2024 jyldyń qazan aıynda jyldyq ınflásıa qaıtadan ekpin alyp, qyrkúıektegi 8,3%-dan da asyp 8,5%-ǵa jetti. Baǵalardyń bir aıdaǵy ósý qarqyny da aldyńǵy aımen salystyrǵanda jedeldep, 0,9%-ǵa jetti (0,4%), delingen Ulttyq banktiń ınflásıalyq úrdisterge sholýynda.
Azyq-túlik ınflásıasy
2024 jyldyń qazan aıynda azyq-túlik baǵasynyń jyldyq ósý qarqyny 4,9%-ǵa deıin baıaýlady. Jumyrtqa, qant jáne kondıterlik ónimder, et jáne et ónimderi, nan-toqash ónimderi men jarmalardyń baǵasynyń ósý qarqynynyń baıaýlaýy dezınflásıalyq áserdiń negizgi faktorlary bolyp otyr. Sonymen qatar, maılar men toń maılar, jemister men kókónister, kofe, shaı jáne kakao jyldyq azyq-túlik ınflásıasyna proınflásıalyq úles qosty.
"2024 jyldyń qazan aıynda azyq-túlik baǵasy aılyq mánde 0,4%-ǵa ósti (2024 jylǵy qyrkúıekte – 0%). Aılyq azyq-túlik ınflásıasyna jumyrtqa, maılar men toń maılar, balyq jáne teńiz ónimderiniń baǵasynyń ósýi qatty qysym túsirdi",- deıdi QR Ulttyq banki.
Sonymen qatar, jemisterdiń baǵasy odan ary arzandaýy, sondaı-aq qant, djem, bal, shokolad jáne kondıterlik ónimderdiń baǵasynyń túsýi azyq-túlik ınflásıasynyń dınamıkasy tómendeýine áser etti. Bir aıdaǵy azyq-túlik ınflásıasyna qatty yqpal etken negizgi faktordyń biri jumyrtqa baǵasynyń 3,2%-ǵa deıin ósýi boldy (2024 jyldyń qyrkúıeginde – 6%).
Baǵanyń qymbattaýynyń negizgi sebebi – aýyl sharýashylyǵynda jumyrtqa óndirýshileriniń baǵasynyń aıtarlyqtaı ósýi. Sonymen qatar, maılar men toń maılar baǵasynyń ósýi de azyq-túlik ınflásıasyna qosymsha qysym túsirdi.
2024 jyldyń qazan aıynda olardyń baǵasy 1,7%-ǵa ósti (qyrkúıekte – 1,8%). Bul ósim aýyl sharýashylyǵynda kúnbaǵys baǵasynyń ósýine baılanysty maılar men toń maılar óndirýshilerdiń baǵasynyń ósýine, sondaı-aq álemdik naryqtaǵy maı baǵasynyń ósýine baılanysty boldy.
2024 jyldyń qazan aıynda et baǵasynyń bir aıdaǵy ósý qarqyny 0,2% boldy. Bul sanatta eń kóp ósim qus etinde baıqalyp, onyń baǵasy bir aıda 0,4%-ǵa ósti. Taýyq etiniń qymbattaýy aýyl sharýashylyǵy ónimderin óndirýshilerdiń baǵasynyń aıtarlyqtaı ósýimen túsindiriledi. Al basqa et túrleriniń baǵasy ortasha deńgeıde ǵana ósti.
Bir aıdaǵy azyq-túlik ınflásıasyn tómendetken taýarlar – jemis-jıdek pen kókónis, qant, djem, bal, shokolad jáne kondıterlik ónimder.
2024 jyldyń qazan aıynda jemis-jıdek pen kókónis baǵasy 1,1%-ǵa tómendedi. Jemister ishinde baǵanyń tómendeýin negizgi qozǵaýshy taýarlar – júzim (-5,7%), alma (-3,4%) jáne almurt (-2,2%) boldy. Sonymen qatar, kıvı (7,8%), lımon (7%), apelsın (6,7%) jáne banan (2,4%) baǵasynyń ósýi tirkeldi.
Kókónisterden sábiz (-10%), qyzylsha (-3,2%), pıaz (-2,8%) jáne kartop (-2,1%) baǵasy tómendedi. Bul baǵanyń tómendeýi maýsymdyq sıpatqa ıe jáne egin jınaý naýqanymen baılanysty.
"Degenmen, kókónisterdiń baǵasy aılyq mánde 0,7%-ǵa ósti, bul – jalpy kókónis qunynyń 2024 jylǵy naýryzdan beri alǵash ret ósýi. Ásirese, qıar (9,7%), qyzanaq (8,6%), túrlitústi qyryqqabat (6,9%) jáne sarymsaq (6,8%) baǵasynyń aıtarlyqtaı óskeni baıqaldy. Qanttyń tutyný baǵasy 2024 jyldyń qazan aıynda 1,6%-ǵa tómendedi".
Qanttyń bes aı qatarynan arzandaýy qant óndirýshilerdiń baǵasynyń tómendeýine baılanysty.
"Alaıda, 2024 jylǵy qańtar-tamyzdaǵy málimetterge sáıkes, qanttyń shamamen 72%-y ımporttalatynyn eskere otyryp, keıingi 2 aıda álemdik qant baǵasynyń ósýi onyń aldaǵy qunyna áser etýi múmkin", delingen sholýda.
Azyq-túlik emes taýarlar ınflásıasy
2024 jyldyń qazan aıynda azyq-túlik emes taýarlardyń jyldyq baǵasynyń ósimi 7,8%- ǵa deıin jedeldedi (2024 jylǵy qyrkúıekte – 7,6%).
2024 jyldyń qazan aıynda azyq-túlik emes taýarlardyń aılyq baǵasynyń ósýi 1%-ǵa deıin jedeldedi (2024 jylǵy qyrkúıekte – 0,6%). Bul jedeldeýge kóp úles qosqan dybysbeıne sholý jabdyǵy men fotoaparattardyń, sondaı-aq aqparatty óńdeý jabdyqtarynyń (7,8%), onyń ishinde teledıdarlardyń (10%), noýtbýkterdiń (7,8%) jáne planshetterdiń (7,7%) baǵasynyń kóterilýi boldy.
Sonymen qatar, turmystyq tehnıkalardyń (2,6%), onyń ishinde as úı plıtalarynyń (8,3%), tońazytqyshtardyń (7,7%) jáne kir jýatyn mashınalardyń (6,2%) baǵasynyń óskeni baıqaldy.
"Bul taýarlardyń baǵasy nomınaldy teńge baǵamynyń álsireýine baılanysty baǵanyń ózgerýi jalǵasqandyqtan artty. Sonymen qatar, qazanda aıaq kıimniń (1,3%) jáne qatty otynnyń (2%) baǵasynyń maýsymdyq faktorlarǵa baılanysty aıtarlyqtaı óskeni tirkeldi, al aıaq kıim baǵasyna baǵam faktorynyń áseri de kúsheıdi".
Buǵan qosa, qazanda shyny buıymdary, as úı ydystary jáne turmystyq zattardyń baǵasy (2,8%-ǵa), sondaı-aq kitaptar men keńse taýarlarynyń baǵasy (0,1%-ǵa) tómendegeni baıqaldy.
QR Ulttyq bank sholýynda 2024 jylǵy maýsymda teńgeniń nomınaldy aıyrbas baǵamynyń álsireýi ımporttaý baǵalarynyń ósýin jedeldetkeni de aıtylady.
Bıylǵy tamyzda telefon, tońazytqysh, kir jýatyn mashına, prınter, sanıtarlyq jáne turmystyq tehnıkany ımporttaý baǵalary ósti. Importtalatyn dári-dármek odan ary qymbattap jatyr, olardyń ishki tutynýdaǵy úlesi jergilikti óndiris kóleminen aıtarlyqtaı artyq. Importtyq jabdyqtardyń baǵasynyń ósýi óndiris shyǵyndarynyń artýyna jáne shyǵarylatyn ónimderdiń qymbattaýyna ákelýi múmkin.
