– Halyqaralyq yntymaqtastyqty nyǵaıtý jáne jaǵymsyz saldardy azaıtý úshin ulttyq zańnamaǵa klımattyń ózgerýine beıimdelý normalary engizildi. Bul jergilikti deńgeıde tózimdilikti arttyrýdyń tıimdi júıesin qalyptastyrýǵa múmkindik beredi. İske asyrý úderisi eń osal sektorlardy tolyq baǵalaýdan bastalady. Sý, aýyl sharýashylyǵy, orman jáne azamattyq qorǵaý qashanda mańyzdy. Nátıjesinde salalyq memlekettik baǵdarlamalardyń aıasynda ulttyq jáne jergilikti deńgeılerde klımattyq táýekelderdi eskerý jáne klımattyń ózgerýine beıimdelý úshin qajetti sharalardy ázirleý múmkin bolady, – dedi Maǵzum Mırzaǵalıev.
Óz kezeginde Eýropalyq Odaqtyń qorshaǵan orta, muhıt jáne balyq sharýashylyǵy jónindegi komısary Vırgınıýs Cınkávıchús Qazaqstan men EO klımat pen ekologıaǵa qatysty eń mańyzdy máseleler boıynsha, sondaı-aq, jahandyq «jasyl kóshýdi» qamtamasyz etý jolynda turaqty yntymaqtastyqqa daıyn ekendigin aıtty.
– Klımat daǵdarysy, bıoalýantúrlilik jáne lastaný daǵdarysy – jedel sharalardy qajet etetin jahandyq másele. Jahandyq jasyl kóshýdi qamtamasyz etý úshin biz tyǵyz yntymaqtastyqta jumys jasaýymyz kerek. Búgingi konferensıa EO pen Qazaqstan arasyndaǵy klımat jáne qorshaǵan ortany qorǵaý máseleleri boıynsha yntymaqtastyqty tereńdetýge septigin tıgizetindigine senemin, – dedi Sınkávıchús.
Jeti paneldik sesıadan turǵan halyqaralyq kongres otyrysy Dúnıejúzilik qorshaǵan ortany qorǵaý kúni qarsańynda Qazaqstan táýelsizdiginiń 30 jyldyǵyn merekeleý aıasynda ótkizildi. Kongreske qatysýshylar Qazaqstan men Eýropalyq Odaq arasyndaǵy klımattyq yntymaqtastyqty, óndiristi «jasyldandyrýdyń» bolmysy men keleshegin, sondaı-aq aınalmaly ekonomıka jáne «aqyldy qalalar» máselelerin talqylady.
Sesıanyń alǵashqy panelinde áıelderdiń álem ekologıasyndaǵy róli, reprodýktıvti densaýlyqtary qorshaǵan ortaǵa qatysý suraqtary kóterilip, jańa Ekologıalyq kodeks usynyldy. «Qaldyqtardy jaǵý jáne qaıta óńdeý» taqyrybyndaǵy talqylaýda Ekologıa mınıstrliginiń ókilderi men tabıǵatty qorǵaý belsendileri Qazaqstanda qaldyqtardy órteý zaýyttaryn salýdyń oń jáne teris jaqtaryn qarastyrdy.
Óz kezeginde Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń halyqaralyq seriktestik ókili Erjan Qazyhan memleket basshysynyń Kongres qatysýshylaryna joldaǵan úndeýin oqydy.
– Turaqty damý tujyrymdamasy «ekologıa-ekonomıka-qoǵam» úshtiginiń úılesimdi ózara áreketin kózdeıdi, sondyqtan Qazaqstan ekologıalyq máselelerdi sheshýdi keıinge qaldyra almaıdy. Men qoǵam, bıznes jáne úkimettiń ekologıalyq máselelerdi sheshýge jáne halyqtyń ekologıalyq mádenıetin kóterýge baǵyttalǵan kúsh-jigerin biriktiretin jańa dıalog alańynyń qurylýyn quptaımyn. Dúnıejúzilik qorshaǵan ortany qorǵaý kúni qarsańynda kongres otyrystaryn ótkizý jaqsy dástúrge aınalady dep senemin, – degen Qasym-Jomart Toqaev.
Kongres qorytyndysy boıynsha Parıj kelisimi aıasynda Qazaqstannyń mindettemelerine qol jetkizýi jónindegi usynystary men usynymdary kórsetilgen rezolúsıa qabyldandy. ECOJER qaýymdastyǵy QR Ekologıa, geologıa jáne tabıǵı resýrstar mınıstrliginiń qoldaýymen atalǵan is-sharanyń uıymdastyrýshysy boldy. Kongrestiń seriktesi – elimizdegi Eýropalyq Odaq Ókildigi.
