Qonaev

Dalanews 03 qań. 2018 03:22 554

Astanadaǵy Dinmuhamed Qonaev atyndaǵy dańǵylymen sońǵy kezderi jıi júretin boldym. Shyǵysy Aqordadan bastalyp, batysy Hanshatyryna tireletin dańǵyldyń burynǵy Orynbor, qazirgi Máńgilik el kóshesiniń qılysynda kúlli kólik toqtaıtyn bes-alty aıaldama bar. Qysy-jazy bul jer júrginshilerdiń kóp kólik kútetin, jolaýshylar tórt tarapqa ketetin naǵyz toǵyz joldyń toraby.

Astanada buryn Qonaev kóshesimen júrgende Qudaıǵa syıynyp, arýaqqa tabynatyn Álmerek áýlıeniń urpaǵy, shıpager, halyqaralyq Nostradamýs atyndaǵy syılyqtyń ıegeri marqum Ermek Myrzakeldi qasymda bolatyn. Dımekeńdi jıi eske alyp, maǵan ol kisi jaıynda kórgen túsin jıi aıtýshy edi. Bul dúnıede dana patsha bolǵan Dımekeń o dúnıede de kemeńger kisi, áýlıe suńǵyla eken. Fánı ómirde bılik shyńynda,  baqılyq ómirde Táńir taǵynda otyrǵanyn kórgen túsi arqyly talaı ret aıtyp edi. Buǵan bireý ılanady, bireý senbeıdi árıne. Qudaı álemin, Táńir tylsymyn tanýǵa pendeniń aqyl-oıy jetpeıdi. Ózimniń topshylaýymsha Paıǵambar attas, áýlıe rýhty Dımekeń máńgilik nurǵa aınalyp ketken. Sol «tylsym-nurdyń» pendelerge áseri de bolady eken. Aty «Dinmuhamed», «Dımash» degen qazir balalar kóp. Jastaı tańylǵan belgili azamattar shyǵyp jatyr. Osy «Dinmuhamed» degen attan bir erekshe syıqyrly kúsh  seziledi. Alla Taǵala aldymen adamǵa at qoıýdy úıretken. At qoıýǵa baılanysty ilim bar. Dımash – Dinmuhamed degen esimi - erekshe qazaq ánshisi bıyl álemdi tańdandyrdy. Qytaıdy dúrliktirgen ánshi Dımashtyń azan shaqyryp qoıǵan aty «Dinmuhamed» eken. Áke-sheshesi D.Qonaev atasy sıaqty ataqty, adal, qarapaıym bolsyn dep osy atty qoıypty.

Dımekeń – Dımash buryn ol elde akademık atymen áıgili bolsa, onyń atyn  alǵan Dımash ánshiligimen aspan asty elin tánti etti.

Ol kezde Akademıa prezıdenti Dımekeń elýinshi jyldardyń basynda KSRO ımperıa patshasy N.Hrýshevpen birge Qytaıǵa barǵan osy saparynda geologıa ǵylymy jóninde baıandama jasap, sol eldegi kúlli oqymystylardy qaıran qaldyryp, kezdesý, júzdesýlerde halyqtyń sheksiz qurmetine bólenedi. Bir aıǵa jýyq Aspan asty elinde bolǵan D.Qonaev umytylmastaı tulǵa bolyp qalady. Ánshi Dımash-Dinmuhamedti budan alpys jyl buryn atalǵan elge barǵan Dımekeńniń árýaǵy, ata qazaqtyń rýhy qoldaǵan bolar. Dımekeń Qytaıdyń óner juldyzdarymen kezdeskende qazaqtyń belgili ánshileri men kúıshiler týraly jáne aqyn-jazýshylary jóninde áńgimelegen. Qytaı eli jóninde ótken keńestik dáýirde óte qundy eńbek jazǵan Dımekeń ekenin bireý biledi, bireý bilmeıdi. «Qytaı Halyq Respýblıkasyndaǵy 30 kún» degen orys tilinde shyqqan kitaby elge tez tarap ketedi.

Astanada Dinmuhamed Qonaev atyndaǵy kóshemen júrgende maǵan Din qudireti men Paıǵambar esimi úılesken Dımekeńniń azan shaqyryp qoıǵan qasıetti aty «Din men Muhamed» qatar baýrap, eriksiz oıǵa batyrady. Osy bir ásem ǵımarattary kók tiregen, Aq Orda asqaqtaǵan, «Báıterek» jarqyraǵan, Dımekeń rýhy laýlaǵan gúlzaly kóshe-dańǵyl Astananyń «kıeli keńistigi» sıaqty. Tipti, júregi dese de bolady. Beıne bir ertegi kórinis, áýlıe rýhy men han ordasy qatar úılesken ózgeshe álem ózine qatty qyzyqtyryp, áserge bóleıdi, nurǵa batyrady, árqashan qaıran qaldyrady. Óıtkeni Paıǵambar attas Dinmuhamed (D.Qonaevtyń) rýhy kózge kórinbeı, qulaqqa estilmeı, adamǵa bilinbeı tylsym tuńǵıyqqa tartady.

Almatyda da D.Qonaev atyndaǵy kóshe bar. Qudaıdyń qudireti sol - Qazaqstan qalalaryndaǵy burynǵy V.Lenın atyndaǵy dańǵyldar qazir Dımekeń atymen atalyp, dana rýhyn daralap, máńgilikke jalǵastyrýda.

Kemeńgerdiń saıypqyran shákirti, teńdesi joq saıasat mámilegeri, kóregen kóshbasshy Nursultan Nazarbaev Astanadaǵy D.Qonaev dańǵylymen Aq Ordany betke alyp, keńsesine keledi. Kemeńger men kóregen kóshbasshynyń Táńir tylsymy arqyly úılesip, qatar júrgenin adamdar sezbeıdi. Kóripkel Ermek qana muny biletin. Reti kelgende bárin maǵan tolyq baıandaımyn dep júrgende ol oqys dúnıe saldy.

Astanada «Álmerek rýhanı Ordasyn» ashqan ol Dımekeń atyndaǵy dańǵylmen jıi júretin. Allaǵa jáne Álmerek pen Dinmuhamedtiń rýhyna tabynatyn onyń boıyndaǵy tylsym kúsh erekshe edi.

Ermek Dımekeńdi bala kezinde kórgen.

 

Kemeńger jáne «keńkeles patsha»

 

Burynǵy Selınograd, qazirgi Astanada Qazaqstanǵa qatysty tarıhı oqıǵalar kezinde álem nazaryn aýdardy. Keńester Odaǵynyń dúnıeni shýlatqan Tyń ıgerý ekonomıkalyq saıasaty Qazaqstannyń Soltústik oblystarynan bastaldy.

Ejelgi aty Aqmolaǵa alpysynshy jyldary urda-jyq, esersoq minezimen eldi mezi etken sol kezdegi KSRO-nyń patshasy Nıkıta Sergeevıch Hrýshev keledi. Dımekeń ol kisimen birge júredi. Bir áńgime-dúken ústinde Nıkıta Aqmola degen  at qandaı maǵyna beredi dep suraıdy.  – Árýaqqa qatysty «kıeli», «qasıetti» degen uǵym beredi., - dep jaýap beredi. Qasyndaǵy partıa qaıratkeri dál maǵynasy oryssha «belyı mogıla» ıaǵnı, «aq mola» dep jaǵymsyz jer-sý ataýy ekenin oǵan uǵyndyrady. Beıit-qorymǵa qatysty ataýdy unatpaǵan N.Hrýshev «bul tyń ólkesi – ıaǵnı selına. Sondyqtan Selınograd» bolsyn dep buıyrady. Orta bilimi bar sharýa balasyózge ulttyń salt-dástúrinen beıhabar, tarıhynan maqurym  «qıalı komýnızmniń» keńkeles kósemi Nıkıtanyń aıtqany bolady. Sóıtip, qala Selınograd atanady.

Aqmola jaıynda lepirip, ashý shaqyryp, doldanyp, ishimdikten qyzara bórtip, aqylynan adasqan N.Hrýshev sońynda Shortandydaǵy Astyq sharýashylyǵy ǵylymı-zertteý ınstıtýtyna kelip, onyń bastyǵymen bajyldasyp, urysyp, áıteýir ashýyn áreń basady. Kóp jerde qyzba minezdi, ashýdan jarylyp kete jazdaıtyn patshany Dımekeń amalyn taýyp, sabyrǵa shaqyrady. Masqara bolyp júrmesin dep kómekshilerimen sóılesip, onyń bedeliniń túspeýi úshin aqyldy Dımekeń qoldan kelgenshe qorǵashtaıdy. Obaly neshik Dımekeń esteliginde N.Hrýshevtyń Stalınniń jeke basyna tabynýdy áshkerleýi – batyrlyq dep baǵalaıdy. Al, minezindegi kemshilikterdi , parasat-paıymyndaǵy óresizdikti, búırekten-sıraq shyǵaratyn jetesizdikti jerine jetkize aıtady.

Qazaqstanda ólkeler qurylǵannan keıin ólke bastyqtary respýblıka basshylaryna baǵynbaı tikeleı Máskeýmen sóılesip, máseleni ózderi sheshetin bolǵan. Bul sol kezdegi birinshi basshy Dımekeńe aýyr tıgen. Tyń ólkesiniń basshylary bilgenin isteı bastaıdy. N.Hrýshevke jaǵympazdanǵan olar Pavlodar qalasynyń atyn «Hrýshevagrad» dep ataý jóninde sheshim shyǵarady. Dımekeń buǵan qarsy bolyp,  qaýlyny toqtatady. Esteliginde bul oqıǵa búge-shúgesine deıin baıandalady.

Astyqqa qatysty úlken jıynda Dımekeń Qazaqstan men Reseı tyń jerleriniń uqsas emes ekenin ǵylymı turǵyda dáleldep, ólkelerdiń birigýi de túbinde jaqsylyq ákelmeıtinin aıtady. Ólkelerdi qosý saıasaty túbinde qazaq jeriniń bólshektenýine ákeletindigin kóregen Dımekeń kúni buryn sezip, muny astarlap jetkizedi. Sol kezdegi Selınograd - qazirgi Astanada qazaq jeriniń taǵdyryna qatysty aıtys-tartystyń týyndaǵany shyndyq edi.

Buryn Qaraótkel – Aqmola – Selınograd sońynda Astana bolyp ózgergen osy ólkeniń ár eldimekende jer, sý, shabyndyq, astyq alqaptary, qala, kentteri Dımekeń jadynda óle-ólgenshe saqtalyp qaldy. Óıtkeni, qazaq jeri úshin aıqas osy Tyń ólkesin qurýdan bastaldy.

 

 

Gorbachevtiń Selınogradqa kelýi nemese Qonaevty qorlaý

 

Aldyńǵy taqyrypta áńgimege arqaý bolǵan Nıkıta patsha taqtan túskende men 5 synypta oqıtyn edim.  Úzilis kezinde kolıdorda «Ýra, Hrýshev ornynan túsipti» dep joǵary klass oqýshylarynyń aıǵaılap, mektepti basyna kótergeni esimde. Tarıh pániniń muǵalimi saıasatqa jaqyn ustaz ýlap-shýlaǵan shákirtterge partıa sheshimin túsindirip, tynyshtandyrdy. Óıtkeni, Nıkıtany úlkender túgili jetkinshekter de jaqsy kórmedi. Ol jaıynda oqýshylar neshe túrli anekdot aıtatyn. Úlkender «myna taz eldi búldirdi, nannyń kezeginde turatyn boldyq, úshinshi dúnıejúzilik soǵys bastalady, Amerıkaǵa atom bombasyn tastaıdy» dep gýlesetin.

Keıingi patshalar Brejnev, Andropov jáne Chernenkolar taqqa otyryp, birinen soń biri qaıtys bolǵanda men respýblıkalyq gazette  qyzmetker edim. Báriniń teledıdardaǵy bet-beınesi, sóılegen sózderi jadymda tur. Sońynda «gensek» bolǵan M.Gorbachevtyń saıasaty, «qaıta qurý» dúrbeleńi, myljyńdap kóp sóıleýi, áıelimen juptasyp qydyrýy unaǵan joq. «Aqyrzaman bolǵanda basynda meńi bar patsha taqta otyrady» dep Klava Pertrovna deıtin sáýegeı kempirdiń  aıtqany dál keldi. KSRO-ǵa aqyrzaman kelip, ımperıa 5-6 jyldyń ishinde kúırep, ǵaıyp boldy.

Onsyz da irip-shirip, kúıreýge aınalǵan memlekettiń ydyraýyna M.Gorbachevtyń qazaq halqyn mensinbeı, basshysy D.Qonaevty qorlaýy sebep boldy.

Sekseninshi jyldardyń ortasynda boıynda shovınızmniń «qany oınaǵan» patsha Qazaqstanǵa keldi. Aldymen Astana Almatyǵa soqpaı Selınogradtan bir-aq shyqty. Bul baryp turǵan menmendik jáne aqymaqtyq edi. Belgili Polıtbúro múshesi, Qazaqstan kompartıasy ortalyq komıtetiniń birinshi hatshysy, úsh mártebe Eńbek Eri Dımekeń otyrǵan úıde respýblıka basshylarymen kezdesip, ol kezdegi astana Almatyny aralaýdy ar sanady. Qalyptasqan tártip, dástúr boıynsha ol saparyn burynǵy elorda -Almatydan bastap, sońynda oblystarǵa shyǵýy jón edi. Bilgenin istedi. Onyń bulaı júrgenin halyq hosh kórmedi. Dımekeń amalsyz Almatydan ushyp, Selınogradqa kelýge májbúr boldy. Qala óndiris oryndaryndaǵy kezdesýlerde ol janynda júrgen Dımekeńmen áńgimelespeı, ózinshe qyr kórsetip,  surqıalyǵyn baıqatty. Bir nársege ókpelegen aqymaq adamdardyń keıpin tanytty. 1980 jyly Máskeýde qatardaǵy hatshy bolyp júrgende Polıtbúro múshesi D.Qonaevqa jalpaqtap, kútip alyp, shyǵaryp salyp júretin adamnyń aıaq astynan ózgerip shyǵa kelgeni Dımekeńdi qynjyltty. Bárinen buryn astana Almatyny attap, qazaqtyń bar zıaly qaýymyn mensinbeýi onyń janyna batty. Selınogradta jeke kezdesýlerde aqymaq «gensek» budan da soraqy qylyqtar kórsetken bolar. Ol jaǵy árıne belgisiz. Qazaqstannyń alpys jyldyq mereıtoıy kezinde (1980) qatardaǵy hatshy L.Brejnevpen D.Qonaevtyń qyl ótpes syılastyǵyn kórip, ishi kúıgen. Dımekeńniń abyroı-ataǵy, KSRO-daǵy bedeli, sosıalısik memleketterde qurmetke bólenýi, kapıtalısik elderde tanylýy, halyqaralyq maslıhattardaǵy másele kóterýi, Eńbek Eri ataǵyn úsh ret alýy M.Gorbachevqa unamady.

Dımekeńdi qorlaýy ózaldyna, tipti, qalaı kózin joıýǵa deıin qam jasaǵany shyndyq edi. Barlyq ataǵynan aıyrylyp, partıadan shyǵaryp, eskertkishin qulatyp, sońynda abaqtyǵa otyrǵyzý onyń armany boldy. AQSH-taǵy «sovettik júıeni» zertteýshi, belgili ǵalym, Marta Oklot M.Gorbachevtyń eki jylǵa jýyq  D.Qonaevpen alysyp, ony jeńe almaǵanyna qaıran qalyp, jazady. Shynaıy, naqty derek, oqıǵalar arqyly dáleldeıdi. Dımekeńniń jeke dárigeri Ahat Múlikov: «Dımekeń toqsanǵa keletin edi. M.Gorbachevtyń qysastyǵy júıkesintozdyryp, júregin jaralaǵan. Adamǵa jat qasıet-qylyǵy, sońyna túsip, soraqy, jalǵan, ótirik faktiler izdeýi onyń densaýlyǵyna qatty áser etti. Sonyń saldarynan kópke barmaı oqys dúnıe saldy».

«Aq degeni alǵys, qara degeni qarǵys» zamanaqyr nyshany bar «meńdibas» patshanyń qolynda sheksiz bıligi bar ámirshiniń Dımekeńe  áli jetpedi. Qurtamyn dep júrip, ózi taqtan tústi. Áýlıeni nazalandyryp, baqytsyzdyqqa dýshar boldy. Otbasynda qaıǵyly jaǵdaı oryn aldy. Áıeli dúnıe saldy. Bul ony tabalaý emes, shyndyǵy osy.

«Gensek» Gorbachevpen zeınetker D.Qonaev basynda berispeı, sońynda qupıa jekpe-jekke shyǵady. Árıne, qarý-jaraq, quralmen emes, aıla-tásil, aqyl-oı arqyly olar shaıqasady. Aqyly asqan, tózimi teńiz, sabyrly, minezinde min joq, adaldyǵy ańyz bolǵan adamǵa ómirinde qıanat jasamaǵan perishtedeı pák Dımekeń isinde bereke joq, kekshildi raıdan qaıtaryp, keıin aıybyn betine basyp, dúnıeni dúrliktirmeı jeńdi. Basynda balǵa bolyp urǵan oǵan tós bolyp, tótep berdi. Ýaqyt ótkizip, uurymtal tusta ony meń-zeń qylyp tastady. Dımekeńniń jıyrma jylǵa jýyq oqqaǵary bolǵan, sol úshin jazalanǵan Anatolıı Gorıanov qasıetti adam Gorbachevty «kıesimen urdy» degeni bar. «Birde úıinde telefonda Gorbachevpen uzaq sóılesti. Sońynda menen ala almaı júrgen qandaı kegin bar Mıhaııl Sergeevıch» dep qatty ketti deıd. Handa qanjar bolady. Qajet jerinde Dımekeńniń qatty ketetin kezderi bolǵan. N.Hrýshevpen aıtysta Dımekeń birde eriksiz daýys kóterip, sóıleýine týra keledi. Óıtkeni, ol boqtaıdy. Sonda janynda otyrǵan Brejnev aıaǵyn basyp, «onymen sóz qaǵyspa, Dımash» dep estirtpeı qulaǵyna sybyrlaıdy. Iá, Dımekeń Máskeý dókeılerine únemi bas shulǵı bermegen. Bárinen buryn onyń M.Gorbachevty aqyl parasatymen jeńgeni Batys elderinde, AQSH-ta dúrlikpe aqparat bolyp taraıdy.

 

Brejnev nemese nemis avtonomıasy 

Dımekeńniń dosy L.Brejnevtiń ómiriniń sońynda jazylmas dertke, aqyl-oı syrqatyna, psıhologıalyq kúızeliske dýshar bolǵany belgili. Áıgili «gensek» týraly shyqqan derekti fılmderde, tarıhshylar jazǵan shynaıy eńbekterde bári jaqsy dáleldenedi.

Leonıd Ilıchtiń Batys elderine barǵan saparynda , halyqaralyq máslıhattarda sóz sóıleıdi. KSRO-daǵy nemisterdiń azamattyq quqyqtary jóninde oǵan saýal qoıylady. Burynǵy nemis avtonomıasyn qalpyna keltirse degen tilek aıtylady. Ol kezde aqyl-oı aýrýy meńdegen Brejnev kóp oılanbaı: «bul máseleni sheshemiz» dep ýáde beredi. Jetpisinshi jyldardyń sońynda onyń aýzynan shyqqan osy sózi KSRO-da nemis avtonomıasyn qaıta qalpyna  keltirýge túrtki bolady. Bul oqıǵany Dımekeń murajaıynda ishki, syrtqy saıasatqa suńǵyla belgili partıa qaıratkeri aıtqan edi.

1979 jyly Selınogradta nemis avtonomıasynyń qurylýyna qarsy sherý bastaldy. «Obkom» partıanyń ǵımaraty aldynda soǵys ardagerleri aıanbaı sóıleıdi. Soǵysta bir aıaǵynan aıyrylǵan Otan soǵysynyń bir ardageri «Obkom» úıi aldynda eldi qyrǵan nemis-fashısteri ekenin aıtyp, Qazaqstanda nemis avtonomıasynyń qurylýyna úzildi-kesildi qarsy ekenin yzalana jetkizedi. Óıtkeni Qazaqstanda nemisterdiń ejelgi atamekeni joq. Volga ózeni boıynan olar munda jer aýdarylǵan, osylaı tarıh deregine súıengen qazaqtar zańǵa qaıshy keletin áreketti toqtatty. Avtonomıaǵa keıbir nemisterdiń ózi qarsy bolady.

Osy oqıǵa jóninde túbi aqmolalyq depýtatpen syr bólisken edim. Nemis avtonomıasyn boldyrmaýdyń ar jaǵynda kózge kórinbeı D.Qonaev turdy. Qarsylyq ol kisiniń nusqaýymen astyrtyn uıymdastyryldy. Ókinishtisi, «Dımekeń esteliginde bul shýly oqıǵa jóninde eshnárse aıtylmaıdy. Múmkin bir jerde áńgimelep, sóz etken shyǵar. Meniń topshalaýymsha L.Brejnevtyń nemis avtonomıasyn qurý jónindegi ýádesi «saıası qýlyqty» meńzeıdi. Kezinde V.Stalın Qyrymda Evreı respýblıkasyn qurmaqshy bolyp, Evreılerdi aldap, san soqtyrǵany belgili. L.Brejnev te osylaı qýlyqqa barǵan bolar. Dımekeńniń «saıasatta masanyń bezi sıaqty kózge kórinbeıtin nárseleri bolady» degen qaǵıdasynda shyndyq jatyr.

Sekseninshi jyldardyń ortasynda men Selınogradqa issaparmen kelip, odan ary qaraı Ereımentaýǵa bardym. El aýzynan mynany estidim: «Eger biz nemister avtonomıa alsaq taýdyń tasyna gúl egip, túıeniń sútinen shubatty bulaq qylyp aǵyzar edik» dep ózderiniń eńbekqorlyǵy men kásibı iskerligin úlgi etken. Árıne, nemis halqynyń iskerligi men eńbekqorlyǵy, tazalyǵy men tártibi álemge aıan. D.Qonaevty qurmettep, balalaryna onyń atyn qoıǵan nemis ulttarynyń azamattary muny maqtanyshpen aıtady. Qazaqstandaǵy qazirgi ulttardyń dostyǵy Dımekeń dáýirinen bastalady. «Shekten shyqqan «ınternasıonalıs edi» dep kezinde D.Qonaevqa kiná taqqandar boldy. Baýyrmal qazaq barlyq ultty baýyryna tartty. Budan jaman bolǵan joq.

Qazaqstannan tarıhı otanyna ketip, keıin qaıta oralǵan nemister týǵan jerlerin qazaqtar sıaqty qatty saǵynyp, munda kelgende maýqymdaryn basady. «Qoı ústinde boztorǵaı uıalaǵan» Dımekeń zamanyn eske alady.

 

Atbasar Dımekeńniń qaıyn jurty 

Ótken ǵasyrdyń jetpisinshi jyldary D.Qonaev Atbasardaǵy áıeliniń ákesi. Keńes Úkimetiniń qos jaýy Shárip Ianaevqa mazar saldy dep Ortalyq baspasózde dúrlikpe aqparat tarady. Al, shyndyǵynda Dımekeńniń jary Zýhra ondaǵy qorymdaǵy sheshesiniń basyna belgi qoıǵany ras eken. Ákesi Shárip Atbasarda emes, Tashkentte qaıtys bolǵan. Sol kezdegi bılikte juldyzy janyp alǵash Eńbek Eri ataǵyn alǵan, Polıtbúroǵa turaqty múshe bolǵan Dımekeńdi kóre almaıtyn bireýler osylaı «túımedeıdi túıedeı etip» kórsetip, Máskeýge jalǵan aqparat berip, nátıjesinde keńestik baspasózdiń birinde syn maqala jarıalanady. Bul oqıǵa Dımekeńniń áıeli Zýhra Sháripqyzyna aýyr soqqy bolyp, janyn kúızeltip, júregin toqtata jazdaıdy. «Men týǵan sheshem erte qaıtys bolyp, ógeı shesheniń tárbıesinde ósken muńlyq edim. Meni qoıshy o dúnıelik bolǵan marqum sheshemniń árýaǵyn qorlady ǵoı kúnshilder» dep kúızelip, nalıdy. Dımekeńe «Seniń qyzmetin ósip, ataǵyńnyń shyqqany maǵan qaıǵy ákeldi. Búıtken ómir qurysyn» dep jaryna muńyn shaǵady. «Zýhra tekke qaıǵyrma, bári umytylady, sabyr et» dep jary ony jubatady.

Dımekeńniń elý jyl, alty aı otasqan súıikti jary Atbasardyń qyzy edi. Jastaı qazaqtardyń arasynda ósip, at qulaǵynda oınaǵan shabandoz qyz óte pysyq, ádepti ári óte ismerbolyp, elde aty shyǵady. Keńes Úkimetniń alǵashqy jyldaryndaǵy alasapyran kezinde otbasy Almatyǵa qonys aýdarady.

Qazaqta «er jigittiń úsh jurty bolady» deıdi. Dımekeńniń qaıyn jurty Atbasardyń «noǵaı-qazaqtary» ekenin kópshilik bile bermeıdi.

Dımekeń Zýhra Sháripqyzymen jarty ǵasyrdan astamjuptasyp, baqytty ómir súrdi. Ókinishtisi, ekeýi perzent súımedi. Tatý-tátti, juby jazylmaǵan jubaılar bir perzentke zar bolyp ómirden ozdy. İshtegi qusa, nala, qaıǵy-muńdaryn eshqashan syrtqa bildirmegen. Musylmandyq ilim-ónegeni boılaryna sińirip, Alla jolyn ustanǵan erli-zaıyptylar Qudaıdyń salǵanyna kóngen.

Zýhra Sháripqyzy óte dindar, quran kitaptaryn jınaǵan adal áıel bolǵany Dımekeń estelikterinde aıtylady.

Burynǵy Tyń ólkesindegi Atbasar óńiri tarıhı ólke. Bul jerde qazaqtyń uly jazýshysy, Dımekeńniń jan dosy, rýhanı syrlasy, İlıas Esenberlın ómirge kelgen. Qalamgerdiń «handardy maqtap,  ultshyldyqty qozdyrdy» dep jetpisinshi jyldary baspasózde daý-damaı, aıtys týdyrǵan onyń «Kóshpendiler» kitaby tikeleı Dımekeńniń qoldaýymen jaryqqa shyqqan. Dımekeń Kenesary han jóninde «Qahar» kitabyn qoljazbadan oqyp, óz pikirin bildirip, qalamgerge shyǵarmashylyq tabys tilegen tilekshisi edi.

 

Áýe-keńistiktegi tótenshe jaǵdaı 

Dımekeń ómirinde issaparlary, alys elderge jolsaparlary kezinde jeti ret qaýip-qaterden, oqys jaǵdaılardan aman qalǵan, qorǵaýshysy Qudaı, jebeýshisi Táńir bolǵan, adamzat tarıhynda sırek kezdesetin tulǵa edi. Bul jóninde osy joldar avtorynyń «Dinmuhamedti jaratqannyń jebep-jeleýi» atty eńbegi esse-kitapqa engen bolatyn.

Ómirine qaýip tóngen sondaı oqıǵa elýinshi jyldary «sovmın» tóraǵasy kezinde, Máskeýden ushyp kele jatqanda áýe keńistiginde bolady. Ushaq Selınogradqa (Astana) jaqyndaǵanda aýa raıyna baılanysty munda qonýǵa bolmaıtyny eskertiledi. Qaraǵandy áýejaıyna qoný kerektigi aıtylady. Ol jaqqa baǵyt alsa benzın taýsylatyny ekıpaj múshelerin ári-sári kúıge túsiredi. Tótenshe jaǵdaıdy bilip otyrǵan Dımekeń rolde otyrǵan ushqyshtyń óte tájirıbeli, táýekelshil jáne úreıdi bilmeıtin erekshe qasıetine qanyq edi. Dımekeń ekıpaj komandırine «Arqanyń tabıǵaty tez qubylyp otyrady. Múmkin aýaraıy ózgerip keter, táýekel, Selınogradqa qonaıyq» deıdi. Dımekeńmen birge kele jatqan jary Zýhranyń bul jaǵdaıdy estigende túri buzylyp, úreıden qaltyrap ketedi. Tabıǵatynan dindar Quran kitaptaryn jınaý «hobbıi» bolǵan, árqashan Allaǵa sıynyp júretin ana jaratqanǵa jalynyp, jylaıdy. Kózin jumyp, óksýge deıin barady. Kóp ótpeı Dımekeńniń aıtqany boıynsha ushaq qala (qazirgi Astana) áýejaıyna aman-esen kelip, qonady. Zýhra Sháripqyzy ushaqtan shyqqanda san márte Allany eske alyp, ajaldan qorǵaǵany úshin Qudaıǵa quldyq dep Dımekeńdi qoltyqtap, ushaqtan túsedi.

Osy oqıǵanyń basy-qasynda bolǵan, sol kezdegi Dımekeńniń oqqaǵary, ózi de alyp adamǵa uqsaǵan suńǵaq boıly P.Kravchýk «esimde erekshe qalǵany  Dımekeńniń úreıdiń ne ekenin bilýi, al áıeli Zýhranyń dám-tuzymyzdyń taýsylǵany osy shyǵar» dep baqılyq sóz aıtýy edi» dep eske alǵany bar. Aıtpaqshy, Máskeýge ketip bara jatqanda Arys mańynda Dımekeń otyrǵan vagonnan órt shyqqanda poıyz bastyǵyna habarlap, «stop krandy» basqan osy oqqaǵary edi. «Bul adam júz jylda bir týatyn uly tulǵa ǵoı. Ol kisiniń qasynda oqqaǵary bolyp júrgen kezderim ómirimdegi eń baqytty kúnder bolyp qaldy» dep Dımekeń murajaıynda áýlıe danany egilip eske alatyn. Alǵashqy jyldary L.Brejnevke oqqaǵar bolyp, N.Hrýshev Qazaqstanǵa kelgende onyń da qasynda júrgen P.Kravchýktyń sýreti Dımekeń murajaıynda ilýli tur.

Dımekeń stýdent kezinde Qońyratta óndiristik tájirıbede bolǵany belgili. Kememen Balhash kóli arqyly keledi. Bir tusqa kelgende alapat daýyl soǵyp, eski keme sýda shaıqalyp, apatty jaǵdaıdy elestetedi. Bir kezde daýyl basylyp, sý kóligindegi kúlli jolaýshy aman qalady. Bul oqıǵa esteliginde baıandalady.

Keıin munda taý-ken ınjeneri qyzmetinde júrgende  alapat jarylys, zor shyǵyn, adam ólimi bolyp, tabıǵat apatyna baılanysty is qozǵalady. Buǵan ınjener kináli dep ol jaýapqa tartylady. Ony kezinde Alashorda partıasynda bolǵan, Reseıde oqyǵan, advokat zańger qorǵaıdy. Bul ózaldyna úlken áńgime. Jerde jaratqan ıe saqtap, kókte Qudaı qorǵap, sýda Táńir jebegen Dımekeń o bastan Qudaıdyń súıikti uly edi. Estelik kitabynda Qudaı-Taǵala, Qaq-Taǵala, Táńir ıe degen sózderdiń kóp aıtylýy muny dáleldeıdi.

 

Elordada eskertkish ornatylsa...

 

Ol kezde oblys ortalyǵy Selınograd qazirgi elorda Astanaǵa men 1972, 1983 jyldary keldim. Alǵash stýdenttik qurylys otrádynda Jaqsy, Qıma, Terisaqqan degen jerlerde boldyq. Jazda barǵanbyz, kúzde Selıongrad arqyly Almatyǵa ushtyq. Ol kezde qala sol dáýirdiń ózine tán ereksheligimen este qaldy. Qazir tipti, basqa álem ertegi shahar. Aqorda, Áziret Sultan meshiti, Báıterek, Hanshatyry kókten túskendeı kóz arbaıdy. Qoǵamdyq kólikte  avtobýs ishinde jolaýshylar  keıde jón surasyp áńgime aıtady. Birde «D.Qonaev dańǵyly» dep kondýktor habarlaǵanda «bul kisi kim edi» dep men ádeıi suradym. «D.Qonaev atamyzdy bilmeıtin adam joq. Shamasy siz oralman bolarsyz» dedi janymda otyrǵan  jasy elýlerden asqan ońtústiktiń qazaǵy. Men «Dımekeńdi dúnıe júzi biledi. Avtobýstaǵy stýdent jastardyń esinde júrsin dep ádeıi suradym» dedim. «Onyńyz jón eken. Biraq, ol kisi týraly kóp aıtylmaıdy ǵoı. Osy depýtattardyń ákimderdiń, Úkimet adamdarynyń Dımekeń týraly eske alyp, aıtqandaryn estimedim» deıdi. «Oqasy joq, D.Qonaev dańǵylynda ol kisiniń aty kúnde aıtylyp, rýhy jańǵyryp tur» degenimde qatty rıza bolyp, iltıpat kórsetti.

1983 jyly Selınogradqa kelgende «Esil» qonaq úıinde jatyp, osy mańǵa jaqyn oblystyq tarıhı ólketaný murajaıyn aralap, muraǵattarymen tanysyp, qyzmetkerlermen áńgimelesip, «Órnekti ólkeniń shejiresi» atty maqala jazdym. Ol «Qazaq ádebıeti» gazetinde jarıalandy. O bastaǵy qazirgi shahardyń tarıhy men mádenıeti, sharýashylyǵy men tabıǵaty jáne adamdary jaıynda murajaı derekteri negizinde jazǵan maqalamdy oqyrmandar qyzyǵa oqyǵan. Murajaıdaǵy qundy muraǵat S.Seıfýllınniń kostúmi jáne ataqty «Dýdar-aı» ániniń avtory Marıa Jagorqyzy Rekınanyń sýreti men taǵy da basqa baǵaly muraǵattardy bilgen oqyrmandar rızashylyǵyn bildirgen edi. Murajaıda eń erekshe oryn alǵan Tyń ıgerýge arnalǵan zal bolatyn. Sondaı-aq, Tyń ólkesinde bitik shyqqan astyqty belbýradan keship, janyndaǵy partıa qaıratkerlerimen, oblys basshylarymen áńgimelesip turǵan «taý tulǵa» suńǵaq kisi D.Qonaevtyń sýreti erekshe kózge túsedi. Sondaı-aq, tyń ólkesine kelgen L.Brejnevpen túsken sýreti de tartymdy bolatyn.

Bıyl Dımekeńniń 12 qańtar týǵan kúni qarsańynda sol murajaı esime túsip, munda keldim. Ókinishtisi, murajaı úıi bir mekemeniń keńsesi bolǵan eken. Burynǵy tarıhı orynnyń qaıda kóshkenin eshkim bilmeıdi. Astana tarıhy úshin óte qundy eski murajaıdyń muraǵattary qaıda eken degen saýal kókeıimde turdy.

Elordadaǵy S.Seıfýllın atyndaǵy memorıaldyq murajaıdy aralap kórdim. Munda burynda men kórgen muraǵattar joq. Qala tarıhynan málimetter beretin tarıhı derekter biraz bar eken. Soǵan qýanyp, rıza boldym. Burynǵy Selınograd qazirgi Astanany Dımekeń kórgen joq. Astana aýysardyń aldynda marqum bolyp ketken bolatyn. Astanada belgili dańǵyl, gúlzarly kóshe jáne D.Qonaev atyndaǵy kolej kemeńgerdiń rýhyn laýlatyp, eline sińirgen eńbegin álemge áıgilep tur. Eger uly tulǵaǵa  qalada eskertkish ornatylyp jatsa nur ústine nur bolar edi.

 

 

Oraz QAÝǴABAI, qalamger, qonaevtanýshy.

 

 

Usynylǵan
Sońǵy jańalyqtar