Qazir ǵalamnyń aqıqatqa den qoıǵan tarıhshylary «Azıa – barsha adam¬zat¬tyń Otany» degen pikirge amalsyzdan toqtasyp otyr. Eýrazıa qurlyǵyn erkin jaılaǵan kóne túrkiler adamzat ataýlyǵa aldymen órkenıet sáýlesin shashty. Uly dalamyzda tuńǵysh jazý mádenıeti, qala turǵyzý óneri paıda boldy.
Metalýrgıanyń otanyna aınaldyq, jylqy bastaǵan jabaıy maldardy tuńǵysh qolǵa úırettik, altyn adamdy músindedik. B.e.d. úshinshi myńjyldyqta Qosózende álem órkenıetiniń altyn besigine aınalǵan shýmerler ǵalamatyn qoldan jasaǵandar – osy Uly daladan yǵysyp barǵan bizdiń dańqty babalarymyz!
Demek, kóne túrik tili b.e.d. úshinshi myńjyldyqta shýmer tilimen qatar qoldanylǵandyǵyn, tipti shýmer tili dep júrgenimizdiń ózi naǵyz túrik tili eken¬digi aıǵaqtaldy dál búgin. Órkenıet ataýly, mine, osy aradan Mysyrǵa jáne Eýrazıa qurlyǵynyń ózge óńirlerine jetti emes pe! Al kórshiles Qytaıyńyzda órkenıet oshaǵy b.e.d. ekinshi myńjyldyqtyń ekinshi jartysynda ǵana paıda bolǵandyǵyn eskerseńiz, erkindikti enshilegen erler isine esińiz kete tańdanasyz da!
Yqylym zamanalardan beri taǵdyr tálkegine batyldyǵy men baıybyn, aqyl parasatyn qalqan ete bilgen bahadúr babalarymyz ana sútimen daryǵan týǵan tilimizdi, mynaý uly dalany mıras etip qaldyra bildi.
Tarıh tájirıbesine qarap otyrsaq, bizdiń babalarymyz týǵan tilimizge, sol til arqyly jasalynatyn rýhanı qundylyqtarymyzǵa jete kóńil bólgen. Osylaısha, ulttyń basty belgisi – tildiń qamyn kúniburyn qamdaǵan. Búginde álem ǵalymdarynyń ózi jer betinde aldymen kóne túrki tili paıda bolǵandyǵyn moıyndap jatyr.
Aláska betke alǵash 30-40 myń jyldaı buryn ótken adamdardyń tikeleı urpaqtary retinde sanalyp, búginderi Ortalyq jáne ońtústik Amerıkany jaılaıtyn maııa, astek, kechýa halyqtarynyń sózdik qorlarynda túrik tiline jaqyn mysaldardyń kezdesýi olardyń túp-tek tórkininiń tarıhy tym áride, azıalyq atamekenderde jatqanyn kórsetedi. Túrki halyqtarynyń ejelden jazý, syzý, ádebıet, óner, tarıhy, egin egý, qala salý arnasynyń bar ekendigi qazirgi tańda aq álemge áıgili bolyp otyr.
Árıne osyndaı órkenıetimizdi ázirshe tolyq moıyndaı qoımaýshylar ushyrasady.
Alaıda munyń bári – ýaqytsha dúnıe.Túrkilik syna jazýy - álgi aıtqan kóne órkenıettiń bultartpas kórinisi. Osy arada mysalǵa, bizdiń eramyzǵa deıingi 5-4 ǵasyrǵa tán Eńbekshiqazaq aýdany Esik qalasy irgesindegi obadan tabylǵan Úısin patshalyǵy hanzadasynyń altyn beınesi jáne sondaǵy kúmis zerenniń syrtqy betine eki qatar etip jazylǵan syna jazýynyń mán-maǵynasy erkin eldigimizben qatar keler urpaq qamyn tereń tolǵana biler erteden kele jatqan ultjandylyǵymyzdy bildiredi. Demek, mynaý uly dalanyń ıeleri budan 2500 jyldan astam mezgilden beri álipbıi bar órkenıet órisinde ǵumyr keshken.
Al, ıslam qundylyqtarynyń basty qaǵıdattary Quranda kórinis tapqan.
Uly dalamyzǵa ıslam dini kelgende ata-babalarymyz etnıkalyq tabıǵatymyzǵa, eń bastysy dástúr-saltymyzǵa kereǵar kelmeıtindigin birden túısindi. Ádepkide tosyrqaı qaraǵan halqymyz da birte-birte asyl dinniń ishki bolmysyna dendedi.
Ata dástúri men ıslam dinin qos qanatyna balaǵan jurtymyz kúni búginge deıin osynaý temirqazyǵynan aınyp kórgen emes.
Sóıtip, ár pendeniń jan-dúnıesi, bolmys[1]bitimin pash etetin mádenıetimiz, ıakı ádeptilik júıemiz óziniń asyl arnasyn zamana aǵymyna saı jańa ólshemdermen tolyqtyra tústi. Salt-dástúrimiz adamgershilik ımandylyq, ar-uıat, kisilik, kishilik, izettilik syndy áý bastaǵy qasıetterimiz arqyly odan ári tamyrlandy.
Din men mádenıet qatynasy, túptep kelgende, halyq rýhynyń asqaqtap, eldik, otanshyldyq sezimniń kúsheıýine yqpal etýge tıis! Óıtkeni, qaı-qaısymyzǵa da qasıetti Otanymyzdy gúldendirip, mynaý baǵanaly baıtaǵymyzdy urpaqqa qaldyrýdan, Táýelsizdigimizdi baıandy etýden asqan borysh joq!
Mine, sol sebepti de, «myń ólip, myń tirilgen» halqymyz Májilis depýtattarynyń elimizde etek jaıyp bara jatqan ıslam ishindegi diniı teris aǵymdarǵa zańmyn tyıym salý kerek degen jýyrdaǵy málimdemelerin biraýyzdan qoldaıdy.
Avtor: Ámire Árin
2023 jylǵy 4 qyrkúıektegi №60
Kórsetiletin qyzmetterdi memlekettik satyp alý týraly sharty aıasynda kelisýge usynylǵan eksperttik materıal
