Marǵulan Seisembai bastaǵan delegatsiia quramynda Kievti kórip qaitqan halyq qalaýlysy qazir Ýkrainanyń reforma komitetine basshylyq etetin saiasatkerimen júzdesip, az-kem pikir almasqan.
Reseidiń úgit-nasihat quraldary Áltaev álgi sapardan ózgerip oraldy deidi. Kievten kele sala depýtat Áltaev Kremldiń qulaǵyna túrpidei tietin málimedeme jasaǵan. Nazarbaevtyń "majoritarly júieniń murty buzylmaidy" degen ustanymyna qarsy kelip, indet aýa jaiylǵan shaqta sailaýshylarǵa daýys berý quqyǵyn qaitarýdy talap etken. Agenttiktiń jazǵanyndai bul onyń shálkes minezdi grýzin saiasatkerinen úirengeni.
"Bul qalai bolǵany?! Bilik partiiasynyń múshesi partiia jetekshisine qarsy kelgeni me? Solai syńaily. Qazaqstanda júieniń eski súrleýimen júrýdi jón kórmeitin saiasatkerlerdiń jańa shoǵyry qalyptasyp jatqandai.
Biz aityp otyrǵan Áltaev túneýkúni Saakashvilimen júzdesip qaitty. Ýkrainadaǵy reforma komitetin basqaratyn saiasatker Qazaqstannan kelgen delegatsiianyń aldynda ábden kósilse kerek. Kórgen-bilgenin ortaǵa salyp, saiasattaǵy sary aýyz balapandardy aýyzdandyryp jibergenge uqsaidy. Elge orala sala Áltaev biliktiń ustanymyna qaishy keletin birneshe daýly málimdeme jasady. Osy arqyly qazirgi júieden irgesin aýlaq salǵysy keletin syńai tanytty...", – deidi maqala avtory.
Al endi Áltaevtyń Kievten oralǵannan keiin ne degenine nazar aýdaralyq.
"Aldymen ekonomika, sodan baryp saiasat" degen ustanymnyń dáýiri ótti. Ózektiligi ólip, ómirsheńdiligi joǵaldy. Bul jumysqa jaramsyz printsip", – degen bolatyn halyq qalaýlysy.
Negizinde júieniń saiasi reformaǵa zárý ekenin ekinshi prezident te aityp júr. Toqaev osy maqsatta Ulttyq keńesti qurǵany belgili.
Alaida reseilik propaganda basqasha paiymdapty.
"Áltaev osy arqyly árdaiym ekonomikany tórge ozdyryp, saiasi ózgeristerdi keiinge shegerip kelgen Tuńǵysh prezidenttiń sózin iske alǵysyz etti. Nazarbaev ekonomikanyń sharýasyn sheshpei, saiasat kóshýge bolmasyn 30 jyl boiy qaitalaýmen keldi.
Biz bilsek Áltaevtyń bir saýsaǵy búgýli. Joǵarydan jasyrǵan qýlyq-sumdyǵy kóp. Halyqtyń tamyryn basyp, túbegeili saiasi reforma týraly saýalnama júrgizbek túri bar. Dál qazir Áltaev Belarýs stsenariiin qaitalaýdyń aldynda tur. Ol sol jolǵa tústi", – deidi ia-centr.
Agenttik tilshisiniń jazǵanyndai Belarýs oppozitsiiasynyń naqty ideiasy joq. Ekonomikalyq hám saiasi baǵdarlamasy eldi daǵdarystan shyǵarýǵa jaramsyz, jalǵyz argýmenti – Lýkashenkodan qajyǵan aýditoriianyń ashý-yzasy ǵana.
Álgini kórgen Áltaev ta osyndai joba-jospar quryp, búgingi biliktiń betalysyna keraǵar keletin usynystardy saqadai sailap qoiǵan.
Agenttik Áltaevty bir jiynda sóilegen sózinen ustapty. Álgini aiǵaq retinde alǵa tartypty.
«Saiasi reforma? Munyń óte-móte aýyr-bolaryn túsiný kerek. Dári-dármek qaiyr joq, odan em qomaidy, patsientti ajaldan arashalap qalý úshin ota jasaýǵa týra keledi», – degen-tin halyq qalaýlysy.
Depýtattyń ótken ómirin qoparǵan reseilik sait Áltaevtyń buǵan deiingi saiasi málimdemesinen aqaý izdep, aqyry, tapqan eken.
«Nurjan myrza halyqqa 42 500 tóleýdi toqtatpaý kerek deidi. Bizneske salynar salyqty kúrt tómendetý keregin aityp, alasuryp júr. Sonda memleket qalai kún kóredi? Halyqqa neniń esebinen ailyq tóleidi? Biýdjet sarqylsa, onyń sońy nege alyp kelerin Áltaev bilmei me? Onymen qoimai Ulttyq qordyń qarajatyn rásýalaýdy doǵarý kerek júr. Áiteýir bir-birimen qabyspaityn, bir-birine qaishy keletin dúnieler. Tunyp turǵan popýlizm», – dep uiǵarǵan eken maqala avtory.
Artynsha Áltaevty Tihanovskaiamen salystyryp, Lýkashenko opponenttiń ekonomikalyq baǵdarlamasy tipti saýatsyz ekenin tilge tiek etipti.
Áltaev pen bútin belarýs halqy daýys bergen Tihanovskaiany salystyrý syrt kózge qisynsyz kóringenmen, ia-centr qomsynbaǵan eken.
«Ekeýi de popýlist. Áitse de birese Úkimetti synap, endi birde jemqorlarǵa jinigetin Áltaevqa aqyr sońy jaqsy oryn buiyrýy múmkin», – dep boljapty reseilik agenttik.
...
Marǵulan Seisembai bastaǵan Qazaqstan delegatsiiasynyń Kievke sapary reseilik nasihat quraldarynyń kún tártibinen túspei tur.
Mine, birneshe ai boldy, aldymen Saakashvilige, artynan Seisembaiǵa, keiinnen onymen ilese barǵandardan ilik izdegen Kreml propagandasy osy arqyly Qazaqstannyń Kievpen shúiirkeleskenin qalamaitynyn ashyq ańǵartýda.
Saakashvilidiń saiasi dárisi Qazaqstandaǵy saiasi belsendilerdiń sanasyn ýlaýynan seskengen Kreml Kievke sapar shekken delegatsiia músheleriniń derligine kúie jaǵyp shyqty.
Budan buryn Dalanews.kz Máskeýdiń Seisembai-Saakashivili jubynan seziktenip otyrǵanyn jazǵan.
Ázirlegen Dýman BYQAI
