Marǵulan Seısembaı bastaǵan delegasıa quramynda Kıevti kórip qaıtqan halyq qalaýlysy qazir Ýkraınanyń reforma komıtetine basshylyq etetin saıasatkerimen júzdesip, az-kem pikir almasqan.
Reseıdiń úgit-nasıhat quraldary Áltaev álgi sapardan ózgerip oraldy deıdi. Kıevten kele sala depýtat Áltaev Kremldiń qulaǵyna túrpideı tıetin málimedeme jasaǵan. Nazarbaevtyń "majorıtarly júıeniń murty buzylmaıdy" degen ustanymyna qarsy kelip, indet aýa jaıylǵan shaqta saılaýshylarǵa daýys berý quqyǵyn qaıtarýdy talap etken. Agenttiktiń jazǵanyndaı bul onyń shálkes minezdi grýzın saıasatkerinen úırengeni.
"Bul qalaı bolǵany?! Bılik partıasynyń múshesi partıa jetekshisine qarsy kelgeni me? Solaı syńaıly. Qazaqstanda júıeniń eski súrleýimen júrýdi jón kórmeıtin saıasatkerlerdiń jańa shoǵyry qalyptasyp jatqandaı.
Biz aıtyp otyrǵan Áltaev túneýkúni Saakashvılımen júzdesip qaıtty. Ýkraınadaǵy reforma komıtetin basqaratyn saıasatker Qazaqstannan kelgen delegasıanyń aldynda ábden kósilse kerek. Kórgen-bilgenin ortaǵa salyp, saıasattaǵy sary aýyz balapandardy aýyzdandyryp jibergenge uqsaıdy. Elge orala sala Áltaev bıliktiń ustanymyna qaıshy keletin birneshe daýly málimdeme jasady. Osy arqyly qazirgi júıeden irgesin aýlaq salǵysy keletin syńaı tanytty...", – deıdi maqala avtory.
Al endi Áltaevtyń Kıevten oralǵannan keıin ne degenine nazar aýdaralyq.
"Aldymen ekonomıka, sodan baryp saıasat" degen ustanymnyń dáýiri ótti. Ózektiligi ólip, ómirsheńdiligi joǵaldy. Bul jumysqa jaramsyz prınsıp", – degen bolatyn halyq qalaýlysy.
Negizinde júıeniń saıası reformaǵa zárý ekenin ekinshi prezıdent te aıtyp júr. Toqaev osy maqsatta Ulttyq keńesti qurǵany belgili.
Alaıda reseılik propaganda basqasha paıymdapty.
"Áltaev osy arqyly árdaıym ekonomıkany tórge ozdyryp, saıası ózgeristerdi keıinge shegerip kelgen Tuńǵysh prezıdenttiń sózin iske alǵysyz etti. Nazarbaev ekonomıkanyń sharýasyn sheshpeı, saıasat kóshýge bolmasyn 30 jyl boıy qaıtalaýmen keldi.
Biz bilsek Áltaevtyń bir saýsaǵy búgýli. Joǵarydan jasyrǵan qýlyq-sumdyǵy kóp. Halyqtyń tamyryn basyp, túbegeıli saıası reforma týraly saýalnama júrgizbek túri bar. Dál qazir Áltaev Belarýs senarıin qaıtalaýdyń aldynda tur. Ol sol jolǵa tústi", – deıdi ia-centr.
Agenttik tilshisiniń jazǵanyndaı Belarýs opozısıasynyń naqty ıdeıasy joq. Ekonomıkalyq hám saıası baǵdarlamasy eldi daǵdarystan shyǵarýǵa jaramsyz, jalǵyz argýmenti – Lýkashenkodan qajyǵan aýdıtorıanyń ashý-yzasy ǵana.
Álgini kórgen Áltaev ta osyndaı joba-jospar quryp, búgingi bıliktiń betalysyna keraǵar keletin usynystardy saqadaı saılap qoıǵan.
Agenttik Áltaevty bir jıynda sóılegen sózinen ustapty. Álgini aıǵaq retinde alǵa tartypty.
«Saıası reforma? Munyń óte-móte aýyr-bolaryn túsiný kerek. Dári-dármek qaıyr joq, odan em qomaıdy, pasıentti ajaldan arashalap qalý úshin ota jasaýǵa týra keledi», – degen-tin halyq qalaýlysy.
Depýtattyń ótken ómirin qoparǵan reseılik saıt Áltaevtyń buǵan deıingi saıası málimdemesinen aqaý izdep, aqyry, tapqan eken.
«Nurjan myrza halyqqa 42 500 tóleýdi toqtatpaý kerek deıdi. Bızneske salynar salyqty kúrt tómendetý keregin aıtyp, alasuryp júr. Sonda memleket qalaı kún kóredi? Halyqqa neniń esebinen aılyq tóleıdi? Búdjet sarqylsa, onyń sońy nege alyp kelerin Áltaev bilmeı me? Onymen qoımaı Ulttyq qordyń qarajatyn rásýalaýdy doǵarý kerek júr. Áıteýir bir-birimen qabyspaıtyn, bir-birine qaıshy keletin dúnıeler. Tunyp turǵan popýlızm», – dep uıǵarǵan eken maqala avtory.
Artynsha Áltaevty Tıhanovskaıamen salystyryp, Lýkashenko oponenttiń ekonomıkalyq baǵdarlamasy tipti saýatsyz ekenin tilge tıek etipti.
Áltaev pen bútin belarýs halqy daýys bergen Tıhanovskaıany salystyrý syrt kózge qısynsyz kóringenmen, ia-centr qomsynbaǵan eken.
«Ekeýi de popýlıs. Áıtse de birese Úkimetti synap, endi birde jemqorlarǵa jinigetin Áltaevqa aqyr sońy jaqsy oryn buıyrýy múmkin», – dep boljapty reseılik agenttik.
...
Marǵulan Seısembaı bastaǵan Qazaqstan delegasıasynyń Kıevke sapary reseılik nasıhat quraldarynyń kún tártibinen túspeı tur.
Mine, birneshe aı boldy, aldymen Saakashvılıge, artynan Seısembaıǵa, keıinnen onymen ilese barǵandardan ilik izdegen Kreml propagandasy osy arqyly Qazaqstannyń Kıevpen shúıirkeleskenin qalamaıtynyn ashyq ańǵartýda.
Saakashvılıdiń saıası dárisi Qazaqstandaǵy saıası belsendilerdiń sanasyn ýlaýynan seskengen Kreml Kıevke sapar shekken delegasıa músheleriniń derligine kúıe jaǵyp shyqty.
Budan buryn Dalanews.kz Máskeýdiń Seısembaı-Saakashıvılı jubynan seziktenip otyrǵanyn jazǵan.
Ázirlegen Dýman BYQAI
