Qazaqstan qarjygerleri qaýymdastyǵy (QQQ) sarapshylarynyń naryqtarǵa sholýy jarıalandy. Oǵan sáıkes, ınvestorlar osy aptada jarıalanatyn QazTransOıl, Kcell, KEGOC kompanıalarynyń toqsandyq qarjylyq esepterin taǵatsyzdana kútip otyr. Al ótken aptada qor naryǵynda Halyq banki men Air Astana aksıalarynyń baǵasy jaqsy ósti, dep habarlaıdy Dalanews.kz.
Valúta naryǵy
KASE-de juma kúni valúta saýdasy qyzyp, saýda-sattyq kólemi 178,4 mln dollarǵa (+24,9 mln) deıin artty, al USD/KZT juby boıynsha ortasha baǵam 491,74 teńge (-0,36 teńge) deńgeıinde bekitildi. Búdjet qarajatyn ıgerýde sharyqtaý shekten ótýge baılanysty shetel valútasyna degen artyq suranysty qanaǵattandyrý, Ulttyq qordan alynyp, satylǵan shetel valútasy kóleminiń artýy (qarasha aıynda - 1,5 mlrd dollar), toqsandyq fıskaldyq kezeńniń jaqyndaýy sıaqty ishki faktorlar ulttyq valútaǵa qoldaý kórsetýi múmkin. Sonymen qatar, syrtqy faktorlar teris sıpatqa ıe: dollar ındeksiniń ósýine baılanysty munaı baǵasy tómendedi.
Búgingi, 11 qarashada qor bırjasynda (11:10 ALA) kúndizgi saýda-sattyq qorytyndysy boıynsha 1 AQSH dollary 491,71 teńge deńgeıinde belgilendi.
Qor naryǵy
Juma kúngi KASE ındeksi 5 325,6 pýnkt (+0,31%) belgisinde jabylyp, qalypty ósimdi kórsetti. Atalǵan ósimniń draıveri retinde qosymsha dıvıdentter tólep, aksıalaryn keri satyp alady dep kútilgen Halyq banki (+1,3%) jáne esepteri jarıalanǵannan keıingi aınalymdaǵy aksıalardy keri satyp alýdy jalǵastyrǵan Air Astana (+1,3%) aksıalary ról atqardy.
Bul aptada ınvestordardyń basty nazary QazTransOıl (13 qarasha), Kcell (14 qarasha), KEGOC (15 qarasha), VOSA-Air Astana jáne Qazatomónerkásiptiń (15 qarasha) jarıalaıtyn toqsandyq qarjylyq esepterine aýmaq, delingen QQQ sholýynda.
Munaı
Juma kúni Brent markaly munaıdyń bir barreliniń baǵasy Meksıka shyǵanaǵyndaǵy munaı óndirisine Rafael daýylynyń azdap qana kedergi keltirýi jáne QHR-dyń el ekonomıkasyn yntalandyrýy (10 trln ıýán nemese1,4 trln dollar jergilikti ózin-ózi basqarý organdarynyń boryshtyq júktemesin tómendetý baǵdarlamasyna baǵyttalady) aıasynda 73,9 dollarǵa (-2,3%) deıin tómendedi.
Bul aptada basty nazarda OPEK (12 qarasha) jáne HEA -nyń (14 qarasha) aı saıyn jarıalaıtyn esepteri, sondaı-aq EIA jarıalaıtyn (13 qarasha) AQSH-taǵy shıkizat qory men óndiris kólemi bolmaq.
Buǵan deıin Qazaqstan qarjygerleri qaýymdastyǵynyń (QQQ) Analıtıkalyq ortalyǵy ázirlegen taǵy bir zertteýimen bólisken bolatynbyz. Oǵan 2024 jylǵy qarashadaǵy keıbir ındıkatorlar boıynsha qarjy naryǵynyń kásibı qatysýshylary arasynda júrgizilgen kezekti saýalnama nátıjesi negiz. Ondaǵy boljamǵa sáıkes, kelesi jyldyń aıaǵyna qaraı teńgege shaqqanda bir AQSH dollarynyń quny 507 teńge bolýy múmkin.
