Balany tárbıelemeńiz, ósirińiz...

Dalanews 15 mam. 2015 03:47 298

Psıhologıa ǵylymynyń doktory, MGÝ-diń profesory Iýlıa Gıppenreıter balalar men ata-anasy baqytty ómir súrý úshin ne isteý keregin zerttegen ǵalym. Óziniń tájirıbesimen ol kóptegen semınar, kitaptarynda bólisken qyzyqty oı-pikirlerimen tanys bolaıyq.

 Tárbıe haqynda

Balany tárbıeleý – ony úıretip, jattyqtyrý dep túsinbeńiz. Ata-ana balanyń shartty refleksterin jetildirý úshin kerek. Maǵan «tárbıeleý» degen etistik unamaıdy. Ol kóp adamda májbúrleý, yqtıarsyz kóndirý, talap etý, qadaǵalaý, tekserý sıaqty sózdermen astasyp jatady. Sondyqtan «tárbıelep» emes, «ósirip» degen sóz maǵynaly bolady. Ata-ana balasyna ósýge kómektesedi. Bala ósip, ózge adamdardyń arasynda erkin, sanasy bútin bolyp ómir súrýi kerek.

Mıkelandjelonyń freskasyn eske túsirińizshi: Táńir Adamdy jasap shyǵarady. Olardyń qoldary áne-mine súıkelip qalmaq. Táńirdiń salaly qoly Adamnyń umsynǵan qolyna sozylyp tur. Eresek adam – bilim, danalyq, kóregendiliktiń, etıkalyq ustanymdardyń ıesi, bar bilgenin balasyna berýi tıis.

Bala óskende óz betinshe ómir súre alady. Eresek adam óziniń qolyn qaıtyp alady. Balanyń óz qoly qýat pen kúshke ıe bolady. Ol ındıvıdýým, tulǵa. Qalyptasty. Ata-ananyń maqsat-múddesi oryndaldy. Bir-birine degen taza sezim men syılastyq qalady. Olardyń súıispenshiligi, dostyǵy jalǵap turady.

Tárbıe – balanyń sanasyna jasalatyn zorlyq. Ár balanyń túsinik qalyptastyrý mezgili, damý jedeldigi, ósý satysy ár túrli. Sol úderiske eshkimniń aralasýǵa qaqysy joq. Ásirese, uqypsyz túrde aralasqan jón emes. Bul balanyń bolmysyn búldirý. Ata-ana kómekshi bolýy kerek. Gúl ósirgendeı. Qunarly topyraq, qorǵanysh qajet. Biraq eki qulaǵynan ustap joǵary tartýdyń qajeti shamaly. Asyqtyrýǵa bolmaıdy.

Til almaý

Til almaý – balanyń ózimen qarym-qatynas durys bolmaǵan jaǵdaıda qoldanatyn jalǵyz tásili.

Ózine kóńil bóldirý úshin ashýlandyrý – ár balaǵa tán qylyq.

Jasóspirimdik sán qyzylshamen aýyrǵandaı. Kóptegen bala juqtyrady. Árkimniń ótý merzimi men aýyrtpalyǵy árqıly. Birneshe jyldan soń artyna qarap kúletinderi az emes. Biraq ata-ana osy mezette balasymen urys-keristi sozyp jiberse, arty jaqsy bolmaıdy.

Tártip senimdi qarym-qatynas ornatqan soń ǵana is júzine kirigýi shart. Jáne tek jaqsylyqqa baǵyttaýy tıis.

Sizdiń balańyz kereǵar tájirıbe jınaýǵa múddeli. Árıne, eger ómirine ne densaýlyǵyna zıany bolmasa. Balańyzǵa jasaǵan isiniń teris nátıjesimen betpe-bet kelýge múmkindik berińiz. Nemese áreketsiz otyrýdyń keri áserin sezinsin. Sonda ǵana ol eseıedi. Túsinik damıdy.

Balalar kóbine ata-anasyn «temir Felıks» dep qabyldaıdy. Óıtkeni, ata-analardyń ózi týraly aıtyp berýge nıeti joq. Balamen ne sezinseńiz sol týraly áńgimelesý mańyzdy. «Mundaı sózdi estý maǵan qıyn boldy. Renjidim» degen sózderdi ol estip óskeni abzal. Ol qorytyndyny ózi jasaıdy. Bastysy – shynaıy bolyńyz, onyń sezimine bılik júrgizbeńiz.

 Ózin baǵalaýy

Balanyń ózine degen senimdiligi áreketimen baǵalanady. Jaqsy oqysam – men jaqsymyn. Anama kómektessem – men jaqsymyn. Bala ózine jaqsy kózqarasta bolǵany mańyzdy. Eger sol sezimdi sezinbese, «jaman oqımyn, anam ursa beredi» degen kúı basymdyq tanytsa, jany qınalady.

Bala ózi týraly jaman oımen ómir súre almaıdy. Ózin qutqarý mehanızmi qosylady. It emdik shóbin izdegendeı jasóspirim ózine qoldaý, maquldaý, senim izdep ketedi. Ol bedeldi bireýdiń maquldaý pikirine zárý. Meıli ol qylmyskerdiń nemese dinı ımamnyń sózi bolsyn, oǵan báribir.
Mektep týraly

Uıym retinde mektep balanyń shyǵarmashyl oılaýy men jeke tulǵa bolyp qalyptasýyna múddeli emes. Ol tek joǵarydan kelgen tapsyrmalarǵa, baǵdarlamalarǵa, amal-tásilderge ǵana baǵynady. Solardyń múltiksiz oryndalýyn qadaǵalaıdy. Mektep degen óziniń meni joq adamdardy tárbıeleıtin zerthana. Oqýshy aıtqannan shyqpaıtyn erki joq adam. Ol –atqarýshy.

Balaǵa qoqan-loqqy jasap, qorqytyp-úrkitip, óz degenin istetedi. Muǵalim: «kelesi jyly ornyńda qalasyń» nemese «bári jattaǵandy sen nege jattamadyń, sonshalyqty aqymaqsyń ba?» dep shoshytsa, balanyń ózine degen senimi shaılyǵady. Ózin kemis sezinedi. Onyń kúsh-qýaty kemıdi. Bir nárse isteýge qulqy joǵalady. Sondyqtan ata-analar durys tańdaý jasaı bilýi óte mańyzdy. Ne mekteptiń jaǵyna, ne balasynyń jaǵyna shyǵýy kerek. Shabyt syılaı bilý – eresek adamnyń mindeti. Mektep shabyt bere almasa, onda ony ata-anasy syılasyn. Osy baǵyttaǵy  qadamyn nyq bassyn. Balany zorlap jumsaýdan arylyńyz. «Sen mindetti emessiń» deńiz.

Meniń semınaryma qatysqan bir qatysýshy áıel óziniń oqıǵasyn aıtyp berdi. Birde ony muǵalıma mektepke shaqyrady. «Balańyz anaý, mynaý, túk bitirmeıdi» dep bastaǵanda, bul turypty da muǵalimge: «Bilesiz be, men óz ulymdy óte qatty jaqsy kóremin!» depti. Muǵalim úndemeı qalady. Bul da jaýap berýdiń bir tásili.

Qarsy baǵytta da jaýap berýge bolady. «Aıtqan sózińizden meniń balama janyńyz ashıtynyn, oǵan  kómekteskińiz keletinin túsindim. Sizdiń aıtqanyńyzdy oryndaımyn. Rahmet» deńiz. Biraz ýaqyttan soń kelip: «Balamnyń jaqsy jaqqa qaraı ózgergenin baıqaǵan shyǵarsyz. Bári sizdiń arqańyz» dep aıta salyńyz. Muǵalim de adam. Olardy keıde qoldap, tynyshtandyrý kerek. Olardyń jumysyn baǵalaıtynyńyzdy sezdirińiz. Ózin syılaıtynyńyzdy kórsetińiz. Biraq balańyzdyń ózin baǵalaýy sizdiń moınyńyzda. Kim ne dese de siz ony jaqsy kóre beresiz.

Mektep degen ýaqytsha keńistik. Al, sizdiń balańyzben qarym-qatynasyńyz máńgilikke.

Aýdarǵan  Shynar Ábdildá.

 

Usynylǵan
Sońǵy jańalyqtar
x