Qazaqstan qarjygerleri qaýymdastyǵy (QQQ) sarapshylarynyń naryqtarǵa sholýy jariialandy. Oǵan sáikes, investorlar osy aptada jariialanatyn QazTransOil, Kcell, KEGOC kompaniialarynyń toqsandyq qarjylyq esepterin taǵatsyzdana kútip otyr. Al ótken aptada qor naryǵynda Halyq banki men Air Astana aktsiialarynyń baǵasy jaqsy ósti, dep habarlaidy Dalanews.kz.
Valiýta naryǵy
KASE-de juma kúni valiýta saýdasy qyzyp, saýda-sattyq kólemi 178,4 mln dollarǵa (+24,9 mln) deiin artty, al USD/KZT juby boiynsha ortasha baǵam 491,74 teńge (-0,36 teńge) deńgeiinde bekitildi. Biýdjet qarajatyn igerýde sharyqtaý shekten ótýge bailanysty shetel valiýtasyna degen artyq suranysty qanaǵattandyrý, Ulttyq qordan alynyp, satylǵan shetel valiýtasy kóleminiń artýy (qarasha aiynda - 1,5 mlrd dollar), toqsandyq fiskaldyq kezeńniń jaqyndaýy siiaqty ishki faktorlar ulttyq valiýtaǵa qoldaý kórsetýi múmkin. Sonymen qatar, syrtqy faktorlar teris sipatqa ie: dollar indeksiniń ósýine bailanysty munai baǵasy tómendedi.
Búgingi, 11 qarashada qor birjasynda (11:10 ALA) kúndizgi saýda-sattyq qorytyndysy boiynsha 1 AQSh dollary 491,71 teńge deńgeiinde belgilendi.
Qor naryǵy
Juma kúngi KASE indeksi 5 325,6 pýnkt (+0,31%) belgisinde jabylyp, qalypty ósimdi kórsetti. Atalǵan ósimniń draiveri retinde qosymsha dividentter tólep, aktsiialaryn keri satyp alady dep kútilgen Halyq banki (+1,3%) jáne esepteri jariialanǵannan keiingi ainalymdaǵy aktsiialardy keri satyp alýdy jalǵastyrǵan Air Astana (+1,3%) aktsiialary ról atqardy.
Bul aptada investordardyń basty nazary QazTransOil (13 qarasha), Kcell (14 qarasha), KEGOC (15 qarasha), VOSA-Air Astana jáne Qazatomónerkásiptiń (15 qarasha) jariialaityn toqsandyq qarjylyq esepterine aýmaq, delingen QQQ sholýynda.
Munai
Juma kúni Brent markaly munaidyń bir barreliniń baǵasy Meksika shyǵanaǵyndaǵy munai óndirisine Rafael daýylynyń azdap qana kedergi keltirýi jáne QHR-dyń el ekonomikasyn yntalandyrýy (10 trln iýan nemese1,4 trln dollar jergilikti ózin-ózi basqarý organdarynyń boryshtyq júktemesin tómendetý baǵdarlamasyna baǵyttalady) aiasynda 73,9 dollarǵa (-2,3%) deiin tómendedi.
Bul aptada basty nazarda OPEK (12 qarasha) jáne HEA -nyń (14 qarasha) ai saiyn jariialaityn esepteri, sondai-aq EIA jariialaityn (13 qarasha) AQSh-taǵy shikizat qory men óndiris kólemi bolmaq.
Buǵan deiin Qazaqstan qarjygerleri qaýymdastyǵynyń (QQQ) Analitikalyq ortalyǵy ázirlegen taǵy bir zertteýimen bólisken bolatynbyz. Oǵan 2024 jylǵy qarashadaǵy keibir indikatorlar boiynsha qarjy naryǵynyń kásibi qatysýshylary arasynda júrgizilgen kezekti saýalnama nátijesi negiz. Ondaǵy boljamǵa sáikes, kelesi jyldyń aiaǵyna qarai teńgege shaqqanda bir AQSh dollarynyń quny 507 teńge bolýy múmkin.
