"Zańsyz" qurylymnyń jumysyn qaıtpek kerek?

Kórkem Aldabergenova 25 sáý. 2024 14:19 8992

Májilis otyrysy barysynda "Qazaqstan Respýblıkasynyń keıbir zańnamalyq aktilerine oıyn bıznesi, lotereıa jáne lotereıa qyzmeti máseleleri boıynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly" zań jobasy birinshi oqylymda qabyldandy. Endi ekinshi oqylym bolady, mine, dál osy arada sheshýin kútken kóptegen másele bar, - dep habarlaıdy Dalanews.kz Abai.kz-ke siltep. 

Ókinishke qaraı, ázirge memleket ǵalamtorda eshbir baqylaýsyz jumys isteıtin jáne qumar oıyndy jappaı nasıhattaıtyn oıyn salasyndaǵy zańsyz sheteldik kompanıalardy qalaı aýyzdyqtaryn bilmeıdi. Májilis otyrysynda dál osy zańsyz onlaın kazıno, lotereıa, býkmeker, ınternet rýletka – qazir Qazaqstandaǵy oıyn salasyn retteýdegi basty túıtkil ekeni anyqtaldy.

QR-daǵy zańsyz oıyn bıznesi máselesi boıynsha "Oıyn bıznesi týraly" zań jobasy boıynsha jumys tobyna jetekshilik etetin depýtat Elnur Beısenbaev basty baıandamashy boldy. Ol jyl saıyn elden zańsyz oıyn bıznesi arqyly trıllıon teńgeden astam qarajat shyǵarylatynyn atady. Baıandamashy bul saıttar kez kelgen adamǵa, tipti balaǵa da qoljetimdi ekenin aıtyp, zańsyz onlaın oıyn qurylymdarynyń kesirinen eldegi lýdomanıa qarqynmen damyp kele jatqanyn jetkizdi. "Zańsyz onlaın kazınolar klıenttiń jasyna shekteý qoımaıdy, sonyń kesirinen kámeletke tolmaǵan jasóspirimder men balalar qumar oıynnyń jeteginde ketip jatyr" dep atap ótti Beısenbaev. Depýtat naqty mysaldy tilge tıek etti: Almaty oblysynyń turǵyny kámeletke tolmaǵan eki balasy ınternettegi kazıno saldarynan qumar oıynshyǵa aınalǵanyn habarlady. Máseleniń ýshyqqany sonshalyq qumar oıynǵa salynǵan jasóspirimderdi ońaltý úshin otbasy psıholog mamandardyń qyzmetine júginýge májbúr bolǵan.

– Elimizde jyl saıyn birneshe myń zańsyz oıyn saıty buǵattalady, alaıda olardyń ornynda birden jańasy ashylady. Bul zańsyz sýbektilerdegi qarajattyń aınalymyn buǵattaý sheshýshi nárse bolyp tabylady. Oıyn operasıalary basqa is-áreket retinde kórsetilip, qyzmeti búrkemelenedi (MCC kody aýystyrylady). Mysaly, bás tigý esep-qısapta taksı, azyq-túlik jetkizý, qurylys, meıramhana aqysy, jóndeý jáne basqa da qyzmet úshin tólem retinde kórsetiledi, – dedi Beısenbaev.

Jıyn barysynda zańsyz sheteldik oıyn bıznesi operatorlaryna tólemdi qalaı buǵattaý týraly máselege basa nazar aýdardy. Depýtat Ekaterına Smyshláeva qazir qoldanystaǵy zańnamada sheteldik oıyn bıznesi operatorlarynyń paıdasyna tólem qyzmetin júzege asyrýǵa tyıym salynǵanyn atap ótti. Alaıda olar bul tyıymdy ońaı aınalyp ótip, Qazaqstandaǵy tólem uıymdarynyń qyzmetin paıdalanady. Sonyń nátıjesinde oıynshylar tyıym salynǵan saıt arqyly ońaı stavka jasaı alady, óıtkeni qarajat belgili bir shema arqyly shetelge qarajat aýdaratyn uıymnyń shotyna túsedi. Sondaı-aq, joǵaryda aıtylǵandaı, ınternet dúkenge nemese meıramhananyń qyzmetine aqy tóleý kórsetilgen kezde MSS-kod aýystyrylady, al is júzinde oıyn salasynyń zańsyz sheteldik operatorlaryna aqsha aýdarylady.

Qarjy monıtorıńi agenttiginiń habarlaýynsha, 2023 jyly jáne bıylǵy jyldyń birinshi toqsanynda 40-tan astam zańsyz onlaın oıyn alańdary joıyldy, sondaı-aq 5700-den astam saıt men akkaýnt buǵattaldy.

QR Ulttyq bankiniń ókili atap ótkendeı, máseleni sheshý úshin atap aıtqanda, tyıym salynǵan sýbektilerdiń tizbesi jańartylǵan sátten bastap 5 kún ishinde bankterdi osy tizbege kiretin uıymdardyń tólem jasaýyna tyıym salynǵany týraly habardar etý kózdeledi. Sondaı-aq, aqsha tabýǵa tyrysyp, zańsyz sheteldik oıyn bıznesimen birlesetin tólem uıymdarynyń jaýapkershiligi týraly másele qarastyrylyp jatyr. Sonymen qatar, Ulttyq bank memleketti shatastyratyn MCC kodty aýystyrǵany úshin bıznestiń jaýapkershiligine qatysty zańnamaǵa jekelegen túzetýler engizýge bastamashy boldy.

QMA, Ulttyq bank, týrızm jáne sport mınıstrliginiń ókilderine depýtattar, eger buǵattalǵan árbir saıttyń ornyna sanaýly saǵatta kóshirmesi paıda bolsa, jelidegi zańsyz oıyn alańdaryn odan ári qalaı aýyzdyqtaıtyny týraly suraq qoıdy. Shamasy, bul tehnıkalyq jaǵynan eń kúrdeli máseleniń biri bolyp qala beredi. Osy oraıda, qandaı da bir sebeppen talqylaý barysynda nazardan tys qalǵan QR ózin-ózi retteıtin býkmekerlik uıymnyń oıyn salasyndaǵy zańsyz uıymdardyń qazir qoldanylyp júrgen "qara" tizilimniń ornyna "aq" tizilimdi, ıaǵnı oıyn bıznesiniń lısenzıalanǵan zańdy sýbektileri ǵana kiretin tizbeni engizý bastamasyn eske túsirgen jón. Mundaı tizimmen jumys isteý qıyn emes, ol uzaq ýaqyt boıy tıisti memlekettik organdardyń ıeliginde bolǵan. Bul jaǵdaıda zańsyz oıyn uıymdaryn buǵattaý jáne barlyq qarjylyq operasıaǵa tyıym salý áldeqaıda jeńil bolady: "aq" tizimge kirmeıtin kez kelgen sýbekt avtomatty túrde zańsyz sanalyp, dereý buǵattalady. Bálkim, bıznes tarapynan bul usynys túzetýlerdiń ekinshi oqylymyn daıyndaý barysynda jumys tobynda qaperge alynatyn shyǵar.

Májilistiń áleýmettik-mádenı damý komıtetiniń basshysy Ashat Aımaǵambetov aıtqandaı, zań jobasymen ári qaraı jumys isteý jáne ony ekinshi oqylymǵa daıyndaý barysynda zańsyz oıyn ındýstrıasy máselesin sheshý úshin bárin jasaý qajet. Sonymen qatar, ol atap ótkendeı, depýtattyq korpýs elimizdegi zańdy, lısenzıalanǵan oıyn bıznesimen birlesip jumys isteýi kerek.

– Qazirgi kezge deıin sheshilmegen negizgi másele – sheteldik onlaın kazınolardy buǵattaýdaǵy qıyndyq. Kúnine 100 saıtty buǵattasań da, ornyna 100 jańa zańsyz saıt ashylady. Tipti, 100 zańsyz saıt saǵat saıyn ashylýy múmkin. Buǵan qalaı qarsy turýǵa bolady, ázirge jaýap joq. Sonymen qatar, zańsyz bıznes derekterdi basqarýdy úırenip aldy. Sheteldik kazıno tóleıtin qarajat basqa MCC kod arqyly aýdarylady. Onlaın stavkalar qarajaty ınternet dúkenge, dárihanaǵa, taksıge jáne basqa da maqsatqa tólem túrinde aýdarylatyndyqtan, olardy anyqtaý jáne buǵattaý óte qıyn. Osyǵan baılanysty bankter men tólem uıymdary jańa, qatań ári naqty reglamenttik bazany qajet etedi. Zań jobasy aıasynda baqylaý sapasyn arttyrý, baqylaý rásimderin jetildirý jáne qajetti túzetýlerdi engizý boıynsha algorıtm jasadyq. Árıne, biz bul máseleni áli de talqylaımyz, óıtkeni oıyn bıznesi salasyndaǵy zańsyz operasıalarǵa qarsy is-qımylda osaldyq tanytyp otyrmyz. Buǵan qosa, qumar oıyn máselesine naqty quqyqtyq anyqtama berý kerek. Depýtat Magerramovtyń qumar oıynǵa kelispeýshilik prezýmpsıasyn engizý týraly usynysyn muqıat qaraýdy talap etedi. Biz bul jumysty tıisti mınıstrliktermen jáne sarapshylarmen jalǵastyramyz. Jalpy, ekinshi oqylymǵa deıin osy máselelerdiń barlyǵyn barynsha egjeı-tegjeıli pysyqtaý qajet, – dep sózin túıindedi Ashat Aımaǵambetov.


Usynylǵan
Sońǵy jańalyqtar