2021 jyly elimizdiń «Ekologıalyq kodeksi» jańaryp, zaman talabyna saı qaıta túlegen bolatyn. Qorshaǵan ortany qorǵaýǵa baǵyttalǵan jańa kodeksti óńirlerde turmystyq qaldyqtardy óńdeıtin kásiporyndardy salý isine aıryqsha kóńil bólingen-di. Mamandardyń sózine sensek, aldaǵy 2025 jylǵa deıin elimizdegi oblys ortalyqtarynyń janynan turmystyq qaldyqtardy óńdeıtin zaýyttar boı kóterýi shart.
Búginde «Ekologıalyq kodeksti» kórsetilgen basty talapty oryndaý úshin jergilikti bılik oryndary buǵan basa kóńil bólip, turmystyq qaldyqtardy óńdeıtin kásiporyndardy salýǵa kúsh salyp jatyr. Bul baǵytta ákimdikter kásipkerlermen tyǵyz jumys istep, bul baǵyttaǵy jumystarǵa ınvestısıa salýǵa qyzyqtyryp jatyr.
Óskemende salynǵan zaýyttyń elimizde osyǵan deıin salynǵan zaýyttardan ózindik ózgeshelegi bar. Bul – zaýytta turmystyq qaldyqtar avtomatty túrde túrde suryptalady. Al elimizde osyǵan deıin boı kótergen kásiporyndarda turmystyq qaldyqtardy qarapaıym jumysshylar qolmen suryptap kelgen edi.
Óskemendegi zaýytta qoqysty suryptaý isine adam aralaspaıdy. Qoqysty suryptaý ońaı sharýa emes. Dál qazir bul jumysty atqaratyn adamdy tabý da qıyn. Sondyqtan Batys elderinde qoqysty suryptaý isi tolyqtaı avtomattandyrylǵan.
Dalanews.kz tilshisine jobanyń jetekshisi Qaıyrbek Moldıarov zaýyttyń jumysy jaıynda az-kem baıandap berdi.
– Bul zaýyt ótken jyly salyndy. Kásiporynda turmystyq qaldyqtardy suryptaý, óńdeý úshin Gerekıada jasalynǵan qural-jabdyqtar ornatylǵan. Kóne Ellada jerinen kelgen mamandar bir aı boıy qural-jabdyqtardy ornatyp, jumysshylarymyzǵa qondyrǵylarmen qalaı jumys isteý kerek ekenin úıretti, – dedi.
Turmystyq qaldyqty óńdeıtin zaýyt salmaı turyp, óndiristik nysandy qajetti resýrspen qamtamasyz etýdi basty nazarǵa alýy kerek. Osyǵan deıin qoqysty óńdeıtin zaýyttardy salyp alyp, óńdeıtin qoqys tappaı qınalǵan kezderimiz bolǵany jasyryn emes. Zaýyt salǵanda ony qajetti shıkizatpen qamtamasyz etý máselesine de basa mán berý kerek.
Shyǵys Qazaqstan oblysy ákimdiginiń Qorshaǵan ortany qorǵaý basqarmasy muny nazardan tys qaldyrǵan joq. Zaýyttyń irge tasy qalana bastaǵan sátte jergilikti bılik oryndary qaladan shyǵatyn turmystyq qaldyqtardy jınaıtyn 12 mashıana men 3 myń suryptaý konteıner ornatqan. Osylaısha Óskemende qoqysty suryptap jınaý isi jolǵa qoıylǵanyn aıta ketýimiz kerek. Osylaısha Óskemen qalasyndaǵy turmystyq qaldyqtardy óńdeý isini 4 mlrd teńge jumsalypty.
Búginde qaladaǵy turmystyq qaldyqtar shetinen suryptalyp, óńdelýde. Mamandar suryptalatyn qaldyqtardyń 50-60%-yn tamaq qaldyqtary quraıtynyn aıtýda.
Búginde suryptalǵan qazǵaz qaldyqtarynyń 1 kelsi 150 teńge tursa, PET-tiń 1 kelsi 55 teńge, al áınektiń 1 kelsi 44 teńgeni quraıdy.
Iá, bul anaý aıtqandaı qymbat baǵa emes. Turmystyq qaldyqty suryptaý isimen aınalysatyn kásipkerler osyǵan deıin suryptalǵan qaldyqtardy bir qaladan ekinshi qalaǵa tasý kezinde biraz shyǵynǵa batqany jasyryn emes.Budan soń, memleket qoqystyń suryptaıtyn kásipkerlerdiń jol shyǵynyn sýbsıdıalaýǵa májbúr boldy.
Eger jańa «Ekologıalyq kodekste» kórsetilgendeı elimizdiń barlyq óńirinde turmystyq qaldyqtardyń suryptaıtyn zaýyttar salynatyn bolsa, kásipkerler syǵymdalǵan turmystyq qaldyqtardy ary-beri tasyp áýirege túspeıdi. Bul kásipkerler men memleket úshin de tıimdi bolmaq.
Óskemendegi turmystyq qaldyqty óńdeıtin zaýytty basty júregi suryptaý sehy desek bolady. Zaýyt basshylyǵy mundaı qoqys suryptaý tizbegi bar zaýyt Qazaqstandy bylaı qoıyp, Reseıdiń ózinde joq ekenin aıtýyda. Grekter o basta qoqysty suryptaıtyn tizbektiń úsh nusqasyn usynypty. Birinshisi qoqysty qolmen suryptasa, ekinshisi jartylaı avtomatty suryptaý, úshinshisi tolyq avtomatty suryptaýdy usynǵan.
Jartylaı avtomatty suryptaý tizbeginiń quny 1 mlrd teńgeni qurapty. Al tolyq avtomatty suryptaý tizbegi 1 mlrd 360 mln teńgeni quraǵan. Joba ıeleri oılana kele tolyq avtomatty suryptaý tizbegin alǵandy jón dep taýypty. Qazir kásiporynda 30 adam eki aýysym boıynsha jumys isteýde. Eger jartylaı avtomatty suryptaý tizbegin ornatqanda jumysshylardyń sany júzge jetip shyǵylar edi.
Aldaǵy 2023 jyly Óskemen qalasynda qoqysty órteıtin zamanaýı zaýyttyń irgetasy qalanady dep josparlanýda. Eger bul zaýyt salynsa, Óskemennen shyqqan ekinshi ret óńdeýge jatpaıtyn turmystyq qaldyqtardyń 70%-y arnaıy gazdy vakýmdy peshte órteletin bolady. Qoqys órteıtin pesht jylyna 5 MVt elektr qýatyn óndiretinin de aıta ketýimiz kerek. Osylaısha óskemendikter bir oqpen eki qoıan atyp, ekologıalyq ahýaldy retteýdi josparlap otyr.
Qýanysh SMAǴUL, Óskemen qalasy.
