Úi iesiniń oń jaq kóziniń aqilyǵy bar. Munysy oǵash kórinedi. Ol munyń qalaýy men qiialyna moiynsunǵysy kelmedi. Pyshaqpen oiyp, músindegenine buǵan ishtei qarsylyq bildiretin... Bul butaq oǵan Raif ormanynyń ishimen ótetin kedir-budyr joldardan jolyǵyp edi. Sýretshiniń kózi múlt ketpeidi! Buryshyn kesip, sosyn myna jaǵyn qysqartsa... Sonda muńly da armanshyl kózdi – Úi iesi bolyp shyǵa keledi... Esine túskende, ol óziniń sol kezdegi tapqyrlyǵyna ishtei riza bolady.
Esikti bireý qatty qaqty. Aǵash «Úi iesiniń» qasy men kóziniń arasyn ótkir pyshaqpen oiyp jatqan ol aqyryn esikke qarai júrdi.
Sheberhana bes qabatty úidiń tóbesinde ornalasqan. Buryshta barqyt matamen jabylǵan aǵash kerýet tur. Ol aǵashtan ózgeni sanaly túrde moiyndaǵysy kelmeidi. Bir senetini: adam balasy tsement pen jelimderden jasalǵan qamaldarda ómir súrip, kigen kiiminiń ózi qandai matadan tigilgeni belgisiz, sanaly túrde óz ómirlerin qurtqan jandar. Bólmeniń ortasyndaǵy qaiyń tomarda stakandar men túrli ydystardyń izi jasyrynyp jatyr. Qazir de, aldaǵy ýaqytta da ol ainalasyna birneshe «dostarynyń» izin jinaidy... Jartylai túnek myna ǵimarattyń ishine alǵash enip turǵan adamnyń tynysy tarylyp, ózin jaisyz sezineri aidan anyq. Úidiń jan jaǵynan jeztyrnaqtar atyp shyǵyp qol sozyp, kózińdi badyraityp turyp, janyńdy alqymyńnan sýyryp alatyn sekildi. Tipti, ishtegi sýdyń ózi birtúrli «sýyq» áser etedi... Al tóbedegi burysh-buryshty shyrmaǵan órmekshi uialary kóz aldyńa arǵy ómirdi elestetedi.
Jún basqan kókiregin qasyp-qasyp jiberip, túksigen kózin ústel ústindegi qaǵazǵa saldy. Jedel hat. Ákesi onyń erterek aýylǵa kelýin ótine surapty. Tamaǵyna tyǵyn tyǵylǵandai tynysy tarylyp, bir jutym aýany jutý kúshke túskendikten esik aldyndaǵy kishkentai ústelge otyra ketti. Nege ekeni «Jedel hat» degen sózdi kórse boldy únemi óne boiy sýyp, birtúrli qorqynysh bilei bastaidy... Jumyr júregi aýzynan atyp shyǵardai, tynys alý qiyndap ketti. Múmkin, sharýanyń shyrmaýyna shyrmalyp, beijai júrgen kezinde jedel hat kelip, anasynyń ólimi týraly qaraly habar jetkizgendikten de shyǵar. Ol úshin jedel hat – eshqashan kóńil kóteretin jaǵymdy jańalyq alyp kelmeidi, kerisinshe, keýdesine bar dúnieni syiǵyzyp júrgen judyryqtai júregine salmaq salar qaraly habar jetkizýshi bolyp esepteledi.
Bul joly ne boldy eken? Ákeme birdeńe boldy ma eken? Múmkin, kórshiler qorqytyp almaiyq degen nietpen osylai jazyp jibergen shyǵar... Ne de bolsa jamandyqty shaqyryp, sharq ura bermeý kerek... Anasy qaitqannan keiin ákesi qatty ózgerdi. Ol ózin qorǵansyz qalǵandai sezine bastady. Tipti, burynnan syltyp basatyn aiaǵy odan saiyn qysqara túskendei, júrgen kezde ary-beri shaiqatylyp, aqsańdaǵany qatty bilinetin bolyp ketti. Áiteýir, kún ótken saiyn júdei tústi. Tańqalarlyǵy, qariia bolmashy dúnieni júregine jaqyn alatyndy shyǵardy. Bir sózben aitqanda, sezim júiesi óte qatty jumys istei bastady. Birde onyń qorada jylap otyrǵan jerinen uly taýyp alǵan. Bul qylyǵynyń oǵash ekendigin moiyndaǵysy kelmegen ol: – Er adam árdaiym bireýge dórekilik tanytyp, ekinshilerin masqaralaýǵa jaqyn keledi! - dep kóz jasyn jasyrmai jylaǵan. Osylai jany jabyrqaýly kúii birneshe apta tomaǵa tuiyq júrip, ishindegi muńyn túsiniksiz sózdermen jetkizetin.
Ómiriniń jartysyn birge ótkizgen jarynan aiyrylǵan adamdy jubatý ońai ma? Mundaida tek ýaqytqa ǵana júginesiń: ýaqyt emshi, kúndelikti kúibiń tirliktegi ártúrli máseleler jan-jaqtan qysyp, júrektegi sherdi aqyryndap umyttyryp, jaranyń ornyn bildirtpei jaba bastaidy. Adam osyndai bitpeitin qý tirlikpen júrgende ýaqyt alǵa ozyp, júrekke túsken jan jarasynyń jazylyp ketkenin baiqamai qalady.
Qariiaǵa jalǵyz turý aýyr bola bastady. Birde ákesimen kezdesýge barǵan uly úidiń aǵashtaryn túrli jándikter tesip, úi ainalasy qoqysqa tolyp, baq qorshaýlarynyń qiraǵanyn kórgen-di. Ilýli turǵan besiktiń de tozyǵy jetipti. Ábden eskirip tesilgen tabaqtan úrgen jeldiń janǵa jaisyz yzyńdaǵan dybys shyǵyp turǵanyn baiqaǵan edi... Al úidiń ishi qandai boldy eken! Eden betindegi kirdiń qalyńdyǵy bir elidei bop qalar. Tósek jinalmaǵan, ústel ústinde piiazdyń qabyqtary men qatyp qalǵan nan shashylyp jatyr... Ózi de jaryqty ázer ótkizip turǵan terezeniń kirinen kósheni kórý múmkin emes.
Balasyna bir ret qarap, keri burylǵan ákesi jótelip jatyp: «Mynaý júrek eshteńeni qalamaidy, balam...»
– Saǵan, jalǵyz ózińe bul jaqta turý óte aýyr, - dedi balasy. – Múmkin bizdikine kóshersiń? Qalada bári jaqsy, barlyq jaǵdai jasalǵan.
– Mine, solai, - dedi qariia. Senderdi uialtqym kelmeidi. Seniń áieliń, bala-shaǵań bar...
Sýretshiniń áieli qalalyq bolǵandyqtan, qaiyn atasyna jyly shyrai tanyta qoiady deýdiń ózi ábestik bolar... Alaida, bul ózgere qoiatyn zańdylyq pa? Qala bylai tursyn aýyldyń ózinde kúieýiniń ata-anasymen birge ómir súrgisi keletin kelinder tabyla qoia ma?
Adamnyń kelim-ketimine qiyn, qiianda oryn tepken aýyldyń jetistikke jetýi de ekitalai. Jol joq, qystyń qalyń qaryn aitpai-aq, kúzdiń jaisyz jaýynynyń ózinde syrtpen bailanys úziledi. Alystaǵy ormanǵa baryp, qystyq otyndy qamdaý – jalǵyz basty qariiany aitpaǵannyń ózinde sap-saý, tepse temir úzer eńgezerdei jigitterge ońaiǵa soqpaityn sharýa. Onyń ústine qariia qarap jatpai eshki baǵady ǵoi. Oǵan da jem-shóbin qamdaý kerek degen sekildi...
– Men bylai oilaimyn, múmkin... – degen qariia ornynan turyp, aqsańdap, ústeldi ainala júrip, kishkentai ǵana eti qashqan solyńqy qoldarymen ústeldiń ústin shuqylady. Ádette sheshýshi sát taianǵanda, bir nársege táýekel etý úshin oilanǵanda qolymen bir nárseni shuqylap turatyn. Mine, dál qazir de ózi birnárse aityp, sheshim shyǵara almai tur.
– Múmkin, maǵan... úilený kerek shyǵar?..
- Sóz bailasyp nemese kóz salyp júrgen bireýińiz bar ma edi?- dep surady balasy.
– Jalǵyz basty kempirler bar, árine, - dep kúmilji sóz bastaǵan qariia: – biraq zeinetaqysyna kelgende eki oily bolady. Men munda birneshe kempirlermen qaýqyldasyp kórdim. Bireýleriniń balalary qarsylyq bildirse, endi ekinshileriniń taǵy bireýleri degendei... Anaý turmys qurmaǵan kári qyzdardan esh nátije joq ekenin óziń de bilesiń... Olardan bir nátije shyǵatyn bolsa, jas kezderinde-aq qaǵyp keter edi. Sondyqtan bizdiń aýylda ilip alar eshkim joq... – dep saly sýǵa ketken ol qolyn bir siltedi.
Kóńilshek ákesinen mynadai sóz estigenine sýretshi qatty tańqaldy. Únemi úni shyqpaityn ákesiniń sózdiń tigisin jatqyza sóilegeni. Eń basty tańǵalatyn jáit ol – tańdaǵan ǵoi! Alǵashqy túnin kútken jas kúieý siiaqty, qariianyń butaqta turyp úsikke urynǵan alma siiaqty myj-tyj betteri túzelip, tegistelip, tipti qyzyra qalypty. Sýretshi eriksiz kelgen kúlkisin erik-jigeriniń arqasynda jasyrýǵa tyrysty. Ony jasyrý úshin filosofiialyq tujyrymnan jaqsy eshteńe tappady:
– Iia-ia-ia...
– Sen neni dáleldegiń kelip tur, - dep ákesi oǵan keiidi. – Kórip tursyń ǵoi sen, men shatasyp kettim...
– Iia, negizi men qarsy emespin... - degen balasy jótkerinip, aqtala sóilep: – Endi seniń júregińdi jaýlap alatyn kempiriń bar bolsa...
– Qarabyqta bireý bar dep aitady. Múmkin, ekeýmiz búgin baryp qaitarmyz oǵan?
Sýretshi aqyryndap terezege qarady. Shań basqan terezeni kúzdiń sybylyńqy jańbyry aqyryndap urǵylap tur.
– Birden bara beremiz be? Onyń ústine jańbyr jaýyp tur, - dedi ol. Mynandai jaýyndy sátte úiden shyǵyp júrgisi kelmedi.
– Temirdi qyzǵan kezde soq, - dedi qariia. – Onyń ústine seniń endi qashan keletiniń de belgisiz...
«Mensiz úilenýge bolmaityndai...» - dep balasy ashýlandy.
- Qazir kórshi Hatmollaǵa aitsam, sózimdi eki etpesten traktoryn otaldyrady... - degen ákesi dereý esik aldyna baryp, asyǵys bylǵaryny iyǵyna jaýyp jatyr edi.
Bul januiada ákeniń aitqany mindetti túrde júzege asyrylatyndyqtan sýretshi amalsyzdyq tanytty. Súlderin súirep júrip, áreń jinaldy. «Ákemdiki de durys qoi»,- dep oilady ol. Endi tańdaýy jas qyzǵa túsken soń qasynda týystarynyń erip barýy mindetti qoi. «Qudai, men de «jas» deppin ǵoi?» - dep óz-ózine qarsy shyqty. Meili, kim bolsa ol bolsyn, eń bastysy iýbka kigen áiel alyp berý kerek. Ákeme kómek kerek. Men de tez-tez kelip, ákemdi kórip kete almaimyn. Osy ketkennen kóktem shyǵa biraq oralarmyn. Onda da... Qart adam qysta jalǵyz ózi qalai ómir súredi. Ekinshi jaǵynan, álgi jesir me, kim edi ózi? Bara salǵanda tanymaityn adammen birge qol ustasyp kete salýy da múmkin emes qoi?
Alyp ushqan ákesi qaita kelgende balasy daiyn turdy.
–Hatmolla traktoryn daiyndap jatyr, - dedi qariia. – Ras, endi azdap iship alǵan, ol iship alǵan kezde kólikti saý kezinen jaqsy aidaidy.
Basynda qisaiǵan shápkisi, bas kiimnen sorǵalaǵan sýy jerge tamshylap turǵan sáti sýretshiniń kóz aldynda kúni búginge deiin saqtalyp qaldy. Yńǵaisyzdanyp turǵanyn jasyrý maqsatynda toqtaýsyz sóilep jatyr. Tańerteń muqiiat qyrynyp, naftalin isi ańqyǵan sary kóilegin ne úshin kigeni endi túsinikti boldy. Ózinshe sylqymdanyp, ózin tártipke shaqyryp, óbek bolǵany! Al bul, aqymaq, ákesiniń kóterińki kóńilin kórip, kókireginde maqtanysh sezimi uialap: balasynyń kelýi – oǵan mereke eken ǵoi dep oilaǵan!
Qanatyn qomdap alǵan taýys sekildi esiktiń aldynda ary-beri júrip alǵan ákesi ýaqyt kútip turmaitynyn syrt beinesimen kórsetkendei.
- Nege sen erterek aitpadyń?
- Ár nárseniń óz ýaqyty bar.
Mine, Hatmollanyń traktory da esik aldyna dyryldap kep tur.
- Sen ony bilesiń be? Náfisa – bizdiń aýyldyń tómengi jaǵyndaǵy áiel. On alty jasynda Qarabyqtaǵy bir jigitke turmysqa shyǵam dep álek bolǵan. Jesir qalǵanyna alty-jeti jyldai boldy, jesir qalǵanyna. Kúieýi iship alyp, sýyq qarda uiyqtap, qatyp qalǵan dep aitady.
- Biraq, bar bolǵany úsh jas úlken menen!
- D... dyq... Áieli kúieýinen kishi bolýy tiis, - dep bir toqtady qart.
Olar tipti tezdetkeni sonsha, esikti jappai traktorǵa minýge asyqty. Ákesi Hatmollanyń qasyna otyrýǵa kabinaǵa sekirdi, al sýretshi tirkemege otyrdy.
Kettik.
Jol balshyq, tirkeme birese myna jaqqa, birese kelesi jaqqa laqtyryp, bilep keledi. Biraq qulap ketý qaýipi asa tóne qoimady: búgingi kúnge deiin kún ashyq bolyp, jer endi-endi batpaqqa ainalýǵa daiyndalǵandai bolyp jatyr edi. Myna jaýyn da toqtaityn emes, quiyp jatyr, tógip tur. Bular qaitarda qaityp qaitpaq eken? Jaishylyqta alystan menmundalap kórinetin kógildir orman jańbyr jaýǵannan keiin be, boiyndaǵy barlyq qasietin kórsete almaǵan jigit sekildi boiyn tómen buqqandai bolyp kórindi. Keń dalada saban úiindileri qaraiady. Bul tek tús áleti bolsa da bir qorqynyshty qubyjyq sekildi. Al sol qubyjyqtar búkil álemdi óziniń qushaǵyna batyrýǵa tyrysatyndai úreili kórindi. Birtúrli kóńilsizdik, belgisiz bir aýyrlyq basyp turǵandai... Anasy esine tústi. Mundai jaýyndy kúni olar mindetti túrde monsha jaǵatyn... Anasy tabaldyryqqa deiin alyp kelip, tap-taza súlgi men kiimderin beretin... Sosyn, buqtyrylǵan shaiǵa keptirilgen neshe túrli shópterdi qosyp alyp keletin... Ol qabyrǵaǵa súienip turyp, ádeii sháinektiń túbin qattyraq qaǵatyn. Oǵan jaýap retinde ádette ol jótkerinetin. Bul jai ǵana daýystar bolǵanymen erekshe máni bar uzaq áńgime espettes bolatyn: «Al, qalai, balam? - dep suraityn anasy. – Barlyǵy jaqsy, peshtiń qyzýy qatty bolmasa, ózime de jaqsy bolar ma edi? – Jaqsy, mama, bar bolǵany ystyqtan qulaq kúiip barady, mende qalǵanynyń barlyǵy jaqsy...
«Al endi mine, men beitanys jańa anama ketip baramyn», - dep oilady ol. Árine, onyń kúlkisi keldi. Iia, taǵy qandai anasy! Ózimen teteles ósken qisyq Náfisa úshin! Shyndyǵy sol, laqap atyna qaramaǵanda, Náfisanyń kózderinde esh aqaý joq, tek kózderiniń túsi ártúrli bolǵany bolmasa. Bir kózi sur, al ekinshisi - jasyldaý... Bul kózderge kezinde qanshama jigitter ǵashyq bolyp, tipti tún tynyshtyǵyn alǵan da edi. Bul janardyń adamdy ózine tartyp turatyn jasyryn siqyry bar edi. Bireýi aiaqasty ǵashyq qylyp, bir múmkindik berip tursa, ekinshisi bas imeitin asa bir tákapparlyqpen sýyq shyǵaryp salatyn... Tek Qarabyqtan kelgen qyzyl shashty jigit qana ekinshi kózge túspedi. Qystyń qaharly kúnderiniń birinde Náfisany shanaǵa laqtyryp jiberip, juldyzdy túnniń qarańǵylyǵyna súńgip ketti. Tańerteńgisin bulaq basynda aýyl jastary Náfisany alyp qashyp ketkendigin aityp, shuryldasyp jatty. Arasyndaǵy bilimdileri únsizdik tanytty. Dál osy ýaqytta qyzdyń ákesi de óziniń kelisimimen ketkenin kópshilikke jetkizdi. Bul ólkede qalyńdyqty urlap ketý dástúri ejelden jalǵasyp keledi. Biraq, qazirgi kezde kúieý jigit qalyńdyqtyń kelisimimen alyp qashatyn boldy. Ertesine aýyl jigitterine qyz úshin basyńdy qandai báigege tikkenińdi asa bir maqtanyshpen aitasyń.
Osylai, sanany timiskilegen san túrli oilarmen arpalysyp, kúzdiń kóńilsiz keshinde ormanǵa da jetti. Biraq, ol Kúlkeraý ózeninen ótý kerek edi... Ózennen ótý! Ózende jatqan eki bóreneni kórgen sýretshiniń denesin sýyq ter basty. Ol kóliktiń kabinasyn qolymen soǵyp: «Qazir qulaimyz!»,-dedi. Shaitan sýǵa sylqiia toiyp alǵan Hatmolla bylq etken joq. Traktordyń jyldamdyǵyn tejemegen qalpy «kópirge» qoiyp kep berdi. Aqyryn eki bóreneniń ústimen ótip ketti.
Mine, orman. Sýretshi artynan myńdaǵan jalmaýyz ańdyp kele jatqandai eleńdeýli kúige endi. Tipti áne bireýleriniń qarasy kóringendei, sanaýǵa da bolady. Árbir aǵash janynan ótkende belgisiz jalynyshty orman Iesiniń daýysy estiletindei. Ormannan shyǵa beriste qatty jel soǵyp, jas úieńki aǵashynyń ary-beri shaiqatylǵany jol ústinde qolyn erbeitip, tapqanyn qyzyldy-jasyldy etegine laqtyryp otyrǵan syǵandarǵa uqsaidy. Bul jerden Qarabyq aýyly alaqandaǵydai kórinip tur, bar bolǵany tómen quldilasa bolǵany.
Kúzdiń kóńilsiz jańbyryna shomylǵan aǵashtar kelisip alǵandai birdei diril qaǵady. Osynaý keshki tynyshtyqty buzǵan Hatmollanyń dyryldaǵan traktory aýyldaǵy shetki úige kelip toqtady.
Orystyń keń qaqpasynan syrtqa bireý shyqty. Basynan asyra mata bailanǵan uzyn aǵash ustap alypty. Bailanǵan matasy ony jańbyrdan qorǵaidy degen túri bolar. Álgi adamnyń ústine kigen kómeski paltosynyń túsin ajyrata almady. Jaǵasynyń aiyrynan bailanǵan galstýktiń «shoqpary» kórinedi. Bir kórgeninen múlt ketpeitin kózi shataspasa sýretshi bul adamdy bir jerden kórgen sekildi... Qaidan kórýi múmkin? Sýretshige nazar aýdarmaǵan álgi erkek mashinadan jas balasha sekirip túsken ákesine qol sozyp: «Kúieý bala, keldiń be?», - dedi.
Iá... Demek, ákesi bul jaqqa beker kelmepti... Barlyǵy aldyn-ala josparlanyp, daiyndyq júrgizilip qoiǵanǵa uqsaidy. Onyń ústine myna aǵatai da olardy galstýkpen bekerge kútip almaǵan ǵoi...
Degenmen kúieý jigit ony qostaǵysy kelmei: «Kettik!»
- Saǵan ne boldy!- dep tańqalǵan qojaiyn, - shydamyń taýsylyp bara ma! Aldymen shai iship, dem basyp, áielim pisirgen bálishten aýyz tieiik.
- «Oǵan úlgeremiz, aldymen ony kórip alaiyq...» Galstýk taǵynǵan qariia kúlip, qolyna ustaǵan birtúrli jaýynnan qorǵaǵyshyn qozǵap: «He-he, bári solai kelisilgen. Búgin, álgi jas áielińdi qoinyńa alyp, qushaqtap jatasyń, he-he-he... Gabdeljappardyń aǵasy qalai? «O Qudaiym, anaý jas qyzdy qasymda jatqyzyp, erninen súigizip, qushaǵyma engize kórshi!»
Qart balasyna aqyryn ǵana bas izedi. Qojaiyn tirkemede turǵan jas jigitti endi baiqaǵandai keiip tanytyp: «E-e, balań da kelgen eken ǵoi! Qalaisha kelmeidi... mundai jaýapty iske... bul oiyn emes...» Osy kezde bastyrmalata úreili daýysymen balasyna: – Tús, saǵan ne boldy, qaqqan qazyqtai qatyp tursyń... Ishtei túsingenimen, uiattan qyzarǵan betin jasyrǵysy kelgen balasy kúzgi jaýynnan keiingi balshyqqa sekirip tústi. Mine, endi esine tústi, galstýk taqqan qariiany qai jerde kórgeni. Ol qaibir jyly onyń mektebine «Bilim» seriktestiginen kelip, dáris oqyǵan bolatyn. Sol kezde de galstýgin «shoqpardai» qylyp bailaǵan edi.
– Kettik! - dep aqyryn buiyrdy ákesi.
– Ol úsh úi ary turady... - degen dárisshi sýretshiniń arqasynan aqyryn ǵana qaǵyp, jubatqandai boldy. Sýretshi kóz salsa traktordyń ishinde Hatmolla rólge basyn qoiyp, tátti uiyqtap jatyr eken.
Olar aýlaǵa kirdi. Qarama-qarsy jalǵyzsyrap, kishkentai ǵana saban kirpishten soǵylǵan kepe qulaǵaly turǵandai. Sýyqtan qaltyraǵan sýretshi sol jaqqa qarai qadam basty. Al jol bastaǵan dárisshi batyl esik tutqasyn ustady.
Kepeden muryn jaratyn mal boqtyǵynyń ashy iisi sezilmedi. Soǵan qaraǵanda uzaq ýaqyttan beri úiinde mal ustamasa kerek-ti. Qalaisha ómir súrip jatyr sonda? Aýylda, bir siyryń nemese uzynnyń qysqaratyn shaǵynda bir qozyń bolmasa kún kórýiń qiyndaidy. Biraq, olardy ustaý, jem-shóbin daiyndaý... Jalǵyz basty áiel mundai jumysty qaidan istesin... Onyń ústine, eger de ol bir mekemede jumys istese, sonyń ózi qara basyna jetkilikti bolar.
Shalbarynyń túimesin qadap, úige qarai buryldy ol. Ishten kútken daýys ta shyqty. Esikti ashpai turyp, ol esikten qulaq túrdi: «saiasi» jaǵdaidan habardar bolǵysy kelip. Dárisshi aitty: «Toqta, súikimdi... Ol saǵan bar yqylasymen kelip tur. Adamgershiligi mol, azdap sharýashylyǵy da bar... Qorasynda siyry bar degendei... Jylqy satyp alsam ba dep josparlap júr. Bizdiń ólkede jylqysyz ómir súrý múmkin emes... Jylqy, óz-ózin asyraidy...» Osy kezde áieldiń názik daýysy sózdi bóldi: «Men qaita oilandym...» Endi mine, taǵy da dárisshi sóiledi: «Bul, árine, óte oryndy suraq... Bizge paiǵambarymyz eshqashan asyqpa degen... Biraq, sózde turmaý da kúná... «Aitylǵan sóz – atylǵan oq», -degen babalarymyz. Demek, sen babalar ósietin buzǵan bolyp tursyń ǵoi, Náfisa...»
Sýretshi aqyryn ǵana esikti ashty. Múmkindiginshe kirgenin bildirtpeýge tyrysqan ol tabaldyryqta turdy. Túpki bólmedegi oryndyqta Náfisa otyr. Peshtiń janynda kúieý bala – ákesi tur. Ortada turǵan dárisshi ári qarai aqylyn aityp jatyr: «Sarym abyz sol sózge senip kelip otyr. Jalǵyzdyq – tiri pendege qiyn. Shariǵat boiynsha uzaq túnde bir-biriniń arqasyn jylytqannyń ózi úlken saýap bolyp sanalady».
Sýretshini eshkim baiqamady. Osy aralyqta dárisshiniń sońǵy sózi onyń kúlkisin keltirdi. Kúlki qysqasy sonshalyq daýysy shyǵyp kete jazdady. Iia-iia, buryn Marks pen Leninniń ilimderin sóz arasynda keltirip otyratyn dárisshiniń sóileý máneri, oiy búgindikke ózgeripti. Dál qazirgi jaǵdaida kúlýdiń ózi jaǵdaidy kúrdelendirip jiberedi... «Saiasi» jaǵdai kádimgidei órship ketýi múmkin.
- Bilmeimin, ne aitý kerektigin de,- dep mińgirledi Náfisa.
Sýretshi bólme ishine kóz jiberip qarap turyp, onyń sózden aýytqyp turǵanyna tańqaldy. Úide temir tósek, kishigirim stol jáne eski shkaftan ózge kózge ilinetin eshteńe joq. Bul jerde kedeilik pen jaýapsyzdyq adam eńsesin basyp turdy. Sáti tússe baqytsyzdyq jailaǵan úiden qashyp ketkisi keldi. Múmkin, Náfisa óz abyroiyn joǵary kóterý úshin istep otyrǵan bolar? Qansha aitqanmen áiel ǵoi. Áli de adamdy ózine tartatyn qasieti bar siiaqty. Kózi de sol qalpy ózgermegen. Bir jeri tartymdy bolsa, ekinshi qylyǵy jas kezindegidei emes, kerisinshe adamǵa keri áser beredi... Biraq, dene bitimi óte ádemi saqtalǵan... «Meditsinalyq pýnkte jumys isteimin, óz ómirime jetedi»,- dep qadap aitty.
Shamada dárisshiniń aitatyn sózi taýsylsa kerek-ti: – Mine, balasy da kelip tur, osyny aitý úshin...,- dep tynyshtala qaldy.
Dál osy kezde sýretshini baiqaǵan Náfisa ornynan atyp turyp:
- Sálemetsiz be!.. Qalai keldińizder?
Sýretshi kózin tómen qaratty... Kóz aldyna teatrdaǵy jantalas elestedi.
Biraq, arqasyna bireý ystyq basyp alǵandai erekshe kúige endi. Birden basyn kóterip alǵan ol Náfisaǵa taǵy da kóz jiberdi. Jáýdiregen kózderi kúlimsiregenimen erinderine ne áser etkeni belgisiz erneýi kezerińkirepti. Onyń betiniń qalai qyzaryp jatqanyn sýretshi sezip tur. Tamyrlary arqyly qandai da bir aýyr jáne tátti jubanysh tarady. Bala kezinde ol Náfisany klýbtan úiine deiin shyǵaryp salǵan. Ol kezde qanshada edi? On eki, on úsh?.. Náfisa on-on bes qadam aldyda, bul artynan ilesip otyrdy. Ol kezde Náfisanyń keýdesi úrpiip, aiaǵyn aiqastyra basyp, burańdap júretin boijetken qyz edi... Ol artynda kórshiniń balasy kóz salyp kele jatqanyn sezip keledi. Biraq, onysyn baiqatpady.
Óz qaqpasyna jetkende, kenetten baqsha qorshaýynyń janynda jatqan bórenege otyrdy.
Bala óz betimen kele jatqan keiip tanytyp, ysqyrǵan qalpy odan ótpek boldy. Oǵan nege ysqyrýǵa bolmaidy, ol úiine kele jatyr emes pe? Áne onyń úii, taiaq tastam jerde.
- Beri kelshi,-dep qyz ony shaqyrdy.
- Ne kerek saǵan?
- Otyr...
Ol bóreneniń shetine otyrǵysy kelip edi, biraq qyz qolynan tartyp janyna otyrǵyzdy. Náfisanyń alaqany bujyr-bujyr bolǵanymen yp-ystyq, kishkentai qusqa uqsas boldy.
- Meni qushaqtaǵyń kele me? – dep sybyrlady qyz. Balanyń aýzy qurǵap, tili tańdaiyna jabysyp, tek belgisiz dybystardy shyǵarýǵa qana murshasy jetti. Kenetten Náfisa ony qushaqtap, dymqyl ernimen onyń sóileýden qalǵan erinderin izdei bastady. Bala óz-ózine kelip, esin jiǵanda qyz qasynda joq edi.
...Sonymen ákesi, aqsańdap, qyzyl buryshqa keldi. Biraq, bir orynda tura almai búkil úidi ainalyp júr.
- Sizder oǵan qarańyzdar!-dep suq saýsaǵymen Náfisa jaqty nusqady. – Ol ne aityp tur, a? Ne degen bir betkei qyz! Men oǵan bar qurmetpen... – Sýretshi óz ákesiniń minezin biledi, sondyqtan oqiǵanyń oqys burylǵanyna qatty tańqalmady. – Eger meniń ashýyma tiseń, men bas tartýym múmkin!
- Erkiń bilsin... Seni eshkim májbúrlep turǵan joq,-dedi Náfisa.
- Qanshama adamdy áýrege saldyń, - dep ákesi bólme ishinde sholtań basyp júr.
- Múmkin, bul seniń taǵdyryń shyǵar! Qarsylasa bermeshi Náfisa,- dep araǵa dárisshi qystyryldy. – Kettik, abystai pisirgen quimaqpen shai ishemiz.
- Sen, molda aǵa, jaman keńes bermeisiń, muny bilem ǵoi... Náfisanyń qatqyl daýysy basylǵan. Múmkin, oǵan «kúieý jigittiń» aitqan sózderi, álde, onyń áreketiniń shuǵyl ózgerýi áser etken bolar?
Sýretshi de óz pikirin bildirý kerek dep oilady. – Birge turyp kórińizder, Náfisa... Ary qarai belgili bolady ǵoi...
- Sen solai oilaisyń ba? - dep kútpegen jerden Náfisa kúldi. – Sen solai oilaisyń ba?.. - qaita qaitalady. Biraq, kózinen qýanyshtyń lebi de sezilmedi.
- Meniń balam bosqa aqyl aitpaidy, ol óte aqyldy!- dep qariia balasymen maqtandy.
- Onda kelistik, - degen Náfisa peshtiń artyndaǵy aýyr úlken sómkeni alyp shyqty. Mundai «alyp» sómkeni bir kezderi úlken bazarlarǵa taýar ákelgen saýdagerlerden kórgen-di. Demek, Náfisa o bastan bularmen ketýge daiyndalǵan. Onyń qarsylyq tanytqany aldyn ala oilastyrylǵan bolyp tur. Alaida, áiel sizdi búkil denesimen jáne janymen qalasa da, ol «laiyqty» kórinýge tyrysyp, «joq» dep aitady. Eger áiel birden berilse, onda ol óziniń ustamsyzdyǵyn «meniń oiymsha, men seni burynnan tanimyn» dep psihologiialyq turǵyda ózin jeńdirgendi jón kóredi. Bul tańqalarlyq jaǵdai emes. Al, er adam óz maqsatyna jetý úshin júregindegi syryn ashady. Áieldiń júregine senim uialatqandy jaqsy kóredi. Tipti, jan qalaýy ekendigin sezdirtip, bar syryn aqtarǵany sonsha júreginde eshqandai kóleńkeli «jasyryn buryshtar» qalmaidy. Alaida, erlerdiń kópshiliginiń júregi óte qatty emes, ol bos bólmege uqsaidy, ony tek áielder túrli qajetti nemese qajetsiz dúnielermen toltyra alady... Ol jerde siz ózińizdi joǵaltýyńyz da múmkin…
Keter aldynda ákesi úi ishin toltyryp turǵan usaq-túiekti qolymen nusqap: – Mynalar she?
- Qala bersin,- dedi balasy.
- Sen jassyń ári densaýlyǵyń bar! Úige barlyq nárse kerek qoi...
Az ýaqyttyń ishinde tósek, ústel, kónergen shkaf jáne eki oryndyq sekildi zattar traktor tirkemesine salyndy. Tósekti qozǵaǵan kezde eskirgen prýjinalary syqyrlap, beine bir sońǵy saparǵa attanyp bara jatqandai qoshtasty.
– Molda aǵa, sizdikine kirmei-aq qoiaiyq... - dep Náfisa bastaǵan edi.
- Bolmaidy, Náfisa. Neke qiylmai bolmaidy, - degen sózben birden bólip jibergen burynǵy dárisshi, dál qazirgi moldanyń jaǵymdy daýysy shyqty. Tolyq deneli, ári qonaqjai abystai olardy esik aldynan kútip alyp: – Óte jaqsy, mine bári jaqsy boldy. Baqytty otbasy bolýdy jazsyn! Abystaidyń da beti qyzaryp turdy. Peshtiń qasynda kóp júrgendikten be, álde Náfisanyń oida joqta turmys quryp jatqanyna shynymen qatty tolqyǵany ma eken. Áiel adamdar júregine jaqyn alady ǵoi, ásirese osyndai turmys qurý, tipti syrttaǵy beitanys adamdar týraly sóz qozǵalsa kóńilderi kóterilip, jainap jadyrap shyǵa keledi.
Tabaldyryq aldynda turǵan qonaqtardy abystai ústelge otyrýǵa shaqyrdy. Kútip otyrǵanyna biraz ýaqyt ótse kerek-ti, dastarhandy qaiystyryp qoiypty. Neke qiiý dástúrine jyldam kiristi. Abystai moldanyń aldyna appaq súlgini tósedi de ústine tuz salatyn ydysty qoidy. Molda kúieý jigitke asa bir sabyrly, erekshe kózqaraspen qarap buryldy. Onyń júzinen dál qazirgi molda bolǵandyǵy ózine unaityny baiqalady. Jan-jaǵyndaǵy jaqsylardyń ómirindegi qýanyshtaryna ortaqtasqysy kelip turǵany kóz janarynan kórinip turdy.
- Fashetdinuly Sarym, Temirǵali Náfisany ózińe jar etip alýǵa kelisim beresń be?
- Kelisem, haziret... - dep ernin tisteledi.
- Temirǵali Náfisa, Fashetdinuly Sarymǵa turmysqa shyǵýǵa kelisesiń be?
Náfisa kúlimdep, maiysqan kirpikterin tómen túsirip, alǵash turmysqa shyǵyp jatqan qyzdai syzylyp: «Kelisem...»-dedi.
Dastarhan astynan molda qaǵazyn aldy. Sosyn qolyn tilimen sýlap jiberip, kerekti betin tezirek ashý úshin paraqtady. Osy kezde júzine kúlki úiirildi de, keshirim surap: – Neke qiiý rásimi óte az bolady. Aýylda jastar da qalmady... Náfisa kenetten qandai da bir sebeptermen kúlip sýretshige bal quiylǵan ydysty jyljytty da aqyryn aitty:
- Dámin tatyp kór, balam.
Molda baisaldy otyrǵan qalpy qaǵazǵa jazylǵan sózderdi daýystap oqi bastady: – Álhamdýllilia, álhamdýlillia, álhamdýlilliazi, ennikaha súnnáti… «Daýysy jaqsy shyǵady eken, tek maqamy durys emes sekildi»,-dep sýretshi oilady. «Qurandy oqý úshin mýzykalyq erekshe maqam kerek qoi». Molda oqýyn toqtatyp, tynyshtyq ornai bastaǵan kezde ákesi qaltasyn aqtara bastady. Qaltasynyń uzaq qaraǵan ol myjylǵan elý somdyq qaǵaz aqshany alyp shyqty. Toiy bolyp jatqanda kúieý jigit baryn shashady.
Sýretshi de qaltasynan on som aqshany alyp shyǵyp, moldaǵa usyndy. Bergen sadaqany dastarhan astyna qoiǵan molda riza peiilmen uzaq bata bere bastady.
Olar aýlaǵa shyqqan kezde Hatmolda áli uiyqtap jatyr edi. Traktor kabinasynyń esigin ashqan sýretshi onyń búiirinen túrtkende qyzaryp ketken kózderin ashyp, jan-jaǵyna tańdana qarap: – Men qaidamyn?
– Qarabyqtamyz, ákeme áiel aittyryp keldik, -dedi sýretshi.
– Al, Makarych qaida?
– Úide, úide, -degen ákesi aiaǵyn asyǵys basyp keldi.
- Álgi «ystyq sýyńnan» bolmasa eshqaida da jyljymaimyn!
Bylǵary kúrteshesiniń qai qaltasynan alyp shyqqany belgisiz, Hatmoldaǵa bir bótelkeni usyndy. Ojaýdai úlken qoldarymen dereý bótelkeniń qaqpaǵyn ashyp, bótelkeni aýzyna tóńkerip, «ystyq sýdan» qylǵytyp-qylǵytyp jiberdi.
- Bári du-r-y-sss!
Ómirge razy traktor bar daýysymen baqyrdy. Kúieý jigit áieline qarap: – Sen kabinaǵa otyr.
– Jo-joq... Sen úlkensiń ǵoi, aldyǵa otyr. Biz balamyz ekeýmiz tirkemede otyra beremiz,- degen Náfisa arbaǵa jarmasty.
- Erkiń bilsin,- dep kúieý jigit artynan demei bastady. Etegi ashylyp, altyn balyqtai jalt etken sandaryn kórmeý úshin sýretshi teris qarady. Kesh batypty.
Traktor alǵa qarai yshqynǵanda arba sekire qozǵaldy. Náfisa arba jieginen qatty qysyp ustasa da ornynan qozǵalyp ketti. «Otyraiyq!»,-dep sýretshiniń qulaǵyna aiqailady. Osylai yńǵaily bolǵan sekildi, óńmeńnen óter jel de saiabyrlaǵandai sezildi. Shynynda da, denesi qatty titirkendi. Keide kelinshek kúlip otyryp oǵan qarai súienip ketip jatty. Sýretshi ony aqyryndap jyljytyp otyrýǵa tyrysty. Qansha degenmen ógei sheshe ǵoi! Biraq, bir orynda jyljymai otyrýǵa jol mursha bermeidi.
Kúlkeraý ózenine kelgende traktor toqtady. Hatmolda kabinadan sekirip túsip, bóreneden ustap turyp basyn qasydy.
– Biz myna jerden óttik pe? - dep tańqalyp surady.
– Tipti, tejegishti baspadyq!
– Ondai erlikti ekinshi ret jasaý múmkin emes! - dep sózin toqtatqan Hatmolda arbada jatqan baltany qolyna alyp, aǵash kesip alyp kelý úshin ormanǵa qarai bet aldy. Sýretshi artynan erdi. Qarańǵylyq jan-jaqty tumshalap aldy. Traktordyń jaryǵymen orman ertegidegidei ári qorqynyshty kórindi. Toqta, mynaý ne? Qudai-aý, mynaý Úi iesi ǵoi... Oi, mynaý biz buǵan deiin jolyqtyrǵan anaý úi iesine uqsamaidy ǵoi, - degen onyń kózinen kúlki qylǵandyǵy men qýaqylyq baiqaldy. Myna bir jerinen túrtip jiberseń, erinderi eljirep kúlip jiberedi. Janyna serik bolǵan kishkentai arasyn qaltasynan alyp, sýretshi dińgeginen ósip shyqqan Úi iesin ajyrata bastady.
– Ózenge qarai tasy! Nemege tursyń, qaqqan qazyqtai! Qatqyl shyqqan Hatmoldanyń daýysy «kókte júrgen» sýretshini kúná kótergen jerge túsirdi.
Az ýaqyttan keiin kesken shybyqtardyń eshqandai da paidasy bolmaityny belgili boldy. Hatmolda taǵy da traktordyń dóńgelegin eki bórenege týralady. Sóitip eshbir kedergisiz ózenniń ekinshi betine ótip ketti.
– Baqytty bolarsyń, Náfisa!-dedi sýretshi, qýanyshyn bildirýge tyrysyp.
– Aldyńǵy kúni sen týraly radiodan aitty, -dedi Náfisa.
– Men radio tyńdamaimyn...
– Qyzyqsyń sen... Múmkin, óziń týraly radiodan estý jaǵymdy shyǵar... Óz-ózińdi baǵalai bilmeisiń, balam! – degen sózin janyna tigize sóiledi «ógei sheshe» Onyń sóilegen sózi sýretshige unamaǵandyqtan Úi iesi esine tústi. Myna jerin kesip tasta, myna jerin qysqart, al myna jerin pyshaqpen qashap jiberý kerek...
– Seniń jumysyń qurysyn,- dep jalǵady Náfisa. – Taýyqtarǵa da kúlkili. Neǵurlym asa talǵampazdyqpen qarap, tarmaqtaryn taýyp, birine-birin keltire jabystyrý kerek. Jalpy saǵan osy úshin aqy tólei me?
– Satylsa aqsha túsedi..
– Tańqalmaimyn, satyp alsa... Qazirgi kezde shirigen bailar kóp qoi...
Sýretshi tym-tyrys bola qaldy. Ol ary-beri taý tasynda sekirgen eshkidei sekeńdep kele jatqan tirkeme ústinde shyǵarmashylyqtyń ne ekenin túsindirgisi de kelmedi. Náfisa kúlip otyryp buǵan taǵy qulady. Jańadan saýylǵan siyr sútiniń iisi muryndy jardy. «Qyzyq... Náfisanyń siyry joq edi ǵoi», -dep ol tańqala oilandy.
Olar jetkende tún ortasy boldy. Náfisanyń júkterin asyǵys aýlaǵa kirgizdi. Kúieý jigittiń qolynan taǵy bir bótelke alǵan Hatmolda qoshtasýdy da umytyp, úiine qarai asyqty.
Sýretshi bastyrmaǵa qarai júrdi. Sheshesi tiri kezinde osy jerde tamaq daiyndaityn. Sýretshi kereýette sozylyp jatyp, kópten beri janyn jegidei jegen oilaryna shomǵysy keldi... Dál qazir ómirindegi ózgeristi sanaly túrde moiyndai bastady. Endi ol balalyq shaǵy ótken úide ózin eshqashan úi iesi sekildi sezine almaidy. Júreginiń jartysyn jolbarys julyp alǵandai kúi keshti...
- Múmkin, shai ishermiz? - dep usynys jasaǵan ákesiniń shai ishýge qulqy joq ekenin baiqaý qiyn emes edi.
- Joq, jatyp uiyqtaiyq, - dep jaýap qatqan sýretshi óz bólmesine bet burdy.
Kúieý jigit pen jas kelinshek úige kirdi. Ómiri mai kórmegen esik topsalary shiqyldap, adam júikesine tiedi.
Uiqysy kelmedi. Qashaý men pyshaqty ústel ústine qoiyp, taǵy ne bar ekenin Qudai biledi, oryndyqqa jaiǵasqan ol Qulkeraýden ákelgen Úi iesin qolyna aldy. Qyzyq, Úi iesi – áiel ma, er me? Múmkin, birinshisi nemese ekinshisi... Biraq, sýretshiniń qolyndaǵy butaqqa pyshaq tigen saiyn áielge kóbirek uqsap keledi. Toqta, onyń kózi, basqasha, eki túrli edi ǵoi?.. Qazir, onyń ezý tartqan túri kúlkili sekildi... Ol tipti onyń qarqyldaǵan kúlkisin estigendei, kóp uzamai oǵan taǵy bir daýys qosyldy: «Budan jaqsylyqtyń bolýy ekitalai, balam ...».
... Al mynaý qandai dybys... Ákesi baltamen aǵash shaýyp jatyr! Ol bar kúshimen Úi iesiniń basyn shaýyp túsirdi. Onysyna ózi máz: – Monshaǵa jaǵatyn biraz otyn jinaldy.
Sýretshi ornynan atyp turyp, kereýetke otyrdy. Esikti qaqty... Áne Úi iesi, tiri jáne saý, kúlimsirep ony qarsy alady...
– Quimaq daiyn, shai qainap tur, as úige júr, - dedi jap-jas ógei sheshe. – Oi, uiqyń qatty eken... Sóreden Úi iesin alyp, sýretshi Náfisaǵa usynyp: – Mynaý meniń Sizderdiń toilaryńyzǵa bergen syilyǵym bolsyn!
- Raqq-mmm-eee-ttt!.. Áiel alǵan syilyǵyn ary-beri aýdarystyra qarady. – Bul Mystan ba?
Sýretshini ótken ókinishi tańqaldyrdy.
- Bul Úi iesi... Óziniń talai ýaqytyn sarp etip, bar yntasymen istegen dúniesinen aiyrylyp, Náfisaǵa syilyqqa bere salǵanyna aiaq asty jyny keldi. – Bul – úidegi tynyshtyqty saqtaityn áýlie.
Náfisa qýanǵan keiip tanytty.
- Tynyshtyqty saqtaityn bul emes, basqa, balam...
Qoranyń synǵan esigin jóndep jatqan ákesi kútpegen jerden kúldi.
- Ha-ha, Sen qalada kóp uiyqtaýdy úirenipsiń...
- Men túnimen uiyqtamadym,-dep aqtala sóilegen balasy Náfisanyń qolyndaǵy Úi iesin meńzep.
- Qýyrshaq oiypty?.. Náfisa kúlip: – Mynaý Úi iesi deidi ol...
- Ei-i,- dep keiigen ákesi qolyn bir siltep: – Eńbekqor bala tárbieleý meniń qolymnan kelmepti...
Úi ishi jinalǵan, eden jýylǵan, tazalyǵy sonshalyq, úi tóbesi sary edennen kórinip túr. Ústel ústine býy burqyrap qainaǵan samaýyr qoiylǵan. Jańa pisken quimaqtyń ystyǵy uryp, pisken kartopty salǵan ydystan bý burqyrap, jańadan pisirilgen eshki sútiniń iisi bútkil úidi alyp tur. Úi iesi retinde ákesi tórge jaiǵassa, sýretshi men Náfisa qarama-qarsy otyrdy.
– Biraz bolasyń ba? - degen jas jubai – ákesi aǵash qasyqpen kártóshkini aýzyna salyp, sútten urttady.
– Búgin qaitamyn...
– Jumys óte kóp, múmkindik taýyp kelmeisiń be?..
- Endi ol jii kelip turatyn bolady, solai ma, balam?- oǵan qarai kóz salǵan Náfisa kúlimsiredi.
Sýretshi peshtiń joǵarǵy jaǵynda turǵan Úi iesine qarady, onyń júzindegi kúlkisinde bir mán bar sekildi edi. Shái iship bolǵan ákesi úi artyndaǵy eshkilerge shóp berýge ketti. Náfisa jyp-jyly alaqanyn sýretshiniń qolyna qoidy.
- Sen áiel tańdaý jaǵynan shatastyń ba? - degen ol ózimsine ári jyly sóilei.
- Sen aralasatyn sharýa emes... –dep ornynan atyp turǵan sýretshi jinala bastady.
- Men endi seniń anańmyn...
- Qai-qaidaǵyny aitpa, Náfisa biz kishkentaiymyzdan birge ósip edik qoi...
Sholtań basqan ákesi kirip keldi. Kóńil-kúii kóterińki, júzinde baqyttyń lebi esip tur.
- Eshkiniń mazasy qashyp tur, búgin fermaǵa aparyp, mal dárigerge kórsetý kerek...
Biraq sýretshi aýyl tirshiliginen qol úzgeli biraz ýaqyt ótken edi. Qolyna sómkesin ustaǵan qalpy aýyldyń bas jaǵyndaǵy aialdamaǵa qarai adymdady. Qaqpa aldyna deiin jas kelinshegimen shyǵaryp salǵan ákesi ary qarai kózben shyǵaryp salyp tur edi.
Jedel hatty ustaǵan qalpy biraz ýaqyt turǵan sýretshi telefonǵa keldi. Dál osyndai sátterde dostar kerek bola qalady... Ol bir jýrnaldyń Bas redaktory bolyp jumys isteitin dosyna qońyraý shalýdy jón kórdi. Anany, mynany áńgimeleskennen keiin dostar arasynda az ǵana ýaqyt únsizdik bola qaldy.
- Aýyldan jedel hat keldi,- dep sýretshi basty taqyrypqa qarai oiysty. – Meni shaqyryp jatyr... Oilanyp turmyn, «ákeme birdeńe bolyp qaldy ma?»,- dep.
- Saǵan erterek jolǵa shyǵý kerek, - dep redaktor aitty. – Keide ol osylai tez jaýap bergendi jaqsy kóredi.
- Sen maǵan kóligińdi bere turmaisyń ba?.. – degen sýretshi osy kezdegi dosynyń túrin kóz aldyna elestetti. Ernin tistegen, salmaqty túr jasaǵan, terin sol qolyndaǵy bet oramalymen súrtýde.
Sýretshige dosyn qinap jatqany yńǵaisyzdyq týǵyzdy. Redaktsiia kóligin shopyrymen tanymaityn adamnyń quzyryna berip jiberý – asa jaýapkershilikti is. Keiinge qaldyrýǵa bolmaityn is shyǵa qalsa she? Redaktsiia únemi túrli máseleler men suraqtardy der kezinde sheshýge daiyn turýy tiis mekeme ǵoi. Oǵan qosa, balany mektepke alyp baryp, áielin jumysqa jetkizýi tiis degen sekildi...
Sýretshi kólikti suraǵany úshin ózine ishtei kijindi.
- Sen búgin jolǵa shyqpaqpysyń?
- Solai bolǵanda jaqsy bolar edi...
- Bir saǵattan keiin seniń úiińniń aldynda mashina kelip turady. Redaktor únsiz qaldy. – Sabyr saqta! Az únsizdikten keiin: – Shopyr senderdikinde túnep shyqsyn. Erteń keri qaitararsyń...
- Keremet! Dosynyń qadap-qadap sóileitini únemi kóńiline kirbiń túsiretin. Osy joly unady.
Bir saǵattan soń olar Sheremshannan ótip bara jatty. Shopyr kóp sóilemeitin bir toǵa adam sekildi, munysy jaqsy boldy. Áitpese, árnárseni aityp, shekten tys kóp sóilep, mánsiz anekdot aitatyn adamdar da bar ǵoi. Al sýretshige búgin oilaný úshin tynyshtyq kerek bolyp tur... Shynymen ákem aýyryp qaldy ma... Ákesiniń aiaǵyn sylti basyp, úide júrgen kezin eske aldy. Qarlyqqan daýsymen kúlgeni qalai... Olardyń bir-birinen alystaǵanyna da biraz ýaqyt bolyp ketipti, ásirese ulyna, biraq dál qazir sony esine aldy. Kópten beri umytylyp bara jatqan sezim tolqyny judyraqtai júregin eljiretip jiberdi: sóitse, ol ákesin jaqsy kóredi, ákesi ol úshin sheksiz qymbat eken! Bala kezindegidei dármensiz jáne senimdi túrde basyn keýdesine qoiyp, mańdaiyn mańdaiyna taqap iiskep, talai jylǵy beinettiń taby túsken ájim shekesinen sipap, túrli máseleniń sheshimin izdegen, júrekke júk bolǵan oidan arylǵysy keldi.
Múmkin, jas áielmen ómir súremin dep densaýlyǵyna salmaq túsirip aldy ma eken? Jas áiel alǵan kúieýler jas kórinýge tyrysady ǵoi. Qansha degenmen kúndelikti tártipke jańa erejeler enip... dál osy ózgeris densaýlyqqa ziian bolyp tiedi ǵoi...
Alaida, sýretshi jas áielderge úilenip, shynymen jasaryp ketkenderdi biledi. Biraq, múmkin, bul jai eles shyǵar?
Olar aýyl shetine ilikken kezde jaýyn da bastaldy. «Qap, bizdiń úige túsetin jolǵa jete almai álek bolatyn boldyq qoi»,- degen aýyr oi mazalady. «Sátsizdik etegińe jabysty ma, sońyna deiin sátsizdikti kórýge belińdi bekem býý kerek»,- dep jigerlendirip qoiady. Oi, úidiń aldyna jete bergende mashinanyń terezesinen shyntaǵymdy sál shyǵaryp, basymdy tik ustaǵan sátimdi kórshilerge kórsetsem, oǵan bireýleri súisinse, al ekinshileri qyzǵanyshpen qarasa... Ony da Qudai qosh kórmedi ǵoi...
Kólik aýyldyń basyna kelip toqtady. Shopyr «Ary qarai bara almaimyn»,-dep turyp aldy.
- Bastyǵyńyz túnep qaitsyn degen...
- Myna jerden keri qaitsam, onsha qashyq emes qoi. Úsh saǵattan soń men Qazanda bolamyn... Júrgizýshiniń bul jerde túneýge shydamy jetpeitini túrinen anyq kórinip tur. Júrgizýshiler mundai saiahattardan ózderine múmkindiginshe paida kózdeidi.
Sómkesin basyna kóterip, ileýi shyqqan joldyń ylaiynan aiaǵyn ázer kóterip, ákesiniń úiine qarai bet burdy. Kún bultty bolǵan soń týǵan úiiniń tóbesi qaraýytyp, ózine shaqyryp turdy.
Úiine balshyǵy shyqqan jolmen ázer jetken kezde jańbyr da basyldy. Ainalany almanyń hosh iisi alyp tur. Aýanyń tazalyǵy sonshalyq, ol shólirkene jutty... Jol da anaý aitqandai bolmady, balshyq az eken. Shopyr asyqty, iia asyqty...
Esikti asa saqtyqpen ashty... Ákesi peshke súienip otyr, kartop arshyp. Balasyn kórip, ornynan atyp turyp, aldynan shyqty. Qushaqtasty. Sýretshi ákesiniń qyrylmaǵan betin betimen sipady. Arqasynan qaqty. Qariia azyp ketipti, jaýyryny odyraiyp tur.
- Aýyryp qaldyń ba, áke?
- Maǵan ne bolady deisiń, kári adam bolǵan soń... Kyh-kyh...
- Jedel hat...
- Jedel hatsyz seni ornyńnan jyljytý múmkin be? Qoryqpa, seni qatty kórgim keldi.
- Náfisa... (Ol ony «ana» dep aita almaidy!) Úide joq pa ne?
Ákesi, aqsap, eti qashyp, súiekteri kóringen qolymen ústeldi ustap ainalyp ótip, piiazdyń qabyǵyn úidi. Sodan soń aqyryn: – Ol ketip qalǵan.
Balasy bólme ishin kózimen aralap shyqty. Ainalanyń bári eskirgen siiaqty. Sońǵy birneshe kúnde bul úide áieldiń qoly timegeni baiqalady. «Toqta, oǵan syilaǵan syilyǵym qaida – Úi iesi?» Biraq, daýystap basqasha suraq qoidy:
–Qaida ketti?
– Ajyrasty. Qarabyǵyna qaityp ketti. Onynshy kún bolyp qaldy.
- Ursysyp qaldyńyzdar ma?
Sýretshi ákesiniń qyzba minezin biletin. Ashýy kelip, qyzbalyqqa berilgen kezde aýzyna kelgendi aita salýy da múmkin. Toqtatyp úlgere almai qalasyń... Esesine, tez qaitady. Qalai tez ashýlansa, sonshalyqty jyldam qaitady... Óitkeni, ol ádil. Muny bóten áielge qalai túsindiresiń, áli ákesin tanyp-bilmegen? Iá, qazir áielderdi de túsinbeisiń, óte asyǵys, erterek erkek ataýlyny aldarynda jyǵý úshin «múiizderin» taqap turady. Qarsy shyqsań boldy seni ońdyrmaidy! Bilik úshin kúres keń etek alyp, tóske shapty...
- Áiel qyńyr bolyp shyqty, - ákesi sholtańdai basyp, bólme ishinde ary-beri júrip aldy. – Biraq, maǵan unady...
Sýretshi oryndyqqa jaiǵasa otyryp: – Urys shyǵardy ma?
- Seniń, joldan qarnyń ashyp kelgen bolar? Qazir kartop qýyryp jibereiin. Ázirshe, shai ishe tur. – Al ákesi ústeldiń ortasyna ystanyp ketken qara kúie shainekti qoidy. Sýretshi sómkesinen alyp kelgen syilyqtaryn shyǵaryp: – Óziń de otyr. Kartopty keiin pisiremiz,- dep jaýap berdi.
Ákesi osy sózdi kútip otyrǵandai, birden oryndyqqa otyra ketti.
- Qyzǵanshaq bolyp shyqty, áielim... Mynaý kireberistiń terezesi jolǵa qaraǵan ǵoi, sony sen kósheden ótken qyzdardy kórip otyrý úshin ádeii istegensiń dep midy jedi... – degen ákesi biraz únsiz otyrdy da keri burylyp jatyp: – Qumarlyǵy da sumdyq óziniń. Biraq, men... sen óziń de túsinesiń, baiaǵydai kúsh qaida?..
Mundai jaǵdaida ákeńe ne keńes beresiń? Mińgirlep: – Qapa bolmańyz, áke... bári jaqsy bolady, -dep sýretshi aýlaǵa shyqty. Qoraǵa kirdi, sosyn jinalǵan otyndarǵa qarady. Óziniń izdegenin tapty: edende aiaǵyn kóterip Úi iesi jatyr. Sýretshi ony aqyryn kóterip, shańyn tazalady. Úi iesi ádettegidei kúlimsirei qarady. «Maǵan osy jerden oryn tidi, ne isteisiń mundaida...»,- degendei boldy baiǵus.
Óziniń týyndysyna mundai qiianat jasaý sýretshige úirenshikti. Ol alǵashqy kórmesin ótkizgende gazet-jýrnaldardyń betinde neshe túrli pikir berilgenin esine aldy. Sýretshi islamdy joqqa shyǵarady jáne putqa tabynýshylyqty qoldaidy. Sodan keiin ol putqa tabynýshylyq ta halyqtyń ótken joly, keshegi tarihy ekendigimen óz-ózin jubatýǵa tyrysty.
Bireýler asa dinshil bolyp ketti. Keshegi jezókshe atyn musylmansha ózgertip, aq oramal taǵyp alyp, teledidarda «Bismildá» dep áńgime aityp otyratyn boldy. Múmkin buǵan tańqalýdyń qajeti de shamaly bolar. Jai aitylmaǵan bolar, Alla úshin durys jolǵa túsken kúnáHar únemi ádildik jolda júrgenderge qaraǵanda áldeqaida qymbat.
Balasynyń qolyndaǵy Úi iesin kórgen qariia aqyryn kózin taidyryp, kúmiljidi:
-Náfisaǵa osyń unamaǵan edi… Ony únemi kelemejdep turǵandai kórinetin oǵan. Men edim ony otyndardyń arasyna aparyp tastaǵan, ol ony otqa jaǵyp jibere me dep qoryqtym. Bul úshin ashýlanbai-aq qoi balam…
– Muny ózimmen birge alyp ketemin.
Olar únsiz sút pisirimdei ýaqyt otyrdy. Tynyshtyqty ákesi buzyp: – Kórdiń be, balam, ómir taǵy da qisyq jolǵa buryldy. Er adamǵa jalǵyz ómir súrý qiyn… Óz-ózin joǵaltyp alady. Kyh-kyh…
Sýretshi únsiz ǵana ákesin baqylap otyrdy. Taǵy da úilengisi keletin sekildi.
– Taǵy bireýińiz bar ma edi?
- Men seni bekerden-beker jedel hat joldap shaqyrtty deisiń be?.. Óitkeni… Sensiz eshteme bolmaidy. Bul degeniń óte mańyzdy, jaýapkershiligi mol is…
Ákesine kóz salyp, osyndai jasqa kelip kóp sóilei bastaǵanyna tańyrqap, kúldi.
– Men Hatmoldamen kelisip qoidym. Qazir ol keledi…
- Sonymen qai tusqa qarai shańǵyńdy túzediń?
Qariia asa bir saqtyqpen balasyna qarady. Ol múldem túsine almady, asa mańyzdy máseleni aqyldasyp otyrǵanda balasynyń qaljyńǵa burǵanyn…
– Qarabyqqa baramyz,-dep kesip aitty ol. – Hatmolda qazir kelip qalýy kerek.
– Bul joly molda seni kimmen qosar eken?
– Náfisanyń artynan baramyz…
Jetpegeni osy edi! Basyna qany qalai shapshyǵanyn sýretshi sezdi. Ol Náfisanyń artynan baryp, ákesine turmysqa shyǵýyn ótinip suraǵysy kelmegen edi. «Sýyna batqan ózenge ekinshi ret barýǵa bolmaidy»,-degen kóneden qalǵan naqyl bar. Ákesiniń jas áielge degen yntyzarlyǵyna ashýy kelip, birden jaýap qatty:
– Men ol jaqqa barmaimyn! Óziń jalǵyz bar.
– Men ol jaqqa úsh ret bardym. «Óltirseń de barmaimyn»,-dep sazaryp turyp aldy. Ony bireýler oqytyp qoidy ma, álde kóz tidi me?.. Ákesiniń daýysy jalynyshty shyǵyp: – Egerde sen barsań ol bas tartpaidy. Birden salmaqtai sóilep: – Sen óte mádenietti sóileitin jansyń ǵoi. Oryndy sóilei bilesiń… Áiel degen jyly sózge jany qumar emes pe?.
Sýretshi basyn ustaǵan boida otyra ketti. Ol Qarabyqqa óltirse de quda bolyp barǵysy kelmedi, ekinshi jaǵynan barýdan bas tartsa ákesiniń nalasyna qalary sózsiz. Áitpese ómir joly múldem ózgerip ketýi de múmkin.
Tez arada Hatmolda keldi. Nege ekeni belgisiz, búgin ol ishpepti.
- Kettik pe, kúieý bala?- dep qarqyldap kúldi ol. Sodan soń sýretshiniń qolyn alyp jatyp: – Mhm, toiǵa balasy da kelipti. Bizdiń aýylda tek qana Sarym aǵa ǵana bulai jii úilenedi, - dep ázil-shyny aralas kórshisin maqtady. – Búgingi kúni áielder de ósekterin osy týraly bastaityn bolǵan…
Sýretshi kenetten ákesin aiap ketti: – Meniń oiymsha, qarttyń arqasynda kópshilikke kúlki boldy. Ol Náfisany jek kóre bastady, sebebi osynyń barlyǵy sonyń kesirinen bolyp jatyr.
– Kettik, - dep ol nyq aitty. – Egerde qarsylyq tanytatyn bolsa biz ony kúshtep alyp keletin bolamyz.
Ákesi qýanǵannan kúlip jiberdi. Hatmolda kúdiktene qarady.
- Onda erterek júreiik, – dedi ol. – Az ýaqytta qarańǵy túsedi…
Asyqqany sonshalyq esikterdi qulyptamastan traktorǵa qarai júrdi. Ákesi kabinadaǵy Hatmoldanyń qasyna jaiǵassa, balasy tazalanbaǵan tirkemege otyrdy.
Kettik…
Rkaiyl Zaidýlla, 2001 jyl.
Aýdarǵan Nurǵisa Ómirbaiuly
