Bul rette Freedom Finance Global kompaniiasy bir mezgilde Ortalyq Aziianyń mynadai tórt eliniń: Qazaqstan (3600 respondent), Ózbekstan (3600), Qyrǵyzstan (1600) jáne Tájikstan (1200) turǵyndarynyń tutynýshylyq senimdiligin, infliatsiialyq jáne devalvatsiialyq kútýlerin besinshi ai qatarynan zerttep keledi.
Qazaqstanda bir ailyq ósim barlyq bes qosalqy indeksti kórsetti, onyń ishinde qorytyndy nátije esepteledi. Biraq aǵymdaǵy jai-kúidi baǵalaýǵa bailanysty indekster eń kúshti ósim boldy. Qazaqstandyqtar sońǵy 12 aida el ekonomikasyndaǵy jáne jeke materialdyq jaǵdaiyndaǵy ózgeristerdi áldeqaida jaqsy baǵalai bastady.
Eldegi tutynýshylyq senimdiliktiń ósýi naqty baǵalaýdyń aitarlyqtai jaqsarýyna bailanysty boldy. Ekonomikanyń aǵymdaǵy jai-kúiin baǵalaý qosalqy indeksi 8,9 tarmaqqa ósip, 85,4 tarmaqqa jetti, bul zertteý tarihyndaǵy rekordtyq kórsetkish bolyp tabylady. Qazaqstandyqtardyń 23%-ǵa jýyǵy sońǵy jylda ekonomika jaqsy kórsetkish kórsetti dep esepteidi.
Óńirler boiynsha eń jaqsy nátije Qyzylorda oblysynda baiqalady, onda turǵyndardyń 36%-y ekonomikadaǵy oń ózgeristerdi atap ótti. Sondai-aq, oń ózgeris tek Túrkistan jáne Jetisý oblystarynda teris ózgeristen basym bolyp otyr. Ekonomikanyń aǵymdaǵy jai-kúii máselesinde pessimisterdiń kóbin Batys Qazaqstan jáne Qaraǵandy oblystarynan kórýge bolady. Eki óńirde de teris jaýaptardyń úlesi 51%-ǵa jetedi.
Sońǵy 12 aida jeke materialdyq jaǵdaidaǵy ózgeristerdi naqty baǵalaý qosalqy indeksi 6,1 tarmaqqa ósti. Saýalnamaǵa qatysqan el turǵyndarynyń 37,9%-y sońǵy jylda jeke materialdyq jaǵdailary jaqsardy dep sanaidy.
Sondai-aq, iri saýda jasaýǵa jáne shyǵyndarǵa jaǵdailardyń qolailylyq deńgeii rekordtyq joǵary deńgei kórsetti. Qazaqstandyqtardyń 32,8%-y qazir qandai da bir dárejede iri saýda jasaýǵa qolaily ýaqyt dep esepteidi.
Qazaqstanda infliatsiialyq kútýler maksimýmdy jańartty. Degenmen, infliatsiialyq sezimder birshama, jyldyq infliatsiianyń tómendeýimen birge tómendeýi múmkin. Baǵalardyń jyldam ósýin kútetinderdiń úlesi bir ai ishinde 24,6%-dan 30,2%-ǵa deiin ósti, bul 2022 jyldyń jeltoqsan aiynan bergi eń joǵary kórsetkish. Bul rette kelesi 12 ai deńgeiinde baǵalar 24,4%-dan 27,3%-ǵa deiin qatty ósedi dep kútilýde. Bul zertteý barysyndaǵy eń joǵary kórsetkish bolyp tabylady.
Qazaqstandyqtardyń jekelegen taýarlary men qyzmetteriniń arasynda et pen qus etine, nan men nan-toqash ónimderine, sondai-aq sút pen sút ónimderine baǵanyń ósýi asa alańdatady. Barlyq osy taýar boiynsha qazaqstandyqtardyń 32-35%-y qarasha aiynda baǵanyń qatty óskenin baiqady, alaida bul qazan aiynyń nátijesinen shamamen 3 paiyzdyq tarmaqqa tómen. Un joǵary suranysty taýarlar qatarynan shyǵyp, qazir kókónister men jemisterden keiingi besinshi orynda turǵanyn atap ótý kerek.
Qazaqstandyqtardyń devalvatsiialyq kútýleri sál ósti jáne qyrkúiek aiynda tirkelgen eń joǵary deńgeige jaqyndady. Bul qarasha aiynda teńgeniń 2%-ǵa nyǵaiýyna qaramastan boldy. Saýalnama júrgizilgenderdiń 55,4%-y teńge dollarǵa qaraǵanda bir jyldan keiin álsireidi dep kútse(qazan aiynda 53,9%-dy qurady), al 36,1%-y bir aidan keiin álsireidi dep kútýde (qazan aiynda 34,4%-dy qurady).
Daniiar Orazbaev, Freedom Finance Global kompaniiasynyń taldaýshysy:
«Ortalyq Aziianyń tórt eliniń turǵyndarynyń tutynýshylyq senimdiligin zertteýdiń besinshi tolqyny serpinniń ártúrli baǵyttylyǵymen, serpilistermen jáne jekelegen elderdegi keibir kórsetkishterdiń tómendeýimen erekshelenedi. Alaida, eger jalpy kóriniske qarasaq, onda ekinshi ai qatarynan búkil óńirdiń tutynýshylyq senimdiligi oń aimaqta ekeni baiqalady. Bul úrdisti memleket pen biznes oń qabyldaýy múmkin. Ekinshi jaǵynan, búkil óńirdegi jyldyq infliatsiianyń tómendeýine qaramastan, turǵyndardyń baǵalardyń bolashaqta ósýine degen biryńǵai senimdiligi joq. Sondyqtan da infliatsiiany merziminen buryn jeńgenin aitpai, infliatsiialyq kútýlerdi muqiiat baqylaý qajet. Zertteýdiń kelesi tolqyny bul serpinniń bir rettik nemese uzaq merzimdi ekenin kórsetedi».
Qazaqstanda nesielerge degen senim indeksi 1,3 tarmaqqa ósti jáne shamamen aldyńǵy tórt ai deńgeiinde qalyp otyr. Qazir nesie alý úshin qolaily ýaqyt dep sanaityn qazaqstandyqtardyń úlesi 14,8%-dan 16,6%-ǵa deiin ósti. Bul rette depozitke degen senim deńgeii 35,5%-dan 34,1%-ǵa deiin sál tómendedi. Qazaqstandyqtardyń dál osynshama úlesi aǵymdaǵy jaǵdaida banktik depozitterdi maquldaidy.
Tutynýshylyq senimdilik indeksi siiaqty tynyshtyq deńgeii de aitarlyqtai ósti. Qazaqstandyqtardyń 57,3%-y qazirgi ýaqytty mazasyzdyq týdyratyn ýaqytqa qaraǵanda tynysh ýaqyt dep atap ótti (qazan aiynda 56,3%-dy qurady). Bul rette, olardyń arasynda qazirgi ýaqytty tynysh ýaqyt dep naqty jaýap bergen adamdardyń úlesi 32,9%-dan 35,8%-ǵa deiin eleýli túrde ósti. Jumyssyzdyqtyń ósýi boiynsha kútýler sońǵy alty aida 40,3%-dy quraityn turaqty deńgeide qalyp otyr. Degenmen, jumystyń bolmaýy týraly alańdaýshylyq mamyr aiynan beri eń tómengi deńgeige jetti. Bir jyl buryn osyǵan uqsas kórsetkish 38,3%-dy qurady, iaǵni qazaqstandyqtardyń jumyssyzdyq ósedi degen qorqynyshy osy kezeńde kúsheie tústi.
