhammed Horezmı, Ábý Nasyr ál-Farabı, Ábý Raıhan ál-Bırýnı, Mahmud Qashqarı, Qoja Ahmet Iasaýı, Súleımen Baqyrǵanı, Júsip Balasaǵunı tárizdi túrki halyqtarynyń birazyna ortaq oıshyldary, ǵalymdary, aqyndary jalǵastyrady (X-XII ǵǵ.) – Atalǵan ǵulamalar túrki halyqtarynan shyǵa tura kezinde arab ádebıetin, arab ǵylymyn, sonymen birge dúnıe júzi ǵylymyn damytýǵa úlken úles qosqan.

 

Ejelgi dáýir ádebıetiniń negizine qypshaq tilinde damyǵan kezeńinde (HIII-HVI ǵǵ.) "Kodeks kýmanıkýs", "Mahabbatnama", "Júsip-Zylıha", "Gúlstan", "Dombaýyl", t.b. qıssalar, dastandar, shejireler, tarıhı muralar enedi.

 

Mine, ejelgi dáýir ádebıetiniń belgili muralary, úlgileri osyndaı. Olar ózinen keıingi ádebıettiń damýyna, shyńdalýyna negiz, túp tórkin bolǵan.

 

Kúltegin jyrlary. Orta Azıanyń túrki taıpalary rýna jazbalardy qoldanǵan, al arab alfavıtine keıinirek, ıslam dininiń enýine baılanysty kóshken. Bizdiń endigi áńgimemiz ejelgi mádenıet eskertkishteriniń bir keremeti, búkil álemge áıgili bolǵan aqyn tas, jyrshy tas – Orhon eskertkishteri (VIII ǵ.) jaıynda bolmaq.

 

Bul eskertkishter Orhon, Enıseı ózenderiniń (Sibirdegi) boıynan (mundaı jazbalar Qazaqstan jerinen de kóptep tabylǵan, solardyń eń kólemdisi Talas eskertkishi) tabylǵan. Olardy alǵash tapqandar: shved ofıseri Iogann jáne orys ǵalymy N.M.Iadrınsev (XVIII–XIX ǵǵ.). Kózdiń jasymen, júrektiń qanymen qulpytastarǵa qashalyp turyp jazylyp, qaımaǵy buzylmaı bizge jetken osy bir ǵajaıyp rýnalyq tasqa oıylyp jazylǵan jazýlardy ǵylymda rýnalyq jazýlar dep ataıdy. Ol jazýlarda VII ǵasyrdyń irgeli memleketi – Túrki qaǵanatynyń quramyndaǵy tolyp jatqan rýlardyń ózara esepsiz jaýlasýy, joryqtary men soǵystary sýretteledi. Bul eskertkishterdiń basty keıipkerleri – handar, bekter, tektiler týraly baıandaýynan sol kezdegi turmys jaıly túsinik te alamyz. Eskertkishterdiń avtorlary sol jazýlarda esimderi atalatyn Iollyǵ-tegin men Tonykók degen boljam bar. Olardy eldiń tarıhyn, taǵdyryn tolǵap aıtýshy ejelgi aqyn-jyraýlar ókilderi deýge bolady.

 

Orhon jyrlarynda "Alpamys", "Qobylandy" jyrlaryndaǵy sıaqty el ómirin sýretteýde, erlikti jyrlaýda, han-bekterdi madaqtaýda óleńmen birge arasynda qara sózder de aralasyp otyrady. Sondyqtan, ony epıkalyq muramyzdyń kóne úlgileriniń biri deýge bolady. Onda sheshendik sóz nusqalary da mol. Olarda óz elin, óz jerin shet basqynshylardan, syrtqy jaýlardan qorǵaý ıdeıasy kórinedi. Erlik, batyrlyq dáripteledi. Kúlteginniń on alty jastan qyryq jeti jasyna deıingi ómirindegi erlik isteri, el basqarýy baıandalady.

 

Bastyny eńkeıtti,

 

Tizelini búktirdi,

 

Bek uldary qul boldy,

 

Pák qyzdary kúń boldy, –

 

dep sýretteledi Kúltegin erligi. Kúlteginniń erliginiń arqasynda túrki halqynyń: "Kedeıi baı boldy", "azy kóp boldy", – degen sıaqty joldardan jyrdyń túpki muraty el birligi men onyń baqytty ómirin ańsaý ekenin ańǵarý qıyn emes.

 

Budan shyǵatyn qorytyndy – qazaq halqyndaǵy baı jyr dástúriniń negizi sol Orhon eskertkishterinde qalanǵan. Orhon eskertkishteri – alǵashqy erlik jyrlarynyń biri. Buǵan taǵy bir dálel – jyrda Bilge Qaǵan, Kúltegin batyr, Tonykók jyraý sıaqty keıipkerler obrazdyq dárejege jetkizile jan-jaqty sýrettelgen. Bilgeniń jyrda qaıda, qandaı joryqtarǵa barǵany, qandaı, qanshalyqty erlik kórsetkeni tolyq sýretteledi, ol halyqty jınap uıymdastyrýshy retinde beınelenedi. Bilgeniń is-áreketteri ǵana emes, kóńil-kúıi de baıandalady. Ol dushpandar salǵan iritkige erip, qyrylyp-joıylyp bara jatqan halqyna qatty nazalanady.

 

Jyrda Kúltegin beınesi únemi ósý ústinde bolady. Kúltegin – túrki halqynyń erlik sıpattaryn boıyna darytqan jıyntyq obraz. Onyń tulǵasynda bir kezderde jalpaq dalany erkin bılegen túrki taıpalarynyń órshil, qaıtpas minezi bar. Onyń tulǵasynda halyqtyń sondaı batyrym bolsa degen armany bar. Jyrda batyr mert bolǵanda, qazasyna dosy ǵana emes, dushpandarynyń da qosyla jylaýynyń keń sýrettelýi halyqtyq buljymas erlik dástúrlerdi qasıetteıtinin dáıekteı túsedi.

 

Jyrdaǵy Tonykók kóptegen qaǵandarǵa kemeńger aqylgóı bolýmen birge nebir joryqtardyń kýágeri, izinshe sol joryqtar jaıynda jyrlar týdyryp, tasqa qashatyp jazǵyzǵan avtor ekeni de baıqalady. Sóıtip, Tonykók ári batyr, ári aqylgóı, ári jyraý beınesinde somdalady.

 

Qoryta aıtqanda, Kúltegin, Bilge Qaǵan jáne Tonykók eskertkishteri (Orhon-Enıseı) – mazmuny men túri jaǵynan da, tili men kórkemdetý quraldary jaǵynan da, óleń qurylysy, kompozısıasy jaǵynan da ejelgi túrki halyqtaryna ortaq kórkem týyndylardyń úlgisi bolýmen birge, ol qazaq ádebıetiniń de asyl qazynasyna enetin ádebı mura.

Usynylǵan
Sońǵy jańalyqtar