(İ BAKÝ TÚRKİTANÝ QURYLTAIYNYŃ ÓTKENİNE 90 JYL BOLDY)

 Eń alǵashqy Bakýde ótken Túrkitaný Quryltaıyna Qazaqstan delegasıasyn Baıtursyn Ahmet Baıtursynuly bastap keldi (kazah, pred. Ak. Sentra, Org. Komısıa, Kyzyl-Orda), onyń ishinde Ázız Baı-Seıdýlı (kazah, chl. Ak. Sentra, Kazakıstan (soıýz Rabpr.), Kyzyl-Orda), Ildes Omarov (kazah, sotr. Ak. Sentra, Kazakıstan (NKP), Kyzyl-Orda), Názir Tórequlov (kazah, jýrnalıs, Org. Komısıa, Moskva), I.Omarov (qazaq), Bilál Súleev (kazah, ýchıtel, Kazakıstan (NKP),  Kyzyl-Orda) sıaqty tanymal  adamdar  boldy.

[caption id="attachment_16204" align="alignright" width="272"] Almaz ÚLVI[/caption]

Almaz ÚLVI (Bınnatova), profesor doktor,

Ázirbaıjan Ulttyq Ǵylym Akademıasy

Nızamı atyndaǵy Ádebıet ınstıtýty,

Túrki halyqtary ádebıeti bóliminiń qyzmetkeri, aqyn, ádebıettanýshy

Baıtursyn Ahmed Baıtýrsýnovıch (Ahmet Baıtursynuly) joldas, 1926 jyly 2 naýryzdaǵy  Birinshi Túrkitaný Quryltaıy saparynda  «Qazaq termınologıasynyń prınsıpteri» atty baıandama jasady. Jumys barysynda «Álippe jáne grafıka júıesin bir izge túsirý máselesi týraly» dep atalatyn tezısin de qosty. Sonymen qatar quryltaıdyń  tematıkalyq otyrystaryna belsene aralasyp, óz pikirin aıtyp, jaryssózderge qatysyp otyrdy.

I Baký Túrkitaný Quryltaıynan keıin, 1927 jyly Qyrymda, 1928 jyly Samarqandta, 1930 jyly Almatydaǵy ǵylymı konferensıa, 1932 jyldan bastap ótip turǵan Túrki tilderi kongresteri, onyń ishinde 1976 jyly Almatyda, 1980 jyly Tashkentte, 1988 jyly Ashhabatta ótken Keńestik Túrkitaný Kongresteri, I Baký Túrkitaný Quryltaıynyń izbasary boldy, sol bir quryltaıdyń mırasqory bolýǵa talpynys kórsetti.

*****

1926 jylǵy I Baký Túrkitaný Quryltaıy ádebı-mádenı mazmundy bolsa da, eń birinshi kezekte basybaıly saıası oqıǵa bolyp tanylady. Quryltaıdy uıymdastyrýshy taraptardyń da óz dittegenderi, ózindik maqsattary da bolǵandyǵy anyq. Al qatysýshy taraptar kimder edi: ımperıalyq úreı tarata bastaǵan Keńes Sosıalısik Respýblıkasy jáne jańashyl ómir men tyń jol tańdaýǵa talpynǵan Túrki halyqtary, baýyrlas elderdiń odaǵy kún tártibinde edi.

I Baký Quryltaıy Keńes shınelin kıip, Stalın qylyshyn qolyna alǵan Orys Imperıasy zamanyna tuspa-tus keldi. Bul – Túrki halyqtarynyń bastan keshirgen tarıhtaǵy eń zulmatty da aýyr, zor jyldary edi. Osy alapattyń sońy odan asqan alapat oqıǵa – ashtyq pen repressıaǵa ulasyp, túrki halyqtaryn eseńgiretip tastaǵany belgili.  Tarıhı quryltaı qujattary osy oqıǵa tizbekterin oqyp bilýimizge, sosıalısik realızm dep atalatyn saıası úderisti paıymdaýymyzǵa septigin tıgizedi

Atalmysh quryltaıdy ımperıalyq pıǵyldy saıasatkerler ózine jasalyp jatqan qaskóılikteı kórdi, pendeshilik qyzǵanysh ta qylań berdi, endi qurylyp jatqan Keńester Odaǵynyń túp tamyryn Slaván tektes halyqtar quraıtyndyǵyn jeleý etip, orystyq-slavándyq gegomonıany negizgi saıası baǵyt etip tańdady. Bul jolda túrki halyqtarynyń zıaly qaýymy qasqaıyp qarsy turdy. Túrki zıaly qaýymyn aqyl-parasatpen jeńe almaıtyndyǵyn sezip, ártúrli saryndaǵy mádenıet pen ónerdi, til men ádebıetti qamtyǵan pátýásiz reformalardy bastap ketti. Arty jappaı qyrǵyn men máńgúrttelýge alyp kelgen saıasattyń aty «Stalınızm» edi.

Basqa bir taraptan, Táýelsizdigine eki-aq jyl tolǵan jas Túrkıa Respýblıkasy túrik halqymen qosa barlyq túrki jurtyn qamtıtyn tilge, álipbıge, mádenıet pen saıasatqa baılanysty jańa konsepsıa, jańa baǵyt-baǵdar daıyndaý ústinde edi. Onyń ishinde jer-jerdegi túrkitanýshylardyń basyn qosyp úlken bir jıyn, quryltaı ótkizbek oılary bar edi. Alaıda oı eleginen ótkize kele İ Túrkitaný Quryltaıyn Ázirbaıjannyń astanasy Baký qalasynda ótkizý mámilesi «menmundalaı» bastady. Sonymen ol kún de kelip jetti: 1926 jyldyń 26-shy aqpany men 6-shy naýryz kúni aralyǵynda Túrkitanýshylardyń Birinshi Baký Quryltaıy shaqyrylatyn boldy.

Quryltaı delegattarynyń jalpy sany 131 bolyp, olardyń 93-i túrki halyqtarynan bolsa, qalǵan 38-i basqa jurt ókilderi edi. Barlyǵy – 17 otyrys/jınalys bolyp ótti. Munda túrki halyqtarynyń tarıhyna, tiline, etnogenezine, etnografıasyna baılanysty 38 baıandama tyńdaldy.

Túrki tiliniń 7 keleli máselesi retinde myna taqyryptarǵa nazar saldy:

1.Álippe máselesi;

2. Emle-orfografıa problemasy;

3.Termın máselesi;

4. Ádistemelik-metodıkalyq problemalar;


5. Týystas jáne kórshiles tilderdiń salystyrmaly zerttelýi jáne ınterferensıalyq problemalary;


6. Túrki tilderiniń ádebı til problemalary, túrki tilderine ortaq bir ádebı tańdaý máselesi;


7. «Uly til (Jalpytúrkilik) teorıasy» men túrki tilderiniń tarıhı (tarıhılyq) problemalary.

Quryltaı jumysyna bastan-aıaq qatysyp júrgenderdiń biri – Bákir Chobanzade boldy. Quryltaıdyń bastan-aıaq barlyq qujattyq jumysy osy kisiniń qolynan ótti dep atap ótsek, qatelespespiz.

Quryltaıda ataqty ǵalym-túrkologtardan bastap, ártúrli shendegi sheneýnikter de qalys qalmady: tanymal túrkitanýshy Álı Beı Húseıinzade, ataqty teorık-ǵalym N.Marr, Keńes ıdeologıasynyń qolshoqpary A.V.Lýnacharskıı sıaqty tanymal kisiler Prezıdıým músheleri bolyp saılandy. Quryltaıdy Ismaıl Beı Gaspyraly men Vasılıı Vasılevıch Radlovtyń (Fridrix Vilhelm) qurmetine ataý sheshimi qabyldandy.

I Baký Túrkitaný Quryltaıynyń qurmetti qonaqtary retinde ataqty shyǵystanýshy ǵalymdar men túrkitanýshylar óz sán-saltanatymen oryn alyp jatty: F.Kóprúlúzade, A.E.Krymskıı, N.N.Poppen, L.Lıgetın, N.Ashmarın, sondaı-aq T.Menzel (nemis), V.Rabedold (nemis), I.Messarosh (vengr), I.Omarov (qazaq), X.Oshaıev (cheshen), Zıfelt-Sımýmıakı (eston), M.P.Pavlovıch (evreı),   M.P.Petrov (chývash), Sh.Rahımın (ózbek), I.Sabrın (ózbek), Q.S. Qubaıdýllın  jáne Q.E.Sadın (tatar), Xalıd Saıd Xocaıev (ózbek), Á.Janybaev (noǵaı), B.S.Sýleev (qazaq), Sh.Manatov (bashqurt), M.Nadım (Qyrym tatary), N.Q.Katanov (hakas), D.Korkmazov (qumyq), X.K.Kosyev (qalmaq), Z.K.Malsatov (ıngýsh), V.B.Tomashevskıı (orys). Atalmysh quramnan-aq quryltaıdyń qandaı joǵary deńgeıde ótkendigin jáne qandaı alyp aýmaqty qamtyǵanyn paıymdaı alamyz.

Bakýde ótken quryltaıdyń vıdeonusqasy

https://www.youtube.com/watch?v=6iTDyjSdULw

************************

Quryltaıdyń sońǵy kúnderinde ózbek aqyny Álısher Naýaıdiń tvorchestvosy men shyǵarmalaryna baılanysty saltanatty jıyn bolyp, Á.Naýaıdiń «Vaqfııá», «Múnsháat» kitaptarynyń, N.Baıqaranyń «Mır Álısher Naýaı» atty maqalalar antalogıasy men «Dıvan» atty shyǵarmasynyń tusaýkeser rásimi ótti.  

1926 jyly I Baký Túrkitaný Quryltaıy Á.Naýaıdyń 500 jyldyq mereıtoıy datasyna saı kelip, quramy 10 kisiden turatyn mereıtoı komısıasy quryldy. Alǵashqy kúni, ıaǵnı  26 aqpan, 1926 jyly I quryltaı aıasynda «Álısher Naýaı  – 500» atty saltanatty mereıtoılyq kesh uıymdastyryldy. Álbette, buǵan deıin de Bakýde osy mereıtoıǵa baılanysty basqa is-sharalar uıymdastyrylǵan edi.

Óz jumysyn 1919 jyldan bastaıtyn «Komýnıs» gazetinde tanymal jazýshylar men aqyndardyń maqalalary jarıalana bastady. Onyń ishinde,  Ismaıl Hıkmet, Álı Nazym, Mırza Muqsyn Ibragımder de bar edi. Atalmysh jarıalanymdardyń qatarynda B.Chobanzadeniń de 1926 jyly 4 naýryzda jaryq kórgen «Naýaı – tilshi-lıngvıst» atty maqalasy boldy. Sondaı-aq, Chobanzadeniń Naýaıge baılanysty «Naýaıdiń tili jáne lıngvısıkalyq ǵylymy týraly» atty jáne «Naýaı – tilshi» atty eki maqalasy qolymyzǵa tústi.

B.Chobanzadeniń «Komýnıs» gazetinde jarıalanǵan maqalalary oqyrmandar tarapynan úlken yqylaspen qabyldandy, «Naýaı – tilshi» atty maqalasynda Naýaıdi úlken tilshi-lıngvıst retinde tanytady. «Qala tili bolmaǵan túrkilerde ádebı tildiń bolmaýy da múmkin edi» degen ýáj aıtady. «Naýaı shyǵarmalarynyń tilin qala chınovnıkterine telımiz be, álde qara halyq, qalyń jurt «qoldandy ma», ol jaǵy bizge beımálim, deı kele, ǵalym Ismaıl Hıkmettiń keıbir kózqarastyrana qaıshy pikirler aıtady.

Túrki áleminiń iri tilshi jáne ádebıettanýshy ǵalymy Bakır Chobanzade Naýaıdiń klasıkalyq túrki ádebıeti tarıhynda eleýli oryn alatyndyǵyn, atalmysh taqyryptyń kúnimizde ózekti bolyp otyrǵandyǵyn atap ótedi. Bul rette Naýaıdiń parsy ádebıeti yqpalymen jazǵan «Hamze» atty shyǵarmasyn «túrki tiliniń damýyna úlken úles qosqan eńbegi» dep baǵalaıdy. Maqalasyn bylaı jalǵastyrady: «Túrki tiliniń tórt piri bar, olardyń birinshisi, «Dıvan-ı Luǵatı-t Túrk» avtory Mahmud Qashqarı, ekinshisi, «Ǵarıbname», avtory Sheıh Ashyq Pasha jáne úshinshisi Naýaı bolsa, tórtinshisi de «Másırá úl-úlúm», avtory Berǵamaly Qabırı dep atap ótedi. Osylardyń ishinde Álısher Naýaıdiń orny erekshe. Ol – Orta Azıa túrkileri arasynan shyqqan asa daryndy ǵalym, fılosof jáne aqyn. 11 ǵasyrda Mahmud Qashqarı «qalada fars tili, dalada túrki tili qoldanylady» dep ketse, Naýaıdiń shyǵarmalarynan osy aıtqan sózderdiń shyndyqqa jaqyn ekendigin ańǵara alamyz. Al onyń shyǵarmalary, bizdiń sózimizge dálel deı kele, Mahmud Qashqarı dáýirinen keıin, Naýaı dáýiri bastalady» dep qorytyndylaıdy. B.Chobanzade osy sózderin aıtyp otyryp, túrki tilderiniń tarıhı damý hronologıasyn jasaǵandaı bolady.

II Túrkitaný Quryltaıy 1927 jyly Qyrymda, al III-si 1928 jyly Samarqandta ótýi týraly ortaq sheshimniń negizgi sebepteriniń biri de, álbette Naýaıdiń 500 jyldyq mereıtoıy bolatyn. Alaıda, keıinirek belgili bolatyndyǵyndaı josparlanǵan İİ-shi de, İİİ-shi quryltaı da shaqyrylmaı, syıyrquıymshaqtanyp baryp turalap qaldy (joǵarydaǵy epıgrafta kórsetkenimizdeı ataqty İ Quryltaıdan keıingi basqosýlar qatardaǵy konferensıa dárejesindegi jıyndar ekendigi shyndyq). Sebebi, quryltaıdyń sońynan ile-shala kelgen áleýmettik dúrbeleń men saıası qýǵyn-súrgin túrki elderiniń betke ustar ǵalymdary men zıaly qaýymyn ajal qushaǵyna ıtermelep, ólim men ómir arsyndaǵy arpalys zamanǵa ulastyrdy da jiberdi. Qaısybiri jazyqsyz oqqa ushsa, qaısybireýleri Sibirge aıdaýǵa kete bardy.

Qazaq tiline aýdarǵan Erǵalı ESBOSYNOV