Jıyndy ashqan oblys basshysy A.Batalov óńirde kóktemgi dala jumystary qarsańynda qyzylsha ósirýshilermen kezdesý burynnan qalyptasqan dástúr ekenin aıtyp ótti. Degenmen osy jyly bul jıynǵa júgeri jáne kartop ósirýshiler alǵash qatysyp otyr.
Atqarylǵan jumystar men aldaǵy josparlar týraly oblys ákiminiń orynbasary Serikjan Beskempirov baıandap berdi.
Onyń aıtýynsha, Almaty oblysynda 2014 jyly qant qyzylshasynyń alqaby 1,2 myń ga bolsa, 2018 jyly bul kórsetkish 11,2 myń gektarǵa jetkizilip, on ese ósken. Bıylǵy jyly «Jetisý» ÁKK arqyly qant qyzylshasyna arnalǵan 5 servıstik-daıyndaý ortalyǵy qurylyp, arnaıy tehnıkalar satyp alynýda. 1,2 mlrd teńgeden astam somaǵa 77 birlik zamanaýı arnaıy tehnıkalar satyp alynady. Jalpy, 2014 jyldan bastap oblysta qant qyzylshasyna baǵyttalǵan 24 SDO qurylǵan. Sol sıaqty osy daqyldy ósirýge mamandanǵan 623 sharýashylyq úshin Fransıada, Almanıa men Danıada óndirilgen sapaly tuqymnyń 18,4 myń sebý birligi satyp alynǵan. Bıylǵy jyly tátti túbirdiń alqaby 14 myń gektarǵa jetkiziledi. Ortasha ónimdiligi 400 s/ga bolǵanda 550 myń tonna qant qyzylshasy alynady dep josparlanyp otyr.
S.Beskempirov dándik júgeri ótken jyly 80,1 myń ga sebilgenin aıtty. Árbir gektarynan orta eseppen 66,8 sentner ónim alynyp, 534,9 myń tonna ónim jınalǵan. Bıylǵy jyly júgeri alqabyn 81,1 myń gektarǵa jetkizý mejelengen. Eger orta eseppen ár gektarynan 67,5 sentner alynsa, jalpy ónim kólemi 548 myń tonna bolady dep eseptelip otyr. Bul baǵytta 2 SDO bar, onda 76 arnaıy tehnıka jumys isteıdi.
Baıandamashy óz sózinde óńirdegi kartop ósirý isine de toqtaldy. Máselen, ótken jyly onyń ortasha ónimdiligi 186,5 s/ga bolyp, 732,9 myń tonna kartop alynǵan. Al bıylǵy jyly bul salany odan ári damytyp, Raıymbek aýdanynda taǵy bir SDO qurylady, oǵan tirkeme agregattaryn qosqanda 87 arnaıy tehnıka alynady dep josparlanǵan.
Taǵy bir másele – et eksporty. Bıylǵy jyly oblystyń aldynda 4 myń tonna iri qara etin eksporttaý mejesi tur. Bul is áli de shıratýdy qajet etedi.
Jıynǵa qatysýshylar memleket tarapynan jasalyp otyrǵan qoldaýlarǵa raqmetin aıtyp, birqatar usynystaryn jetkizdi. Atap aıtqanda, ónim qabyldaýdaǵy satyp alý qunyn arttyrý, 50 shaqyrymnan bastap kólik shyǵynyn sýbsıdıalaý máseleleri kóterildi.
Óz kezeginde oblys ákimi A.Batalov sharýalar sóz etken máselelerdiń barlyǵy da tolyq zerdelenip, qaralatynyn aıtty.
Aqsý qant zaýytynyń bas dırektory Samat Nadırbaev ótken maýsymdaǵy jumystarymen tanystyryp, jýyq aradaǵy josparlarymen bólisti. Mysaly, zaýyttaǵy jańǵyrtý jumystary bıylǵy jyly da jalǵaspaq, sonyń arqasynda onda jylyna 350-400 myń tonna qant qyzylshasyn óńdeýge múmkindik týmaq. Oǵan qosa bıylǵy jyly zaýyt 400 gektar jerge qant qyzylshasyn sepkeli otyr. Sol sıaqty kásiporynnyń jumysy maýsymaralyq kezeńde toqtap qalmaýy úshin qamys qantyn óńdeýdi de qolǵa alýǵa nıetti. Bul aýdan jurtshylyǵyn turaqty jumys oryndarymen qamtýǵa jaǵdaı jasaıdy.
Amandyq Batalov Aqsý qant zaýytyn odan ári damytýdaǵy jaqsy bastamalardyń barlyǵyn da qoldaýǵa daıyn ekenin aıtty.
Raıymbek aýdanyndaǵy kartop sharýashylyǵyn damytý jaıy týraly aýdan ákimi Jolan Omarov baıandady. J.Omarovtyń baıandamasyn tyńdaǵan oblys basshysy daıyn ónimdi qaptaý isin oılastyrýdy, naryqta qoldanysta bar tehnıka – aldymen kartopty jýyp, sosyn kólemi boıynsha túıinderin irikteıtin jáne soǵan sáıkes arnaıy qaptamaǵa salatyn tehnıkanyń túrli nusqalaryn zerttep kórý kerektigin eskertti.
Bıylǵy jyldyń basynda Taldyqorǵan mańynda qurylǵan «Agropark Taldyqorǵan» óńirlik zertteý ortalyǵynyń jumysy týraly Qaz NIIZıR jetekshisi, PhD doktory Andreı Ageenko habarlady. Aıtylǵan málimetterge qaraǵanda ortalyq oblys basymdyq beretin daqyldarǵa – qant qyzylshasyna, júgeri men soıaǵa mamandanatyn bolady. Búgingi kúni mundaǵy 17 ga alańda qant qyzylshasynyń 14 túrli gıbrıdi sebilgen. Sebý jumystary ónimdilikti arttyrýǵa múmkindik beretin jańa tehnologıalardy eskere otyryp júrgizilgen. Ortalyqta úlgilik kórsetý jáne óndiristik kórsetý alańdary qalyptasyp, oǵan barlyq zamanaýı tehnologıalar shoǵyrlandyrylyp, olar óńirde tıimdi qoldanylatyn bolady. Sharýalar ınovasıalarǵa jáne olardy aýyl sharýashylyǵynda qoldanýǵa qatysty máselelerimen bul ortalyqqa tikeleı júgine alady. Turaqty baılanys úshin arnaıy mobıldik qosymsha daıyndalýda. A.Ageenkonyń aıtýynsha, ǵylymǵa sharýalardan tapsyrys bolady, ıaǵnı ǵalymdar olardyń aýyl sharýashylyǵyndaǵy iskerlik barysynda týyndaǵan problemalaryn sheshedi, bul óz kezeginde jumystyń árbir kezeńiniń tıimdiligin arttyryp, ónimdilik pen ónim sapasyn ulǵaıtýǵa múmkindik beredi.
Jıyndy qorytyndylaǵan oblys ákimi Amandyq Batalov josparlanǵan alqaptarda aýyl sharýashylyǵy daqyldaryn merziminde sebý, qyzylsha ósirýshiler men zaýyt arasynda tátti túbir qabyldaý men óńdeýge qatysty kelisimge otyrý prosedýralaryn uıymdastyrý, ótkizilgen ónimge der kezinde tólem jasaý, zaýytqa ótkizilgen qant qyzylshasynyń sapasyn baqylaý, sol sıaqty bıylǵy jylǵy kóktemgi dala jumystaryn sapaly atqarýǵa jaǵdaı jasalýyn turaqty qadaǵalaýdy tapsyrdy.
Almaty oblysy ákiminiń baspasóz qyzmeti
