Prezıdent Toqaev Úkimetke áleýmettik sala boıynsha moınyna alǵan mindetterdi tolyqtaı oryndaýyn udaıy qadaǵalaýmen boldy. Óz kezeginde atqarýshy bılik jaýapkershiligine alǵan mindettemelerdi tolyqtaı júzege asyryp, halyqtyń áleýmettik jaǵdaıyn jaqsartýǵa bar kúsh-jigerin jumysaǵanyn da aıtýǵa tıispiz.
Búgin Úkimettiń áleýmettik sala boıynsha 11 aı boıy atqarǵan jumystarynyń esebi jarıalandy. Qolǵa tıgen esepke kóz salǵanymyzda halyqtyń jumyspen qamtyý, kásipkerlikti damytý boıynsha kóptegen jumystar atqarylǵanyna baıqadyq. Endi sony tarqatyp aıtsaq.
11 aıdyń qorytyndysy boıynsha óńirlik jumyspen qamtý kartalary aıasynda 908,5 myń adam jumysqa ornalasypty, onyń ishinde 257,1 myń adam ulttyq jobalardy iske asyrý kezinde eki qolǵa bir kúrek tapsa, 294,3 myń azamat bos jumys oryndaryna jumysqa turypty. Al Memleket basshysynyń «10 myń turǵynǵa 100 jumys orny» bastamasy aıasynda 11 aıda 357,1 myń adam jumyspen qamtylypty.
Búginde halyqty jumyspen qamtýdyń balamaly joldary da paıda bolýda. Sonyń biri memleket sýbsıdıalaıtyn jumys oryndary – bul baǵyt boıynsha bıyl 196,3 myń adam jumysqa turǵan. Taǵyda aıta tússek, halyqtyń áleýmettik osal toptarynan shyqqan azamattarǵa bıznes ashý úshin 400 AEK (shamamen 1,3 mln teńge) mólsherinde 9,1 myń memlekettik grant berilgen. Osylaısha memlekettiń grantyna ıe bolǵan azamattar is bastap, kásiperlik salaǵa bet burǵan.
Aıtpaqshy, bıyl naýryz aıynan bastap, 21-35 jas aralyǵyndaǵy kásipkerlikpen aınalysyp júrgen jastarǵa 2,5% jeńildikpen nesıe berý baǵdarlamasy iske qosylyp, jastar bıznesin damytýǵa qoldaý kórsetilgen bolatyn. Nátıjesinde elimiz boıynsha jalpy somasy 25,4 mlrd teńge jeńildetilgen nesıe berilip, 5,4 myń bıznes-joba maquldanǵanyn atap aıtýǵa bolady.
Bıyl Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń tikeleı bastamasymen «Ulttyq qor – balalarǵa» bastamasy aıasynda ony oryndaý tetigi ázirlenip, qajetti zańnamalyq túzetýler qabyldandy. Sátin salsa joba 2024 jylǵy 1 qańtardan bastaý alady.
Budan basqa 2023 jylǵy 1 qańtardan bastap Qazaqstanda 600 myńǵa jýyq azamattyq qyzmetshiniń jekelegen sanattarynyń jalaqysyn jyl saıyn orta eseppen 20%-ǵa kezeń-kezeńmen kóterý úrdisi jalǵasyn tapty. Sondaı-aq, 1 qańtardan bastap respýblıkalyq búdjetten tólenetin barlyq járdemaqynyń mólsheri 8,5%-ǵa kóbeıse, elimizde yntymaqty zeınetaqy 10,5%-ǵa óskenin de aıta ketýimiz kerek.
Al otbasynyń sıfrlyq kartasy aıasynda tabysy kedeılik sheginen tómen otbasylarǵa proaktıvti túrde áleýmettik qoldaý taǵaıyndaý engizildi. 1 jeltoqsandaǵy jaǵdaı boıynsha ataýly áleýmettik kómek 113,6 myń otbasynan 595,7 myń adamǵa taǵaıyndaldy.
