Ras, jerimizdiń asty da, ústi de astatók bailyq. Mendeleev kestesindegi alýan túrli qazba bailyqtyń túgelge jýyǵyn Qazaqstannan tabýǵa bolady-mys. Biletinder solai deidi.
Soǵan qaramai Úkimet 18 mln. halyqty asyrai almai otyr. Anyǵynda 18-aq million. Əlemniń eń iri qalalarynda osynsha halyq turady.
Sonda biz nege baii almadyq? Damyǵan, baiyǵan elderdiń qataryna qosylatyn múmkindigimiz de, əleýetimiz de bar edi ǵoi?
Əlde bardy uqsata almadyq pa? Joq, bardy uqsatqandar boldy. Biraq bul bailyq, əste, halyqqa buiyrǵan joq.
Təýelsizdiktiń alǵashqy jyldaryndaǵy Qazaqstan qalai tonalsa, qazir de solai talan-tarajǵa túsýde…
Sońǵy 10 jylda Qazaqstannan eki Ulttyq qordyń aqshasyna para-par qarajat syrtqa aǵylypty. Naqtylasaq.
Qýǵyndaǵy premer...
Ákejen Qajygeldin aitýynsha, 2004-2015 jyldardyń ishinde Qazaqstannan 167 mlrd. dollar shetel asqan. Jymqyrylǵan. Barmaq basty, kózi qysty bolǵan…
«Qazba bailyqty ońdy-soldy satýdan túsken qarjy bul. Bir sheti ǵana. Sheteldegi jalpy jasyrylǵan qarajat 250 mlrd. dollardan asyp jyǵylady...», – deidi Qajygeldin. Kórdińiz be? Biz toqtaýsyz tonalý ústindemiz.
Úkimet aqyldy bolsa, 18 mln. halyqty asyraý qiyn emes edi.
Bir oishyldyń bylai degeni bar: «Aqyldy úkimettiń negizgi maqsaty – halyqtyń turmys jaǵdaiyn jaqsartý. Alaida aqymaq úkimet bárin kerisinshe isteidi, ózi qaiyrshynyń jaǵdaiyna túsirgen qoǵamnyń ishinde qatal tártip ornatqysy keledi».
Ras pa? Ras. Halyqtyń turmysy túzý bolsa, mundai maqalalar jazylmas ta, oqylmas ta edi ǵoi, solai emes pe?
«Qazirgi Qazaqstanda ómirdiń qyzyǵyn kórý degen túsinik joq, ókinishke orai. Kúnkóris úshin kúres qana bar.
Izdený, óz-ózińdi damytý, damyǵan elderdiń turǵyndary siiaqty
əlemdi aralaý degen uǵymdar bizge əli de tańsyq, əli de jat. Buǵan da jaǵdai kerek, óitkeni. Al bizdiki she? Tamaq tabý, jantalasý, jaǵa jyrtysý…
18 mln. halyqty asyrai almai otyrǵan Úkimetimiz sondai darhan.
Shyǵyny birneshe milliard teńgege shyǵatyn pompezdi sharalardy ótkizbei tura oilaný oiyna kirip shyqpaidy onyń. Biz jai ǵana kedei emespiz, daraqy kedeimiz, demek.
Daraqy kedeidiń myrzalyǵyna bir jaǵynan kúlkiń...
endi bir jaǵynan jylaǵyń keledi.
Qazaqstannyń qazirgi jaǵdaiy úkimettiń osy ýaqytqa deiin túk bitirmegenin ańǵartatyn siiaqty ma, qalai? Bireýden ozǵan dəneńemiz joq eken. Kerisinshe, qalyp qoiyppyz. «Əlemdik ólshemmen salystarǵanda Orta Aziia əli de bolsa, «orta ǵasyrlarda ómir súredi» eken (Bjezinskii).
Munaidan túsken tabysqa dandaisyǵanymyz sonshalyq, óndiris, ónim óndirý degen məseleler múlde ataýsyz qalypty. Umytylypty. Al ashylyp jatqany ənsheiin kóz aldaý eken. Óndiris aiaǵynan turmaq túgil, ornynan qozǵalmapty da.
“Qazaqstanda jip sabaqtaityn ine túgili, túime óndirilmeidi” degen sóz sodan qalǵan bolar, bəlkim.
«Kóp asqanǵa – bir tosqan» deidi. Qunynan aiyrylǵan qara altynnyń “arqasynda” aspannan jerge tústik. Muny moiyndaǵymyz kelmeidi, biraq. Kim ekenimiz, mine, osy kezde bilindi.
Úkimet aitatyn damýdyń dańǵyl jolyndaǵy Qazaqstan – anyǵynda munaiǵa təýeldi kóp memlekettiń biri ǵana eken.
Munaidan basqa seneri joq. Munaidan basqa kúnkórisi joq. Munaidyń arqasynda bitimiz semirip kelipti osy ýaqytqa deiin. Syrtymyz bútin, ishimiz tútin eken, anyǵynda.
Budan kelip Úkimet 18 mln. halyqty qalai asyraidy? Shyndap kelgende, eldi búgingi jaǵdaiǵa jetkizgen biliktiń ózi emes pe? Qazaqstannyń barlyq sətsizdigi men baqytsyzdyǵynəlemdik daǵdarystan, AQSh pen Batystan kórý qanshalyqty qisyndy mundaida? «Kinəlini shetten izdeý» psihologiia qaidan, kimnen juqqan bizge?..
Dýman BYQAI
