Sondyqtan ózim qyzmet jasap kele jatqan mádeniet salasyn tilge tiek etemin. Osy «mádeniet salasynyń úzdigi» kimderge berilýde, jáne zań talaptary qanshalyqty saqtalýda? Buǵan Qazaqstan Respýblikasy Zańy ne deidi?
...
Qazaqstan Respýblikasy Úkimetiniń qurylymyna kiretin keibir memlekettik organdardyń vedomstvolyq nagradalary týraly.
Qazaqstan Respýblikasy Prezidentiniń 2011 jylǵy 30 qyrkúiektegi № 30 Jarlyǵynyń 7-tarmaǵyn iske asyrý maqsatynda Qazaqstan Respýblikasynyń Úkimeti QAÝLY ETEDI:
"Mádeniet salasynyń úzdigi" tósbelgisi
- "Mádeniet salasynyń úzdigi" tósbelgisimen mádeniet salasynyń damýyna erekshe úles qosqan, eldiń mádenietin damytýdaǵy uzaq jylǵy eńbegi men jeke úlesi, mádeniet salasyn jetildirýge belsene qatysqany, mádeniet júiesinde innovatsiialyq qyzmeti úshin mádeniet salasynda 15 jyl jáne odan da kóp eńbek ótili bar mádeniet salasynyń qyzmetkerleri marapattalady.
Endi shamamyz kelgeninshe taldap kórsek, bul jerde mádeniet salasyn jetildirýge «belsene qatysqany» degen anyqtama barlyǵyna da «kanal» bolyp turǵan siiaqty, bul esik bar bolǵanymen tereze de ashyq degen sóz. Eger eńbek ótiliń tolmasa «jeke úlesińdi» kórsetip «fortochkadan» de kire ber...
Onyń ústine 2011 jyly «MÁDENIET QAIRATKERI» degen ataq toqtatylyp ornyna soǵan teńestirilip «MÁDENIET ÚZDIGI» engenin eskersek, ekiniń biri «qairatker» bolyp shyǵa kelgen joq pa?
Bul úshin burynnan kele jatqan mádeni is-sharalardyń ataýyn ózgertip, ony óz «innovatsiialyq joba» etip kórsetip, sol arqyly ataýly merekelerde t. b úkimet tarapynan beriletin mereitoi tósbelgilerin retin taýyp keýdeńe taqsań da jetip jatyr. Barlyǵymyz da adam balasymyz, ujymymda syrttai aitýǵa júreksinetin biraq ońashada áriptesterdiń renishi de estilip qalady. Osy ádiletsizdik buǵan deiin qarsy shyǵyp ta kórdik, ShQO tarapynan da arnaiy ókilderdi shaqyrtqyzyp jinalys ta ashqyzdyq.
Biraq taǵy da sol basshylyq tórde ózderi otyryp alyp, daiyndap qoiǵan «óz adamdaryn» sóiletip, ókildi sendirip aldyńdy orap ketedi. Ujym qamyn jegen akterlik sheberlikterine tań qalmasqa sharań qalmaidy, al syrttai narazylyq tanytyp júrgender jeme-jemge kelgende tómen qarap eden shuqyp qalady. Osylaisha irip- shirip bara jatqan qoǵamǵa ainaldyq, Abai atam aitqandai «baiaǵy jartas, bir jartas».
Sol spektakldegi ekijúzdilikke «toiyp» ishten tynyp júrgen edim. Endi mine taǵy da shydai almai barsha qazaq eline shyndyqty ashyq túrde jaiyp salýǵa bel býdym. Onyń ózindik sebebi de bar.
Ol sebep taqaýda táýelsizdik merekesine orai oryn alǵan jaǵdai.
2013 jyly ǵana mádenietke basqa saladan kelgen, bes jyl ishinde marapattarǵa usynylyp kelgen sol kórkemdik- jetekshimizdiń taǵy da «mádeniet salasy úzdigi»-de usynylýy edi.
Marapatqa arnalǵan ujym jinalysynda kópshilik aldynda: «biraz adamdar usynylyp ishinde meniki ótti, kanaldardy salyp júrip, áreń aldyq qoi...» dep kúle aitqan sózi.
Men janyma batqan mundai «kanaly» kúshti málimdemeni memleketimizdiń abyroiyn túsirý jáne de sol mekemede talai jyl ter tógip kele jatqan óner adamdarynyń eńbegin baǵalamaý dep qabyldaimyn. «Kórkemdik jetekshi» degenimiz aty aityp turǵandai minezi kórkem, sypaiy, aitar oiyn ár sózin júieli túrde salmaqtap mádeni túrde jetkizetin adam bolýy tiis.
Basshynyń tarapynan «erekshe qoldaý» taýyp memlekettik resmi mereitoidyń, Qazaq handyǵynyń 550 jyldyǵy siiaqty aitýly merekelerge arnalǵan marapattarǵa da tek sol bir adamnyń ǵana usynylýy qalai? Sonda bul ózi sonda qandai «kanal...»?
Eger kórkemdik jetekshi mádeni is-sharalardy ótkizse ol onyń tikelei jaýapty mindeti, sol úshin úkimetten arnaiy joǵary jalaqy alyp otyrǵan kúndelikti jumysy emes pe edi.
Adam óziniń tikelei mindetin atqarǵany úshin ǵana marapatqa usynyla berse endigi keýde túgili arqasy da tolatyndar barshylyq qoi.
Taǵy bir aita ketetin jáit, biylǵy mamyr aiynda ǵana saraiymyzda kóp jyldar eńbek jasap kele jatqan ánshi qaryndasymyz da osy ataqqa ie boldy, shyn qýandyq. Endi oilap qarasam bul basshylyq tarapynan kúdik - daý týdyrmas úshin arnaiy jasalǵan qiturqy aila ekenin uqtym. Sonda qyzmetkerler úkimettik marapatqa qajet bolsa ár alty ai saiyn usynyla ma, álde, sol salanyń diplomyn ala sala usynyla ma? Eger bes jylda osyndai «jetistikterge» jetip úlgerse endi bes jylda kanaldary aman bolsa myna qarqynmen «Eńbek eri» -niń de aýyly alys emes siiaqty...
Sonda mádeniet salasynda on bes jyldan astam ónerdiń otynymen kirip, kúlimen shyǵyp júrgen shyǵarmashylyq adamdary qaida qalady?
Belden basylyp talaby oryndalmasa onyń nesi zań? Men osy suraqty sol áriptesterime tikelei de qoiyp ta kórdim, jaýaptary bireý: «aǵa, sońymyzǵa túsip alady...» dep tómen qaraidy. Osy jasyq minezben qalai el bolar ekenbiz.
Túsingen adamǵa óner joly qiyn jol, marqum Á. Syǵai aǵamyzdyń: «Ónerge ońai dep talaptanba, qiyn dep talaptan» degen qanatty sózi bar. Eger arzan ataq qýǵandar retin taýyp tórge shyqsa, osylai «qurmetke» bólene berse ónerde- mádeniette ne qurmet, ne qasiet qalady?!
Basqa salada eńbek jolyn bastap, mádenietke at basyn endi buryp, syrttai mýzykalyq diplomyn byltyr ǵana alǵan adamdy mádeniettiń kóshin jalǵyz órge súiregendei qylyp kórsetý qanshalyqty aqylǵa siiady.
Osy salanyń qyr-syryn meńgere qoimaǵan, eńbek ótilimi bes jyldan endi asqan, túimedeiin túiedei qylyp kórsetetin adamdarǵa mundai marapattyń berilýine tolyqtai qarsymyn.
QR Konstitýtsiiasynyń 17, 18 - baptaryna súiene otyryp bul asqynǵan derttiń úkimet tarapynan arnaiy komissiiamen jiti nazarǵa alynyp tekserilýin jáne zań talaptarynyń oryndalýyn suraimyn.
Elbasy joldaýynda: «Zańdy buzǵan ekensiń, onyń baptaryna sáikes jaýapqa tartylasyń» degen eskertpesi de bar.
Eger eńbek ótiliminen tys mádenietke ákelgen buryn qaitalanbaǵan tyń dúniesi, halyqtyń baǵasyn alǵan dara týyndysy bolsa quba- qup.
Al basqa jaǵdaida eńbek ótilimi basty eskerilýi kerek, zańǵa qaishy berilgen marapattar arqyly qurmettiń de quny túsýde, bul úkimetimizge de úlken syn.
Birge qyzmettes bolǵan marqum Tursynǵazy aǵamyz da kózi tirisinde «Qurmet» pen «Parasat» almasa da halqynyń qurmetinen kende bolǵan joq, ómirden ótse de sanamyzdan máńgi óshpek emes, biraq, tiri adam barynda baǵalanyp, eńbegine sai ádil baǵasyn alǵanǵa ne jetsin. Búginde sony baǵamdaityn basshy adamdarda parasattylyq jaǵy kemshin soǵýda siiaqty...
Al qazirgi ýaqytta basshymen tyǵyz qarym-qatynasy bar adamdar kelisip (sybailasyp) ózin usyný úshin usynys-minezdemeni jymyn bildirmei joǵary jaqqa joldap jiberýi túkke de turmaidy. Al onyń kerisinshe ekenin dáleldeý óte qiyn túsetini aitpasa da túsinikti.
Bul taqyrypta ashy shyndyqty jazý ózime de ońai bolyp otyrǵan joq, jazǵandarymnyń bári de jan jadyratar oilarǵa emes, kóńil qulazytar jailarǵa toly, túsinemin.
Ádiletti izdep Semei qalasynyń gerbi týraly da aita-aita «páleqor» atanǵanym da óz aldyna bir tom. Biraq oǵan kináli men emes, adamdardyń jan aiqaiyna pysqyryp ta qaramaityn, jergilikti jerdegi óz kreslosyn taqqa teńeitin meńireý sheneýnikter bolar. Meili, kúie juqqanymen kúidirmeidi, ýaqyt jýyp ketirer, kóńilge sol jubanysh..
Sóz sońynda aitarym, biz aqiqat aýlynan qansha alshaqtaǵan saiyn, adamgershilik te bizden sonsha alystai bermek, adami qasietimizdi joǵaltyp almaiyq, aǵaiyn...
Erlan ShAIaHMETULY,
Semei qalasy
Dalanews.kz
