Jiyndy ashqan oblys basshysy A.Batalov óńirde kóktemgi dala jumystary qarsańynda qyzylsha ósirýshilermen kezdesý burynnan qalyptasqan dástúr ekenin aityp ótti. Degenmen osy jyly bul jiynǵa júgeri jáne kartop ósirýshiler alǵash qatysyp otyr.
Atqarylǵan jumystar men aldaǵy josparlar týraly oblys ákiminiń orynbasary Serikjan Beskempirov baiandap berdi.
Onyń aitýynsha, Almaty oblysynda 2014 jyly qant qyzylshasynyń alqaby 1,2 myń ga bolsa, 2018 jyly bul kórsetkish 11,2 myń gektarǵa jetkizilip, on ese ósken. Biylǵy jyly «Jetisý» ÁKK arqyly qant qyzylshasyna arnalǵan 5 servistik-daiyndaý ortalyǵy qurylyp, arnaiy tehnikalar satyp alynýda. 1,2 mlrd teńgeden astam somaǵa 77 birlik zamanaýi arnaiy tehnikalar satyp alynady. Jalpy, 2014 jyldan bastap oblysta qant qyzylshasyna baǵyttalǵan 24 SDO qurylǵan. Sol siiaqty osy daqyldy ósirýge mamandanǵan 623 sharýashylyq úshin Frantsiiada, Almaniia men Daniiada óndirilgen sapaly tuqymnyń 18,4 myń sebý birligi satyp alynǵan. Biylǵy jyly tátti túbirdiń alqaby 14 myń gektarǵa jetkiziledi. Ortasha ónimdiligi 400 ts/ga bolǵanda 550 myń tonna qant qyzylshasy alynady dep josparlanyp otyr.
S.Beskempirov dándik júgeri ótken jyly 80,1 myń ga sebilgenin aitty. Árbir gektarynan orta eseppen 66,8 tsentner ónim alynyp, 534,9 myń tonna ónim jinalǵan. Biylǵy jyly júgeri alqabyn 81,1 myń gektarǵa jetkizý mejelengen. Eger orta eseppen ár gektarynan 67,5 tsentner alynsa, jalpy ónim kólemi 548 myń tonna bolady dep eseptelip otyr. Bul baǵytta 2 SDO bar, onda 76 arnaiy tehnika jumys isteidi.
Baiandamashy óz sózinde óńirdegi kartop ósirý isine de toqtaldy. Máselen, ótken jyly onyń ortasha ónimdiligi 186,5 ts/ga bolyp, 732,9 myń tonna kartop alynǵan. Al biylǵy jyly bul salany odan ári damytyp, Raiymbek aýdanynda taǵy bir SDO qurylady, oǵan tirkeme agregattaryn qosqanda 87 arnaiy tehnika alynady dep josparlanǵan.
Taǵy bir másele – et eksporty. Biylǵy jyly oblystyń aldynda 4 myń tonna iri qara etin eksporttaý mejesi tur. Bul is áli de shiratýdy qajet etedi.
Jiynǵa qatysýshylar memleket tarapynan jasalyp otyrǵan qoldaýlarǵa raqmetin aityp, birqatar usynystaryn jetkizdi. Atap aitqanda, ónim qabyldaýdaǵy satyp alý qunyn arttyrý, 50 shaqyrymnan bastap kólik shyǵynyn sýbsidiialaý máseleleri kóterildi.
Óz kezeginde oblys ákimi A.Batalov sharýalar sóz etken máselelerdiń barlyǵy da tolyq zerdelenip, qaralatynyn aitty.
Amandyq Batalov Aqsý qant zaýytyn odan ári damytýdaǵy jaqsy bastamalardyń barlyǵyn da qoldaýǵa daiyn ekenin aitty.
Raiymbek aýdanyndaǵy kartop sharýashylyǵyn damytý jaiy týraly aýdan ákimi Jolan Omarov baiandady. J.Omarovtyń baiandamasyn tyńdaǵan oblys basshysy daiyn ónimdi qaptaý isin oilastyrýdy, naryqta qoldanysta bar tehnika – aldymen kartopty jýyp, sosyn kólemi boiynsha túiinderin irikteitin jáne soǵan sáikes arnaiy qaptamaǵa salatyn tehnikanyń túrli nusqalaryn zerttep kórý kerektigin eskertti.
Biylǵy jyldyń basynda Taldyqorǵan mańynda qurylǵan «Agropark Taldyqorǵan» óńirlik zertteý ortalyǵynyń jumysy týraly Qaz NIIZiR jetekshisi, PhD doktory Andrei Ageenko habarlady. Aitylǵan málimetterge qaraǵanda ortalyq oblys basymdyq beretin daqyldarǵa – qant qyzylshasyna, júgeri men soiaǵa mamandanatyn bolady. Búgingi kúni mundaǵy 17 ga alańda qant qyzylshasynyń 14 túrli gibridi sebilgen. Sebý jumystary ónimdilikti arttyrýǵa múmkindik beretin jańa tehnologiialardy eskere otyryp júrgizilgen. Ortalyqta úlgilik kórsetý jáne óndiristik kórsetý alańdary qalyptasyp, oǵan barlyq zamanaýi tehnologiialar shoǵyrlandyrylyp, olar óńirde tiimdi qoldanylatyn bolady. Sharýalar innovatsiialarǵa jáne olardy aýyl sharýashylyǵynda qoldanýǵa qatysty máselelerimen bul ortalyqqa tikelei júgine alady. Turaqty bailanys úshin arnaiy mobildik qosymsha daiyndalýda. A.Ageenkonyń aitýynsha, ǵylymǵa sharýalardan tapsyrys bolady, iaǵni ǵalymdar olardyń aýyl sharýashylyǵyndaǵy iskerlik barysynda týyndaǵan problemalaryn sheshedi, bul óz kezeginde jumystyń árbir kezeńiniń tiimdiligin arttyryp, ónimdilik pen ónim sapasyn ulǵaitýǵa múmkindik beredi.
Jiyndy qorytyndylaǵan oblys ákimi Amandyq Batalov josparlanǵan alqaptarda aýyl sharýashylyǵy daqyldaryn merziminde sebý, qyzylsha ósirýshiler men zaýyt arasynda tátti túbir qabyldaý men óńdeýge qatysty kelisimge otyrý protsedýralaryn uiymdastyrý, ótkizilgen ónimge der kezinde tólem jasaý, zaýytqa ótkizilgen qant qyzylshasynyń sapasyn baqylaý, sol siiaqty biylǵy jylǵy kóktemgi dala jumystaryn sapaly atqarýǵa jaǵdai jasalýyn turaqty qadaǵalaýdy tapsyrdy.
Almaty oblysy ákiminiń baspasóz qyzmeti
