Májilis otyrysy barysynda "Qazaqstan Respýblikasynyń keibir zańnamalyq aktilerine oiyn biznesi, lotereia jáne lotereia qyzmeti máseleleri boiynsha ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly" zań jobasy birinshi oqylymda qabyldandy. Endi ekinshi oqylym bolady, mine, dál osy arada sheshýin kútken kóptegen másele bar, - dep habarlaidy Dalanews.kz Abai.kz-ke siltep.
Ókinishke qarai, ázirge memleket ǵalamtorda eshbir baqylaýsyz jumys isteitin jáne qumar oiyndy jappai nasihattaityn oiyn salasyndaǵy zańsyz sheteldik kompaniialardy qalai aýyzdyqtaryn bilmeidi. Májilis otyrysynda dál osy zańsyz onlain kazino, lotereia, býkmeker, internet rýletka – qazir Qazaqstandaǵy oiyn salasyn retteýdegi basty túitkil ekeni anyqtaldy.
QR-daǵy zańsyz oiyn biznesi máselesi boiynsha "Oiyn biznesi týraly" zań jobasy boiynsha jumys tobyna jetekshilik etetin depýtat Elnur Beisenbaev basty baiandamashy boldy. Ol jyl saiyn elden zańsyz oiyn biznesi arqyly trillion teńgeden astam qarajat shyǵarylatynyn atady. Baiandamashy bul saittar kez kelgen adamǵa, tipti balaǵa da qoljetimdi ekenin aityp, zańsyz onlain oiyn qurylymdarynyń kesirinen eldegi lýdomaniia qarqynmen damyp kele jatqanyn jetkizdi. "Zańsyz onlain kazinolar klienttiń jasyna shekteý qoimaidy, sonyń kesirinen kámeletke tolmaǵan jasóspirimder men balalar qumar oiynnyń jeteginde ketip jatyr" dep atap ótti Beisenbaev. Depýtat naqty mysaldy tilge tiek etti: Almaty oblysynyń turǵyny kámeletke tolmaǵan eki balasy internettegi kazino saldarynan qumar oiynshyǵa ainalǵanyn habarlady. Máseleniń ýshyqqany sonshalyq qumar oiynǵa salynǵan jasóspirimderdi ońaltý úshin otbasy psiholog mamandardyń qyzmetine júginýge májbúr bolǵan.
– Elimizde jyl saiyn birneshe myń zańsyz oiyn saity buǵattalady, alaida olardyń ornynda birden jańasy ashylady. Bul zańsyz sýbektilerdegi qarajattyń ainalymyn buǵattaý sheshýshi nárse bolyp tabylady. Oiyn operatsiialary basqa is-áreket retinde kórsetilip, qyzmeti búrkemelenedi (MCC kody aýystyrylady). Mysaly, bás tigý esep-qisapta taksi, azyq-túlik jetkizý, qurylys, meiramhana aqysy, jóndeý jáne basqa da qyzmet úshin tólem retinde kórsetiledi, – dedi Beisenbaev.
Jiyn barysynda zańsyz sheteldik oiyn biznesi operatorlaryna tólemdi qalai buǵattaý týraly máselege basa nazar aýdardy. Depýtat Ekaterina Smyshliaeva qazir qoldanystaǵy zańnamada sheteldik oiyn biznesi operatorlarynyń paidasyna tólem qyzmetin júzege asyrýǵa tyiym salynǵanyn atap ótti. Alaida olar bul tyiymdy ońai ainalyp ótip, Qazaqstandaǵy tólem uiymdarynyń qyzmetin paidalanady. Sonyń nátijesinde oiynshylar tyiym salynǵan sait arqyly ońai stavka jasai alady, óitkeni qarajat belgili bir shema arqyly shetelge qarajat aýdaratyn uiymnyń shotyna túsedi. Sondai-aq, joǵaryda aitylǵandai, internet dúkenge nemese meiramhananyń qyzmetine aqy tóleý kórsetilgen kezde MSS-kod aýystyrylady, al is júzinde oiyn salasynyń zańsyz sheteldik operatorlaryna aqsha aýdarylady.
Qarjy monitoringi agenttiginiń habarlaýynsha, 2023 jyly jáne biylǵy jyldyń birinshi toqsanynda 40-tan astam zańsyz onlain oiyn alańdary joiyldy, sondai-aq 5700-den astam sait men akkaýnt buǵattaldy.
QR Ulttyq bankiniń ókili atap ótkendei, máseleni sheshý úshin atap aitqanda, tyiym salynǵan sýbektilerdiń tizbesi jańartylǵan sátten bastap 5 kún ishinde bankterdi osy tizbege kiretin uiymdardyń tólem jasaýyna tyiym salynǵany týraly habardar etý kózdeledi. Sondai-aq, aqsha tabýǵa tyrysyp, zańsyz sheteldik oiyn biznesimen birlesetin tólem uiymdarynyń jaýapkershiligi týraly másele qarastyrylyp jatyr. Sonymen qatar, Ulttyq bank memleketti shatastyratyn MCC kodty aýystyrǵany úshin biznestiń jaýapkershiligine qatysty zańnamaǵa jekelegen túzetýler engizýge bastamashy boldy.
QMA, Ulttyq bank, týrizm jáne sport ministrliginiń ókilderine depýtattar, eger buǵattalǵan árbir saittyń ornyna sanaýly saǵatta kóshirmesi paida bolsa, jelidegi zańsyz oiyn alańdaryn odan ári qalai aýyzdyqtaityny týraly suraq qoidy. Shamasy, bul tehnikalyq jaǵynan eń kúrdeli máseleniń biri bolyp qala beredi. Osy oraida, qandai da bir sebeppen talqylaý barysynda nazardan tys qalǵan QR ózin-ózi retteitin býkmekerlik uiymnyń oiyn salasyndaǵy zańsyz uiymdardyń qazir qoldanylyp júrgen "qara" tizilimniń ornyna "aq" tizilimdi, iaǵni oiyn biznesiniń litsenziialanǵan zańdy sýbektileri ǵana kiretin tizbeni engizý bastamasyn eske túsirgen jón. Mundai tizimmen jumys isteý qiyn emes, ol uzaq ýaqyt boiy tiisti memlekettik organdardyń ieliginde bolǵan. Bul jaǵdaida zańsyz oiyn uiymdaryn buǵattaý jáne barlyq qarjylyq operatsiiaǵa tyiym salý áldeqaida jeńil bolady: "aq" tizimge kirmeitin kez kelgen sýbekt avtomatty túrde zańsyz sanalyp, dereý buǵattalady. Bálkim, biznes tarapynan bul usynys túzetýlerdiń ekinshi oqylymyn daiyndaý barysynda jumys tobynda qaperge alynatyn shyǵar.
Májilistiń áleýmettik-mádeni damý komitetiniń basshysy Ashat Aimaǵambetov aitqandai, zań jobasymen ári qarai jumys isteý jáne ony ekinshi oqylymǵa daiyndaý barysynda zańsyz oiyn indýstriiasy máselesin sheshý úshin bárin jasaý qajet. Sonymen qatar, ol atap ótkendei, depýtattyq korpýs elimizdegi zańdy, litsenziialanǵan oiyn biznesimen birlesip jumys isteýi kerek.
– Qazirgi kezge deiin sheshilmegen negizgi másele – sheteldik onlain kazinolardy buǵattaýdaǵy qiyndyq. Kúnine 100 saitty buǵattasań da, ornyna 100 jańa zańsyz sait ashylady. Tipti, 100 zańsyz sait saǵat saiyn ashylýy múmkin. Buǵan qalai qarsy turýǵa bolady, ázirge jaýap joq. Sonymen qatar, zańsyz biznes derekterdi basqarýdy úirenip aldy. Sheteldik kazino tóleitin qarajat basqa MCC kod arqyly aýdarylady. Onlain stavkalar qarajaty internet dúkenge, dárihanaǵa, taksige jáne basqa da maqsatqa tólem túrinde aýdarylatyndyqtan, olardy anyqtaý jáne buǵattaý óte qiyn. Osyǵan bailanysty bankter men tólem uiymdary jańa, qatań ári naqty reglamenttik bazany qajet etedi. Zań jobasy aiasynda baqylaý sapasyn arttyrý, baqylaý rásimderin jetildirý jáne qajetti túzetýlerdi engizý boiynsha algoritm jasadyq. Árine, biz bul máseleni áli de talqylaimyz, óitkeni oiyn biznesi salasyndaǵy zańsyz operatsiialarǵa qarsy is-qimylda osaldyq tanytyp otyrmyz. Buǵan qosa, qumar oiyn máselesine naqty quqyqtyq anyqtama berý kerek. Depýtat Magerramovtyń qumar oiynǵa kelispeýshilik prezýmptsiiasyn engizý týraly usynysyn muqiiat qaraýdy talap etedi. Biz bul jumysty tiisti ministrliktermen jáne sarapshylarmen jalǵastyramyz. Jalpy, ekinshi oqylymǵa deiin osy máselelerdiń barlyǵyn barynsha egjei-tegjeili pysyqtaý qajet, – dep sózin túiindedi Ashat Aimaǵambetov.
