Myqty qolbasshy, aqyldy sultan, dana han retinde tarihta qalǵan Qasymnyń beinesin ashýǵa baǵyttalǵan filmniń epikalyq dúniege suranyp turǵany aitpasa da túsinikti edi. Áttegen ai!..
Áńgime úlken ekranǵa jol tartqan Aqan Sataevtiń «Uly dala tańy» filmi týrasynda. Týyndy on altynshy ǵasyrda Deshti Qypshaq dalasynda oryn alǵan oqiǵalardy sýretteidi. Filmdegi basty keiipkerler – Muhammed Shaibani, Buryndyq han, Qasym han.
Tarihqa boilamai-aq qoiaiyn. Kórermenniń bári kinoǵa tarihty oqyp kelýi shart emes. Al kinonyń kórermenge maǵlumat berýi shart. Bul filmde tarihty áńgimeleitin úsh sheshim kórinis tapqan – qazaq tarihynan aqparat beretin titr, Qasymhannyń ómirjolyn áńgimelep otyrǵan abyz jáne kadr syrtyndaǵy baiandaýshy beinesi.
Kino bastalysymen-aq titr júre bastady. Kórermen Qasymnyń myqty qolbasshy bolǵanyn seze tústi. Endigi jerde kórermenniń onyń myqtylyǵyn ekrannan oqyp qana emes kózben kórgisi keleri anyq.
Kórermen bilek kúshimen ǵana este qalatyn emes strateg Qasymnyń beinesin kútti. Shaiqas aldynda utqyr sheshim oilap tabar dep úmittendi. Úmit aqtalmady, kórermen qolbasshy Qasymnyń ereksheligi nede degen suraqqa jaýap ala almady. Biraq urysta shaiqasyp júrgen Qasymdy kórip batyr bolǵan eken desti.
Tarihta aty atalǵan keiipkerlerdiń taqqa talasýy men ózara janjaly bar edi. Kinoda ol tusy da óte álsiz shyqqan. Shielenisti sýretteitin ne ótkir sóz, ne ushqyr áreket joq.
Keń baitaq jerimizdi bizge amanat etken ata-babalarymyz myqty bolǵan dep jatamyz. Oǵan daý joq. Biraq ata-babanyń jerdi naizanyń ushymen, qylyshtyń júzimen saqtap qaldy degen uǵymdy bul týyndynyń avtorlary tikelei maǵynada qabyldap ekranda sol qalpynda sýrettegen.
Han sultandarymyzdyń bári únemi uly muratpen ǵana ómir súrgendei. Bir osal jerleri joq, shetinen minsiz! Kinoda Buryndyq hannyń Qasym sultanǵa «sende bir min joq, tek qyńyr mineziń bolmasa» deitin replikasy bar. Biraq ekrandaǵy Qasymnyń beinesinen qyńyrlyq ta baiqalmady. Ne minez joq, ne min joq bozókpe bireý. Al mini joq ideal keiipkerdiń beinesi kimdi tartyp áketedi deisiz?
Qasymnyń jas kezi men kemel shaǵyn qamtyǵan filmde tulǵany qalyptastyratyn súriný, qinalý, qýaný sátter múlde joq. Dara týǵan bala dana bolyp shyǵa kelgen.
Al kez kelgen kinonyń ajaryn ashatyn mahabbat taqyrybyna kelsek... Keiipkerdiń minezin eń bolmasa osy tusta kóretin shyǵarmyz degen kórermenniń úmiti aqtalmady.
Jas Qasymhan men onyń ǵashyǵy ońasha kezdesip tur. Qazaq qyzy jigitpen kezdeskende sol mańda jeńge ataýly syǵalap júrýshi edi. Bul endi halyqtyń ádet-ǵurpyn kórsetetin jaǵy deiik. Joq, ol da joq.
Hosh, ol kúni qyzdyń jeńgesi uiyqtap qalǵan shyǵar. Solai-aq bolsyn, ekeýi ǵana tura bersin. Qyz kóńilin jigitke isharamen jetkizip-aq tur. Al ana sabazyń selt etpeidi, týra bir monýment qoi, shirkin. «Ei, jigit bop eń bolmasa súigen qyzyńnyń shashyn ne shashbaýyn bir iiskep qoisańshy» degiń keledi.
Joq, qyzdyń aldynda iiletin qazaq jigiti me?! Bul endi shyǵarmashylyq toptyń ustanymy bolýy kerek. Al kórermen «Qasym-aý, soǵan da batylyń jetpei tursa, elińdi jaýdan qalai qorǵamaqsyń» deidi! Shyn aitam. Keiin Buryndyqtyń ekinshi áieli bolǵan ǵashyǵy hal ústinde jatqanda da Qasym amalyn taýyp ony bir kórýge umtylmaidy-aý! «Qasym» dep úzilip ketken ana baiǵusqa janyń ashyp ketedi.
Kinoǵa sensek bizdiń ata-babalarymyz sezimmen sharýasy joq, jaýyna astyndaǵy atyn da, qasyndaǵy jaryn da op-ońai bere salyp tek jer úshin ǵana shaiqasatyn júregi tastan jaratylǵan kileń myqtylar bolǵan siiaqty. Ekranda únemi renjip, ashýlanyp otyrǵan handar, unjyrǵasy túsip ketken sultandar. Tistenip otyryp qaraǵan keiipkerlerdiń kóz janary mysyńdy baspaidy, kúlkińdi keltiredi.
Ulytaý shaiqasynda mert bolǵan Qasym sultannyń atqosshysy Asan kóz jumyp jatyp elim úshin dep óledi. Kórkemfilm emes, hrestomatiia oqyp otyrǵandai bolasyń.
Ádette babasynyń uly maqsat úshin janyn qiǵanyn batyrdyń ózi emes onyń urpaǵy aitady. Al adam balasynyń syn saǵatta jaqyndaryn izdeýi tabiǵattyń zańy emes pe? Mel Gibsonnyń «Apokalipsisi» esterińizde me? Kino bitkenshe jaýynan qashyp júgiretin keiipkerdiń maqsaty – áieli men balasyna jetip olardy zorlyq zombylyqtan qutqarý.
Qatardaǵy adamnyń qarapaiym maqsaty. Biraq kórermen sol joldaǵy ol oilap tapqan áreketterge qairan qalyp onyń myqtylyǵyna kózi jetedi. Nemese Ridli Skottyń «Gladiatoryndaǵy» Maksimýs qandai?!
Qudaiym-aý, ózimizdiń Bekejan she? Qyz Jibegin eshkimmen bóliskisi kelmei Tólegendi mert qylǵan Bekejandy asqaqtaǵan sezimi úshin-aq aqtap alǵyń kep turady.
Jooq, bizdiń búgingi rejisserler minsiz monýment keiipker jasaýǵa qumar. Olarda tek uly murat qana bolǵan eken. Keiipkerdiń adami bolmysyn, osal túsin kórmesek oǵan qalai janashyr bolamyz, tek aq ne qaradan turatyn keiipker kórermenge nesimen qyzyq, rejisser qaýym?! Ómirde ondai adam bolǵan ba, bar ma?
Uly dala tósi. Alystaǵy planda altybaqan. Biraq altybaqan teýip jatqan baqytty jandardyń júzi kórinbeidi. Án, ázil degennen jurdai jurt.
Únemi májilis quryp otyrǵan keiipkerlerden turatyn kórinister. Anda-sanda ol plandar shaiqas stsenalarymen aýysady. Degenmen, shaiqasty sýretteitin kórinister shyǵarmashylyq toptan ýaqyt pen qarajatty talap etkeni baiqalady.
Rejisserdiń oǵan aktsent jasaǵany seziledi. Shaiqas kezindegi kaskader tobynyń jumysy da kórinip tur. Biraq, ol epizodtardyń bireýi de júrekti qozǵamady. Áiteýir, óz basym selqos qarap otyrdym. Bas keiipkerge kóńiliń tolmasa kinonyń da máni ketedi emes pe?
Al kórermenge ne kerek? Kórermenge shiryqqan siýjet, minezdi keiipker, bir basynda aq pen qarasy jeterlik ózimen ne ózgemen arpalysqan beine, is áreketimen kúlki shaqyratyn paqyr bireý men baiansyz mahabbat jáne kerek. Óitkeni baiandy mahabbattyń tarihy kórermenge qyzyq emes.
Aitpasqa bolmaityn taǵy bir másele – árleýshiniń jumysy. Qai planda bolmasyn keiipkerlerdiń jasandy saqaly anyq kórinip turdy. Grim prosto otvratitelnyi!
Filmde teologiialyq ustanym basym bolǵandyqtan keiipkerlerdiń replikalary da kóbine sol sipatta boldy. Kino aiaqtalysymen oiymda qandai sózder qaldy dep saraptaityn ádetime basyp edim «jany jánnata bolsyn» sekildi sózderden basqa eshnárse oiǵa túspedi.
Avtorlar qazaqtyń musylman bolǵanyn kózge shuqyp kórsetkisi kelgen shyǵar. Biraq taǵy da sol, qarabaiyr «lobovoi» sheshimder. Qazaqtyń turmysynan syr shertetin etnografiialyq kórinister joqtyń qasy, onyń ózi suryqsyz jutań plandar. Kinoǵa núkteni abyz ben Qasymhannyń, baiandaýshynyń monology jáne titrdaǵy jazýlar qoidy. Olar bolmasa Qasymhannyń qasqa jolyn túsinbesten keter edik...
P.S. Kinodaǵy akterlik quram osal emes, kileń «sen tur, men ataiyn» deitinder. Oraiy kelgende úlken polotno, epikalyq týyndy shyǵaratyn juldyzdar. Bul joly oraiy kelmedi...
Liaziza KERIMQULQYZY
