Oljas Bektenov Aqmola oblysynda Prezıdent tapsyrmasynyń oryndalý barysyn tekserdi, - dep habarlaıdy Dalanews.kz.
Premer-Mınıstr Oljas Bektenov jumys saparymen Aqmola oblysyna bardy. Úkimet basshysy óńirdegi kóktemgi egis jumystarynyń barysyn tekserdi, sondaı-aq aýyl sharýashylyǵy taýaryn óndirýshilerimen kezdesip, Makınsk qalasyndaǵy qus fabrıkasynyń jumysyn kórdi.
Úkimet basshysy «Jýravlevka-1» JSHS-degi egis naýqanynyń barysymen tanysty. Qazirgi tańda sharýashylyqta egistik kesheni tuqymmen toltyrylyp, maıly daqyldardy egý jumystary bastaldy. Seriktestik – Bulandy aýdanyndaǵy jetekshi aýyl sharýashylyǵy qurylymdarynyń biri. Sharýashylyq tuqymmen jáne janar-jaǵarmaımen tolyq qamtamasyz etilgen. Bıylǵy jazdyq egis alqaby 88 771 gektardy quraıdy. Kúnbaǵysqa basa kóńil bólinip otyr: bul daqylǵa shamamen 16 myń gektarǵa jýyq jer bólindi, onyń 4 myńǵa jýyq gektaryna tuqym sebildi. Sonymen qatar bıyl egistikterde suly, burshaq, zyǵyr jáne raps ósiriledi. Jalpy alǵanda, óńirde kóktemgi dala jumystary bastalyp ketti: qazirgi ýaqytta 510 myń ga alqapqa egin egildi.
Munda Úkimet basshysynyń nazaryna A. I. Baraev atyndaǵy astyq sharýashylyǵy ǵylymı-óndiristik ortalyǵyndaǵy seleksıa nátıjesinde alynǵan maıly, burshaqty, mal azyqtyq daqyldardyń suryptary usynyldy. Mekemede barlyǵy 105 suryp daıyndalyp, Qazaqstannyń memlekettik tizilimine engizildi, qazirgi tańda túpnusqa tuqym óndirisi 18 daqyl, 50 suryp boıynsha júrgizilýde. Oljas Bektenov ǵylymdy damytý jáne aýyl sharýashylyǵy salasyndaǵy jetistikterdi qoldaný qajettigin atap ótti.
Úkimet basshysy jumys sapary barysynda óńirdegi iri aýyl sharýashylyǵy qurylymdarynyń basshylarymen salany damytýdyń ózekti máselelerin talqylady. Jumyrtqa, sút ónimderi, qus eti, un jáne mal azyǵyn óndiretin «Ijevskıı» ÓK bas dırektory Tımýr Jangýrazov otandyq tyńaıtqyshtar óndirisiniń kólemin arttyrý jónindegi saýalmen júginse, maıly daqyldar ósiretin oblystyń iri kásiporny «Jýravlevka-1» bas dırektory Arman Qudaıbergenov dızel otynyn esepteý normatıvterin arttyrý qajettigin aıtty. Dándi, maıly daqyldar, etti baǵyttaǵy jylqy jáne iri qara mal ósirýmen aınalysatyn «En-Dala» JSHS dırektory Tımýr Pshenov aýyl sharýashylyǵy taýaryn óndirýshilerdi ınvestısıalyq sýbsıdıalaý baǵdarlamasyna qatysty saýal joldady.
Oljas Bektenov kóterilgen barlyq máseleler boıynsha jan-jaqty túsindirip, ákimdik pen tıisti mınıstrlikterge atalǵan máselelerdi erekshe baqylaýda ustaýdy, onyń ishinde JJM ýaqtyly tıep-jóneltý jáne sharýashylyqtardy sýbsıdıalar men jeńildikti nesıeler túrindegi memlekettik qoldaý sharalarymen barynsha qamtý jóninde tapsyrma berdi. Máselen, bıyl oblysqa arzandatylǵan baǵamen barlyǵy 83 myń tonna dızel otyny bólinip, egin egý naýqany kezinde dıqandardyń qajettilikterin tolyq qamtamasyz etedi. Bıyl oblys sharýalary topyraqqa shamamen 258 myń tonna mıneraldy tyńaıtqysh engizýdi josparlap otyr, bul ótken jylǵy kórsetkishpen salystyrǵanda 57%-ǵa artyq. Bul rette, Premer-Mınıstr otandyq tyńaıtqyshtardy satýdyń basym baǵyty ishki naryq ekenin atap ótti.
«Memleket basshysynyń tapsyrmasy boıynsha bıyl biz agroónerkásip keshenin qarjylandyrý kólemin ulǵaıttyq. Endigi bizdiń ortaq mindetimiz – kóktemgi egisti tıisti merziminde ári sapaly ótkizý. Azyq-túlik qaýipsizdigi men eksporttyq áleýet osyǵan tikeleı baılanysty. Úkimet tarapynan barlyq qoldaý sharalary kórsetilip jatyr. Problemalyq máseleler boıynsha ákimdik pen jaýapty mınıstrlikti jedel habardar etý qajet», - dep atap ótti Premer-Mınıstr Oljas Bektenov.
Jumys sapary barysynda Premer-Mınıstr Bulandy aýdanyndaǵy Makınsk qus fabrıkasynyń óndiristik prosesimen, sondaı-aq qýattylyqty odan ári arttyrý josparlarymen tanysty. Osy jyldyń basynan beri qus fabrıkasy 18,6 mlrd teńgege 18,7 myń tonna et óndirdi. Sehtardy aralaý kezinde álemdik óndirýshilerdiń jabdyqtaryn qoldana otyryp, ınkýbasıalaý, ósirý, soıý jáne qaldyqtardy qaıta óńdeý salasyndaǵy zamanaýı tehnologıalarǵa nazar aýdaryldy. Makınsk qus fabrıkasy qus etin ishki naryqqa turaqty túrde jetkizip otyrýǵa múmkindik beredi, sondaı-aq ónimdi Qyrǵyzstan, Ózbekstan men Reseıge eksporttaıdy.
«Úkimet Memleket basshysynyń alǵa qoıǵan AÓK-tegi qaıta óńdelgen ónimniń úlesin ulǵaıtý jáne ony 70%-ǵa deıin jetkizý jónindegi mindeti aıasynda jumys istep jatyr. Tereń óńdeýdi damytý, jumys istep turǵan óndiris oryndaryn qoldaý jáne jańa kásiporyndar ashýǵa jaǵdaı jasaý máselelerine basymdyq beriledi. Otandyq ónimder bizdiń naryq suranysyn qanaǵattandyryp qana qoımaı, shetelde de laıyqty básekege túse alýy kerek. Jańa tehnologıalardy ıntegrasıalaý mańyzdy, bul ónimdilikti arttyryp, sapaǵa tikeleı áser etedi», - degen Oljas Bektenov, bul úshin memleket tarapynan qajetti qoldaý kórsetiletinin basa aıtty.
Búgingi tańda Makınsk qus fabrıkasynan bólek, Óskemende óz óndirisindegi qus etinen shujyq ónimderi men delıkatester shyǵaratyn zaýyt jumys isteıdi. Sondaı-aq Úkimet basshysyna Almaty oblysynyń Jambyl jáne Qarasaı aýdandarynyń aýmaǵynda óndiristik qýaty 240 myń tonnany quraıtyn qus fabrıkasyn ashý jospary týraly baıandaldy. Joba TMD-daǵy eń iri joba bolady dep josparlanyp otyr. Qurylysty kelesi jyly bastaý kózdelgen. Jalpy alǵanda, qýattylyqty arttyrý eldiń qus etine degen ishki qajettiligin tolyq jabý arqyly azyq-túlik qaýipsizdigin nyǵaıtýǵa, sondaı-aq eksporttyq áleýetti arttyrýǵa múmkindik beredi. Budan ózge, Almaty oblysynda 100 myń tonnaǵa qus etin tereń óńdeý zaýytyn salý josparda bar.
Bıyl óńirdiń azyq-túlik ónerkásibi kásiporyndary 52,6 mlrd teńgeniń ónimin óndirdi, bul ótken jyldyń sáıkes kezeńimen salystyrǵanda 104,3%-dy qurady. 2024-2026 jyldary jalpy quny 123,6 mlrd teńgeni quraıtyn 74 iri ınvestısıalyq jobany iske qosý josparda bar. Premer-Mınıstr jobalardyń ýaqtyly iske asyrylýyn erekshe baqylaýda ustaýdy tapsyrdy.
