Ózbek óndiristi órkendetýde ólermen bolyp tur.[/caption]
Otandyq óndiristi damytpaıynsha, el ekonomıkasy aıaqqa nyq turdy dep aıtýǵa bolmaıdy. Bul qaǵıdany qazir bári biledi. Taıaýda jeńil ónerkásip salasyna den qoıǵan birneshe kásipkermen áńgime-dúken qurǵanymyzda toqyma-tigin salasy tyǵyryqqa tirelip turǵanyn túsindik. Endi ózekti máseleni jiliktep, joǵary jaqqa jetkizýdi jón sanap otyrmyz.
Álqıssa...
Ádette, jeńil ónerkásip degende elimizdiń ońtústiginde qolǵa alynǵan maqta klasteri eske túsedi. Úkimettiń bul baǵyttaǵy maqsaty aıqyn, ákimdiktiń atqaryp jatqan jumystary ushan-teńiz. Ońtústik Qazaqstan oblysynda arnaıy ekonomıkalyq aımaqtar qurylyp, birqatar kásiporyndardyń jumysy jolǵa qoıylǵany belgili. Jergilikti bılik oryndary arnaıy ekonomıkalyq aımaqqa óndiris oshaqtaryn damytýǵa qajetti ınfraqurylymdy tolyqtaı jetkizip, olarǵa meılinshe jaǵdaı jasaýda. Tipti, óndiriske ornyn ashýǵa nıettengen isker azamattarǵa tegin jer telimderi berilip jatyr. Bul oblys ákiminiń bas bolýymen atqarylyp jatqan sharýa. Jalpy óńirlerdiń ekonomıkalyq hal-ahýalyn jaqsartýǵa Úkimet pen iri kompanıalar da múddeli bolýy tıis. Elimizdegi iri kompanıalardyń yrysyn arttyryp otyrǵan kásiporyndardyń bári aımaqtarda ornalasqan. Sondyqtan, «Samuryq-Qazynanyń» mańaıyna toptasqan azýly kompanıalar aımaqtardy damytýdy basym baǵyttaryna aınaldyrýy tıis.
Qazaqstandyq kásipkerler kórshi elge taýar satqanda Ózbekstannyń Ulttyq banky sýmdy birden dollarǵa aınaldyryp bere salmaıdy. Bul sharýa Ózbekstanda bir jylǵa deıin sozylady eken.
Aıtqymyz kelgeni...
Endi negizgi áńgimemizge kóshsek. Sońǵy ýaqyt biz sóz etip otyrǵan jeńil ónerkásip salasy Úkimettiń jeńildetilgen qarjylyq resýrsyna qol jetkizip, jumysyn jandandyra bastady. Muny isker azamattardyń ózderi de jıi aıtyp júr. Olar óndiristi qurýdaǵy memlekettiń qoldaýyn sezine bastady. Qazir óndiristi damytýǵa jaýapty organdar otandyq taýar óndirýshilerdiń múddesin tıisti deńgeıde qorǵaı almaýda. Bizge ońtústiktegi jeńil ónerkásip kásiporyndarynyń jaǵdaıy (basqa aımaqtarda mundaı kásiporyndar joq desek te bolady) taqyrypqa tuzdyq bolyp otyr. Qazir elimizdiń isker azamattary kıim-keshek, kilem jáne túrli tósenish buıymdaryn shyǵaryp jatqany barshaǵa málim. Taıaýda Memleket basshysy Nursultan Nazarbaev Ońtústik Qazaqstan oblysyna jasaǵan saparynda kilem shyǵaratyn kásiporynnyń jumysymen tanysyp, óz baǵasyn berdi.
Jeńil ónerkásipti damytýǵa qazir irgedegi kórshilerimiz – Ózbekstan men Qyrǵyzstan da aıryqsha yqylas tanytyp otyr. Bir sózben aıtsaq, Ortalyq Azıada bul sala básekelestik jaǵdaıda damýdyń jolyna tústi. Elimizdegi qara bazaralarǵa bara qalsańyz, aldyńyzdan ózbek pen qyrǵyzdan basqa, olardyń toqyma-tigin buıymy da qarsy alatyny jasyryn emes. Bazarda kórshilerimizdiń taýary erkin saýdalanýda. Muny bazarǵa at izin salmaıtyn sheneýnikter ǵana bilmeýi múmkin. Al qarapaıym halyq jaqsy biledi. Sol kórshilerimiz óndirgen qalyń taýardyń arasynan otandyq ónimderdi qolyńa sham alyp júrip áreń tabasyń. Osydan-aq kórshilerimizdiń jeńil ónerkásipti damytýǵa aıryqsha kóńil bólip otyrǵanyn baıqaısyń.
Ózbekterdiń jeńil ónerkásipke qajetti syrttan kirgizetin shıkizatqa tóleıtin kedendik baj salyǵynyń mólsheri zattyń ózindik qunynyń 6 paıyzy deńgeıinde. Al qazaq kásipkerleri Kedendik odaqtyń «arqasynda» 40 paıyzǵa deıin kedendik baj salyǵyn tóleýge májbúr.
[caption id="attachment_8103" align="alignnone" width="300"]
Bılik qazaqstandyq taýaróndirýshilerdiń múddesin qorǵaı ala ma?[/caption]
Esemiz ketip jatyr
Qazir qyrǵyz, ózbekten bastap azýy alty qarys Qytaıǵa deıin óndiristi órkendetýde ólermen bolyp tur. Jeńil ónerkásipti órkendetýde alashapandy aǵaıyndardan biraz jaıtty úırenýge bolatyndaı. Ózbekstan Úkimeti Qytaıdyń ár salany shoǵyrlandyryp damytý saıasatyn basshylyqqa alyp, qyzý jumys isteýde. Kórshi elde aıaq kıim, kıim-keshek, kilem shyǵaratyn 26 iri fabrıka men 200-den astam shaǵyn sehtar damylsyz ónim shyǵarýda. Olar óndirgen ónimniń 80 paıyzdan astamyn Qazaqstan men Reseıge saýdalap, kól-kósir paıdaǵa kenelýde.
Oqyrman qaýymǵa túsinikti bolýy úshin naqty sandardy sóılete ketsek. Ózbekstannyń kıim-keshek tigýge beıimdelgen Namangan oblysynda kún saıyn 10-13 myń klasıkalyq kostúm-shalbar tigilip, sonyń 80 (!) paıyzy Qazaqstan men Reseıge saýdalanyp jatyr. Osylaısha ózbekter óndirgen ónimderin irgedegi kórshilerine erkin stayp, muryn maılaýda. Sóz basynda otanshyl qazaq kásipkerleri de Ózbekstandaǵy áriptesterinen qalyspaı túrli kıim-keshekter óndirip jatqanyn aıttyq. Osy oraıda «elimizge zańdy, zańsyz jolmen kelip jatqan Ózbekstannyń jeńil ónerkásip taýarlarymen otandyq ónimder básekelesa ala ma?» degen zańdy suraq týyndaıdy. Taýar baǵasynyń básekesi jaıynda sóz qozǵamastan buryn, toqyma-tigin salasyna qajetti shıkizattyń túıtkili týrasynda aıta ketken jón. Bul baǵytta bizder Qazaqstannyń Kedendik odaqtyń belsendi múshesi ekenin qaperde ustaýymyz kerek. Óıtkeni Qazaqstanǵa syrttan keletin zattyń quny birshama joǵary bolyp keledi. Qazir Qazaqstan men Ózbekstannyń toqyma-tigin salasyndaǵy kásiporyndary ózderine qajetti shıkizatty Qytaı, Túrkıa syndy birqatar elderden tasymaldaıdy. Kórshiles eki eldiń kásipkerleri shıkizatty el aýmaǵyna kirgizgende eki túrli alym-salyqtar tóleıtini anyq. Ózbekterdiń jeńil ónerkásipke qajetti syrttan kirgizetin shıkizatqa tóleıtin kedendik baj salyǵynyń mólsheri zattyń ózindik qunynyń 6 paıyzy deńgeıinde. Al qazaq kásipkerleri Kedendik odaqtyń «arqasynda» 40 paıyzǵa deıin kedendik baj salyǵyn tóleýge májbúr. Budan keıin jeńil ónerkásip salasynda kimniń bási joǵary bolatynyn baǵamdaı berińiz. Budan QR Indýstrıa jáne joǵary tehnologıalar mınıstrligi aq qanardy qara jippen qalaı «kóktep» otyrǵanyn baıqaımyz. Munymen qoımaı, Ózbekstannan keletin taýardyń birazy kontrabandalyq jolmen keletini jasyryn emes. Mundaı jaǵdaıda olardyń quny Qazaqstan naryǵyna tipti arzan bolyp jetedi. Osyndaı jaǵdaıdy esepke alǵan adam jeńil ónerkásip salasynda jumys istep júrgen azamattardyń qandaı qıynshylyqpen betpe-bet kelip otyrǵanyn birden baıqar edi. Árıne, máseleniń túıinin tarqatýǵa bolady. Bul úshin QR Indýstrıa jáne joǵary tehnologıalary mınıstrligine qarasty Óndiristi damytý komıteti syrt elderden keletin jeńil ónerkásip buıymdaryna salynatyn kedendik baj salyǵyn tıisti deńgeıge deıin kóterýi qajet. Qazaqstan Kedendik odaqtyń múshesi bolǵandyqtan, bul máselede Reseı men Belarýstyń kelisimi qajet.Tańǵalarlyǵy, jeńil ónerkásip salasynda qos eldiń jetekshi kásiporyndary joq. Sondyqtan, komıtet qyzmetkerleri bul salada Qazaqstannyń upaıyn túgendeýge basa mán berýi tıis. Bul – olardyń basty mindeti ekenin de bilemiz. Eger bizdiń sheneýnikter osy máseleni kóterip, usynystaryn ótkizse, olardyń óz isiniń sheberi ekenin moıyndap, qol shapalaqtaýǵa bolady. Qazir kıim-keshek, kilem óndiretin otandyq kásiporyndar komıtetten osyndaı naqty qoldaý, usynys kútýde. Eger komıtet qazaqtandyq taýar óndirýshilerdiń múddesin qorǵaı almasa, bir-eki jylda ashylǵan kásiporyndar bankrot bolyp, kıer kıim men kilem, tósenish úshin ózbek pen qyrǵyzǵa tolyqtaı táýeldi bolyp qalýymyz múmkin.
Ózbekstannyń kıim-keshek tigýge beıimdelgen Namangan oblysynda kún saıyn 10-13 myń klasıkalyq kostúm-shalbar tigilip, onyń 80 (!) paıyzy Qazaqstan men Reseıge saýdalanyp jatyr.
Tıimsiz teketires
Aıtpaqshy, komıtettegiler «osy bizdiń kásipkerler nege óz ónimin ózbek pen qyrǵyzǵa satyp básekege túspeıdi?» dep aıtýy múmkin. Oǵan da aıtar jaýabymyz bar. Jeńil ónerkásiptiń kóshin bastaǵan kásiporyndar Ózbekstanǵa bir-eki ret ónimderin satýǵa nıettengen. Biraq syrtqa valútany shyǵarmaýǵa basa mán beretin ózbekter bizdiń taýaróndirýshilerdiń bul oıyna tosqaýyl qoıǵan. Eki eldiń kásipkerleri bir-birine taýar satqanda dollarmen esep aıyrysatyny anyq. Qazaqstandyq kásipkerler kórshi elge taýar satqanda Ózbekstannyń Ulttyq banky sýmdy (atalǵan eldiń ulttyq valútasy) birden dollarǵa aınaldyryp bere salmaıdy. Al bizder teńgeni sol zamatta dollarǵa aýystyryp, ózbek kásipkeriniń qolyna ustatamyz. Bul sharýa Ózbekstanda bir jylǵa deıin sozylady eken! Kásipker 1 jyl aqshany kútip jatqanda óndiris toqtap qalatyny belgili. Sondyqtan qazaqstandyq kásiporyndar Ózbekstanǵa taýar satyp, bereke tappasyn túsingen. Esesine, ózbek taýary bizge aǵylyp kelip jatyr. Óndiristi damytý komıteti bul máseleni bizdiń kásiporyndardyń paıdasyna sheship berýi tıis. Áıtpese óndiriske aqsha salýǵa nıettengen kásipkerler toıhana salyp, shetelden taýar tasymaldap, ózge eldiń ekonomıkasyn damytýǵa májbúr bolady.
Nurlan JUMAHAN
