Bul rette Freedom Finance Global kompanıasy bir mezgilde Ortalyq Azıanyń mynadaı tórt eliniń: Qazaqstan (3600 respondent), Ózbekstan (3600), Qyrǵyzstan (1600) jáne Tájikstan (1200) turǵyndarynyń tutynýshylyq senimdiligin, ınflásıalyq jáne devalvasıalyq kútýlerin besinshi aı qatarynan zerttep keledi.
Qazaqstanda bir aılyq ósim barlyq bes qosalqy ındeksti kórsetti, onyń ishinde qorytyndy nátıje esepteledi. Biraq aǵymdaǵy jaı-kúıdi baǵalaýǵa baılanysty ındekster eń kúshti ósim boldy. Qazaqstandyqtar sońǵy 12 aıda el ekonomıkasyndaǵy jáne jeke materıaldyq jaǵdaıyndaǵy ózgeristerdi áldeqaıda jaqsy baǵalaı bastady.
Eldegi tutynýshylyq senimdiliktiń ósýi naqty baǵalaýdyń aıtarlyqtaı jaqsarýyna baılanysty boldy. Ekonomıkanyń aǵymdaǵy jaı-kúıin baǵalaý qosalqy ındeksi 8,9 tarmaqqa ósip, 85,4 tarmaqqa jetti, bul zertteý tarıhyndaǵy rekordtyq kórsetkish bolyp tabylady. Qazaqstandyqtardyń 23%-ǵa jýyǵy sońǵy jylda ekonomıka jaqsy kórsetkish kórsetti dep esepteıdi.
Óńirler boıynsha eń jaqsy nátıje Qyzylorda oblysynda baıqalady, onda turǵyndardyń 36%-y ekonomıkadaǵy oń ózgeristerdi atap ótti. Sondaı-aq, oń ózgeris tek Túrkistan jáne Jetisý oblystarynda teris ózgeristen basym bolyp otyr. Ekonomıkanyń aǵymdaǵy jaı-kúıi máselesinde pesımıserdiń kóbin Batys Qazaqstan jáne Qaraǵandy oblystarynan kórýge bolady. Eki óńirde de teris jaýaptardyń úlesi 51%-ǵa jetedi.
Sońǵy 12 aıda jeke materıaldyq jaǵdaıdaǵy ózgeristerdi naqty baǵalaý qosalqy ındeksi 6,1 tarmaqqa ósti. Saýalnamaǵa qatysqan el turǵyndarynyń 37,9%-y sońǵy jylda jeke materıaldyq jaǵdaılary jaqsardy dep sanaıdy.
Sondaı-aq, iri saýda jasaýǵa jáne shyǵyndarǵa jaǵdaılardyń qolaılylyq deńgeıi rekordtyq joǵary deńgeı kórsetti. Qazaqstandyqtardyń 32,8%-y qazir qandaı da bir dárejede iri saýda jasaýǵa qolaıly ýaqyt dep esepteıdi.
Qazaqstanda ınflásıalyq kútýler maksımýmdy jańartty. Degenmen, ınflásıalyq sezimder birshama, jyldyq ınflásıanyń tómendeýimen birge tómendeýi múmkin. Baǵalardyń jyldam ósýin kútetinderdiń úlesi bir aı ishinde 24,6%-dan 30,2%-ǵa deıin ósti, bul 2022 jyldyń jeltoqsan aıynan bergi eń joǵary kórsetkish. Bul rette kelesi 12 aı deńgeıinde baǵalar 24,4%-dan 27,3%-ǵa deıin qatty ósedi dep kútilýde. Bul zertteý barysyndaǵy eń joǵary kórsetkish bolyp tabylady.
Qazaqstandyqtardyń jekelegen taýarlary men qyzmetteriniń arasynda et pen qus etine, nan men nan-toqash ónimderine, sondaı-aq sút pen sút ónimderine baǵanyń ósýi asa alańdatady. Barlyq osy taýar boıynsha qazaqstandyqtardyń 32-35%-y qarasha aıynda baǵanyń qatty óskenin baıqady, alaıda bul qazan aıynyń nátıjesinen shamamen 3 paıyzdyq tarmaqqa tómen. Un joǵary suranysty taýarlar qatarynan shyǵyp, qazir kókónister men jemisterden keıingi besinshi orynda turǵanyn atap ótý kerek.
Qazaqstandyqtardyń devalvasıalyq kútýleri sál ósti jáne qyrkúıek aıynda tirkelgen eń joǵary deńgeıge jaqyndady. Bul qarasha aıynda teńgeniń 2%-ǵa nyǵaıýyna qaramastan boldy. Saýalnama júrgizilgenderdiń 55,4%-y teńge dollarǵa qaraǵanda bir jyldan keıin álsireıdi dep kútse(qazan aıynda 53,9%-dy qurady), al 36,1%-y bir aıdan keıin álsireıdi dep kútýde (qazan aıynda 34,4%-dy qurady).
Danıar Orazbaev, Freedom Finance Global kompanıasynyń taldaýshysy:
«Ortalyq Azıanyń tórt eliniń turǵyndarynyń tutynýshylyq senimdiligin zertteýdiń besinshi tolqyny serpinniń ártúrli baǵyttylyǵymen, serpilistermen jáne jekelegen elderdegi keıbir kórsetkishterdiń tómendeýimen erekshelenedi. Alaıda, eger jalpy kóriniske qarasaq, onda ekinshi aı qatarynan búkil óńirdiń tutynýshylyq senimdiligi oń aımaqta ekeni baıqalady. Bul úrdisti memleket pen bıznes oń qabyldaýy múmkin. Ekinshi jaǵynan, búkil óńirdegi jyldyq ınflásıanyń tómendeýine qaramastan, turǵyndardyń baǵalardyń bolashaqta ósýine degen biryńǵaı senimdiligi joq. Sondyqtan da ınflásıany merziminen buryn jeńgenin aıtpaı, ınflásıalyq kútýlerdi muqıat baqylaý qajet. Zertteýdiń kelesi tolqyny bul serpinniń bir rettik nemese uzaq merzimdi ekenin kórsetedi».
Qazaqstanda nesıelerge degen senim ındeksi 1,3 tarmaqqa ósti jáne shamamen aldyńǵy tórt aı deńgeıinde qalyp otyr. Qazir nesıe alý úshin qolaıly ýaqyt dep sanaıtyn qazaqstandyqtardyń úlesi 14,8%-dan 16,6%-ǵa deıin ósti. Bul rette depozıtke degen senim deńgeıi 35,5%-dan 34,1%-ǵa deıin sál tómendedi. Qazaqstandyqtardyń dál osynshama úlesi aǵymdaǵy jaǵdaıda banktik depozıtterdi maquldaıdy.
Tutynýshylyq senimdilik ındeksi sıaqty tynyshtyq deńgeıi de aıtarlyqtaı ósti. Qazaqstandyqtardyń 57,3%-y qazirgi ýaqytty mazasyzdyq týdyratyn ýaqytqa qaraǵanda tynysh ýaqyt dep atap ótti (qazan aıynda 56,3%-dy qurady). Bul rette, olardyń arasynda qazirgi ýaqytty tynysh ýaqyt dep naqty jaýap bergen adamdardyń úlesi 32,9%-dan 35,8%-ǵa deıin eleýli túrde ósti. Jumyssyzdyqtyń ósýi boıynsha kútýler sońǵy alty aıda 40,3%-dy quraıtyn turaqty deńgeıde qalyp otyr. Degenmen, jumystyń bolmaýy týraly alańdaýshylyq mamyr aıynan beri eń tómengi deńgeıge jetti. Bir jyl buryn osyǵan uqsas kórsetkish 38,3%-dy qurady, ıaǵnı qazaqstandyqtardyń jumyssyzdyq ósedi degen qorqynyshy osy kezeńde kúsheıe tústi.
