Ultshyldyqty osyndaı bolmashy dúnıelermen ólsheıtinder osy mereke jaqyndaǵanda túlen túrtkendeı bolady.
Jelide kóldeı-kóldeı jazbalar jazylady. Bolǵan, bitkeni osy.
Jalyqtyq. Shegi men sheti joq áńgimeler júıkemizge tıgesin «osy Valentın kúnin toılaý qajet pe?» degen suraqty ózimizge qoıyp, ózimiz jaýap izdedik.
Kez-kelgen mereke qýanysh syılaýy kerek qoı. Muny «bir» dep qoıyńyz. Sonymen qatar qazirgi zamanda mereke qarsańynda halyqtyń tutynýshylyq qabileti artyp, memlekettiń ekonomıkasyna azdy, kópti ıgilik ákeletinin de esten shyǵarmańyz. Osy turǵydan qaraǵanda áýlıe Valentın kúnin toılaýdyń esh sókettigi joq ekenin túsinesiń...
Bálkim, keıbireý «myna anturǵan ne dep tur?!» deıtin bolar. Sál sabyr etińizder. Shyndyǵynda – ózimdi Valentın kúnin toılaýshylardan góri, ony toılamaýdy qoldaıtyn topqa jaqynbyz. Biraq qazirgi ómir-daǵdymyzǵa, qoǵamnyń talabyna týra qarap kóreıkishi. Kóp nársege kózińiz jetedi.
Bazarǵa barsańyz...
Valentın kúni jaqyndaǵanda kez-kelgen bazarǵa bas suqsańyz, sizdi Ǵashyqtar merekesiniń taıap qalǵanyn áıgileıtin ádemi quttyqtaý hattar qarsy alady. Qaı jaımaǵa qarasańyz da, Valentın kúniniń qyr astynda turǵanynan habar beretin zattardan kózińiz súrinedi.
On jerden ultshyl, toǵyz jerden patrıot bolsańyz da Ǵashyqtar kúni qarsańynda bazarǵa barsańyz ǵashyǵyńyzǵa degen súıispenshiligińiz boıyńyzdaǵy qarsylyqty jeńip, bir gúl men Ǵashyqtar kúnine arnalǵan ashyq hattyń bireýin (qazaq tilinde jazylǵan ashyq hatty bazardyń bas-aıaǵynan shyǵyp kóp izdep, áreń tapqanyńyzdy aıtyp uıaltpaı-aq qoıayn) alyp shyǵasyz.
Sodan úıge kelip, kelinshegińizge syılyǵyńyzdy tapsyryp, ǵajaıyp bir sezimnen... aıyǵyp bolǵan soń, áýlıe Valentınniń kim bolǵanyn, onyń qazaqy dástúrge úsh qaınasa sorpasy qosylmaıtynyn áleýmettik jelige etekteı qylyp jazyp tastaıtynyńyz jáne bar.
Kim qoldaıdy?
Al sýyq aqylǵa salyp oılanyńyzshy, elimizdegi baspahanalar (onyń qojaıyny da áýlıe Valentın kúnine moıyndamaýy múmkin) bir-birimen básekelesip, túrli quttyqtaý hattaryn shyǵaryp, mol paıda tabady.
Gúl satatyn kásipkerler de Ǵashyqtar merekesin asyǵa kútetinin ishińiz sezip otyrǵan shyǵarsyz. Aıtpaqshy, mereke kúni kafe, meıramhana, qonaqúılerde «anshlag» bolatyny taǵy bar.
Al elimizdegi ózge ult ókilderiniń de bul merekeni qazaqtyń qolaıyna jaqpaıdy eken dep ózekke tepkenin kórmedik. Tipti, hrıstınadardy aıtpaǵan kúnde ózimizdiń musylman baýyrlarymyz – túrik, ózbek, uıǵyr, tatarlardyń «bul musylmandyqqa úılespeıtin mereke» dep bir aýyz áńgime aıtqanyn estimedik.
Demek, bul merekege uzynnan óshimiz, qysqadan kegimiz ketkendeı sońyna sham alyp túsetin jónimiz joq ekenin tam-tumdap bolsa da túsingen shyǵarsyz.
Bılikten qoldaý tappaǵan usynys
Anaý bir jyldary elimizdegi jastar uıymy áýlıe Valentın kúnine qarsy 15 sáýirdi «Qozy men Baıan» kúni dep qazaqtyń ǵashyqtar kúni dep atap, toılaı bastaǵany belgili. Biraq bul mereke áli kúnge deıin áýleı Valentın kúniniń kóleńkesinde qalyp keledi. Óz basym bazarlardan «Qozy men Baıan» kúnin áıgileıtin birde-bir ashyq hat kórgen emespin.
«Qozy men Baıan» kúnin Almatydaǵy QazUÝ men QazUPÝ-diń fılologıa fakúltetteriniń stýdentteri ataýsyz qaldyrmaı, is-sharalar uıymdastyratynyn bilemin. Al qalǵan JOO-nyń stýdentteri qazaqtyń ǵashyqtarǵa arnalǵan tól merekesi bar ekenin de bilmeıdi.
«Qozy men Baıan» kúni otandyq aqparat quraldaryna qulaq túrseńiz, bul mereke jaıynda lám-lım degen áńgimeni estimeısiz. Al áýlıe Valentın kúni radıony qossańyz Almatydan Atyraýdaǵy ǵashyǵyn, Shymkentten Astanadaǵy súıiktisine ystyq sálem joldaýshylardyń tilekterinen qulaǵyńyz tunady. Nege bulaı?
«Qozy men Baıan» jáne «Nan kúni» merekesi haqynda
Menińshe, birinshi kezekte Mádenıet jáne sport mınıstrligi 15 sáýir «Qozy men Baıan» kúni bolyp belgileýi kerek. Árbir mádenı oshaqtar, bilim ordalary osy kúndi qazaqy dástúrge saı atap ótsin dep buıryq shyǵarsa, «Qozy men Baıan» kúni áýlıe Valentın kúniniń aldyna túsip ketpese de onymen básekelesetindeı mańyzdy merekege aınalatyna senimdimin.
Eger «Qozy men Baıan» kúnin toılaýdy mınıstrlik deńgeıde bekitsek, bul kún halyqtyń sıpat alatyny anyq. Osydan birshama ýaqyt buryn Mádenıet jáne sport mınıstri Arystanbek Muhamedıuly májilismen Vladıslav Kosarevtyń depýtattyq saýalyna oraı «Nan kúnin» merekesi engizip, ony elimizde jyl saıyn atap ótý týraly ıdeıasyn qoldaǵanyn bilemiz.
Sondyqtan áýleıe Valentın kúni ádeýmettik jelide «Valentınniń kim bolǵany» jaıynda post jazatyn patrıottar 15 sáýirde «Qozy men Baıan» kúni dep atap ótý týrasynda Arystanbek Muhamedıulynyń atyna ashyq hat jazyńyzdar.
«Qala men Dala» gazeti arqyly mınıstrge alǵashqy qulaqqaǵysymyzdy jasadyq. Qoldaý men qosymsha usynystardy ult patrıottarynan kútemiz.
Nurlan JUMAHAN, jýrnalıs, bloger.
https://dalanews.kz/29038
