Túrkıadaǵy alǵashqy teńizdegi saıahattyń baǵyty Túrkeg teńizi arqyly ótedi. Bodrým – Túrkıadaǵy eń tanymal kógildir saıahattar jasaıtyn aıaldamalarynyń biri. Gúmýslýk, Bıtez, Ialıkavak, Aspat, Djennet jáne Iassos – Túrkıadaǵy kók saıahat konsepsıasynyń bastapqy shabyty Bodrýmdaǵy eń tanymal kók saıahat shyǵanaqtary. Shyǵanaqtardy qaıyqpen zerttegennen keıin, 15-shi ǵasyrdaǵy Bodrým saraıy men Bodrým sý asty arheologıa murajaıyna saıahat jasaý úshin toqtaı alasyz.
Bodrým sonymen qatar Egeı, túrik jáne halyqaralyq taǵamdardyń áıgili gastronomıalyq ortalyǵy sanalady.
Dacha túbegi: jerdegi jumaq
Egeıden Jerorta teńizine deıingi kógildir saıahat baǵdarymyzdaǵy kelesi baılanys porttary – Gókova, Dacha jáne Marmarıs. Bodrým men Dacha túbegi arasynda sozylǵan Gókova shyǵanaǵy kógildir saıahatshylar úshin tanymal oryn. Osy baǵyt boıyndaǵy kórikti shyǵanaqtar men araldar: Orak araly, Sedır araly, Kýfre shyǵanaǵy, Lóńgóz shyǵanaǵy, Chanak shyǵanaǵy/Ingılız aılaǵy, Degırmen Búkú, Edı (Jeti) araldary, Lasıvert shyǵanaǵy jáne Tavshan araldary.
Dacha túbeginiń jaǵalaýynda Kýrýbýk, Palamýtbýký, Haııtbýký, Qyzylbúký, Balıcha-býký, Boınýzchýk jáne Armonıka ártúrli kólemdegi kóptegen shyǵanaqtarymen kelýshilerdi qarsy alady. Bul jaǵajaılarda sizdi umytylmas tabıǵat áserleri men keremet ejelgi Knıdos qalasy kútedi. Saıahattyń Marmarıs aıaǵynda Adakóı, Eshki araly (Kechı), Gýverchın araly, Djennet araly, Serche shyǵanaǵy, Bozýkkale shyǵanaǵy jáne Bozbýrýndy kórýge bolady.
Teńiz arqyly kelip, qurlyqqa túsip, ártúrli tarıhı jáne mádenı oryndardy, sonyń ishinde Marmarıs qamalyn jáne Fıskos pen Amos ejelgi qalalaryn aralaýǵa bolady.
Gódjek: kók saıahattyń júregi
Siz túrik Rıverasyn basqarǵan kezde jelkendi jumaq Gódjek sizdi qarsy alady. Qurlyqta, qamyspen kómkerilgen Dalán ózeni men ejelgi Kaýnos qalasy sizdi Gúchektiń dál aldynda qarsy alady. Túrkıanyń kógildir saıahattarynyń kópshiliginiń basty nysany sanalatyn Góchektegi Osman Aga shyǵanaǵy, Boınýz Búkú shyǵanaǵy, Sarsala shyǵanaǵy, Domýz araly jáne Bedrı Rahmı shyǵanaǵyna barǵannan keıin bul aımaqqa ǵashyq bolasyz.
Kleopatra monshalary (Kleopatra Hamamı) dep atalatyn batyp ketken qırandylar shyǵanaqta tabylǵan jáne tarıhı qırandylary men kóptegen sý asty ómiriniń moldyǵy bar sýǵa túsýge arnalǵan oryn. Egeı jáne Jerorta teńizi jaǵalaýlary toǵysqan birinshi dárejeli teńiz jaǵalaýlarymen Fethıe kógildir saıahattardyń tanymal aıaldamasy bolyp tabylady. Fethıeniń móldir sýyna súńgip bolǵannan keıin tımán hosh ıisti taý samaly soqqan shaǵyn shyǵanaqtarda túneýge bolady.
Fethıedegi zákirdi ólshep alǵannan keıin kóptegen shyǵanaqtarymen áıgili Olýdenızge bara alasyz.
Túrkıanyń paraplandar jumaǵy bolyp tabylatyn Olýdenızde siz Kýmbýrný shyǵanaǵy, Gemıler araly, Kabak shyǵanaǵy, Kydrak shyǵanaǵy, Shevalıer (Rysar) araly, Samanlyk, Kalemá, akvarıým (akvarıým) jáne, árıne, Kóbelek alqabyna barýǵa bolady. kóbelekterdiń 80-nen astam túri mekendeıdi.
Qas Kekovaǵa: arman sapary
Túrik Rıverasynyń astanasy Antalıada umytylmas kógildir saıahattyń taǵy bir baǵyty – Jerorta teńiziniń naǵyz asyl tastary Kas. Túrkıanyń eń tanymal kýrorttarynyń biri Kasta álemdegi eń ádemi jaǵajaılardyń qatarynda ataqty Kapýtas jaǵajaıy da bar. Qalqan men Kekovaǵa kógildir saıahat – erekshe áser: ásirese, tarıhı qırandylarmen qorshalǵan Kekova araly ómirde bir ret bolatyn keremet.
Qastan jolyńyzda eń birinshi ótetin shyǵanaq tańǵajaıyp Lımanagzı shyǵanaǵy bolsa, Gýverchın araly, Dodekan araldary, Ýfak Dere, Inónú shyǵanaǵy, Aperlaı, Iaglısa shyǵanaǵy, Tersane shyǵanaǵy, Akvarıým shyǵanaǵy, Ýchaǵyz, Kalekóı jáne Karalos shyǵanaǵy. osy keremet baǵyttaǵy kóptegen basqa aıaldamalar. Bul týrdyń tosynsyıy – Gókkaıa shyǵanaǵyndaǵy Qaraqshylar (Korsan) úńgiri, oǵan tek qaıyqpen jetýge bolady!
