«Maǵan qońyraý shalǵan kezinde,Telefonym sónip qaldy.Álemde jaryq sóngendeı. Sezim paıda boldy-aý. Jaıaý kósheniń boıymen men júrip kelem. Kútpeshi janym tek qońyraý menen» – mine, «án» mátininiń «máni» osy!…
Óleń mátinine uqsasyn, el solaı oılap qalsyn dep, án avtorlary bul áńgimeni jol-jolǵa bólip jazypty. «Ájeptáýir óleńimizdi búldirip, durys jazbady»-dep kinálamaý úshin biz de solardyń formasyna salyp jazyp kóreıik:
Maǵan qońyraý shalǵan kezinde
Telefonym sónip qaldy
Álemde jaryq sóngendeı
Sezim paıda boldy-aý
Jaıaý kósheniń boıymen men júrip kelem
Kútpeshi janym tek qońyraý menen»
Eshqandaı óleńniń ıisi de joq, kádimgi aýyzeki qarabaıyr jattandy jaýyr sóz. Án sóziniń avtoryn izdep, ınternetten izdep edim, ádettegideı ánshilerimiz ánniń áýenin de, óleńin de ózderi jazǵandaı avtorlardyń aty –jóni joq eken. Iýtýbtan «Qońyraý» ánin izdep edim, bir bala shoshytatyn dúbara klıp shyqty da, jaba saldym…
Keshe ǵana Arman Sqabyluly baýyrym feısbýk paraqshasynda «Qazaqstan» arnasyndaǵy jańa jyldyq habarda áıgili bolyp qalǵan ánshimiz Áıgerim Qalaýbaevanyń oryndaǵan:
«Ákeme aıtshy mama,
Jibersin vecherge!
Jas emespin men endi,
Qorqady nesine? –
degen «áńgimesin» synaǵanyn oqyp edim. Endi, mine, «Ándijanda bir ápkem bar, budan da ótken soraqy» degenniń naǵyz ózi bolyp, «Habar» odan da asyp tústi…
Osydan úsh jyl buryn Kental degenniń úsheýi úsh jaqqa qarap turǵan uıqassyz úsh sóılemnen turatyn óleńin «Astana» arnasynan tyńdap, qorlanyp edim. «Án áleminde, efırlerde talǵam degen bar ma?!.» degen maqala da jazǵan bolatynmyn. Ol ánshi de eki aýyz sózin ánniń aıaǵyna deıin júıke buzyp, júz ret qaıtalaı beredi eken. Men de sol maqaladan erinbeı, úzindi qaıtalaı keteıin.
«Áne bir “Birlik bolsyn álemde, aman bol, halqym!”-degendi júz ret qaıtalaıtyn, odan basqa bir sózi joq bir ánshi bar eken ǵoı, Kental dedi me, sol shyqqanda amalsyzdan arnany aýystyrýǵa týra keldi… SONY KİM Efırge jiberip júrgen? Sonda bul qandaı án? Qandaı sóz? Oý, án áleminiń aınalasynda júrgenderde talǵam degen bar ma, joq nólge túsken be? Mynadaı “ánsymaqty”, al mátinin aıtsań, aqyndar ǵana emes, qazaqsha biletin kez–kelgen adam ınfarkt bolatyn bundaı “óleń mátinin” kim efırge jiberip júr? Qudaı–aý, mynadaı “ándi” tyńdap otyrý, “ánshiniń” bar bitirgeni zaldy shapqylap, kórermenmen erbeńdep bıleýin kórip otyrý ne degen qorlyq edi?!. Jazyǵy joq, biraq talǵamy bar kórermendi aıap ketesiń…
Bizdiń aýylda, shalǵaıdaǵy Shardaranyń qıyrdaǵy Qyzylqumynda ǵana emes, elimizdiń kez–kelgen aýylynda budan júz ese ádemi án jazatyn, júz ese sóz jazatyn, júz ese oryndaı alatyn ánshiler tolyp jatyr. Odan da, solardy shaqyraıyq ta? Ónerdi qorlamaıyq! Ónerge talantsyz, talǵamsyz qur jankeshti ólermendik júrmeıdi!
Men barlyq jumysymdy jıyp qoıyp, án mátini ne ekeninen habary joqtarǵa túsindirme jumysyn jasap kóreıin: «Birlik bolsyn álemde
Birlik bolsyn elimizde!
Aman bol halqym!
Halqym meniń!!!» degen án mátinine úsh qaınasa sorpasy qosylmaıdy. Ol jaı bir adamnyń jaqsy tilegi... … Aýyldaǵy bolsyn, qaladaǵy bolsyn, kez-kelgen adam ondaı tilektiń on ese jaqsysyn aıtyp beredi ǵoı. Al solardyń bári tilekterin «án» dep jarıalap qoıyp, sahnada sekire berse ne bolady? Odan soń óleń qanshama aǵymǵa túskenmen, onyń ózgermeıtin sharty – «uıqasy» bar bolýy tıis. Sondyqtan ol óleń, qarasóz emes...
Shamasy, birinshi synyptyń balasyna túsindirgendeı túsindirdim dep úmittenemin. Án mátininen habary joqtardyń án mátini týraly birdeńe biletindeı sóıleýi adamnyń aıaýshylyǵyn týdyrady, basqa eshnárse emes… Al Kentaldyń «ataqty» úsh jolynda (eń bolmasa tórt jol da emes) bir de bir uıqas emge joq!!! Iaǵnı, án mátini degen aýzyna ne kelse,sony aıta salyp, sekirip bıleı berý emes!
Árkim óz ornyn, aıtar sózin, aralasatyn jerin bilýi kerek. Kental sıaqty bazar aralap , toı aralap án aıta bersin, eki jyl bolypty ǵoı… Men buǵan aralaspas edim, bul «án» eldiń efırine, kıeli sahnaǵa shyǵyp otyr ǵoı,!..Sondyqtan aralasamyn, ári bul másele maıda-shúıde dep oılamaımyn, mádenıetimizdiń máni – qazaqtyń áni dep bilemin. Sóz uǵatyn, óleńniń mán-maǵynasyn túısinetin adam bolsa, túsinerlikteı aıttym ǵoı dep oılaımyn.»
Óleńge úsh qaınasa sorpasy qosylmaıtyn osyndaı mánsiz mátinsymaqtar órshimese, óshetin túri joq. Bul án mátinderine baılanysty synymyz tek atalmysh belgili arnalarǵa ǵana arnalǵan emes, barlyq telearnalarǵa, radıolarǵa da qatysty syn.
«Qazaqstan» da, «Habar» da, memleket qarjylandyratyn elimizdegi eń úlken eki arna. Iaǵnı, qazynadan, bizdiń salyqtan tólegen aqshamyzǵa shyǵyp jatqan eki arnadaǵy ánsymaqtardy estip otyryp, biz óz qarjymyzǵa ózimiz «ınfarkt» bolýymyz kerek eken….
Kórkemdik keńessiz eshqandaı jańa án de, keshegi eldi shoshytqan Baıannyń «Baıan sulý» sekildi telefılmderi de shyqpaýy tıis. Memlekettik telearnalar memlekettiń azamattarynyń densaýlyǵyn oılaýy kerek qoı. Ásirese, eldiń júıkesin juqartpaýy tıis.
Qazybek ISA
Derekkózi: Qazaquni.kz
