Sýretshi dosym Ahsan Fathetdınge arnalady.

Úı ıesiniń oń jaq kóziniń aqılyǵy bar. Munysy oǵash kórinedi. Ol munyń qalaýy men qıalyna moıynsunǵysy kelmedi. Pyshaqpen oıyp, músindegenine buǵan ishteı qarsylyq bildiretin... Bul butaq oǵan Raıf ormanynyń ishimen ótetin kedir-budyr joldardan jolyǵyp edi. Sýretshiniń kózi múlt ketpeıdi! Buryshyn kesip, sosyn myna jaǵyn qysqartsa... Sonda muńly da armanshyl kózdi – Úı ıesi bolyp shyǵa keledi... Esine túskende, ol óziniń sol kezdegi tapqyrlyǵyna ishteı rıza bolady.

Esikti bireý qatty qaqty. Aǵash «Úı ıesiniń» qasy men kóziniń arasyn ótkir pyshaqpen oıyp jatqan ol aqyryn esikke qaraı júrdi.

Sheberhana bes qabatty úıdiń tóbesinde ornalasqan. Buryshta barqyt matamen jabylǵan aǵash kerýet tur. Ol aǵashtan ózgeni sanaly túrde moıyndaǵysy kelmeıdi. Bir senetini: adam balasy sement pen jelimderden jasalǵan qamaldarda ómir súrip, kıgen kıiminiń ózi qandaı matadan tigilgeni belgisiz, sanaly túrde óz ómirlerin qurtqan jandar.  Bólmeniń ortasyndaǵy qaıyń tomarda stakandar men túrli ydystardyń izi jasyrynyp jatyr. Qazir de, aldaǵy ýaqytta da ol aınalasyna birneshe «dostarynyń» izin jınaıdy... Jartylaı túnek myna ǵımarattyń ishine alǵash enip turǵan adamnyń tynysy tarylyp, ózin jaısyz sezineri aıdan anyq. Úıdiń jan jaǵynan jeztyrnaqtar atyp shyǵyp qol sozyp, kózińdi badyraıtyp turyp, janyńdy alqymyńnan sýyryp alatyn sekildi. Tipti, ishtegi sýdyń ózi birtúrli «sýyq» áser etedi... Al tóbedegi burysh-buryshty shyrmaǵan órmekshi uıalary kóz aldyńa arǵy ómirdi elestetedi.

Jún basqan kókiregin qasyp-qasyp jiberip, túksıgen kózin ústel ústindegi qaǵazǵa saldy. Jedel hat. Ákesi onyń erterek aýylǵa kelýin ótine surapty. Tamaǵyna tyǵyn tyǵylǵandaı tynysy tarylyp, bir jutym aýany jutý kúshke túskendikten esik aldyndaǵy kishkentaı ústelge otyra ketti. Nege ekeni «Jedel hat» degen sózdi kórse boldy únemi óne boıy sýyp, birtúrli qorqynysh bıleı bastaıdy... Jumyr júregi aýzynan atyp shyǵardaı, tynys alý qıyndap ketti. Múmkin, sharýanyń shyrmaýyna shyrmalyp, beıjaı júrgen kezinde jedel hat kelip, anasynyń ólimi týraly qaraly habar jetkizgendikten de shyǵar. Ol úshin jedel hat – eshqashan kóńil kóteretin jaǵymdy jańalyq alyp kelmeıdi, kerisinshe, keýdesine bar dúnıeni syıǵyzyp júrgen judyryqtaı júregine salmaq salar qaraly habar jetkizýshi bolyp esepteledi.

Bul joly ne boldy eken? Ákeme birdeńe boldy ma eken? Múmkin, kórshiler qorqytyp almaıyq degen nıetpen osylaı jazyp jibergen shyǵar... Ne de bolsa jamandyqty shaqyryp, sharq ura bermeý kerek... Anasy qaıtqannan keıin ákesi qatty ózgerdi. Ol ózin qorǵansyz qalǵandaı sezine bastady. Tipti, burynnan syltyp basatyn aıaǵy odan saıyn qysqara túskendeı, júrgen kezde ary-beri shaıqatylyp, aqsańdaǵany qatty bilinetin bolyp ketti. Áıteýir, kún ótken saıyn júdeı tústi. Tańqalarlyǵy, qarıa bolmashy dúnıeni júregine jaqyn alatyndy shyǵardy. Bir sózben aıtqanda, sezim júıesi óte qatty jumys isteı bastady. Birde onyń qorada jylap otyrǵan jerinen uly taýyp alǵan. Bul qylyǵynyń oǵash ekendigin moıyndaǵysy kelmegen ol: – Er adam árdaıym bireýge dórekilik tanytyp, ekinshilerin masqaralaýǵa jaqyn keledi! - dep kóz jasyn jasyrmaı  jylaǵan. Osylaı jany jabyrqaýly kúıi birneshe apta tomaǵa tuıyq júrip, ishindegi muńyn túsiniksiz sózdermen jetkizetin.

Ómiriniń jartysyn birge ótkizgen jarynan aıyrylǵan adamdy jubatý ońaı ma? Mundaıda tek ýaqytqa ǵana júginesiń: ýaqyt emshi, kúndelikti kúıbiń tirliktegi ártúrli máseleler jan-jaqtan qysyp, júrektegi sherdi aqyryndap umyttyryp, jaranyń ornyn bildirtpeı jaba bastaıdy. Adam osyndaı bitpeıtin qý tirlikpen júrgende ýaqyt alǵa ozyp, júrekke túsken jan jarasynyń jazylyp ketkenin baıqamaı qalady.

Qarıaǵa jalǵyz turý aýyr bola bastady. Birde ákesimen kezdesýge barǵan uly úıdiń aǵashtaryn túrli jándikter tesip, úı aınalasy qoqysqa tolyp, baq qorshaýlarynyń qıraǵanyn kórgen-di. İlýli turǵan besiktiń de tozyǵy jetipti. Ábden eskirip tesilgen tabaqtan úrgen jeldiń janǵa jaısyz yzyńdaǵan dybys shyǵyp turǵanyn baıqaǵan edi... Al úıdiń ishi qandaı boldy eken! Eden betindegi kirdiń qalyńdyǵy bir elideı bop qalar. Tósek jınalmaǵan, ústel ústinde pıazdyń qabyqtary men qatyp qalǵan nan shashylyp jatyr... Ózi de jaryqty ázer ótkizip turǵan terezeniń kirinen kósheni kórý múmkin emes.

Balasyna bir ret qarap, keri burylǵan ákesi jótelip jatyp: «Mynaý júrek eshteńeni qalamaıdy, balam...»

– Saǵan, jalǵyz ózińe bul jaqta turý óte aýyr, - dedi balasy. – Múmkin bizdikine kóshersiń? Qalada bári jaqsy, barlyq jaǵdaı jasalǵan.

– Mine, solaı, - dedi qarıa. Senderdi uıaltqym kelmeıdi. Seniń áıeliń, bala-shaǵań bar...

Sýretshiniń áıeli qalalyq bolǵandyqtan, qaıyn atasyna jyly shyraı tanyta qoıady deýdiń ózi ábestik bolar... Alaıda, bul ózgere qoıatyn zańdylyq pa? Qala bylaı tursyn aýyldyń ózinde kúıeýiniń ata-anasymen birge ómir súrgisi keletin kelinder tabyla qoıa ma?

Adamnyń kelim-ketimine qıyn, qıanda oryn tepken aýyldyń jetistikke jetýi de ekitalaı. Jol joq, qystyń qalyń qaryn aıtpaı-aq, kúzdiń jaısyz jaýynynyń ózinde syrtpen baılanys úziledi. Alystaǵy ormanǵa baryp, qystyq otyndy qamdaý – jalǵyz basty qarıany aıtpaǵannyń ózinde sap-saý, tepse temir úzer eńgezerdeı jigitterge ońaıǵa soqpaıtyn sharýa. Onyń ústine qarıa qarap jatpaı eshki baǵady ǵoı. Oǵan da jem-shóbin qamdaý kerek degen sekildi...

– Men bylaı oılaımyn, múmkin... – degen qarıa ornynan turyp, aqsańdap, ústeldi aınala júrip, kishkentaı ǵana eti qashqan solyńqy qoldarymen ústeldiń ústin shuqylady. Ádette sheshýshi sát taıanǵanda, bir nársege táýekel etý úshin oılanǵanda qolymen bir nárseni shuqylap turatyn. Mine, dál qazir de ózi birnárse aıtyp, sheshim shyǵara almaı tur.

– Múmkin, maǵan... úılený kerek shyǵar?..

• Sóz baılasyp nemese kóz salyp júrgen bireýińiz bar ma edi?- dep surady balasy.

– Jalǵyz basty kempirler bar, árıne, - dep kúmiljı sóz bastaǵan qarıa:  – biraq zeınetaqysyna kelgende eki oıly bolady. Men munda birneshe kempirlermen qaýqyldasyp kórdim. Bireýleriniń balalary qarsylyq bildirse, endi ekinshileriniń taǵy bireýleri degendeı... Anaý turmys qurmaǵan kári qyzdardan esh nátıje joq ekenin óziń de bilesiń... Olardan bir nátıje shyǵatyn bolsa, jas kezderinde-aq qaǵyp keter edi. Sondyqtan bizdiń aýylda ilip alar eshkim joq... – dep saly sýǵa ketken ol qolyn bir siltedi.

Kóńilshek ákesinen mynadaı sóz estigenine sýretshi qatty tańqaldy. Únemi úni shyqpaıtyn ákesiniń sózdiń tigisin jatqyza sóılegeni. Eń basty tańǵalatyn jáıt ol – tańdaǵan ǵoı! Alǵashqy túnin kútken jas kúıeý sıaqty, qarıanyń butaqta turyp úsikke urynǵan alma sıaqty myj-tyj betteri túzelip, tegistelip, tipti qyzyra qalypty. Sýretshi eriksiz kelgen kúlkisin erik-jigeriniń arqasynda jasyrýǵa tyrysty. Ony jasyrý úshin fılosofıalyq tujyrymnan jaqsy eshteńe tappady:

– Ia-á-á...

– Sen neni dáleldegiń kelip tur, - dep ákesi oǵan keıidi. – Kórip tursyń ǵoı sen, men shatasyp kettim...

– Ia, negizi men qarsy emespin... - degen balasy jótkerinip, aqtala sóılep: – Endi seniń júregińdi jaýlap alatyn kempiriń bar bolsa...

– Qarabyqta bireý bar dep aıtady. Múmkin, ekeýmiz búgin baryp qaıtarmyz oǵan?

Sýretshi aqyryndap terezege qarady. Shań basqan terezeni kúzdiń sybylyńqy jańbyry aqyryndap urǵylap tur.

– Birden bara beremiz be? Onyń ústine jańbyr jaýyp tur, - dedi ol. Mynandaı jaýyndy sátte úıden shyǵyp júrgisi kelmedi.

– Temirdi qyzǵan kezde soq, - dedi qarıa. – Onyń ústine seniń endi qashan keletiniń de belgisiz...

«Mensiz úılenýge bolmaıtyndaı...» - dep balasy ashýlandy.

• Qazir kórshi Hatmollaǵa aıtsam, sózimdi eki etpesten traktoryn otaldyrady... - degen ákesi dereý esik aldyna baryp, asyǵys bylǵaryny ıyǵyna jaýyp jatyr edi.

Bul januıada ákeniń aıtqany mindetti túrde júzege asyrylatyndyqtan sýretshi amalsyzdyq tanytty. Súlderin súırep júrip, áreń jınaldy. «Ákemdiki de durys qoı»,- dep oılady ol. Endi tańdaýy jas qyzǵa túsken soń qasynda týystarynyń erip barýy mindetti qoı. «Qudaı, men de «jas» deppin ǵoı?» - dep óz-ózine qarsy shyqty. Meıli, kim bolsa ol bolsyn, eń bastysy ıýbka kıgen áıel alyp berý kerek. Ákeme kómek kerek. Men de tez-tez kelip, ákemdi kórip kete almaımyn. Osy ketkennen kóktem shyǵa biraq oralarmyn. Onda da... Qart adam qysta jalǵyz ózi qalaı ómir súredi. Ekinshi jaǵynan, álgi jesir me, kim edi ózi? Bara salǵanda tanymaıtyn adammen birge qol ustasyp kete salýy da múmkin emes qoı?

Alyp ushqan ákesi qaıta kelgende balasy daıyn turdy.

–Hatmolla traktoryn daıyndap jatyr, - dedi qarıa. – Ras, endi azdap iship alǵan, ol iship alǵan kezde kólikti saý kezinen jaqsy aıdaıdy.

Basynda qısaıǵan shápkisi, bas kıimnen sorǵalaǵan sýy jerge tamshylap turǵan sáti sýretshiniń kóz aldynda kúni búginge deıin saqtalyp qaldy. Yńǵaısyzdanyp turǵanyn jasyrý maqsatynda toqtaýsyz sóılep jatyr. Tańerteń muqıat qyrynyp, naftalın ısi ańqyǵan sary kóılegin ne úshin kıgeni endi túsinikti boldy. Ózinshe sylqymdanyp, ózin tártipke shaqyryp, óbek bolǵany! Al bul, aqymaq, ákesiniń kóterińki kóńilin kórip, kókireginde maqtanysh sezimi uıalap: balasynyń kelýi – oǵan mereke eken ǵoı dep oılaǵan!

Qanatyn qomdap alǵan taýys sekildi esiktiń aldynda ary-beri júrip alǵan ákesi ýaqyt kútip turmaıtynyn syrt beınesimen kórsetkendeı.

• Nege sen erterek aıtpadyń?


• Ár nárseniń óz ýaqyty bar.

Mine, Hatmollanyń traktory da esik aldyna dyryldap kep tur.

• Sen ony bilesiń be? Náfısa – bizdiń aýyldyń tómengi jaǵyndaǵy áıel. On alty jasynda Qarabyqtaǵy bir jigitke turmysqa shyǵam dep álek bolǵan. Jesir qalǵanyna alty-jeti jyldaı boldy, jesir qalǵanyna. Kúıeýi iship alyp, sýyq qarda uıyqtap, qatyp qalǵan dep aıtady.


• Biraq, bar bolǵany úsh jas úlken menen!


• D... dyq... Áıeli kúıeýinen kishi bolýy tıis, - dep bir toqtady qart.

Olar tipti tezdetkeni sonsha, esikti jappaı traktorǵa minýge asyqty. Ákesi Hatmollanyń qasyna otyrýǵa kabınaǵa sekirdi, al sýretshi tirkemege otyrdy.

Kettik.

Jol balshyq, tirkeme birese myna jaqqa, birese kelesi jaqqa laqtyryp, bılep keledi. Biraq qulap ketý qaýipi asa tóne qoımady: búgingi kúnge deıin kún ashyq bolyp, jer endi-endi batpaqqa aınalýǵa daıyndalǵandaı bolyp jatyr edi. Myna jaýyn da toqtaıtyn emes, quıyp jatyr, tógip tur. Bular qaıtarda qaıtyp qaıtpaq eken? Jaıshylyqta alystan menmundalap kórinetin kógildir orman jańbyr jaýǵannan keıin be, boıyndaǵy barlyq qasıetin kórsete almaǵan jigit sekildi boıyn tómen buqqandaı bolyp kórindi. Keń dalada saban úıindileri qaraıady. Bul tek tús áleti bolsa da bir qorqynyshty qubyjyq sekildi. Al sol qubyjyqtar búkil álemdi óziniń qushaǵyna batyrýǵa tyrysatyndaı úreıli kórindi. Birtúrli kóńilsizdik, belgisiz bir aýyrlyq basyp turǵandaı... Anasy esine tústi. Mundaı jaýyndy kúni olar mindetti túrde monsha jaǵatyn... Anasy tabaldyryqqa deıin alyp kelip, tap-taza súlgi men kıimderin beretin... Sosyn, buqtyrylǵan shaıǵa keptirilgen neshe túrli shópterdi qosyp alyp keletin... Ol qabyrǵaǵa súıenip turyp, ádeıi sháınektiń túbin qattyraq qaǵatyn. Oǵan jaýap retinde ádette ol jótkerinetin. Bul jaı ǵana daýystar bolǵanymen erekshe máni bar uzaq áńgime espettes bolatyn: «Al, qalaı, balam? - dep suraıtyn anasy. – Barlyǵy jaqsy, peshtiń qyzýy qatty bolmasa, ózime de jaqsy bolar ma edi? – Jaqsy, mama, bar bolǵany ystyqtan qulaq kúıip barady, mende qalǵanynyń barlyǵy jaqsy...

«Al endi mine, men beıtanys jańa anama ketip baramyn», - dep oılady ol. Árıne, onyń kúlkisi keldi. Ia, taǵy qandaı anasy! Ózimen teteles ósken qısyq Náfısa úshin! Shyndyǵy sol, laqap atyna qaramaǵanda, Náfısanyń kózderinde esh aqaý joq, tek kózderiniń túsi ártúrli bolǵany bolmasa.  Bir kózi sur, al ekinshisi - jasyldaý... Bul kózderge kezinde qanshama jigitter ǵashyq bolyp, tipti tún tynyshtyǵyn alǵan da edi. Bul janardyń adamdy ózine tartyp turatyn jasyryn sıqyry bar edi. Bireýi aıaqasty ǵashyq qylyp, bir múmkindik berip tursa, ekinshisi bas ımeıtin asa bir tákapparlyqpen sýyq shyǵaryp salatyn... Tek Qarabyqtan kelgen qyzyl shashty jigit qana ekinshi kózge túspedi. Qystyń qaharly kúnderiniń birinde Náfısany shanaǵa laqtyryp jiberip, juldyzdy túnniń qarańǵylyǵyna súńgip ketti. Tańerteńgisin bulaq basynda aýyl jastary Náfısany alyp qashyp ketkendigin aıtyp, shuryldasyp jatty. Arasyndaǵy bilimdileri únsizdik tanytty. Dál osy ýaqytta qyzdyń ákesi de óziniń kelisimimen ketkenin kópshilikke jetkizdi. Bul ólkede qalyńdyqty urlap ketý dástúri ejelden jalǵasyp keledi. Biraq, qazirgi kezde kúıeý jigit qalyńdyqtyń kelisimimen  alyp qashatyn boldy. Ertesine aýyl jigitterine qyz úshin basyńdy qandaı báıgege tikkenińdi asa bir maqtanyshpen aıtasyń.

Osylaı, sanany timiskilegen san túrli oılarmen arpalysyp, kúzdiń kóńilsiz keshinde ormanǵa da jetti. Biraq, ol Kúlkeraý ózeninen ótý kerek edi... Ózennen ótý! Ózende jatqan eki bóreneni kórgen sýretshiniń denesin sýyq ter basty. Ol kóliktiń kabınasyn qolymen soǵyp: «Qazir qulaımyz!»,-dedi. Shaıtan sýǵa sylqıa toıyp alǵan Hatmolla bylq etken joq. Traktordyń jyldamdyǵyn tejemegen qalpy «kópirge» qoıyp kep berdi. Aqyryn eki bóreneniń ústimen ótip ketti.

Mine, orman. Sýretshi artynan myńdaǵan jalmaýyz ańdyp kele jatqandaı eleńdeýli kúıge endi. Tipti áne bireýleriniń qarasy kóringendeı, sanaýǵa da bolady.  Árbir aǵash janynan ótkende  belgisiz jalynyshty orman Iesiniń daýysy estiletindeı. Ormannan shyǵa beriste qatty jel soǵyp, jas úıeńki aǵashynyń ary-beri shaıqatylǵany jol ústinde qolyn erbeıtip, tapqanyn qyzyldy-jasyldy etegine laqtyryp otyrǵan syǵandarǵa uqsaıdy. Bul jerden Qarabyq aýyly alaqandaǵydaı kórinip tur,  bar bolǵany tómen quldılasa bolǵany.

Kúzdiń kóńilsiz jańbyryna shomylǵan aǵashtar kelisip alǵandaı birdeı diril qaǵady. Osynaý keshki tynyshtyqty buzǵan Hatmollanyń dyryldaǵan traktory aýyldaǵy shetki úıge kelip toqtady.

Orystyń keń qaqpasynan syrtqa bireý shyqty. Basynan asyra mata baılanǵan uzyn aǵash ustap alypty. Baılanǵan matasy ony jańbyrdan qorǵaıdy degen túri bolar. Álgi adamnyń ústine kıgen kómeski paltosynyń túsin ajyrata almady. Jaǵasynyń aıyrynan baılanǵan galstýktiń «shoqpary» kórinedi. Bir kórgeninen múlt ketpeıtin kózi shataspasa sýretshi bul adamdy bir jerden kórgen sekildi... Qaıdan kórýi múmkin? Sýretshige nazar aýdarmaǵan álgi erkek mashınadan jas balasha sekirip túsken ákesine qol sozyp: «Kúıeý bala, keldiń be?», - dedi.

Iá... Demek, ákesi bul jaqqa beker kelmepti... Barlyǵy aldyn-ala josparlanyp, daıyndyq júrgizilip qoıǵanǵa uqsaıdy. Onyń ústine  myna aǵataı da olardy galstýkpen bekerge kútip almaǵan ǵoı...

Degenmen kúıeý jigit ony qostaǵysy kelmeı: «Kettik!»

• Saǵan ne boldy!- dep tańqalǵan qojaıyn, - shydamyń taýsylyp bara ma! Aldymen shaı iship, dem basyp, áıelim pisirgen bálishten aýyz tıeıik.


• «Oǵan úlgeremiz, aldymen ony kórip alaıyq...» Galstýk taǵynǵan qarıa kúlip, qolyna ustaǵan birtúrli jaýynnan qorǵaǵyshyn qozǵap: «He-he, bári solaı kelisilgen. Búgin, álgi jas áıelińdi qoınyńa alyp, qushaqtap jatasyń, he-he-he... Gabdeljappardyń aǵasy qalaı? «O Qudaıym, anaý jas qyzdy qasymda jatqyzyp, erninen súıgizip, qushaǵyma engize kórshi!»

Qart balasyna aqyryn ǵana bas ızedi. Qojaıyn tirkemede turǵan jas jigitti endi baıqaǵandaı keıip tanytyp: «E-e, balań da kelgen eken ǵoı! Qalaısha kelmeıdi... mundaı jaýapty iske... bul oıyn emes...» Osy kezde bastyrmalata úreıli daýysymen balasyna: – Tús, saǵan ne boldy, qaqqan qazyqtaı qatyp tursyń... İshteı túsingenimen, uıattan qyzarǵan betin jasyrǵysy kelgen balasy kúzgi jaýynnan keıingi balshyqqa sekirip tústi. Mine, endi esine tústi, galstýk taqqan qarıany qaı jerde kórgeni. Ol qaıbir jyly onyń mektebine «Bilim» seriktestiginen kelip, dáris oqyǵan bolatyn. Sol kezde de galstýgin «shoqpardaı» qylyp baılaǵan edi.

– Kettik! - dep aqyryn buıyrdy ákesi.

– Ol úsh úı ary turady... - degen dárisshi sýretshiniń arqasynan aqyryn ǵana qaǵyp, jubatqandaı boldy. Sýretshi kóz salsa traktordyń ishinde Hatmolla rólge basyn qoıyp, tátti uıyqtap jatyr eken.

Olar aýlaǵa kirdi. Qarama-qarsy jalǵyzsyrap, kishkentaı ǵana saban kirpishten soǵylǵan kepe qulaǵaly turǵandaı. Sýyqtan qaltyraǵan sýretshi sol jaqqa qaraı qadam basty. Al jol bastaǵan dárisshi batyl esik tutqasyn ustady.

Kepeden muryn jaratyn mal boqtyǵynyń ashshy ıisi sezilmedi. Soǵan qaraǵanda uzaq ýaqyttan beri úıinde mal ustamasa kerek-ti. Qalaısha ómir súrip jatyr sonda? Aýylda, bir sıyryń nemese uzynnyń qysqaratyn shaǵynda bir qozyń bolmasa kún kórýiń qıyndaıdy. Biraq, olardy ustaý, jem-shóbin daıyndaý... Jalǵyz basty áıel mundaı jumysty qaıdan istesin... Onyń ústine, eger de ol bir mekemede jumys istese, sonyń ózi qara basyna jetkilikti bolar.

Shalbarynyń túımesin qadap, úıge qaraı buryldy ol. İshten kútken daýys ta shyqty. Esikti ashpaı turyp, ol esikten qulaq túrdi: «saıası» jaǵdaıdan habardar bolǵysy kelip. Dárisshi aıtty: «Toqta, súıkimdi... Ol saǵan bar yqylasymen kelip tur. Adamgershiligi mol, azdap sharýashylyǵy da bar... Qorasynda sıyry bar degendeı... Jylqy satyp alsam ba dep josparlap júr. Bizdiń ólkede jylqysyz ómir súrý múmkin emes... Jylqy, óz-ózin asyraıdy...» Osy kezde áıeldiń názik daýysy sózdi bóldi: «Men qaıta oılandym...» Endi mine, taǵy da dárisshi sóıledi:  «Bul, árıne, óte oryndy suraq... Bizge paıǵambarymyz eshqashan asyqpa degen... Biraq, sózde turmaý da kúná... «Aıtylǵan sóz – atylǵan oq», -degen babalarymyz. Demek, sen babalar ósıetin buzǵan bolyp tursyń ǵoı, Náfısa...»

Sýretshi aqyryn ǵana esikti ashty. Múmkindiginshe kirgenin bildirtpeýge tyrysqan ol tabaldyryqta turdy. Túpki bólmedegi oryndyqta Náfısa otyr. Peshtiń janynda kúıeý bala – ákesi tur. Ortada turǵan dárisshi ári qaraı aqylyn aıtyp jatyr: «Sarym abyz sol sózge senip kelip otyr. Jalǵyzdyq – tiri pendege qıyn. Sharıǵat boıynsha uzaq túnde bir-biriniń arqasyn jylytqannyń ózi úlken saýap bolyp sanalady».

Sýretshini eshkim baıqamady. Osy aralyqta dárisshiniń sońǵy sózi onyń kúlkisin keltirdi. Kúlki qysqasy sonshalyq daýysy shyǵyp kete jazdady. Ia-ıa, buryn Marks pen Lenınniń ilimderin sóz arasynda keltirip otyratyn dárisshiniń sóıleý máneri, oıy búgindikke ózgeripti. Dál qazirgi jaǵdaıda kúlýdiń ózi jaǵdaıdy kúrdelendirip jiberedi... «Saıası» jaǵdaı kádimgideı órship ketýi múmkin.

• Bilmeımin, ne aıtý kerektigin de,- dep mińgirledi Náfısa.

Sýretshi bólme ishine kóz jiberip qarap turyp, onyń sózden aýytqyp turǵanyna tańqaldy. Úıde temir tósek, kishigirim stol jáne eski shkaftan ózge kózge ilinetin eshteńe joq. Bul jerde kedeılik pen jaýapsyzdyq adam eńsesin basyp turdy. Sáti tússe baqytsyzdyq jaılaǵan úıden qashyp ketkisi keldi. Múmkin, Náfısa óz abyroıyn joǵary kóterý úshin istep otyrǵan bolar? Qansha aıtqanmen áıel ǵoı. Áli de adamdy ózine tartatyn qasıeti bar sıaqty. Kózi de sol qalpy ózgermegen. Bir jeri tartymdy bolsa, ekinshi qylyǵy jas kezindegideı emes, kerisinshe adamǵa keri áser beredi... Biraq, dene bitimi óte ádemi saqtalǵan... «Medısınalyq pýnkte jumys isteımin, óz ómirime jetedi»,- dep qadap aıtty.

Shamada dárisshiniń aıtatyn sózi taýsylsa kerek-ti: – Mine, balasy da kelip tur, osyny aıtý úshin...,- dep tynyshtala qaldy.

Dál osy kezde sýretshini baıqaǵan Náfısa ornynan atyp turyp:

• Sálemetsiz be!.. Qalaı keldińizder?

Sýretshi kózin tómen qaratty... Kóz aldyna teatrdaǵy jantalas elestedi.

Biraq, arqasyna bireý ystyq basyp alǵandaı erekshe kúıge endi. Birden basyn kóterip alǵan ol Náfısaǵa taǵy da kóz jiberdi. Jáýdiregen kózderi kúlimsiregenimen erinderine ne áser etkeni belgisiz erneýi kezerińkirepti. Onyń betiniń qalaı qyzaryp jatqanyn sýretshi sezip tur. Tamyrlary arqyly qandaı da bir aýyr jáne tátti jubanysh tarady. Bala kezinde ol Náfısany klýbtan úıine deıin shyǵaryp salǵan. Ol kezde qanshada edi? On eki, on úsh?.. Náfısa on-on bes qadam aldyda, bul artynan ilesip otyrdy. Ol kezde Náfısanyń keýdesi úrpıip, aıaǵyn aıqastyra basyp, burańdap júretin boıjetken qyz edi... Ol artynda kórshiniń balasy kóz salyp kele jatqanyn sezip keledi. Biraq, onysyn baıqatpady.

Óz qaqpasyna jetkende, kenetten baqsha qorshaýynyń janynda jatqan bórenege otyrdy.

Bala óz betimen kele jatqan keıip tanytyp, ysqyrǵan qalpy odan ótpek boldy. Oǵan nege ysqyrýǵa bolmaıdy, ol úıine kele jatyr emes pe? Áne onyń úıi, taıaq tastam jerde.

• Beri kelshi,-dep qyz ony shaqyrdy.


• Ne kerek saǵan?


• Otyr...

Ol bóreneniń shetine otyrǵysy kelip edi, biraq qyz qolynan tartyp janyna otyrǵyzdy. Náfısanyń alaqany bujyr-bujyr bolǵanymen yp-ystyq, kishkentaı qusqa uqsas boldy.

• Meni qushaqtaǵyń kele me? – dep sybyrlady qyz. Balanyń aýzy qurǵap, tili tańdaıyna jabysyp, tek belgisiz dybystardy shyǵarýǵa qana murshasy jetti. Kenetten Náfısa ony qushaqtap, dymqyl ernimen onyń sóıleýden qalǵan erinderin izdeı bastady. Bala óz-ózine kelip, esin jıǵanda qyz qasynda joq edi.

...Sonymen ákesi, aqsańdap, qyzyl buryshqa keldi. Biraq, bir orynda tura almaı búkil úıdi aınalyp júr.

• Sizder oǵan qarańyzdar!-dep suq saýsaǵymen Náfısa jaqty nusqady. – Ol ne aıtyp tur, a? Ne degen bir betkeı qyz! Men oǵan bar qurmetpen... – Sýretshi óz ákesiniń minezin biledi, sondyqtan oqıǵanyń oqys burylǵanyna qatty tańqalmady. – Eger meniń ashýyma tıseń, men bas tartýym múmkin!


• Erkiń bilsin... Seni eshkim májbúrlep turǵan joq,-dedi Náfısa.


• Qanshama adamdy áýrege saldyń, - dep ákesi bólme ishinde sholtań basyp júr.


• Múmkin, bul seniń taǵdyryń shyǵar! Qarsylasa bermeshi Náfısa,- dep araǵa dárisshi qystyryldy. – Kettik, abystaı pisirgen quımaqpen shaı ishemiz.


• Sen, molda aǵa, jaman keńes bermeısiń, muny bilem ǵoı... Náfısanyń qatqyl daýysy basylǵan. Múmkin, oǵan «kúıeý jigittiń» aıtqan sózderi, álde, onyń áreketiniń shuǵyl ózgerýi áser etken bolar?

Sýretshi de óz pikirin bildirý kerek dep oılady. – Birge turyp kórińizder, Náfısa... Ary qaraı belgili bolady ǵoı...

• Sen solaı oılaısyń ba? - dep kútpegen jerden Náfısa kúldi. – Sen solaı oılaısyń ba?.. - qaıta qaıtalady. Biraq, kózinen qýanyshtyń lebi de sezilmedi.


• Meniń balam bosqa aqyl aıtpaıdy, ol óte aqyldy!- dep qarıa balasymen maqtandy.


• Onda kelistik, - degen Náfısa peshtiń artyndaǵy aýyr úlken sómkeni alyp shyqty. Mundaı «alyp» sómkeni bir kezderi úlken bazarlarǵa taýar ákelgen saýdagerlerden kórgen-di. Demek, Náfısa o bastan bularmen ketýge daıyndalǵan. Onyń qarsylyq tanytqany aldyn ala oılastyrylǵan bolyp tur. Alaıda, áıel sizdi búkil denesimen jáne janymen qalasa da, ol «laıyqty» kórinýge tyrysyp, «joq» dep aıtady. Eger áıel birden berilse, onda ol óziniń ustamsyzdyǵyn «meniń oıymsha, men seni burynnan tanımyn» dep psıhologıalyq turǵyda ózin jeńdirgendi jón kóredi. Bul tańqalarlyq jaǵdaı emes. Al, er adam óz maqsatyna jetý úshin júregindegi syryn ashady. Áıeldiń júregine senim uıalatqandy jaqsy kóredi. Tipti, jan qalaýy ekendigin sezdirtip, bar syryn aqtarǵany sonsha júreginde eshqandaı kóleńkeli «jasyryn buryshtar» qalmaıdy. Alaıda, erlerdiń kópshiliginiń júregi óte qatty emes, ol bos bólmege uqsaıdy, ony tek áıelder túrli qajetti nemese qajetsiz dúnıelermen toltyra alady... Ol jerde siz ózińizdi joǵaltýyńyz da múmkin…

Keter aldynda ákesi úı ishin toltyryp turǵan usaq-túıekti qolymen nusqap: – Mynalar she?

• Qala bersin,- dedi balasy.


• Sen jassyń ári densaýlyǵyń bar! Úıge barlyq nárse kerek qoı...

Az ýaqyttyń ishinde tósek, ústel, kónergen shkaf jáne eki oryndyq sekildi zattar traktor tirkemesine salyndy. Tósekti qozǵaǵan kezde eskirgen prýjınalary syqyrlap, beıne bir sońǵy saparǵa attanyp bara jatqandaı qoshtasty.

– Molda aǵa, sizdikine kirmeı-aq qoıaıyq... - dep  Náfısa bastaǵan edi.

• Bolmaıdy, Náfısa. Neke qıylmaı bolmaıdy, - degen sózben birden bólip jibergen burynǵy dárisshi, dál qazirgi moldanyń jaǵymdy daýysy shyqty. Tolyq deneli, ári qonaqjaı abystaı olardy esik aldynan kútip alyp: – Óte jaqsy, mine bári jaqsy boldy. Baqytty otbasy bolýdy jazsyn! Abystaıdyń da beti qyzaryp turdy. Peshtiń qasynda kóp júrgendikten be, álde Náfısanyń oıda joqta turmys quryp jatqanyna shynymen qatty tolqyǵany ma eken. Áıel adamdar júregine jaqyn alady ǵoı, ásirese osyndaı turmys qurý, tipti syrttaǵy beıtanys adamdar týraly sóz qozǵalsa kóńilderi kóterilip, jaınap jadyrap shyǵa keledi.

Tabaldyryq aldynda turǵan qonaqtardy abystaı ústelge otyrýǵa shaqyrdy. Kútip otyrǵanyna biraz ýaqyt ótse kerek-ti, dastarhandy qaıystyryp qoıypty. Neke qıý dástúrine jyldam kiristi. Abystaı moldanyń aldyna appaq súlgini tósedi de ústine tuz salatyn ydysty qoıdy. Molda kúıeý jigitke asa bir sabyrly, erekshe kózqaraspen qarap buryldy. Onyń júzinen dál qazirgi molda bolǵandyǵy ózine unaıtyny baıqalady. Jan-jaǵyndaǵy jaqsylardyń ómirindegi qýanyshtaryna ortaqtasqysy kelip turǵany kóz janarynan kórinip turdy.

• Fashetdınuly Sarym, Temirǵalı Náfısany ózińe jar etip alýǵa kelisim beresń be?


• Kelisem, haziret... - dep ernin tisteledi.


• Temirǵalı Náfısa, Fashetdınuly Sarymǵa turmysqa shyǵýǵa kelisesiń be?

Náfısa kúlimdep, maıysqan kirpikterin tómen túsirip, alǵash turmysqa shyǵyp jatqan qyzdaı syzylyp: «Kelisem...»-dedi.

Dastarhan astynan molda qaǵazyn aldy. Sosyn qolyn tilimen sýlap jiberip, kerekti betin tezirek ashý úshin paraqtady. Osy kezde júzine kúlki úıirildi de, keshirim surap: – Neke qıý rásimi óte az bolady. Aýylda jastar da qalmady... Náfısa kenetten qandaı da bir sebeptermen kúlip sýretshige bal quıylǵan ydysty jyljytty da aqyryn aıtty:

• Dámin tatyp kór, balam.

Molda baısaldy otyrǵan qalpy qaǵazǵa jazylǵan sózderdi daýystap oqı bastady: – Álhamdýllılá, álhamdýlıllá, álhamdýlıllázı, ennıkaha súnnátı… «Daýysy jaqsy shyǵady eken, tek maqamy durys emes sekildi»,-dep sýretshi oılady. «Qurandy oqý úshin mýzykalyq erekshe maqam kerek qoı». Molda oqýyn toqtatyp, tynyshtyq ornaı bastaǵan kezde ákesi qaltasyn aqtara bastady. Qaltasynyń uzaq qaraǵan ol myjylǵan elý somdyq qaǵaz aqshany alyp shyqty. Toıy bolyp jatqanda kúıeý jigit baryn  shashady.

Sýretshi de qaltasynan on som aqshany alyp shyǵyp, moldaǵa usyndy. Bergen sadaqany dastarhan astyna qoıǵan molda rıza peıilmen uzaq bata bere bastady.

Olar aýlaǵa shyqqan kezde Hatmolda áli uıyqtap jatyr edi. Traktor kabınasynyń esigin ashqan sýretshi onyń búıirinen túrtkende qyzaryp ketken kózderin ashyp, jan-jaǵyna tańdana qarap: – Men qaıdamyn?

– Qarabyqtamyz, ákeme áıel aıttyryp keldik, -dedi sýretshi.

– Al, Makarych qaıda?

– Úıde, úıde, -degen ákesi aıaǵyn asyǵys basyp keldi.

• Álgi «ystyq sýyńnan» bolmasa eshqaıda da jyljymaımyn!

Bylǵary kúrteshesiniń qaı qaltasynan alyp shyqqany belgisiz, Hatmoldaǵa bir bótelkeni usyndy. Ojaýdaı úlken qoldarymen dereý bótelkeniń qaqpaǵyn ashyp, bótelkeni aýzyna tóńkerip, «ystyq sýdan» qylǵytyp-qylǵytyp jiberdi.

• Bári du-r-y-sss!

Ómirge razy traktor bar daýysymen baqyrdy. Kúıeý jigit áıeline qarap: – Sen kabınaǵa otyr.

– Jo-joq... Sen úlkensiń ǵoı, aldyǵa otyr. Biz balamyz ekeýmiz tirkemede otyra beremiz,- degen Náfısa arbaǵa jarmasty.

• Erkiń bilsin,- dep kúıeý jigit artynan demeı bastady. Etegi ashylyp, altyn balyqtaı jalt etken sandaryn kórmeý úshin sýretshi teris qarady. Kesh batypty.

Traktor alǵa qaraı yshqynǵanda arba sekire qozǵaldy. Náfısa arba jıeginen qatty qysyp ustasa da ornynan qozǵalyp ketti. «Otyraıyq!»,-dep sýretshiniń qulaǵyna aıqaılady. Osylaı yńǵaıly bolǵan sekildi, óńmeńnen óter jel de saıabyrlaǵandaı sezildi. Shynynda da, denesi qatty titirkendi. Keıde kelinshek kúlip otyryp oǵan qaraı súıenip ketip jatty. Sýretshi ony aqyryndap jyljytyp otyrýǵa tyrysty. Qansha degenmen ógeı sheshe ǵoı! Biraq, bir orynda jyljymaı otyrýǵa jol mursha bermeıdi.

Kúlkeraý ózenine kelgende traktor toqtady. Hatmolda kabınadan sekirip túsip, bóreneden ustap turyp basyn qasydy.

– Biz myna jerden óttik pe? - dep tańqalyp surady.

– Tipti, tejegishti baspadyq!

– Ondaı erlikti ekinshi ret jasaý múmkin emes! - dep sózin toqtatqan Hatmolda arbada jatqan baltany qolyna alyp, aǵash kesip alyp kelý úshin ormanǵa qaraı bet aldy. Sýretshi artynan erdi. Qarańǵylyq jan-jaqty tumshalap aldy. Traktordyń jaryǵymen orman ertegidegideı ári qorqynyshty kórindi. Toqta, mynaý ne? Qudaı-aý, mynaý Úı ıesi ǵoı... Oı, mynaý biz buǵan deıin jolyqtyrǵan anaý úı ıesine uqsamaıdy ǵoı, - degen onyń kózinen kúlki qylǵandyǵy men qýaqylyq baıqaldy. Myna bir jerinen túrtip jiberseń, erinderi eljirep kúlip jiberedi. Janyna serik bolǵan kishkentaı arasyn qaltasynan alyp, sýretshi dińgeginen ósip shyqqan Úı ıesin ajyrata bastady.

– Ózenge qaraı tasy! Nemege tursyń, qaqqan qazyqtaı! Qatqyl shyqqan Hatmoldanyń daýysy «kókte júrgen» sýretshini  kúná kótergen jerge túsirdi.

Az ýaqyttan keıin kesken shybyqtardyń eshqandaı da paıdasy bolmaıtyny belgili boldy. Hatmolda taǵy da traktordyń dóńgelegin eki bórenege týralady. Sóıtip eshbir kedergisiz ózenniń ekinshi betine ótip ketti.

– Baqytty bolarsyń, Náfısa!-dedi sýretshi, qýanyshyn bildirýge tyrysyp.

–  Aldyńǵy kúni sen týraly radıodan aıtty, -dedi Náfısa.

–  Men radıo tyńdamaımyn...

– Qyzyqsyń sen... Múmkin, óziń týraly radıodan estý jaǵymdy shyǵar... Óz-ózińdi baǵalaı bilmeısiń, balam! – degen sózin janyna tıgize sóıledi «ógeı sheshe» Onyń sóılegen sózi sýretshige unamaǵandyqtan Úı ıesi esine tústi. Myna jerin kesip tasta, myna jerin qysqart, al myna jerin pyshaqpen qashap jiberý kerek...

– Seniń jumysyń qurysyn,- dep jalǵady Náfısa. – Taýyqtarǵa da  kúlkili. Neǵurlym asa talǵampazdyqpen qarap, tarmaqtaryn taýyp, birine-birin keltire jabystyrý kerek. Jalpy saǵan osy úshin aqy tóleı me?

–  Satylsa aqsha túsedi..

– Tańqalmaımyn, satyp alsa... Qazirgi kezde shirigen baılar kóp qoı...

Sýretshi tym-tyrys bola qaldy. Ol ary-beri taý tasynda sekirgen eshkideı sekeńdep kele jatqan tirkeme ústinde shyǵarmashylyqtyń ne ekenin túsindirgisi de kelmedi. Náfısa kúlip otyryp buǵan taǵy qulady. Jańadan saýylǵan sıyr sútiniń ıisi muryndy jardy. «Qyzyq... Náfısanyń sıyry joq edi ǵoı», -dep ol tańqala oılandy.

Olar jetkende tún ortasy boldy. Náfısanyń júkterin asyǵys aýlaǵa kirgizdi. Kúıeý jigittiń qolynan taǵy bir bótelke alǵan Hatmolda qoshtasýdy da umytyp, úıine qaraı asyqty.

Sýretshi bastyrmaǵa qaraı júrdi. Sheshesi tiri kezinde osy jerde tamaq daıyndaıtyn. Sýretshi kereýette sozylyp jatyp, kópten beri janyn jegideı jegen oılaryna shomǵysy keldi... Dál qazir ómirindegi ózgeristi sanaly túrde moıyndaı bastady. Endi ol balalyq shaǵy ótken úıde ózin eshqashan úı ıesi sekildi sezine almaıdy. Júreginiń jartysyn jolbarys julyp alǵandaı kúı keshti...

• Múmkin, shaı ishermiz? - dep usynys jasaǵan ákesiniń shaı ishýge qulqy joq ekenin baıqaý qıyn emes edi.


• Joq, jatyp uıyqtaıyq, - dep jaýap qatqan sýretshi óz bólmesine bet burdy.

Kúıeý jigit pen jas kelinshek úıge kirdi. Ómiri maı kórmegen esik topsalary  shıqyldap, adam júıkesine tıedi.

Uıqysy kelmedi. Qashaý men pyshaqty ústel ústine qoıyp, taǵy ne bar ekenin Qudaı biledi, oryndyqqa jaıǵasqan ol Qulkeraýden ákelgen Úı ıesin qolyna aldy. Qyzyq, Úı ıesi – áıel ma, er me? Múmkin, birinshisi nemese ekinshisi... Biraq, sýretshiniń qolyndaǵy butaqqa pyshaq tıgen saıyn áıelge kóbirek uqsap keledi. Toqta, onyń kózi, basqasha, eki túrli edi ǵoı?.. Qazir, onyń ezý tartqan túri kúlkili sekildi... Ol tipti onyń qarqyldaǵan kúlkisin estigendeı, kóp uzamaı oǵan taǵy bir daýys qosyldy: «Budan jaqsylyqtyń bolýy ekitalaı, balam ...».

... Al mynaý qandaı dybys... Ákesi baltamen aǵash shaýyp jatyr! Ol bar kúshimen Úı ıesiniń basyn shaýyp túsirdi. Onysyna ózi máz: – Monshaǵa jaǵatyn biraz otyn jınaldy.

Sýretshi ornynan atyp turyp, kereýetke otyrdy.  Esikti qaqty... Áne Úı ıesi, tiri jáne saý, kúlimsirep ony qarsy alady...

– Quımaq daıyn, shaı qaınap tur, as úıge júr, - dedi jap-jas ógeı sheshe. – Oı, uıqyń qatty eken... Sóreden Úı ıesin alyp, sýretshi Náfısaǵa usynyp: – Mynaý meniń Sizderdiń toılaryńyzǵa bergen syılyǵym bolsyn!

• Raqq-mmm-eee-ttt!.. Áıel alǵan syılyǵyn ary-beri aýdarystyra qarady. – Bul Mystan ba?

Sýretshini ótken ókinishi tańqaldyrdy.

• Bul Úı ıesi... Óziniń talaı ýaqytyn sarp etip, bar yntasymen istegen dúnıesinen aıyrylyp, Náfısaǵa syılyqqa bere salǵanyna aıaq asty jyny keldi. – Bul – úıdegi tynyshtyqty saqtaıtyn áýlıe.

Náfısa qýanǵan keıip tanytty.

• Tynyshtyqty saqtaıtyn bul emes, basqa, balam...

Qoranyń synǵan esigin jóndep jatqan ákesi kútpegen jerden kúldi.

• Ha-ha, Sen qalada kóp uıyqtaýdy úırenipsiń...


• Men túnimen uıyqtamadym,-dep aqtala sóılegen balasy Náfısanyń qolyndaǵy Úı ıesin meńzep.


• Qýyrshaq oıypty?.. Náfısa kúlip: – Mynaý Úı ıesi deıdi ol...


• Eı-ı,- dep keıigen ákesi qolyn bir siltep: – Eńbekqor bala tárbıeleý meniń qolymnan kelmepti...

Úı ishi jınalǵan, eden jýylǵan, tazalyǵy sonshalyq, úı tóbesi sary edennen kórinip túr. Ústel ústine býy burqyrap qaınaǵan samaýyr qoıylǵan. Jańa pisken quımaqtyń ystyǵy uryp, pisken kartopty salǵan ydystan bý burqyrap, jańadan pisirilgen eshki sútiniń ıisi bútkil úıdi alyp tur. Úı ıesi retinde ákesi tórge jaıǵassa, sýretshi men Náfısa qarama-qarsy otyrdy.

– Biraz bolasyń ba? - degen jas jubaı – ákesi aǵash qasyqpen kártóshkini aýzyna salyp, sútten urttady.

–  Búgin qaıtamyn...

– Jumys óte kóp, múmkindik taýyp kelmeısiń be?..

• Endi ol jıi kelip turatyn bolady, solaı ma, balam?- oǵan qaraı kóz salǵan Náfısa kúlimsiredi.

Sýretshi peshtiń joǵarǵy jaǵynda turǵan Úı ıesine qarady, onyń júzindegi kúlkisinde bir mán bar sekildi edi. Sháı iship bolǵan ákesi úı artyndaǵy eshkilerge shóp berýge ketti. Náfısa jyp-jyly alaqanyn sýretshiniń qolyna qoıdy.

• Sen áıel tańdaý jaǵynan shatastyń ba? - degen ol ózimsine ári jyly sóıleı.


• Sen aralasatyn sharýa emes... –dep ornynan atyp turǵan sýretshi jınala bastady.


• Men endi seniń anańmyn...


• Qaı-qaıdaǵyny aıtpa, Náfısa biz kishkentaıymyzdan birge ósip edik qoı...

Sholtań basqan ákesi kirip keldi. Kóńil-kúıi kóterińki, júzinde baqyttyń lebi esip tur.

• Eshkiniń mazasy qashyp tur, búgin fermaǵa aparyp, mal dárigerge kórsetý kerek...

Biraq sýretshi aýyl tirshiliginen qol úzgeli biraz ýaqyt ótken edi. Qolyna sómkesin ustaǵan qalpy aýyldyń bas jaǵyndaǵy aıaldamaǵa qaraı adymdady. Qaqpa aldyna deıin jas kelinshegimen shyǵaryp salǵan ákesi ary qaraı kózben shyǵaryp salyp tur edi.

Jedel hatty ustaǵan qalpy biraz ýaqyt turǵan sýretshi telefonǵa keldi. Dál osyndaı sátterde dostar kerek bola qalady... Ol bir jýrnaldyń Bas redaktory bolyp jumys isteıtin dosyna qońyraý shalýdy jón kórdi. Anany, mynany áńgimeleskennen keıin dostar arasynda az ǵana ýaqyt únsizdik bola qaldy.

• Aýyldan jedel hat keldi,- dep sýretshi basty taqyrypqa qaraı oıysty. – Meni shaqyryp jatyr... Oılanyp turmyn, «ákeme birdeńe bolyp qaldy ma?»,- dep.


• Saǵan erterek jolǵa shyǵý kerek, - dep redaktor aıtty. – Keıde ol osylaı tez jaýap bergendi jaqsy kóredi.


• Sen maǵan kóligińdi bere turmaısyń ba?.. – degen sýretshi osy kezdegi dosynyń túrin kóz aldyna elestetti. Ernin tistegen, salmaqty túr jasaǵan, terin sol qolyndaǵy bet oramalymen súrtýde.

Sýretshige dosyn qınap jatqany yńǵaısyzdyq týǵyzdy. Redaksıa kóligin shopyrymen tanymaıtyn adamnyń quzyryna berip jiberý – asa jaýapkershilikti is. Keıinge qaldyrýǵa bolmaıtyn is shyǵa qalsa she? Redaksıa únemi túrli máseleler men suraqtardy der kezinde sheshýge daıyn turýy tıis mekeme ǵoı. Oǵan qosa, balany mektepke alyp baryp, áıelin jumysqa jetkizýi tıis degen sekildi...

Sýretshi kólikti suraǵany úshin ózine ishteı kijindi.

• Sen búgin jolǵa shyqpaqpysyń?


• Solaı bolǵanda jaqsy bolar edi...


• Bir saǵattan keıin seniń úıińniń aldynda mashına kelip turady. Redaktor únsiz qaldy. – Sabyr saqta! Az únsizdikten keıin: – Shopyr senderdikinde túnep shyqsyn. Erteń keri qaıtararsyń...


• Keremet! Dosynyń qadap-qadap sóıleıtini únemi kóńiline kirbiń túsiretin. Osy joly unady.

Bir saǵattan soń olar Sheremshannan ótip bara jatty. Shopyr kóp sóılemeıtin bir toǵa adam sekildi, munysy jaqsy boldy. Áıtpese, árnárseni aıtyp, shekten tys kóp sóılep, mánsiz anekdot aıtatyn adamdar da bar ǵoı. Al sýretshige búgin oılaný úshin tynyshtyq kerek bolyp tur... Shynymen ákem aýyryp qaldy ma...  Ákesiniń aıaǵyn syltı basyp, úıde júrgen kezin eske aldy. Qarlyqqan daýsymen kúlgeni qalaı...  Olardyń bir-birinen alystaǵanyna da biraz ýaqyt bolyp ketipti, ásirese ulyna, biraq dál qazir sony esine aldy. Kópten beri umytylyp bara jatqan sezim tolqyny judyraqtaı júregin eljiretip jiberdi: sóıtse,  ol ákesin jaqsy kóredi, ákesi ol úshin sheksiz qymbat eken! Bala kezindegideı dármensiz jáne senimdi túrde basyn keýdesine qoıyp, mańdaıyn mańdaıyna taqap ıiskep, talaı jylǵy beınettiń taby túsken ájim shekesinen sıpap, túrli máseleniń sheshimin izdegen, júrekke júk bolǵan oıdan arylǵysy keldi.

Múmkin, jas áıelmen ómir súremin dep densaýlyǵyna salmaq túsirip aldy ma eken? Jas áıel alǵan kúıeýler jas kórinýge tyrysady ǵoı. Qansha degenmen kúndelikti tártipke jańa erejeler enip... dál osy ózgeris densaýlyqqa zıan bolyp tıedi ǵoı...

Alaıda, sýretshi jas áıelderge úılenip, shynymen jasaryp ketkenderdi biledi. Biraq, múmkin, bul jaı eles shyǵar?

Olar aýyl shetine ilikken kezde jaýyn da bastaldy. «Qap, bizdiń úıge túsetin jolǵa jete almaı álek bolatyn boldyq qoı»,- degen aýyr oı mazalady. «Sátsizdik etegińe jabysty ma, sońyna deıin sátsizdikti kórýge belińdi bekem býý kerek»,- dep jigerlendirip qoıady. Oı, úıdiń aldyna jete bergende mashınanyń terezesinen shyntaǵymdy sál shyǵaryp, basymdy tik ustaǵan sátimdi kórshilerge kórsetsem, oǵan bireýleri súısinse, al ekinshileri qyzǵanyshpen qarasa... Ony da Qudaı qosh kórmedi ǵoı...

Kólik aýyldyń basyna kelip toqtady. Shopyr «Ary qaraı bara almaımyn»,-dep turyp aldy.

• Bastyǵyńyz túnep qaıtsyn degen...


• Myna jerden keri qaıtsam, onsha qashyq emes qoı. Úsh saǵattan soń men Qazanda bolamyn... Júrgizýshiniń bul jerde túneýge shydamy jetpeıtini túrinen anyq kórinip tur. Júrgizýshiler mundaı saıahattardan ózderine múmkindiginshe paıda kózdeıdi.

Sómkesin basyna kóterip, ıleýi shyqqan joldyń ylaıynan aıaǵyn ázer kóterip, ákesiniń úıine qaraı bet burdy. Kún bultty bolǵan soń týǵan úıiniń tóbesi qaraýytyp, ózine shaqyryp turdy.

Úıine balshyǵy shyqqan jolmen ázer jetken kezde jańbyr da basyldy. Aınalany almanyń hosh ıisi alyp tur. Aýanyń tazalyǵy sonshalyq, ol shólirkene jutty... Jol da anaý aıtqandaı bolmady, balshyq az eken. Shopyr asyqty, ıa asyqty...

Esikti asa saqtyqpen ashty... Ákesi peshke súıenip otyr, kartop arshyp. Balasyn kórip, ornynan atyp turyp, aldynan shyqty. Qushaqtasty. Sýretshi ákesiniń qyrylmaǵan betin betimen sıpady. Arqasynan qaqty. Qarıa azyp ketipti, jaýyryny odyraıyp tur.

• Aýyryp qaldyń ba, áke?


• Maǵan ne bolady deısiń, kári adam bolǵan soń... Kyh-kyh...


• Jedel hat...


• Jedel hatsyz seni ornyńnan jyljytý múmkin be? Qoryqpa, seni qatty kórgim keldi.


• Náfısa... (Ol ony «ana» dep aıta almaıdy!) Úıde joq pa ne?

Ákesi, aqsap, eti qashyp, súıekteri kóringen qolymen ústeldi ustap aınalyp ótip, pıazdyń qabyǵyn úıdi. Sodan soń aqyryn: – Ol ketip qalǵan.

Balasy bólme ishin kózimen aralap shyqty. Aınalanyń bári eskirgen  sıaqty. Sońǵy birneshe kúnde bul úıde áıeldiń qoly tımegeni baıqalady. «Toqta, oǵan syılaǵan syılyǵym qaıda – Úı ıesi?» Biraq, daýystap basqasha suraq qoıdy:

–Qaıda ketti?

– Ajyrasty. Qarabyǵyna qaıtyp ketti. Onynshy kún bolyp qaldy.

• Ursysyp qaldyńyzdar ma?

Sýretshi ákesiniń qyzba minezin biletin. Ashýy kelip, qyzbalyqqa berilgen kezde aýzyna kelgendi aıta salýy da múmkin. Toqtatyp úlgere almaı qalasyń... Esesine, tez qaıtady. Qalaı tez ashýlansa, sonshalyqty jyldam qaıtady... Óıtkeni, ol ádil. Muny bóten áıelge qalaı túsindiresiń, áli ákesin tanyp-bilmegen? Iá, qazir áıelderdi de túsinbeısiń, óte asyǵys, erterek erkek ataýlyny aldarynda jyǵý úshin «múıizderin» taqap turady. Qarsy shyqsań boldy seni ońdyrmaıdy! Bılik úshin kúres keń etek alyp, tóske shapty...

• Áıel qyńyr bolyp shyqty, - ákesi sholtańdaı basyp, bólme ishinde ary-beri júrip aldy. – Biraq, maǵan unady...

Sýretshi oryndyqqa jaıǵasa otyryp: –  Urys shyǵardy ma?

• Seniń, joldan qarnyń ashyp kelgen bolar? Qazir kartop qýyryp jibereıin. Ázirshe, shaı ishe tur. – Al ákesi ústeldiń ortasyna ystanyp ketken qara kúıe shaınekti qoıdy. Sýretshi sómkesinen alyp kelgen syılyqtaryn shyǵaryp: – Óziń de otyr. Kartopty keıin pisiremiz,- dep jaýap berdi.

Ákesi osy sózdi kútip otyrǵandaı, birden oryndyqqa otyra ketti.

• Qyzǵanshaq bolyp shyqty, áıelim... Mynaý kireberistiń terezesi jolǵa qaraǵan ǵoı, sony sen kósheden ótken qyzdardy kórip otyrý úshin ádeıi istegensiń dep mıdy jedi... – degen ákesi biraz únsiz otyrdy da keri burylyp jatyp: – Qumarlyǵy da sumdyq óziniń. Biraq, men... sen óziń de túsinesiń, baıaǵydaı kúsh qaıda?..

Mundaı jaǵdaıda ákeńe ne keńes beresiń? Mińgirlep: – Qapa  bolmańyz, áke... bári jaqsy bolady, -dep sýretshi aýlaǵa shyqty. Qoraǵa kirdi, sosyn jınalǵan otyndarǵa qarady. Óziniń izdegenin tapty: edende aıaǵyn kóterip Úı ıesi jatyr. Sýretshi ony aqyryn kóterip, shańyn tazalady. Úı ıesi ádettegideı kúlimsireı qarady. «Maǵan osy jerden oryn tıdi, ne isteısiń mundaıda...»,- degendeı boldy baıǵus.

Óziniń týyndysyna mundaı qıanat jasaý sýretshige úırenshikti. Ol alǵashqy kórmesin ótkizgende gazet-jýrnaldardyń betinde neshe túrli pikir berilgenin esine aldy. Sýretshi ıslamdy joqqa shyǵarady jáne putqa tabynýshylyqty qoldaıdy. Sodan keıin ol putqa tabynýshylyq ta halyqtyń ótken joly, keshegi tarıhy ekendigimen óz-ózin jubatýǵa tyrysty.

Bireýler asa dinshil bolyp ketti. Keshegi jezókshe atyn musylmansha ózgertip, aq oramal taǵyp alyp, teledıdarda «Bısmildá» dep áńgime aıtyp otyratyn boldy. Múmkin buǵan tańqalýdyń qajeti de shamaly bolar. Jaı aıtylmaǵan bolar, Alla úshin durys jolǵa túsken kúnáHar únemi ádildik jolda júrgenderge qaraǵanda áldeqaıda qymbat.

Balasynyń qolyndaǵy Úı ıesin kórgen qarıa aqyryn kózin taıdyryp, kúmiljidi:

-Náfısaǵa osyń unamaǵan edi… Ony únemi kelemejdep turǵandaı kórinetin oǵan. Men edim ony otyndardyń arasyna aparyp tastaǵan, ol ony otqa jaǵyp jibere me dep qoryqtym. Bul úshin ashýlanbaı-aq qoı balam…

–  Muny ózimmen birge alyp ketemin.

Olar únsiz sút pisirimdeı ýaqyt otyrdy.  Tynyshtyqty ákesi buzyp:  – Kórdiń be, balam, ómir taǵy da qısyq jolǵa buryldy. Er adamǵa jalǵyz ómir súrý qıyn… Óz-ózin joǵaltyp alady. Kyh-kyh…

Sýretshi únsiz ǵana ákesin baqylap otyrdy. Taǵy da úılengisi keletin sekildi.

–  Taǵy bireýińiz bar ma edi?

• Men seni bekerden-beker jedel hat joldap shaqyrtty deısiń be?.. Óıtkeni… Sensiz eshteme bolmaıdy. Bul degeniń óte mańyzdy, jaýapkershiligi mol is…

Ákesine kóz salyp, osyndaı jasqa kelip kóp sóıleı bastaǵanyna tańyrqap, kúldi.

– Men Hatmoldamen kelisip qoıdym. Qazir ol keledi…

•  Sonymen qaı tusqa qaraı shańǵyńdy túzediń?

Qarıa asa bir saqtyqpen balasyna qarady. Ol múldem túsine almady, asa mańyzdy máseleni aqyldasyp otyrǵanda balasynyń qaljyńǵa burǵanyn…

– Qarabyqqa baramyz,-dep kesip aıtty ol. – Hatmolda qazir kelip qalýy kerek.

–  Bul joly molda seni kimmen qosar eken?

– Náfısanyń artynan baramyz…

Jetpegeni osy edi! Basyna qany qalaı shapshyǵanyn sýretshi sezdi. Ol Náfısanyń artynan baryp, ákesine turmysqa shyǵýyn ótinip suraǵysy kelmegen edi. «Sýyna batqan ózenge ekinshi ret barýǵa bolmaıdy»,-degen kóneden qalǵan naqyl bar. Ákesiniń jas áıelge degen yntyzarlyǵyna ashýy kelip, birden jaýap qatty:

–  Men ol jaqqa barmaımyn! Óziń jalǵyz bar.

– Men ol jaqqa úsh ret bardym. «Óltirseń de barmaımyn»,-dep sazaryp turyp aldy. Ony bireýler oqytyp qoıdy ma, álde kóz tıdi me?.. Ákesiniń daýysy jalynyshty shyǵyp: – Egerde sen barsań ol bas tartpaıdy. Birden salmaqtaı sóılep: – Sen óte mádenıetti sóıleıtin jansyń ǵoı. Oryndy sóıleı bilesiń… Áıel degen jyly sózge jany qumar emes pe?.

Sýretshi basyn ustaǵan boıda otyra ketti. Ol Qarabyqqa óltirse de quda bolyp barǵysy kelmedi, ekinshi jaǵynan barýdan bas tartsa ákesiniń nalasyna qalary sózsiz. Áıtpese ómir joly múldem ózgerip ketýi de múmkin.

Tez arada Hatmolda keldi. Nege ekeni belgisiz, búgin ol ishpepti.

- Kettik pe, kúıeý bala?- dep qarqyldap kúldi ol. Sodan soń sýretshiniń qolyn alyp jatyp: – Mhm, toıǵa balasy da kelipti. Bizdiń aýylda tek qana Sarym aǵa ǵana bulaı jıi úılenedi, - dep ázil-shyny aralas kórshisin maqtady. – Búgingi kúni áıelder de ósekterin osy týraly bastaıtyn bolǵan…

Sýretshi kenetten ákesin aıap ketti: – Meniń oıymsha, qarttyń arqasynda kópshilikke kúlki boldy. Ol Náfısany jek kóre bastady, sebebi osynyń barlyǵy sonyń kesirinen bolyp jatyr.

– Kettik, - dep ol nyq aıtty. – Egerde qarsylyq tanytatyn bolsa biz ony kúshtep alyp keletin bolamyz.

Ákesi qýanǵannan kúlip jiberdi. Hatmolda kúdiktene qarady.

• Onda erterek júreıik, – dedi ol. – Az ýaqytta qarańǵy túsedi…

Asyqqany sonshalyq esikterdi qulyptamastan traktorǵa qaraı júrdi. Ákesi kabınadaǵy Hatmoldanyń qasyna jaıǵassa, balasy tazalanbaǵan tirkemege otyrdy.

Kettik…

Rkaıyl Zaıdýlla, 2001 jyl.

Aýdarǵan Nurǵısa Ómirbaıuly