Áńgimeniń uzynyrǵasy: «Aýylsharýashylyǵyna arnalǵan jer satylady», «...sheteldikterge 25 jylǵa jalǵa beriledi» degen sekildi. Bir depýdat myrza: «Jerdiń qojaiyny bolý kerek, sonda ǵana igeriledi» dese, endi biri «Memlekettiń ulttyq qoryn toltyramyz» dep jatyr. Bul degen sumdyq jantúrshigerlik, qasiretti jaǵdai! Qazirgi baǵamen gektaryn 5 dollarǵa emes, tipti 5 milion dollarǵa bolsa da jerdi sheteldikterge satýǵa (jalǵa berýge) bolmaidy. Zaýyt, fabrika, ken oryndary satyldy (nemese uzaq merzimge jalǵa berildi). Al, endi kelip pálenbai million gektar jerdi satý – TÁÝELSIZDIKKE qaýip tóndiriý degen sóz. O zamanda, bul zaman otannyń territoriiasyn satýǵa bola ma?
Kezinde túrikter Syr boiynan syrǵanap baryp Anadoly jerin tartyp alyp, memleket qurdy. Hundar batysqa jyljyp sonaý Hungeriiany qurdy. Babyr bastaǵan kóktúrikter Aýǵan, Úndi túbegin tutasymen basyp alyp, Moǵolstan elin turǵyzdy. Aǵylshyndar Shańgańdy (Gankongty) májbúrlep turyp satyp aldy. Ár qurlyqtan otarlaǵan jeriniń kóptigine orai ózderin «kún batpaityn memleketpiz» degen. Patshalyq Resei qazaq dalasyn qarýly kúshpen, ot búrikken zeńbirekpen jaýlap aldy.
Jer alýdyń joly, mine, osyndai – tek tartyp alý ǵana! Sonda ǵana baǵynasyń, sharańnyń joǵynan shalǵa tiesiń!..
Kisi óz qolymen, óz erkimen jer bermeidi. Demek, bizden bireýler tartyp alǵysy (satyp alǵysy) kelip turǵan joq pa? Bolmasa, jerdi satatyndai, territoriiany bólshekteitindei, úi ishinen úi tigetindei basymyzǵa qandai kún týyp tur? Ulttyq qordy jerdi satý arqyly toltyrý degen durys sheshim emes. Jáne kelip, alyp imperiialardyń enshisine berý degen jerden máńgige airylý degen sóz!
Siz de, biz de ketemiz... myqtaǵanda ondaǵan jyl, bolmasa odan da az... Erteńgi el men jerdiń iesine ne qaldyrasyń? Olardyń aldynda árýaǵymyz qarǵysqa qalmai ma?! «Kórińde ókirgir» demei me?
Jerimiz búgin igerilmese, erteń igeriledi. Qunarlanyp, týsyp jata bersin! Mal jaiylsyn, kiikter ósip, tyshqandar jorǵalasyn!.. Mashinańdy sat, úiińdi sat, baryńdy sat!... Alaida jerdi jatqa satýǵa eshkimniń qaqysy joq! Iesi Alla, igiligi osy jerdiń turǵyny qazaqqa tán. QASIETTI satýǵa bola ma?!
Bizdiń elde Kárim Másimov basqaratyn Úkimet, álde depýdattar jer satý máselesin bilep-tóstep otyr degenge eshkim senbeidi. Áldebir kúshterdiń jer satýǵa májbúrlep otyrǵan qysymy bar siiaqty bolyp kórinedi! Bul da sol tartyp alýdyń aty ózgergen túri emes pe?!
On alty million halyq áli jetkenshe igersin, qalǵanyn osy dalanyń iesi kóbeie kele, kemeldene kele ózderi paidalanady. Tek biz ǵana jep, jutyp, tozdyryp, satyp... ketýge nege qulshynamyz?!
Jer – Memleket, Jer –Táýelsizdik, Jer – tutastyq jáne halyq! Qandai kúshti zań, myqty baqylaý qoisań da jerińdi iemdenip alǵan alpaýyttar erteń erkińe kónbeidi, aidaǵanyńa júrmeidi. Jalǵa alǵan merzimi bitip, 25 jyl tolǵan kúni tastap shyǵyp ketedi degen bos sóz. Ol kezde satqandar joq, tek zardabyn tartqandar qalady... Halyq jerdi sheteldikterge jalǵa berýge qarsy, endeshe, máseleni shielenistirmei doǵarý kerek!
Kelip shyǵatyn zardaptar: eń aldymen tutastyǵyńa syzat túsedi, dástúriń men saltyń tozady. Qyzyń bótenniń qushaǵyna qulap, kóldeneń kók attyǵa mingesedi, belgisiz «jiender» órip shyǵady. Erteńgi alasapyran solardan týyndaidy. Qazirdiń ózinde myńdaǵan qyzdarymyz kelimsekterge úilendi. Jat baýyr bolyp bótensidi. Tilimiz, dinimiz ala-qula bolyp barady. Jerdi satyp alǵan ult erteń óz adamyn ákeledi, ol adamdar ainalasyna qaraidy,barlaidy, baiqaidy, nápsisine jem izdeidi. Olardy qapqa salyp, temir tormen qorshap qoimaisyń ǵoi?! "Eki jaǵy men eki putynyń arasyndaǵy zattaryna" qajettilik izdeidi! Qara shańyraqtyń ieleri tómen bosaǵaǵa yǵysyp, kóńili jarym bop kókiregi sherlenedi. Ultaralyq qaqtyǵystar týyndaidy. Dalamyzda shaǵyn-shaǵyn bóten maida «memleketter» paida bolady.
Álde bolsa kesh emes, 1- shildege deiin eki aidai ýaqyt bar eken. Shyǵarylǵan zańnyń durys bolmaǵan baptaryna ózgeris engizip, qateliktiń kúshin joiý kerek! Parlament pen Senat ózi jasaǵan zańdy ózi ózgerte alady. Qazaqstannyń taǵdyryn úkimet pen depýdattar sheshpeidi. Halyq sheshedi, onyń ústine Eldiń, Memlekettiń simvoly, amanat arqalaǵan PREZIDENT bar. Ol kisi ainalasyndaǵy mynaý alasapyrandy tynyshtandyra alady. Tariqqa kóz júgirtsek Alla jibergen PAIǴAMBARLAR da búlikten, qaqtyǵystan, qantógisten saqtanyp, halqynyń raiyna baǵyp, qajetti kezde sheshimderin ózgertken eken. Shuǵyl túrde shýdyń aldyn alý kerek! Qazaqtyń ashý-yzasyn týdyrmaǵany abzal! 25 jyldyq merekemizdiń beibit-tynysh ótýin qalaimyz!
Ministrliktegi, biliktegi ókilderdiń túsindirýine qarasaq «... jerdi paidalanatyn sharýalar tynysh kelisip otyr, máseleni ýshyqtyryp, shý shyǵaryp otyrǵan jerdi igermeitin ziialy jurt ókilderi», –degen mazmunda sóz aitty. Tómendegi halyq keibir máseleden beihabar, túsinbeidi. Onyń ústine únin jetkizetin múmkindikteri joq. Endi, sol halyqtyń arasynan shyqqan ziialylar aitpaǵanda, kim aitady? Olar ketpen alyp jerdi igermese de, soqa súirep atyzǵa shyqpasa da, sol jerge taǵdyry bailaýly. Maqsattary elimizdiń bútindigi. Olar táýelsizdigimizdiń baiandy bolýyn kóksep otyr! Aitý aiyp emes, erteńgi kúnnen alańdap, bir nárse bilip aityp otyr. Degenmen dúrligisten saqtanyp, halyqtyń kóńilin alajańqalamai, tutastyǵymyzǵa kóleńke túsirmei máseleni sheshý kerek. Qandai jolmen bolsa da, sheteldikterge jer berýdi úzildi-kesildi toqtatqan abzal!
Bizder ishki dúrbeleńnen, qaqtyǵystardan, bilikke qarsy keletin ornyqsyzdyqtan saq bolǵanymyz durys. Jersharyndaǵy oqiǵalarǵa qarasaq, álde bireýler ishki búlikti týdyryp, sonyń esebinen elimizdiń tynyshtyǵyn buzǵysy kelip, otqa mai quiýy ábden múmkin.
«Arab kóktemi» sumdyqtarynan, «Ýkraina jobasynan» Alla bizdi saqtasyn. Áleýmettik jelilerde «Men –Atyraýmyn!», – degen urandar paida boldy. Syrttan kele jatqan jaý joq, ishten týyndap otyrǵan daý bar. Qaitken kúnde de aiaqastynan tutanyp ketetin órtten abai bolyp, halyq pen bilik jaýlaspai, isti beibit kelisimdermen sheshken durys. Ol bizdiń eń basty qundylyǵymyz – Táýelsizdik úshin kerek!!
Dáýletbek BAITURSYNULY, aqyn
