Sondyqtan ózim qyzmet jasap kele jatqan mádenıet salasyn tilge tıek etemin. Osy «mádenıet salasynyń úzdigi» kimderge berilýde, jáne zań talaptary qanshalyqty saqtalýda? Buǵan Qazaqstan Respýblıkasy Zańy ne deıdi?
...
Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń qurylymyna kiretin keıbir memlekettik organdardyń vedimistik nagradalary týraly.
Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń 2011 jylǵy 30 qyrkúıektegi № 30 Jarlyǵynyń 7-tarmaǵyn iske asyrý maqsatynda Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti QAÝLY ETEDİ:
"Mádenıet salasynyń úzdigi" tósbelgisi
- "Mádenıet salasynyń úzdigi" tósbelgisimen mádenıet salasynyń damýyna erekshe úles qosqan, eldiń mádenıetin damytýdaǵy uzaq jylǵy eńbegi men jeke úlesi, mádenıet salasyn jetildirýge belsene qatysqany, mádenıet júıesinde ınovasıalyq qyzmeti úshin mádenıet salasynda 15 jyl jáne odan da kóp eńbek ótili bar mádenıet salasynyń qyzmetkerleri marapattalady.
Endi shamamyz kelgeninshe taldap kórsek, bul jerde mádenıet salasyn jetildirýge «belsene qatysqany» degen anyqtama barlyǵyna da «kanal» bolyp turǵan sıaqty, bul esik bar bolǵanymen tereze de ashyq degen sóz. Eger eńbek ótiliń tolmasa «jeke úlesińdi» kórsetip «fortochkadan» de kire ber...
Onyń ústine 2011 jyly «MÁDENIET QAIRATKERİ» degen ataq toqtatylyp ornyna soǵan teńestirilip «MÁDENIET ÚZDİGİ» engenin eskersek, ekiniń biri «qaıratker» bolyp shyǵa kelgen joq pa?
Bul úshin burynnan kele jatqan mádenı is-sharalardyń ataýyn ózgertip, ony óz «ınovasıalyq joba» etip kórsetip, sol arqyly ataýly merekelerde t. b úkimet tarapynan beriletin mereıtoı tósbelgilerin retin taýyp keýdeńe taqsań da jetip jatyr. Barlyǵymyz da adam balasymyz, ujymymda syrttaı aıtýǵa júreksinetin biraq ońashada áriptesterdiń renishi de estilip qalady. Osy ádiletsizdik buǵan deıin qarsy shyǵyp ta kórdik, SHQO tarapynan da arnaıy ókilderdi shaqyrtqyzyp jınalys ta ashqyzdyq.
Biraq taǵy da sol basshylyq tórde ózderi otyryp alyp, daıyndap qoıǵan «óz adamdaryn» sóıletip, ókildi sendirip aldyńdy orap ketedi. Ujym qamyn jegen akterlik sheberlikterine tań qalmasqa sharań qalmaıdy, al syrttaı narazylyq tanytyp júrgender jeme-jemge kelgende tómen qarap eden shuqyp qalady. Osylaısha irip- shirip bara jatqan qoǵamǵa aınaldyq, Abaı atam aıtqandaı «baıaǵy jartas, bir jartas».
Sol spektákldegi ekijúzdilikke «toıyp» ishten tynyp júrgen edim. Endi mine taǵy da shydaı almaı barsha qazaq eline shyndyqty ashyq túrde jaıyp salýǵa bel býdym. Onyń ózindik sebebi de bar.
Ol sebep taqaýda táýelsizdik merekesine oraı oryn alǵan jaǵdaı.
2013 jyly ǵana mádenıetke basqa saladan kelgen, bes jyl ishinde marapattarǵa usynylyp kelgen sol kórkemdik- jetekshimizdiń taǵy da «mádenıet salasy úzdigi»-de usynylýy edi.
Marapatqa arnalǵan ujym jınalysynda kópshilik aldynda: «biraz adamdar usynylyp ishinde meniki ótti, kanaldardy salyp júrip, áreń aldyq qoı...» dep kúle aıtqan sózi.
Men janyma batqan mundaı «kanaly» kúshti málimdemeni memleketimizdiń abyroıyn túsirý jáne de sol mekemede talaı jyl ter tógip kele jatqan óner adamdarynyń eńbegin baǵalamaý dep qabyldaımyn. «Kórkemdik jetekshi» degenimiz aty aıtyp turǵandaı minezi kórkem, sypaıy, aıtar oıyn ár sózin júıeli túrde salmaqtap mádenı túrde jetkizetin adam bolýy tıis.
Basshynyń tarapynan «erekshe qoldaý» taýyp memlekettik resmı mereıtoıdyń, Qazaq handyǵynyń 550 jyldyǵy sıaqty aıtýly merekelerge arnalǵan marapattarǵa da tek sol bir adamnyń ǵana usynylýy qalaı? Sonda bul ózi sonda qandaı «kanal...»?
Eger kórkemdik jetekshi mádenı is-sharalardy ótkizse ol onyń tikeleı jaýapty mindeti, sol úshin úkimetten arnaıy joǵary jalaqy alyp otyrǵan kúndelikti jumysy emes pe edi.
Adam óziniń tikeleı mindetin atqarǵany úshin ǵana marapatqa usynyla berse endigi keýde túgili arqasy da tolatyndar barshylyq qoı.
Taǵy bir aıta ketetin jáıt, bıylǵy mamyr aıynda ǵana saraıymyzda kóp jyldar eńbek jasap kele jatqan ánshi qaryndasymyz da osy ataqqa ıe boldy, shyn qýandyq. Endi oılap qarasam bul basshylyq tarapynan kúdik - daý týdyrmas úshin arnaıy jasalǵan qıturqy aıla ekenin uqtym. Sonda qyzmetkerler úkimettik marapatqa qajet bolsa ár alty aı saıyn usynyla ma, álde, sol salanyń dıplomyn ala sala usynyla ma? Eger bes jylda osyndaı «jetistikterge» jetip úlgerse endi bes jylda kanaldary aman bolsa myna qarqynmen «Eńbek eri» -niń de aýyly alys emes sıaqty...
Sonda mádenıet salasynda on bes jyldan astam ónerdiń otynymen kirip, kúlimen shyǵyp júrgen shyǵarmashylyq adamdary qaıda qalady?
Belden basylyp talaby oryndalmasa onyń nesi zań? Men osy suraqty sol áriptesterime tikeleı de qoıyp ta kórdim, jaýaptary bireý: «aǵa, sońymyzǵa túsip alady...» dep tómen qaraıdy. Osy jasyq minezben qalaı el bolar ekenbiz.
Túsingen adamǵa óner joly qıyn jol, marqum Á. Syǵaı aǵamyzdyń: «Ónerge ońaı dep talaptanba, qıyn dep talaptan» degen qanatty sózi bar. Eger arzan ataq qýǵandar retin taýyp tórge shyqsa, osylaı «qurmetke» bólene berse ónerde- mádenıette ne qurmet, ne qasıet qalady?!
Basqa salada eńbek jolyn bastap, mádenıetke at basyn endi buryp, syrttaı mýzykalyq dıplomyn byltyr ǵana alǵan adamdy mádenıettiń kóshin jalǵyz órge súıregendeı qylyp kórsetý qanshalyqty aqylǵa sıady.
Osy salanyń qyr-syryn meńgere qoımaǵan, eńbek ótilimi bes jyldan endi asqan, túımedeıin túıedeı qylyp kórsetetin adamdarǵa mundaı marapattyń berilýine tolyqtaı qarsymyn.
QR Konstıtýsıasynyń 17, 18 - baptaryna súıene otyryp bul asqynǵan derttiń úkimet tarapynan arnaıy komısıamen jiti nazarǵa alynyp tekserilýin jáne zań talaptarynyń oryndalýyn suraımyn.
Elbasy joldaýynda: «Zańdy buzǵan ekensiń, onyń baptaryna sáıkes jaýapqa tartylasyń» degen eskertpesi de bar.
Eger eńbek ótiliminen tys mádenıetke ákelgen buryn qaıtalanbaǵan tyń dúnıesi, halyqtyń baǵasyn alǵan dara týyndysy bolsa quba- qup.
Al basqa jaǵdaıda eńbek ótilimi basty eskerilýi kerek, zańǵa qaıshy berilgen marapattar arqyly qurmettiń de quny túsýde, bul úkimetimizge de úlken syn.
Birge qyzmettes bolǵan marqum Tursynǵazy aǵamyz da kózi tirisinde «Qurmet» pen «Parasat» almasa da halqynyń qurmetinen kende bolǵan joq, ómirden ótse de sanamyzdan máńgi óshpek emes, biraq, tiri adam barynda baǵalanyp, eńbegine saı ádil baǵasyn alǵanǵa ne jetsin. Búginde sony baǵamdaıtyn basshy adamdarda parasattylyq jaǵy kemshin soǵýda sıaqty...
Al qazirgi ýaqytta basshymen tyǵyz qarym-qatynasy bar adamdar kelisip (sybaılasyp) ózin usyný úshin usynys-minezdemeni jymyn bildirmeı joǵary jaqqa joldap jiberýi túkke de turmaıdy. Al onyń kerisinshe ekenin dáleldeý óte qıyn túsetini aıtpasa da túsinikti.
Bul taqyrypta ashshy shyndyqty jazý ózime de ońaı bolyp otyrǵan joq, jazǵandarymnyń bári de jan jadyratar oılarǵa emes, kóńil qulazytar jaılarǵa toly, túsinemin.
Ádiletti izdep Semeı qalasynyń gerbi týraly da aıta-aıta «páleqor» atanǵanym da óz aldyna bir tom. Biraq oǵan kináli men emes, adamdardyń jan aıqaıyna pysqyryp ta qaramaıtyn, jergilikti jerdegi óz kreslosyn taqqa teńeıtin meńireý sheneýnikter bolar. Meıli, kúıe juqqanymen kúıdirmeıdi, ýaqyt jýyp ketirer, kóńilge sol jubanysh..
Sóz sońynda aıtarym, biz aqıqat aýlynan qansha alshaqtaǵan saıyn, adamgershilik te bizden sonsha alystaı bermek, adamı qasıetimizdi joǵaltyp almaıyq, aǵaıyn...
Erlan SHAIaHMETULY,
Semeı qalasy
Dalanews.kz
