Ras, jerimizdiń asty da, ústi de astatók baılyq. Mendeleev kestesindegi alýan túrli qazba baılyqtyń túgelge jýyǵyn Qazaqstannan tabýǵa bolady-mys. Biletinder solaı deıdi.
Soǵan qaramaı Úkimet 18 mln. halyqty asyraı almaı otyr. Anyǵynda 18-aq mıllıon. Álemniń eń iri qalalarynda osynsha halyq turady.
Sonda biz nege baıı almadyq? Damyǵan, baıyǵan elderdiń qataryna qosylatyn múmkindigimiz de, áleýetimiz de bar edi ǵoı?
Álde bardy uqsata almadyq pa? Joq, bardy uqsatqandar boldy. Biraq bul baılyq, áste, halyqqa buıyrǵan joq.
Táýelsizdiktiń alǵashqy jyldaryndaǵy Qazaqstan qalaı tonalsa, qazir de solaı talan-tarajǵa túsýde…
Sońǵy 10 jylda Qazaqstannan eki Ulttyq qordyń aqshasyna para-par qarajat syrtqa aǵylypty. Naqtylasaq.
Qýǵyndaǵy premer...
Ákejen Qajygeldın aıtýynsha, 2004-2015 jyldardyń ishinde Qazaqstannan 167 mlrd. dollar shetel asqan. Jymqyrylǵan. Barmaq basty, kózi qysty bolǵan…
«Qazba baılyqty ońdy-soldy satýdan túsken qarjy bul. Bir sheti ǵana. Sheteldegi jalpy jasyrylǵan qarajat 250 mlrd. dollardan asyp jyǵylady...», – deıdi Qajygeldın. Kórdińiz be? Biz toqtaýsyz tonalý ústindemiz.
Úkimet aqyldy bolsa, 18 mln. halyqty asyraý qıyn emes edi.
Bir oıshyldyń bylaı degeni bar: «Aqyldy úkimettiń negizgi maqsaty – halyqtyń turmys jaǵdaıyn jaqsartý. Alaıda aqymaq úkimet bárin kerisinshe isteıdi, ózi qaıyrshynyń jaǵdaıyna túsirgen qoǵamnyń ishinde qatal tártip ornatqysy keledi».
Ras pa? Ras. Halyqtyń turmysy túzý bolsa, mundaı maqalalar jazylmas ta, oqylmas ta edi ǵoı, solaı emes pe?
«Qazirgi Qazaqstanda ómirdiń qyzyǵyn kórý degen túsinik joq, ókinishke oraı. Kúnkóris úshin kúres qana bar.
İzdený, óz-ózińdi damytý, damyǵan elderdiń turǵyndary sıaqty
álemdi aralaý degen uǵymdar bizge áli de tańsyq, áli de jat. Buǵan da jaǵdaı kerek, óıtkeni. Al bizdiki she? Tamaq tabý, jantalasý, jaǵa jyrtysý…
18 mln. halyqty asyraı almaı otyrǵan Úkimetimiz sondaı darhan.
Shyǵyny birneshe mıllıard teńgege shyǵatyn pompezdi sharalardy ótkizbeı tura oılaný oıyna kirip shyqpaıdy onyń. Biz jaı ǵana kedeı emespiz, daraqy kedeımiz, demek.
Daraqy kedeıdiń myrzalyǵyna bir jaǵynan kúlkiń...
endi bir jaǵynan jylaǵyń keledi.
Qazaqstannyń qazirgi jaǵdaıy úkimettiń osy ýaqytqa deıin túk bitirmegenin ańǵartatyn sıaqty ma, qalaı? Bireýden ozǵan dáneńemiz joq eken. Kerisinshe, qalyp qoıyppyz. «Álemdik ólshemmen salystarǵanda Orta Azıa áli de bolsa, «orta ǵasyrlarda ómir súredi» eken (Bjezınskıı).
Munaıdan túsken tabysqa dandaısyǵanymyz sonshalyq, óndiris, ónim óndirý degen máseleler múlde ataýsyz qalypty. Umytylypty. Al ashylyp jatqany ánsheıin kóz aldaý eken. Óndiris aıaǵynan turmaq túgil, ornynan qozǵalmapty da.
“Qazaqstanda jip sabaqtaıtyn ıne túgili, túıme óndirilmeıdi” degen sóz sodan qalǵan bolar, bálkim.
«Kóp asqanǵa – bir tosqan» deıdi. Qunynan aıyrylǵan qara altynnyń “arqasynda” aspannan jerge tústik. Muny moıyndaǵymyz kelmeıdi, biraq. Kim ekenimiz, mine, osy kezde bilindi.
Úkimet aıtatyn damýdyń dańǵyl jolyndaǵy Qazaqstan – anyǵynda munaıǵa táýeldi kóp memlekettiń biri ǵana eken.
Munaıdan basqa seneri joq. Munaıdan basqa kúnkórisi joq. Munaıdyń arqasynda bıtimiz semirip kelipti osy ýaqytqa deıin. Syrtymyz bútin, ishimiz tútin eken, anyǵynda.
Budan kelip Úkimet 18 mln. halyqty qalaı asyraıdy? Shyndap kelgende, eldi búgingi jaǵdaıǵa jetkizgen bıliktiń ózi emes pe? Qazaqstannyń barlyq sátsizdigi men baqytsyzdyǵynálemdik daǵdarystan, AQSH pen Batystan kórý qanshalyqty qısyndy mundaıda? «Kinálini shetten izdeý» psıhologıa qaıdan, kimnen juqqan bizge?..
Dýman BYQAI
