Tımýr Seıitmuratovtyń pikirinshe Aq úı Kremlmen az ýaqytqa bolsa da til tabysqandy durys dep taýyp, bar nazaryn Beıjińge aýdarǵan.
“Baıden Pýtınmen salǵylasa berýdi doǵaryp, aılaǵa salǵandy jón kórgendeı. Sharýanyń sanksıamen sheshilmesine kózi jetkendeı. Reseı prezıdentiniń AQSH-qa tisi batpasa da, Batysty bopsalaýy múmkin. Sodan da bolar “Soltústik aǵynǵa” sanksıa salýdy keıinge qaldyrdy. Ýkraınany NATO májilisine shaqyrýdan bas tartty. Osy aıdyń 16-ynda Jenevada Pýtınmen júzdeskeli otyr. Kremldiń kósemi de Baıdenmen pátýalasýǵa ket ári emes”, – deıdi ol.
Áıtse de AQSH-tyń Beıjińge qatysty pozısıasy bosańsymaıdy. Kerisinshe kúresti kúsheıte túsýdi kózdep otyr. Ekonomıkalyq, áskerı-saıası, aqparattyq saladaǵy teketires munymen tynbaı, epıdemıologıalyq baǵytqa oıysatyn syńaıy bar. Amerıka ǵalymdary koronavırýs Qytaıdyń “tól” ónimi ekenin, onyń Ýhandaǵy zerthanada ázirlengenin aıda álemge áshkere etpek.
Sóı degen Seıitmuratov aldymen The Wall Street Journal-da jaryq kórgen maqalany mysal etipti.
Maqalada indet týraly habar berilmeı tura (2019 jyldyń qarashasynda) Ýhandaǵy zerthananyń úsh birdeı mamany koronavırýsqa uqsas sımptomdarmen aýrýhanaǵa jatqyzylǵany aıtylady. Qytaı koronavırýs juqtyrǵan alǵashqy jaıtty tek bir aı ótkesin jarıa etken, ári vırýstyń adamnan adamǵa taralmaıtynyn aıtyp, onyń shyǵý tegin Ýhandaǵy balyq bazarymen baılanystarǵan.
“Munda bir shıkilik bary anyq edi. AQSH-tyń barlaý qyzmeti Beıjińniń bir barmaǵyn búgip qalǵanyn bildi. Vırýstyń qoldan jasalǵany Tramptyń tusynda aıtyla bastady. Biraq saılaý qarsańyndaǵy qarbalas bul máselege tereń úńilýge múmkindik bermedi.
Bılik basyna Baıden kelgesin Amerıka mıllıondaǵan adamnyń ómirin úzgen indettiń shyǵý tegin indete zertteýge kiristi. Tramptyń tusynda koronavırýstyń qoldan jasalǵanyn úzildi-kesildi joqqa shyǵarǵan áıgili doktor Faýchı aıaqasty aıtqanynan aınyp, “COVID-19 zerthanada ázirlenýi ábden múmkin” degen joramal jasapty.
Feısbýk pen Tvıtter de vırýstyń Qytaıdyń qolymen jasalǵanyna senetin azdy-kópti aýdıtorıany bloktaýdy doǵarypty. Tramptyń tusynda álemjeliler vırýsqa qatysty álgindeı aqpar taratqan kez-kelgen paraqshany, topty aqtalýǵa mursha bermeı buǵattap tastaıtyn. Soǵan qaraǵanda AQSH-tyń indettiń shyǵý tegi men taralýyna qatysty kózqarasy ózgeriske ushyraǵan syńaıly…”, – deıdi Seıitmuratov.
…
Aq úı basshysy da indettiń “jaratylysyn” Ýhandaǵy zerthanamen baılanystyrady. Baıden vırýstyń tabıǵı túrde taralǵanyna ılanbaı otyr. Túneýkúngi málimdesinde koronavırýstyń zerthanadaǵy apat saldarynan aýa jaıylǵany aıtylǵan. Batys elderi de AQSH-tyń boljamyn quptap otyr.
Al Baıden Amerıkanyń barlaý qyzmetine ázirgi qolda bar málimetti áli de tolyqtyryp, 90 kún ishinde zertteý nátıjesiniń qorytyndysyn jarıalaýdy tapsyrǵan bolatyn. Barlaý isine Batys elderi de atsalyspaq.
Aǵylshynnyń Telegraph jáne Times basylymdarynyń habarlaýynsha Ulybrıtanıanyń “djeıms bondtary” Qytaıdyń jalpaq álemnen jasyrǵan qupıasyn jarıa etýge asyq. Koronavırýstyń zerthanadan taralǵanyna senetin elderdiń qatary kún ótken saıyn artyp keledi.
“Baıden buıyrǵan 9 aıdyń ishinde buǵan Qytaı bultartpaıtyndaı anyq-qanyq aıǵaq tabylýy qajet. Shyny kerek AQSH pen Batystyń barlaý qyzmeti tym kesh qımyldady. Tramptyń sózin jyndynyń sandyraǵyna balady. Qanshama ǵalymnyń eńbegi eskerýisiz qaldy. Olardyń argýmenti nyq, dáleli aıqyn edi”, – deıdi Seıitmuratov.
…
Solardyń biri tanymal aǵylshyn ǵalymy Angýs Dalglısh pen belgili norveg vırýsology Bırgen Sorensen. Bul ekeýi vırýstyń jasandy jolmen jasalǵanyn byltyrǵy jyly-aq málimdegen. Qoldarynda naqty dálel baryn, ony Dúnıejúzilik densaýlyq saqtaý uıymyna usynýǵa ázir ekenin aıtqan deıdi Seıitmuratov.
“Qytaı ǵalymdary koronavırýsty zerthanada jasap shyqty. Artynan vırýsty tabıǵı túrde taralǵandaı etip habar taratyp, kózge túser aıǵaqtyń kózin joıyp, izin jasyrmaq boldy. Ýhan ǵalymdarynyń 2002 jylmen 2019 jylǵa deıingi tájirıbelerin túgel súzip shyqtyq. Qytaı ǵalymdary koronavırýstyń jańa túrin oılap tabýǵa talpynǵan degen toqtamǵa keldik”, – degen edi buǵan deıin Dalglısh myrza.
Al Sorensenniń aıtýynsha Ýhan zerthanasynyń mamandary adam aǵzasyna tez taralatyn vırýsty oılap tabýǵa tyrysqan.
“Bul tez taralýymen qoımaı adamdy alyp jyǵatyn asa qaýipti, juqpaly vırýs edi. Úńgirdegi jarqanattyń aǵzasyndaǵy vırýsty negizge alyp, ony SARS-tyń buǵan deıingi túrimen “býdandastyryp”, qaýipti mýtantqa aınaldyrdy. Buǵan dálel koronavırýstyń “tikeneginen” tabylǵan tórt satyly amın qyshqyly”, – deıdi Dalglısh.
Norveg vırýsology áriptesiniń sózin quptap otyr.
“Vırýs adam jasýshasyna keneshe jabysady. Jasýsha teris óristi bolsa da talǵamaıdy. Mundaı tórt satyly amın qyshqyly tabıǵatta tym sırek kezdesedi…”, – deıdi ol.
Byltyrǵy jyldyń sáýir aıynda áıgili vırýsolog, Nobel syılyǵynyń laýreaty Lúk Montane de dál osyǵan uqsas pikir bildirgeni esimizde. Fransýz ǵalymy vırýstyń jabaıy janýardan juqqanyna senbeıtinin, munyń bárin Beıjiń bıligi oılap tapqanyn, vırýstyń Ýhandaǵy zerthanadan taralǵanyn aıtqan edi.
“Álbette Qytaı muny moıyndamaıdy. Vırýstyń shyǵý tegin anyqtaýǵa tyrysqan AQSH-tyń jolyn kesýge tyrysady. Aıypty Amerıkanyń ózine ysyryp, muny saıası oıynǵa balap otyr. Áıtkenmen áliptiń artyn baǵaıyq. Baıden barlaý qyzmetine 90 kún mursat berdi. Osy úsh aıdyń ishinde vırýstyń jasandy jolmen jasalǵany anyq dáleldense Aq úı Qytaıdy oq shyǵyndamaı-aq alady. Alpaýyt degen ataǵynan aıyrady.
AQSH pen Qytaıdyń arpalysy kemeline kelip, arnasynan asyp tógilýge shaq tur. 90 kúnnnen keıin bul shaıqastyń jeńimpazy belgili bolady”, – deıdi Seıitmuratov.
Ázirlegen, Dýman BYQAI
