Búginde halyqtyń tabysyn arttyryp, kúnkóris jaǵdaıyn kóterý el Úkimeti úshin mańyzdy mindetterdiń biri desek bolady. Halyqttyń áleýmettik jaǵdaıyn jaqsartý baǵytynda kóptegen jumystar atqarylýda. Bul rette memleket el azamattarynyń shaǵyn kásipkerlikpen aınalysýy úshin qaıtarymsyz granttardyń berilýin, jurttyń jańa mamandyqtardy ıgere bastaýyn aıryqsha atap aıtý kerek. Úkimet halyqtyń áleýmettik jaǵdaıyn jaqsartý isimen atqarýshy bılik keshendi túrde aınalysý úshin Halyqtyń tabysyn arttyrýdyń 2025 jylǵa deıingi baǵdarlamasyn ázirlep júzege asyrýda.
Úkimet bul baǵdarlamany iske asyrýdy Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń tapsyrmasynan keıin jedel túrde qolǵa alǵan bolatyn. 2022 jyly Prezıdetimiz elimizdegi 1 mıllıonǵa jýyq adam kúnkóris deńgeıinen tómen aılyq alatynyna alańdap, Úkimetke bul ispen shuǵyldanýdy qadap turyp tapsyrǵan-dy. Prezıdent tapsyrma bergen 2022 jyly elimizdegi eń tómengi aılyq kúnkóris degeıiniń mólsheri 36 018 teńgeni qurǵan edi. Osydan 3 jyl buryn bul aqshaǵa kúneltýdiń ózi qıyn bolǵanyn jasyra almaımyz. Atqarýshy bılik halyqtyń tabysyn arttyrý baǵdarlamasyn daıyndaý kezinde elimizdegi tómengi kúnkóris kórsetkishin birtindep kóterýdi qolǵa aldy.
Bıylǵy esep boıynsha eń tómengi kúnkóriske jumsalatyn qarjynyń kólemi 48 692 teńgeni qurap otyr. Kórsetkish ótken jylmen salystyrǵanda 4,8 paıyzǵa ósken. Osylaıshy jyl ótken saıyn elimizde eń tómengi kúnkóris mólsheri mysyqtabandap bolsa da alǵa jyljyp keledi.
Búginde elimizdiń JİÓ-niń 62 paıyzyn qyzmet kórsetý salasy quraıdy. Demek, bul salada nápaqasyn taýyp júrgen azamattardyń qarasy kóp. Biraq bul salada eńbek etip júrgen adamdardyń aılyq jalaqysy óńdeý salasynda eńbek etetin mamandardan áldeqaıda tómen. Al óndiris salasy boıynsha elimizdiń áleýeti zor ekenin bes jasar bala da biledi. Sondyqtan elimizde túrli zaýyt-fabrıkalar salyp, halyqty jumyspen qamtyp, tabysyn arttyrýdyń mańyzy zor.
Osy rette qyzmet kórsetý salasynda kólik logıstıkasy, IT qyzmet kórsetý salalarynyń múmkindigi zor ekenin eskerýimiz kerek. Bul salalardyń bolashaǵy baıandy, salmaǵy jeńil emes. İrgedegi kórshimiz Reseı AQSH bastaǵan Batys elderiniń sanksıasyna ushyraǵan qazirgi kezeńde Qazaqstan jerin kókteı ótetin kólik logıstıka salasy eli búdjetiniń búıirin shyǵaryp, halyqtyń tabysyn arttyratyn strategıalyq salaǵa aınalyp keledi. Muny jete túsingen Úkimet túri ınfraqurylymdardy kólik dálizderi men temirjoldardy jáne sý-áýe joldaryn damytýǵa basa mán berip otyr. Aldaǵy 10 jylda kólik logıstıkasy halyqtyń yrysyn arttyratyn tabysty salaǵa aınalatynyna tolyqtaı senemiz.
Budan basqa, elimiz úshin óndiris pen aýyl sharýashylyǵy salalarynyń da alatyn oryny erekshe. Qazirgi tańda aýyl turǵyndary qoldaǵy azyn-aýlyq malyn baǵyp, ózine tıesili jerin jyrtyp, eginin salyp, kúnin kórýde. Jer emgen sharýanyń tabysyn arttyryp, kásibin zaman talabyna saı júrgizý úshin memleket tarapynan tıisti qoldaýlar men sýbsıdıalar úzdiksiz berilýi shart.
Agrarlyq salany tabysty salaǵa aınaldyrý úshin aýyl sharýashylyǵy ókilderiniń tehnıkalaryna qoljetimdiligin arttyrýdyń mańyzy zor. Eger Úkimet elimizge keletin aýyl sharýashylyǵy tehnıkalaryna salynatyn salyqtar men alymdardy azaıtsa, sharýalar alǵa basqan qadamyn aıtarlyqtaı údete túser edi.
Al munaı-gaz, metal óńdeý, mashına qurastyrý salalaryndaǵy óndiris ıt tumsyǵy batpaǵan ný orman desek, qatelespeımiz. Bul baǵyt boıynsha elimizdiń múmkindigin tilmen aıtyp jetkizý múmkin emes. Aldaǵy ýaqytta otandyq óndiristi damytqan saıyn halyqtyń tabysy artyp, ál-aýqaty jaqsara túsetini sózsiz. Sondyqtan aldaǵy jyly aıaqtalatyn Halyqtyń tabysyn arttyrýdyń 2025 jylǵa deıingi baǵdarlamasy jańasha sıpat alyp, ekinshi tynysy ashylatyna senimdimiz.
Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstrligi eńbek salasyna taldaý jasaǵany bar. Oǵan da nazar aýdaryp kórsek, máselen, sońǵy on jylda JİÓ ósimi qyzmet kórsetý salasynyń esebinen 62 paıyzǵa artty, bul saladaǵy eńbek ónimdiligi óńdeýshi ónerkásipke qaraǵanda aıtarlyqtaı tómen. 2015 jyldan beri elimizdegi jumys oryndarynyń 37 paıyzy ónimdiligi tómen salalarda, negizinen bilim berý, densaýlyq saqtaý, memlekettik basqarý sıaqty memlekettiń qatysýy basym salalarda quryldy. Jumys oryndarynyń tek 8 paıyzy ǵana ónimdiligi joǵary salalarda ashylady. Nátıjesinde, jumyspen qamtylǵan halyqtyń 41 paıyzy tabysy tómen, ónimdiligi kem óndiristerde jumys isteıtini belgili boldy. Sol sebepten de uzaq ýaqyttan beri Úkimet halyqty jumyspen qamtýdy arttyrý jáne búdjettik qoldaý arqyly jumys oryndaryn qurýdy yntalandyrý boıynsha túrli baǵdarlamalardy júzege asyryp kele jatyr.
Ulttyq ekonomıka mınıstri Álibek Qýantyrov málimetinshe, Úkimet tarapynan 10 naýryzda kedeıshilik pen jumyssyzdyq boıynsha naqty jaǵdaıǵa taldaý jasaldy. Onyń nátıjeleri turaqty oń dınamıkany kórsetkenimen, sońǵy eki jylda halyqtyń naqty tabysynyń ósý qarqyny 2019 jylǵy 6,4 paıyzdan 2021 jylǵy 2,9 paıyzǵa deıin tómendegeni belgili boldy. Sonymen qatar, halyq tabysynyń qurylymynda eńbek qyzmetinen túsetin kiristerdiń tómendeýi jáne áleýmettik transfertter boıynsha kiristerdiń ósýi baıqalady. Halyqtyń eńbek tabysynyń úlesi sońǵy 10 jylda 10,8 paıyzdyq tarmaqqa kemidi. Óz kezeginde, áleýmettik transfertterdiń úlesi, kerisinshe, 10 paıyzdyq tarmaqqa ósti.
«Taldaýlardy eskere otyryp, Halyqtyń kirisin arttyrý baǵdarlamasynda kelesi basymdyqtar anyqtaldy: jumys isteıtin jastar; halyqtyń áleýmettik osal toptarynyń jekelegen sanattaryn jumyspen qamtý; búdjettik sala qyzmetkerlerine laıyqty jalaqy; eńbek tabysyndaǵy teńgerimsizdikterdi joıý; aýyl sharýashylyǵy men óńdeý ónerkásibinde tıimdi jumyspen qamtýdy damytýdy yntalandyrý; kásipkerlik tabystyń ósýin yntalandyrý; tabystyń satyp alý qabiletin qorǵaý. Sondyqtan da tabysty arttyrýdy kózdeıtin baǵdarlamada osylarǵa tikeleı jáne janama qoldaý sharalary qarastyryldy. Tikeleı sharalar búdjettik sala qyzmetkerleriniń jalaqysyn arttyrýǵa jáne tabys teńgerimsizdigin teńestirýge baǵyttalǵan. Janama sharalar halyqty jumyspen qamtýǵa, kásiptik oqytýǵa (qaıta daıarlaýǵa), óńdeýshi kásiporyndardyń ónimdiligin arttyrýǵa jáne kásipkerlikti damytýǵa járdemdesý arqyly tabystyń ósý múmkindikterin keńeıtýge baǵyttalǵan. Óńdeý ónerkásibi kásiporyndaryndaǵy jumysshylardyń kiristeriniń teńgerimsizdigin joıý, óńdeýshi kásiporyndardy jańǵyrtýdy yntalandyrý sıaqty sharalar da nazardan tys qalǵan joq. Jańa jumys oryndaryn qurýǵa baǵyttalǵan is-sharalarǵa «Alǵashqy jumys», «Túlekterge arnalǵan jastar tájirıbesi» jastardy jumysqa ornalastyrý jobalaryn, sondaı-aq jekelegen osal tulǵalardy jumysqa ornalastyrý mehanızmin iske asyrý kiredi. Biliktilik pen daǵdyny arttyrý úshin mektep oqýshylary men kolej túlekteri arasynda kásiptik baǵdar berýdi engizýge, halyqty, negizinen jastardy jappaı daıarlaý, qaıta daıarlaý jáne biliktiligin arttyrý boıynsha «zaýyttar» qurýǵa kúsh salynyp jatyr. Shaǵyn jáne orta bıznesti damytýdy yntalandyrý Kásipkerlerdi qoldaýdyń óńirlik baǵdarlamasy sheńberinde nesıelerge/mıkrokredıtterge jergilikti búdjetterden sýbsıdıalar berý, mono, shaǵyn qalalar men aýyldyq jerlerde jeńildetilgen shaǵyn nesıe berý jáne jańa kepildik quralyn engizý arqyly júzege asyrylatyn bolady», - dedi Eńbek jáne halyqty áleýmettik qorǵaý mınıstri Serik Shápkenov.
Sonymen qatar, baǵdarlamada kiristiń satyp alý qabiletin qorǵaý boıynsha keshendi sharalar da qarastyrylǵan eken. Osyndaı is-sharalardy júzege asyrý 2025 jylǵa qaraı kelesi 5 nysanaly ındıkatorǵa júıeli qol jetkizýdi qamtamasyz etedi: JİÓ-degi jalaqynyń úlesi 34,5 paıyz; jalpy tabystaǵy eńbek qyzmetinen túsken tabys úlesi – 76,2 paıyz; tabysy eń tómengi kúnkóris deńgeıinen tómen halyqtyń úlesi – 5,2 paıyz; jumyssyzdyq deńgeıi – 4,7 paıyz; Jalpy alǵanda, 2 mıllıonnan astam adamǵa jumys oryndary ashyldy.
Taǵy da aıta keterligi, resmı málimetter boıynsha elimizde 300 myńǵa jýyq ózin-ózi jumyspen qamtyǵan azamattar úshin frılanserlerdiń qyzmetin sıfrlyq júıege kóshirý maqsatynda «platformalyq jumys» elektrondy servıs ázirlenýde. Bul ózin-ózi jumyspen qamtyǵan azamattardyń ártúrli qyzmet túrlerin tirkeýdi jeńildetedi, qajetti mamandardy tez tabýǵa, eńbek quqyqtaryn qorǵaýǵa jáne tutynýshylarmen qarym-qatynasty resimdeýge septesedi. Qazir bul kvota 13,5 myń adamdy quraıdy.
«Eńbek naryǵynda 300 myńǵa jýyq jumyssyz jáne NEET jastary, 80 myńnan astam kóp balaly jáne az qamtylǵan otbasy, múgedek balalardy tárbıelep otyrǵan ata-analar bar. Bul árbir muqtaj top úshin beıimdelgen tásilderdi qabyldaýdy talap etedi. Sondyqtan, birinshiden, aqparattyq júıelerdi saraptaý nátıjesinde áleýmettik qoldaýdy jáne jumysqa ornalastyrýdy qajet etetin azamattardy «erte anyqtaý júıesi» engiziledi. Bul rette sıfrlyq karta arqyly áleýmettik jaǵdaıy joq, qoldaýdy qajet etetin azamattardyń portreti jasalyp, olardyń naqty qajettilikteri anyqtalady. Ekinshiden, NEET jastarǵa arnalǵan «Alǵashqy jumys», túlekterge arnalǵan «Jastar tájirıbesi», «Urpaqtar kelisimi» jobalary aıasynda sýbsıdıalardyń uzaqtyǵy men kólemi ulǵaıtylady. Úshinshiden, jastardy eńbekke tartý jáne yntalandyrý úshin zańnamaǵa «jas jumysshy» uǵymyn engizý, olar úshin synaq merzimin alyp tastaý, basqa óńirlerden kelgen jastarǵa turǵyn úı jaldaý úshin járdemaqy engizý sharalary qabyldanatyn bolady», - deıdi S.Shapkenov
Sonymen qatar, jastardy oqytýdy uıymdastyrýǵa jáne suranysqa ıe mamandyqtarǵa erekshe kóńil bólinetin bolady. Osyǵan baılanysty «Ulttyq biliktilik júıesi týraly» zań jobasyn ázirleýde. Onyń aıasynda biliktilikti taný boıynsha táýelsiz ortalyqtardy qurý úshin tıimdi jaǵdaı jasaý, úmitkerlerge jyl saıynǵy attestasıadan ótý úshin keminde 1000 vaýcher berý qarastyrylǵan. Al stýdentter men jastar arasynda kásiptik baǵdar berýdi uıymdastyrý úshin «mansaptyq ósý jáne joǵary synyp oqýshylaryn qamtý boıynsha keminde 100 nusqaý» ázirleý josparlanýda. Bul sharalar jumys berýshilerdiń suranysy boıynsha kadrlar daıarlaýǵa, jastardy aqparattandyrýǵa múmkindik beredi.
Osyndaı ilkimdi isterdiń oń nátıjesi de kóp uzamaı kórinis tabýy kerek. Óıtkeni, qaralǵan qarjy bar, baǵdarlama jumys istep tur, uıymdastyrý tetikteri naqtylanǵan. Tek sharýalardyń barysy júıesinen aýytqymaýy tıis.
