"2025 jyly Qazaqstan úshin negatıvti jaǵdaı munaı baǵasynyń tómendeýi bolýy múmkin. Óıtkeni AQSH taqtatas munaıy óndirisin ulǵaıtýdy josparlap otyr, al OPEK+ aǵymdaǵy baǵany ustap qalý úshin shıkizat óndirisi kólemin qysqartýǵa beıildi". Qazaqstannyń qarjygerleri qaýymdastyǵy jarıalaǵan "Inflásıa, teńge jáne munaı: 2025 jylǵy negizgi makroekonomıkalyq syn-tegeýirinder" atty zertteýinde osylaı delinedi, dep jazady Dalanews.kz.

- Al mundaı jaǵdaı negizgi makroekonomıkalyq kórsetkishterimizge (ekonomıka ósimi, saýda balansy, aǵymdaǵy operasıalar shoty, búdjet jáne Ulttyq qor túsimderi, ulttyq valúta baǵamy, ınflásıa) teris áser etýi múmkin, bul ekonomıkany ártaraptandyrý jáne qazaqstandyqtardyń ál-aýqatyn jaqsartý jónindegi kúsh-jigerdi aıtarlyqtaı álsiretedi, - deıdi sarapshylar.

Ekonomıka ósimi 4%+ deńgeıinde saqtalady

Munaı óndirisi salasyndaǵy toqyraý jáne shıkizat baǵasynyń tómendeýi saldarynan aǵymdaǵy jyly ekonomıkalyq ósim ótken jylǵy - 5,1%, sondaı-aq nysanaly deńgeı 6% kórsetkishterinen aıtarlyqtaı tómen bolady. Soǵan qaramastan, aǵymdaǵy jyly eldiń JİÓ-si saýda, baılanys, kólik, qurylys jáne aýyl sharýashylyǵyndaǵy ósim (6%-dan joǵary), onyń ishinde Ulttyq qordan qosymsha transfertter tartý esebinen 4%-dan (aǵymdaǵy jylǵy qańtar-qyrkúıekte 4,1%) asýy múmkin.

Alaıda josparlanyp otyrǵan shıkizat óndirisin ulǵaıtý (97,2 mln tonnaǵa deıin), iri ınfraqurylymdyq jobalardy iske asyrý jáne joǵary búdjettik shyǵyndar (2025 jyly - 33,5 trln teńge) shıkizat baǵalarynyń tómendeýi, joǵary paıyzdyq mólsherlemelerdiń teris yqpalyn baıaýlatýy múmkin. Qarjy naryǵynyń sarapshylary 2025 jyly elimizdiń JİÓ kólemi 4,4%-ǵa ósedi dep kútedi.

Teńge baǵamy 2024 jyldyń aıaǵynda tómendep, 2025 jyly da qysymǵa ushyraýy múmkin

Birshama nyǵaıǵannan keıin (2023 jyldyń qorytyndysy boıynsha 1,7%-ǵa) ulttyq valútaǵa shaqqandaǵy 1 AQSH dollary 2024 jyldyń aıaǵynda ishki suranystyń usynystardan edáýir artýy esebinen 10%-dan astamǵa quldyraýy múmkin. 2025 jyly USD/KZT baǵamy 545,2 teńgege deıin ósýi múmkin (aǵymdaǵy mánge+6%). Teńgege qysym jasaýy múmkin myna jaǵdaılar: shıkizattardyń tómen baǵasy, OPEK+ mámilesin oryndaý qajettiligine baılanysty munaı óndirisi kólemin qysqartý, qazaqstandyq shıkizattyń (QHR jáne EO) negizgi tutynýshylarynyń ekonomıkalyq ósiminiń baıaýlaýy, ımporttyń artýy, onyń ishinde ınvestısıalyq jobalardy iske asyrý saldarynan, baǵam boıynsha kútýlerdiń nasharlaýy, óńirdegi kúrdeli geosaıası jaǵdaı kórsetýi jáne ınvestorlardyń táýekelden jalpy qashýy.

Inflásıamen kúres máselesi 2025 jyly da kún tártibine shyǵady

2024 jyldyń qorytyndysy boıynsha QR-daǵy ınflásıa, QR UB-nyń aǵymdaǵy jylǵa arnalǵan jańartylǵan boljamynda joǵary shek - 8-9% - ǵa jaqyn qalyptasýy múmkin (eger jeltoqsanda aılyq tutyný baǵalarynyń ındeksi (TBI) 0,9%-qurasa, onda jyldyq kórsetkish 8,7% deńgeıinde qalyptasady) ekeni aıtylady. Álsiregen baǵam, yntalandyrýshy búdjettik saıasat, aqyly qyzmetterdegi reformalar, taýarlar usynysy boıynsha jekelegen ishki ekonomıkalyq syn-tegeýrinder (eńbek ónimdiliginiń tómendigi, joǵary óndiristik shyǵyndar, t.b) jáne boljamdardaǵy ınflásıalyq kórsetkishterdiń joǵarylaýy TBI-diń aldaǵy 12 aıda 5% nysanaly targetteýge oralýyna kedergi keltiretin bolady. Qarjy naryǵy sarapshylarynyń boljamynsha, ınflásıa 2025 jylǵy jeltoqsanda 9,5%-dy quraıdy.

Aqsha-nesıe qatań sharttary ary qaraı da saqtalady

2024 jyldyń sońyna qaraı bazalyq mólsherleme deńgeıi 2024 jyldyń qańtaryndaǵy mánine qaıta oraldy. Bul rette ekonomıkadaǵy joǵary ınflásıalyq táýekelder eldegi qatań monetarlyq jaǵdaılardy uzaǵyraq saqtalýyn talap etýi múmkin: bir jyldan keıin bazalyq mólsherleme 14,25% (-100 b.p. aǵymdaǵy mánnen) deńgeıinde qalyptasady dep boljanady. Osylaısha, ekonomıkadaǵy naqty paıyzdyq mólsherlemeniń máni aǵymdaǵy 6,85%-dan 4,75%-ǵa deıin tómendeýi múmkin, bul teńgelik aktıvterdiń tartymdylyǵyna teris áser etetin bolady.

Korporatıvtik nesıeleý baıaýlaýy múmkin

Joǵary ınflásıa jáne bazalyq mólsherleme korporatıvtik kredıtterdi berý dınamıkasyna teris áser etýi múmkin jáne 2025 jyly kásipkerlerge jańa kredıtterdi berýdiń jyl saıynǵy ósimi boıynsha qoıylǵan mindetterdi oryndaýdy qıyndatady.

Buǵan deıin teńge nege qaıta qunsyzdana bastaǵanyn jazǵan bolatynbyz. Sarapshylar bir aıdan keıin, ıaǵnı 2025 jyly qańtarda 1 AQSH dollarynyń baǵamy 524,1 teńge bolatynyn boljaǵan.