Áńgimeniń uzynyrǵasy: «Aýylsharýashylyǵyna arnalǵan jer satylady», «...sheteldikterge 25 jylǵa jalǵa beriledi» degen sekildi. Bir depýdat myrza: «Jerdiń qojaıyny bolý kerek, sonda ǵana ıgeriledi» dese, endi biri «Memlekettiń ulttyq qoryn toltyramyz» dep jatyr. Bul degen sumdyq jantúrshigerlik, qasiretti jaǵdaı! Qazirgi baǵamen gektaryn 5 dollarǵa emes, tipti 5 mılıon dollarǵa bolsa da jerdi sheteldikterge satýǵa (jalǵa berýge) bolmaıdy. Zaýyt, fabrıka, ken oryndary satyldy (nemese uzaq merzimge jalǵa berildi). Al, endi kelip pálenbaı mıllıon gektar jerdi satý – TÁÝELSİZDİKKE qaýip tóndiriý degen sóz. O zamanda, bul zaman otannyń terıtorıasyn satýǵa bola ma?
Kezinde túrikter Syr boıynan syrǵanap baryp Anadoly jerin tartyp alyp, memleket qurdy. Hundar batysqa jyljyp sonaý Hungerıany qurdy. Babyr bastaǵan kóktúrikter Aýǵan, Úndi túbegin tutasymen basyp alyp, Moǵolstan elin turǵyzdy. Aǵylshyndar Shańgańdy (Gankongty) májbúrlep turyp satyp aldy. Ár qurlyqtan otarlaǵan jeriniń kóptigine oraı ózderin «kún batpaıtyn memleketpiz» degen. Patshalyq Reseı qazaq dalasyn qarýly kúshpen, ot búrikken zeńbirekpen jaýlap aldy.
Jer alýdyń joly, mine, osyndaı – tek tartyp alý ǵana! Sonda ǵana baǵynasyń, sharańnyń joǵynan shalǵa tıesiń!..
Kisi óz qolymen, óz erkimen jer bermeıdi. Demek, bizden bireýler tartyp alǵysy (satyp alǵysy) kelip turǵan joq pa? Bolmasa, jerdi satatyndaı, terıtorıany bólshekteıtindeı, úı ishinen úı tigetindeı basymyzǵa qandaı kún týyp tur? Ulttyq qordy jerdi satý arqyly toltyrý degen durys sheshim emes. Jáne kelip, alyp ımperıalardyń enshisine berý degen jerden máńgige aırylý degen sóz!
Siz de, biz de ketemiz... myqtaǵanda ondaǵan jyl, bolmasa odan da az... Erteńgi el men jerdiń ıesine ne qaldyrasyń? Olardyń aldynda árýaǵymyz qarǵysqa qalmaı ma?! «Kórińde ókirgir» demeı me?
Jerimiz búgin ıgerilmese, erteń ıgeriledi. Qunarlanyp, týsyp jata bersin! Mal jaıylsyn, kıikter ósip, tyshqandar jorǵalasyn!.. Mashınańdy sat, úıińdi sat, baryńdy sat!... Alaıda jerdi jatqa satýǵa eshkimniń qaqysy joq! Iesi Alla, ıgiligi osy jerdiń turǵyny qazaqqa tán. QASIETTİ satýǵa bola ma?!
Bizdiń elde Kárim Másimov basqaratyn Úkimet, álde depýdattar jer satý máselesin bılep-tóstep otyr degenge eshkim senbeıdi. Áldebir kúshterdiń jer satýǵa májbúrlep otyrǵan qysymy bar sıaqty bolyp kórinedi! Bul da sol tartyp alýdyń aty ózgergen túri emes pe?!
On alty mıllıon halyq áli jetkenshe ıgersin, qalǵanyn osy dalanyń ıesi kóbeıe kele, kemeldene kele ózderi paıdalanady. Tek biz ǵana jep, jutyp, tozdyryp, satyp... ketýge nege qulshynamyz?!
Jer – Memleket, Jer –Táýelsizdik, Jer – tutastyq jáne halyq! Qandaı kúshti zań, myqty baqylaý qoısań da jerińdi ıemdenip alǵan alpaýyttar erteń erkińe kónbeıdi, aıdaǵanyńa júrmeıdi. Jalǵa alǵan merzimi bitip, 25 jyl tolǵan kúni tastap shyǵyp ketedi degen bos sóz. Ol kezde satqandar joq, tek zardabyn tartqandar qalady... Halyq jerdi sheteldikterge jalǵa berýge qarsy, endeshe, máseleni shıelenistirmeı doǵarý kerek!
Kelip shyǵatyn zardaptar: eń aldymen tutastyǵyńa syzat túsedi, dástúriń men saltyń tozady. Qyzyń bótenniń qushaǵyna qulap, kóldeneń kók attyǵa mingesedi, belgisiz «jıender» órip shyǵady. Erteńgi alasapyran solardan týyndaıdy. Qazirdiń ózinde myńdaǵan qyzdarymyz kelimsekterge úılendi. Jat baýyr bolyp bótensidi. Tilimiz, dinimiz ala-qula bolyp barady. Jerdi satyp alǵan ult erteń óz adamyn ákeledi, ol adamdar aınalasyna qaraıdy,barlaıdy, baıqaıdy, nápsisine jem izdeıdi. Olardy qapqa salyp, temir tormen qorshap qoımaısyń ǵoı?! "Eki jaǵy men eki putynyń arasyndaǵy zattaryna" qajettilik izdeıdi! Qara shańyraqtyń ıeleri tómen bosaǵaǵa yǵysyp, kóńili jarym bop kókiregi sherlenedi. Ultaralyq qaqtyǵystar týyndaıdy. Dalamyzda shaǵyn-shaǵyn bóten maıda «memleketter» paıda bolady.
Álde bolsa kesh emes, 1- shildege deıin eki aıdaı ýaqyt bar eken. Shyǵarylǵan zańnyń durys bolmaǵan baptaryna ózgeris engizip, qateliktiń kúshin joıý kerek! Parlament pen Senat ózi jasaǵan zańdy ózi ózgerte alady. Qazaqstannyń taǵdyryn úkimet pen depýdattar sheshpeıdi. Halyq sheshedi, onyń ústine Eldiń, Memlekettiń sımvoly, amanat arqalaǵan PREZIDENT bar. Ol kisi aınalasyndaǵy mynaý alasapyrandy tynyshtandyra alady. Tarıqqa kóz júgirtsek Alla jibergen PAIǴAMBARLAR da búlikten, qaqtyǵystan, qantógisten saqtanyp, halqynyń raıyna baǵyp, qajetti kezde sheshimderin ózgertken eken. Shuǵyl túrde shýdyń aldyn alý kerek! Qazaqtyń ashý-yzasyn týdyrmaǵany abzal! 25 jyldyq merekemizdiń beıbit-tynysh ótýin qalaımyz!
Mınıstrliktegi, bıliktegi ókilderdiń túsindirýine qarasaq «... jerdi paıdalanatyn sharýalar tynysh kelisip otyr, máseleni ýshyqtyryp, shý shyǵaryp otyrǵan jerdi ıgermeıtin zıaly jurt ókilderi», –degen mazmunda sóz aıtty. Tómendegi halyq keıbir máseleden beıhabar, túsinbeıdi. Onyń ústine únin jetkizetin múmkindikteri joq. Endi, sol halyqtyń arasynan shyqqan zıalylar aıtpaǵanda, kim aıtady? Olar ketpen alyp jerdi ıgermese de, soqa súırep atyzǵa shyqpasa da, sol jerge taǵdyry baılaýly. Maqsattary elimizdiń bútindigi. Olar táýelsizdigimizdiń baıandy bolýyn kóksep otyr! Aıtý aıyp emes, erteńgi kúnnen alańdap, bir nárse bilip aıtyp otyr. Degenmen dúrligisten saqtanyp, halyqtyń kóńilin alajańqalamaı, tutastyǵymyzǵa kóleńke túsirmeı máseleni sheshý kerek. Qandaı jolmen bolsa da, sheteldikterge jer berýdi úzildi-kesildi toqtatqan abzal!
Bizder ishki dúrbeleńnen, qaqtyǵystardan, bılikke qarsy keletin ornyqsyzdyqtan saq bolǵanymyz durys. Jersharyndaǵy oqıǵalarǵa qarasaq, álde bireýler ishki búlikti týdyryp, sonyń esebinen elimizdiń tynyshtyǵyn buzǵysy kelip, otqa maı quıýy ábden múmkin.
«Arab kóktemi» sumdyqtarynan, «Ýkraına jobasynan» Alla bizdi saqtasyn. Áleýmettik jelilerde «Men –Atyraýmyn!», – degen urandar paıda boldy. Syrttan kele jatqan jaý joq, ishten týyndap otyrǵan daý bar. Qaıtken kúnde de aıaqastynan tutanyp ketetin órtten abaı bolyp, halyq pen bılik jaýlaspaı, isti beıbit kelisimdermen sheshken durys. Ol bizdiń eń basty qundylyǵymyz – Táýelsizdik úshin kerek!!
Dáýletbek BAITURSYNULY, aqyn
