Oljas Bektenov Aqmola oblysynda Prezident tapsyrmasynyń oryndalý barysyn tekserdi, - dep habarlaidy Dalanews.kz.
Premer-Ministr Oljas Bektenov jumys saparymen Aqmola oblysyna bardy. Úkimet basshysy óńirdegi kóktemgi egis jumystarynyń barysyn tekserdi, sondai-aq aýyl sharýashylyǵy taýaryn óndirýshilerimen kezdesip, Makinsk qalasyndaǵy qus fabrikasynyń jumysyn kórdi.
Úkimet basshysy «Jýravlevka-1» JShS-degi egis naýqanynyń barysymen tanysty. Qazirgi tańda sharýashylyqta egistik kesheni tuqymmen toltyrylyp, maily daqyldardy egý jumystary bastaldy. Seriktestik – Bulandy aýdanyndaǵy jetekshi aýyl sharýashylyǵy qurylymdarynyń biri. Sharýashylyq tuqymmen jáne janar-jaǵarmaimen tolyq qamtamasyz etilgen. Biylǵy jazdyq egis alqaby 88 771 gektardy quraidy. Kúnbaǵysqa basa kóńil bólinip otyr: bul daqylǵa shamamen 16 myń gektarǵa jýyq jer bólindi, onyń 4 myńǵa jýyq gektaryna tuqym sebildi. Sonymen qatar biyl egistikterde suly, burshaq, zyǵyr jáne raps ósiriledi. Jalpy alǵanda, óńirde kóktemgi dala jumystary bastalyp ketti: qazirgi ýaqytta 510 myń ga alqapqa egin egildi.
Munda Úkimet basshysynyń nazaryna A. I. Baraev atyndaǵy astyq sharýashylyǵy ǵylymi-óndiristik ortalyǵyndaǵy selektsiia nátijesinde alynǵan maily, burshaqty, mal azyqtyq daqyldardyń suryptary usynyldy. Mekemede barlyǵy 105 suryp daiyndalyp, Qazaqstannyń memlekettik tizilimine engizildi, qazirgi tańda túpnusqa tuqym óndirisi 18 daqyl, 50 suryp boiynsha júrgizilýde. Oljas Bektenov ǵylymdy damytý jáne aýyl sharýashylyǵy salasyndaǵy jetistikterdi qoldaný qajettigin atap ótti.
Úkimet basshysy jumys sapary barysynda óńirdegi iri aýyl sharýashylyǵy qurylymdarynyń basshylarymen salany damytýdyń ózekti máselelerin talqylady. Jumyrtqa, sút ónimderi, qus eti, un jáne mal azyǵyn óndiretin «Ijevskii» ÓK bas direktory Timýr Jangýrazov otandyq tyńaitqyshtar óndirisiniń kólemin arttyrý jónindegi saýalmen júginse, maily daqyldar ósiretin oblystyń iri kásiporny «Jýravlevka-1» bas direktory Arman Qudaibergenov dizel otynyn esepteý normativterin arttyrý qajettigin aitty. Dándi, maily daqyldar, etti baǵyttaǵy jylqy jáne iri qara mal ósirýmen ainalysatyn «En-Dala» JShS direktory Timýr Pshenov aýyl sharýashylyǵy taýaryn óndirýshilerdi investitsiialyq sýbsidiialaý baǵdarlamasyna qatysty saýal joldady.
Oljas Bektenov kóterilgen barlyq máseleler boiynsha jan-jaqty túsindirip, ákimdik pen tiisti ministrlikterge atalǵan máselelerdi erekshe baqylaýda ustaýdy, onyń ishinde JJM ýaqtyly tiep-jóneltý jáne sharýashylyqtardy sýbsidiialar men jeńildikti nesieler túrindegi memlekettik qoldaý sharalarymen barynsha qamtý jóninde tapsyrma berdi. Máselen, biyl oblysqa arzandatylǵan baǵamen barlyǵy 83 myń tonna dizel otyny bólinip, egin egý naýqany kezinde diqandardyń qajettilikterin tolyq qamtamasyz etedi. Biyl oblys sharýalary topyraqqa shamamen 258 myń tonna mineraldy tyńaitqysh engizýdi josparlap otyr, bul ótken jylǵy kórsetkishpen salystyrǵanda 57%-ǵa artyq. Bul rette, Premer-Ministr otandyq tyńaitqyshtardy satýdyń basym baǵyty ishki naryq ekenin atap ótti.
«Memleket basshysynyń tapsyrmasy boiynsha biyl biz agroónerkásip keshenin qarjylandyrý kólemin ulǵaittyq. Endigi bizdiń ortaq mindetimiz – kóktemgi egisti tiisti merziminde ári sapaly ótkizý. Azyq-túlik qaýipsizdigi men eksporttyq áleýet osyǵan tikelei bailanysty. Úkimet tarapynan barlyq qoldaý sharalary kórsetilip jatyr. Problemalyq máseleler boiynsha ákimdik pen jaýapty ministrlikti jedel habardar etý qajet», - dep atap ótti Premer-Ministr Oljas Bektenov.
Jumys sapary barysynda Premer-Ministr Bulandy aýdanyndaǵy Makinsk qus fabrikasynyń óndiristik protsesimen, sondai-aq qýattylyqty odan ári arttyrý josparlarymen tanysty. Osy jyldyń basynan beri qus fabrikasy 18,6 mlrd teńgege 18,7 myń tonna et óndirdi. Tsehtardy aralaý kezinde álemdik óndirýshilerdiń jabdyqtaryn qoldana otyryp, inkýbatsiialaý, ósirý, soiý jáne qaldyqtardy qaita óńdeý salasyndaǵy zamanaýi tehnologiialarǵa nazar aýdaryldy. Makinsk qus fabrikasy qus etin ishki naryqqa turaqty túrde jetkizip otyrýǵa múmkindik beredi, sondai-aq ónimdi Qyrǵyzstan, Ózbekstan men Reseige eksporttaidy.
«Úkimet Memleket basshysynyń alǵa qoiǵan AÓK-tegi qaita óńdelgen ónimniń úlesin ulǵaitý jáne ony 70%-ǵa deiin jetkizý jónindegi mindeti aiasynda jumys istep jatyr. Tereń óńdeýdi damytý, jumys istep turǵan óndiris oryndaryn qoldaý jáne jańa kásiporyndar ashýǵa jaǵdai jasaý máselelerine basymdyq beriledi. Otandyq ónimder bizdiń naryq suranysyn qanaǵattandyryp qana qoimai, shetelde de laiyqty básekege túse alýy kerek. Jańa tehnologiialardy integratsiialaý mańyzdy, bul ónimdilikti arttyryp, sapaǵa tikelei áser etedi», - degen Oljas Bektenov, bul úshin memleket tarapynan qajetti qoldaý kórsetiletinin basa aitty.
Búgingi tańda Makinsk qus fabrikasynan bólek, Óskemende óz óndirisindegi qus etinen shujyq ónimderi men delikatester shyǵaratyn zaýyt jumys isteidi. Sondai-aq Úkimet basshysyna Almaty oblysynyń Jambyl jáne Qarasai aýdandarynyń aýmaǵynda óndiristik qýaty 240 myń tonnany quraityn qus fabrikasyn ashý jospary týraly baiandaldy. Joba TMD-daǵy eń iri joba bolady dep josparlanyp otyr. Qurylysty kelesi jyly bastaý kózdelgen. Jalpy alǵanda, qýattylyqty arttyrý eldiń qus etine degen ishki qajettiligin tolyq jabý arqyly azyq-túlik qaýipsizdigin nyǵaitýǵa, sondai-aq eksporttyq áleýetti arttyrýǵa múmkindik beredi. Budan ózge, Almaty oblysynda 100 myń tonnaǵa qus etin tereń óńdeý zaýytyn salý josparda bar.
Biyl óńirdiń azyq-túlik ónerkásibi kásiporyndary 52,6 mlrd teńgeniń ónimin óndirdi, bul ótken jyldyń sáikes kezeńimen salystyrǵanda 104,3%-dy qurady. 2024-2026 jyldary jalpy quny 123,6 mlrd teńgeni quraityn 74 iri investitsiialyq jobany iske qosý josparda bar. Premer-Ministr jobalardyń ýaqtyly iske asyrylýyn erekshe baqylaýda ustaýdy tapsyrdy.
