Búginde halyqtyń tabysyn arttyryp, kúnkóris jaǵdaiyn kóterý el Úkimeti úshin mańyzdy mindetterdiń biri desek bolady. Halyqttyń áleýmettik jaǵdaiyn jaqsartý baǵytynda kóptegen jumystar atqarylýda. Bul rette memleket el azamattarynyń shaǵyn kásipkerlikpen ainalysýy úshin qaitarymsyz granttardyń berilýin, jurttyń jańa mamandyqtardy igere bastaýyn airyqsha atap aitý kerek. Úkimet halyqtyń áleýmettik jaǵdaiyn jaqsartý isimen atqarýshy bilik keshendi túrde ainalysý úshin Halyqtyń tabysyn arttyrýdyń 2025 jylǵa deiingi baǵdarlamasyn ázirlep júzege asyrýda.
Úkimet bul baǵdarlamany iske asyrýdy Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń tapsyrmasynan keiin jedel túrde qolǵa alǵan bolatyn. 2022 jyly Prezidetimiz elimizdegi 1 millionǵa jýyq adam kúnkóris deńgeiinen tómen ailyq alatynyna alańdap, Úkimetke bul ispen shuǵyldanýdy qadap turyp tapsyrǵan-dy. Prezident tapsyrma bergen 2022 jyly elimizdegi eń tómengi ailyq kúnkóris degeiiniń mólsheri 36 018 teńgeni qurǵan edi. Osydan 3 jyl buryn bul aqshaǵa kúneltýdiń ózi qiyn bolǵanyn jasyra almaimyz. Atqarýshy bilik halyqtyń tabysyn arttyrý baǵdarlamasyn daiyndaý kezinde elimizdegi tómengi kúnkóris kórsetkishin birtindep kóterýdi qolǵa aldy.
Biylǵy esep boiynsha eń tómengi kúnkóriske jumsalatyn qarjynyń kólemi 48 692 teńgeni qurap otyr. Kórsetkish ótken jylmen salystyrǵanda 4,8 paiyzǵa ósken. Osylaishy jyl ótken saiyn elimizde eń tómengi kúnkóris mólsheri mysyqtabandap bolsa da alǵa jyljyp keledi.
Búginde elimizdiń JIÓ-niń 62 paiyzyn qyzmet kórsetý salasy quraidy. Demek, bul salada nápaqasyn taýyp júrgen azamattardyń qarasy kóp. Biraq bul salada eńbek etip júrgen adamdardyń ailyq jalaqysy óńdeý salasynda eńbek etetin mamandardan áldeqaida tómen. Al óndiris salasy boiynsha elimizdiń áleýeti zor ekenin bes jasar bala da biledi. Sondyqtan elimizde túrli zaýyt-fabrikalar salyp, halyqty jumyspen qamtyp, tabysyn arttyrýdyń mańyzy zor.
Osy rette qyzmet kórsetý salasynda kólik logistikasy, IT qyzmet kórsetý salalarynyń múmkindigi zor ekenin eskerýimiz kerek. Bul salalardyń bolashaǵy baiandy, salmaǵy jeńil emes. Irgedegi kórshimiz Resei AQSh bastaǵan Batys elderiniń sanktsiiasyna ushyraǵan qazirgi kezeńde Qazaqstan jerin kóktei ótetin kólik logistika salasy eli biýdjetiniń búiirin shyǵaryp, halyqtyń tabysyn arttyratyn strategiialyq salaǵa ainalyp keledi. Muny jete túsingen Úkimet túri infraqurylymdardy kólik dálizderi men temirjoldardy jáne sý-áýe joldaryn damytýǵa basa mán berip otyr. Aldaǵy 10 jylda kólik logistikasy halyqtyń yrysyn arttyratyn tabysty salaǵa ainalatynyna tolyqtai senemiz.
Budan basqa, elimiz úshin óndiris pen aýyl sharýashylyǵy salalarynyń da alatyn oryny erekshe. Qazirgi tańda aýyl turǵyndary qoldaǵy azyn-aýlyq malyn baǵyp, ózine tiesili jerin jyrtyp, eginin salyp, kúnin kórýde. Jer emgen sharýanyń tabysyn arttyryp, kásibin zaman talabyna sai júrgizý úshin memleket tarapynan tiisti qoldaýlar men sýbsidiialar úzdiksiz berilýi shart.
Agrarlyq salany tabysty salaǵa ainaldyrý úshin aýyl sharýashylyǵy ókilderiniń tehnikalaryna qoljetimdiligin arttyrýdyń mańyzy zor. Eger Úkimet elimizge keletin aýyl sharýashylyǵy tehnikalaryna salynatyn salyqtar men alymdardy azaitsa, sharýalar alǵa basqan qadamyn aitarlyqtai údete túser edi.
Al munai-gaz, metal óńdeý, mashina qurastyrý salalaryndaǵy óndiris it tumsyǵy batpaǵan ný orman desek, qatelespeimiz. Bul baǵyt boiynsha elimizdiń múmkindigin tilmen aityp jetkizý múmkin emes. Aldaǵy ýaqytta otandyq óndiristi damytqan saiyn halyqtyń tabysy artyp, ál-aýqaty jaqsara túsetini sózsiz. Sondyqtan aldaǵy jyly aiaqtalatyn Halyqtyń tabysyn arttyrýdyń 2025 jylǵa deiingi baǵdarlamasy jańasha sipat alyp, ekinshi tynysy ashylatyna senimdimiz.
Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý ministrligi eńbek salasyna taldaý jasaǵany bar. Oǵan da nazar aýdaryp kórsek, máselen, sońǵy on jylda JIÓ ósimi qyzmet kórsetý salasynyń esebinen 62 paiyzǵa artty, bul saladaǵy eńbek ónimdiligi óńdeýshi ónerkásipke qaraǵanda aitarlyqtai tómen. 2015 jyldan beri elimizdegi jumys oryndarynyń 37 paiyzy ónimdiligi tómen salalarda, negizinen bilim berý, densaýlyq saqtaý, memlekettik basqarý siiaqty memlekettiń qatysýy basym salalarda quryldy. Jumys oryndarynyń tek 8 paiyzy ǵana ónimdiligi joǵary salalarda ashylady. Nátijesinde, jumyspen qamtylǵan halyqtyń 41 paiyzy tabysy tómen, ónimdiligi kem óndiristerde jumys isteitini belgili boldy. Sol sebepten de uzaq ýaqyttan beri Úkimet halyqty jumyspen qamtýdy arttyrý jáne biýdjettik qoldaý arqyly jumys oryndaryn qurýdy yntalandyrý boiynsha túrli baǵdarlamalardy júzege asyryp kele jatyr.
Ulttyq ekonomika ministri Álibek Qýantyrov málimetinshe, Úkimet tarapynan 10 naýryzda kedeishilik pen jumyssyzdyq boiynsha naqty jaǵdaiǵa taldaý jasaldy. Onyń nátijeleri turaqty oń dinamikany kórsetkenimen, sońǵy eki jylda halyqtyń naqty tabysynyń ósý qarqyny 2019 jylǵy 6,4 paiyzdan 2021 jylǵy 2,9 paiyzǵa deiin tómendegeni belgili boldy. Sonymen qatar, halyq tabysynyń qurylymynda eńbek qyzmetinen túsetin kiristerdiń tómendeýi jáne áleýmettik transfertter boiynsha kiristerdiń ósýi baiqalady. Halyqtyń eńbek tabysynyń úlesi sońǵy 10 jylda 10,8 paiyzdyq tarmaqqa kemidi. Óz kezeginde, áleýmettik transfertterdiń úlesi, kerisinshe, 10 paiyzdyq tarmaqqa ósti.
«Taldaýlardy eskere otyryp, Halyqtyń kirisin arttyrý baǵdarlamasynda kelesi basymdyqtar anyqtaldy: jumys isteitin jastar; halyqtyń áleýmettik osal toptarynyń jekelegen sanattaryn jumyspen qamtý; biýdjettik sala qyzmetkerlerine laiyqty jalaqy; eńbek tabysyndaǵy teńgerimsizdikterdi joiý; aýyl sharýashylyǵy men óńdeý ónerkásibinde tiimdi jumyspen qamtýdy damytýdy yntalandyrý; kásipkerlik tabystyń ósýin yntalandyrý; tabystyń satyp alý qabiletin qorǵaý. Sondyqtan da tabysty arttyrýdy kózdeitin baǵdarlamada osylarǵa tikelei jáne janama qoldaý sharalary qarastyryldy. Tikelei sharalar biýdjettik sala qyzmetkerleriniń jalaqysyn arttyrýǵa jáne tabys teńgerimsizdigin teńestirýge baǵyttalǵan. Janama sharalar halyqty jumyspen qamtýǵa, kásiptik oqytýǵa (qaita daiarlaýǵa), óńdeýshi kásiporyndardyń ónimdiligin arttyrýǵa jáne kásipkerlikti damytýǵa járdemdesý arqyly tabystyń ósý múmkindikterin keńeitýge baǵyttalǵan. Óńdeý ónerkásibi kásiporyndaryndaǵy jumysshylardyń kiristeriniń teńgerimsizdigin joiý, óńdeýshi kásiporyndardy jańǵyrtýdy yntalandyrý siiaqty sharalar da nazardan tys qalǵan joq. Jańa jumys oryndaryn qurýǵa baǵyttalǵan is-sharalarǵa «Alǵashqy jumys», «Túlekterge arnalǵan jastar tájiribesi» jastardy jumysqa ornalastyrý jobalaryn, sondai-aq jekelegen osal tulǵalardy jumysqa ornalastyrý mehanizmin iske asyrý kiredi. Biliktilik pen daǵdyny arttyrý úshin mektep oqýshylary men kolledj túlekteri arasynda kásiptik baǵdar berýdi engizýge, halyqty, negizinen jastardy jappai daiarlaý, qaita daiarlaý jáne biliktiligin arttyrý boiynsha «zaýyttar» qurýǵa kúsh salynyp jatyr. Shaǵyn jáne orta biznesti damytýdy yntalandyrý Kásipkerlerdi qoldaýdyń óńirlik baǵdarlamasy sheńberinde nesielerge/mikrokreditterge jergilikti biýdjetterden sýbsidiialar berý, mono, shaǵyn qalalar men aýyldyq jerlerde jeńildetilgen shaǵyn nesie berý jáne jańa kepildik quralyn engizý arqyly júzege asyrylatyn bolady», - dedi Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý ministri Serik Shápkenov.
Sonymen qatar, baǵdarlamada kiristiń satyp alý qabiletin qorǵaý boiynsha keshendi sharalar da qarastyrylǵan eken. Osyndai is-sharalardy júzege asyrý 2025 jylǵa qarai kelesi 5 nysanaly indikatorǵa júieli qol jetkizýdi qamtamasyz etedi: JIÓ-degi jalaqynyń úlesi 34,5 paiyz; jalpy tabystaǵy eńbek qyzmetinen túsken tabys úlesi – 76,2 paiyz; tabysy eń tómengi kúnkóris deńgeiinen tómen halyqtyń úlesi – 5,2 paiyz; jumyssyzdyq deńgeii – 4,7 paiyz; Jalpy alǵanda, 2 millionnan astam adamǵa jumys oryndary ashyldy.
Taǵy da aita keterligi, resmi málimetter boiynsha elimizde 300 myńǵa jýyq ózin-ózi jumyspen qamtyǵan azamattar úshin frilanserlerdiń qyzmetin tsifrlyq júiege kóshirý maqsatynda «platformalyq jumys» elektrondy servis ázirlenýde. Bul ózin-ózi jumyspen qamtyǵan azamattardyń ártúrli qyzmet túrlerin tirkeýdi jeńildetedi, qajetti mamandardy tez tabýǵa, eńbek quqyqtaryn qorǵaýǵa jáne tutynýshylarmen qarym-qatynasty resimdeýge septesedi. Qazir bul kvota 13,5 myń adamdy quraidy.
«Eńbek naryǵynda 300 myńǵa jýyq jumyssyz jáne NEET jastary, 80 myńnan astam kóp balaly jáne az qamtylǵan otbasy, múgedek balalardy tárbielep otyrǵan ata-analar bar. Bul árbir muqtaj top úshin beiimdelgen tásilderdi qabyldaýdy talap etedi. Sondyqtan, birinshiden, aqparattyq júielerdi saraptaý nátijesinde áleýmettik qoldaýdy jáne jumysqa ornalastyrýdy qajet etetin azamattardy «erte anyqtaý júiesi» engiziledi. Bul rette tsifrlyq karta arqyly áleýmettik jaǵdaiy joq, qoldaýdy qajet etetin azamattardyń portreti jasalyp, olardyń naqty qajettilikteri anyqtalady. Ekinshiden, NEET jastarǵa arnalǵan «Alǵashqy jumys», túlekterge arnalǵan «Jastar tájiribesi», «Urpaqtar kelisimi» jobalary aiasynda sýbsidiialardyń uzaqtyǵy men kólemi ulǵaitylady. Úshinshiden, jastardy eńbekke tartý jáne yntalandyrý úshin zańnamaǵa «jas jumysshy» uǵymyn engizý, olar úshin synaq merzimin alyp tastaý, basqa óńirlerden kelgen jastarǵa turǵyn úi jaldaý úshin járdemaqy engizý sharalary qabyldanatyn bolady», - deidi S.Shapkenov
Sonymen qatar, jastardy oqytýdy uiymdastyrýǵa jáne suranysqa ie mamandyqtarǵa erekshe kóńil bólinetin bolady. Osyǵan bailanysty «Ulttyq biliktilik júiesi týraly» zań jobasyn ázirleýde. Onyń aiasynda biliktilikti taný boiynsha táýelsiz ortalyqtardy qurý úshin tiimdi jaǵdai jasaý, úmitkerlerge jyl saiynǵy attestatsiiadan ótý úshin keminde 1000 vaýcher berý qarastyrylǵan. Al stýdentter men jastar arasynda kásiptik baǵdar berýdi uiymdastyrý úshin «mansaptyq ósý jáne joǵary synyp oqýshylaryn qamtý boiynsha keminde 100 nusqaý» ázirleý josparlanýda. Bul sharalar jumys berýshilerdiń suranysy boiynsha kadrlar daiarlaýǵa, jastardy aqparattandyrýǵa múmkindik beredi.
Osyndai ilkimdi isterdiń oń nátijesi de kóp uzamai kórinis tabýy kerek. Óitkeni, qaralǵan qarjy bar, baǵdarlama jumys istep tur, uiymdastyrý tetikteri naqtylanǵan. Tek sharýalardyń barysy júiesinen aýytqymaýy tiis.
