Sońǵy jyldary Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń tikelei tapsyrmasymen elimizdegi óńirlik ýniversitetterdiń damýy – bilim men ǵylymnyń mańyzdy júiesi retinde tanylyp, úlken ózgeristi bastan ótkerdi. Osy rette Dalanews.kz aqparattyq agenttigi oblys ortalyqtaryndaǵy oqý oryndardyń ósip-órkendeýine qandai mańyzdy faktorlar áser etkenine taldaý jasaǵan edi. Endi soǵan nazar aýdarsańyzdar.
Bul rette birinshi kezekte QR Ǵylym jáne joǵaryǵy oqý oryndar ministrligi qurylyp, júie jańǵyrdy. Budan keiin ministrlik ýniversitetterge akademiialyq erkindikti keńeitý baǵytynda reformalardy batyl júrgizgenin airyqsha atap aitýǵa bolady. Osy reformanyń arqasynda óńirlik ýniversitetter óz baǵdarlamalaryn eshkimge jaltaqtmai ázirlep, oqytý isi halyqaralyq standarttarǵa jaqyndatýǵa múmkindik aldy desek bolady.
Osy úrdistiń arqasynda oqý oryndary stýdentterge qajetti mamandyqtar men pánder boiynsha ikemdi oqý josparlaryn quratyn múmkindikke ie boldy. Sonymen qatar óńirlik ýniversitetterdi damytý baǵdarlamalary aiasynda ózderiniń materialdyq-tehnikalyq bazasyn nyǵaitýǵa erekshe kóńil bólip, ǵylym salasynda básekeni kúsheitkenin aita ketýimiz kerek.
Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń tapsyrmasynan keiin elimizdegi óńirlik ýniversitetterdiń materialdyq bazasyn nyǵaitý kóńil bóline bastady. Jańa talap boiynsha oblys ortalyqtarynda ornalasqan oqý oryndary zaman talabyna sai bilim berýge, tehnikalyq, ǵylymi infraqurylymdy udaiy jańartýǵa múddeli bola bastady.
Osy rette ýniversitetterdiń materialdyq-tehnikalyq bazasyn nyǵaitý baǵytyndaǵy qolǵa alǵan jumystarǵa az-kem toqtala ketsek. Qazirgi tańda óńirlik ýniversitetterde zerthanalardy zamanaýi qural-jabdyqtarmen jabdyqtaý – materialdyq bazany nyǵaitý ózekti máselelirdiń birine ainalýda. Kóptegen oqý oryndarynda qazir fizika, himiia, biologiia, injeneriia, jáne IT salalary boiynsha zerthanalar ashqanyn atap aitýǵa bolady. Máselen, agrarlyq jáne tehnikalyq baǵyttaǵy ýniversitetterde agrotehnologiialar, mehanika, elektronika zerthanalar paida bolyp, olarda sońǵy tehnologiialyq jabdyqtarmen jaraqtandyrýda. Bul stýdentterge zamanaýi tehnologiialardy qoldanýdy úirenýge jáne tájiribelik daǵdylaryn damytýǵa múmkindik beretini sózsiz.
Oqý orndarynyń bilim berý júiesin tsifrlyq formatqa kóshirýi kitaphanalarda elektrondy oqýylaqtardyń sanyn artýyna yqpal etkeni aitýǵa tiispiz. Qazirgi tańda óńirlik ýniversitetterdegi kitaphanalarda elektrondy kitaphanalar men tsifrlyq resýrstarǵa qoljetimdiligi kún ótken saiyn artyp keledi. Kóptegen oqý oryndary ǵylymi jýrnaldarǵa, halyqaralyq derekqorlarǵa, elektrondyq kitaptarǵa qol jetkizetin platformaǵa qosylyp, álemdik ǵylymi ortanyń mańyzdy jańalyqtaryna dál ýaqytynda qol jetkizip otyr. Bul óz keziginde elimizdegi ǵylymnyń zaman kóshinen qalmai alǵa qadam basýyna yqpal etetin mańyzdy faktor desek bolady. Mundai múmkindik ǵalymdar men stýdentterdiń qundy ǵylymi derekkózderine erkin qol jetkizip, ǵylymi jumys pen zertteýlerdiń sapasyn arttyratyny sózsiz.
Búginde Qazaqstandaǵy óńirlik ýniversitetterdi damytý baǵdarlamalary aiasynda stýdenttik jataqhanalardy salý jáne oqý ǵimarattaryn jańartý jumystary da qarqyndy júrip jatyr. Bul ásirese stýdentter sany kóp aimaqtarda oryn alyp, oqý oryndarynyń materialdyq jaǵdaiyn jaqsartýda mańyzdy ról atqarady. Jańa jataqhanalar men stýdentterge arnalǵan turǵyn úi keshenderi stýdentterdiń turmys jaǵdaiyn jaqsartýǵa jáne olardyń bilim alý protsesin qolaily etýge baǵyttalǵan.
Memlekettik qoldaý jáne halyqaralyq granttar arqyly óńirlik ýniversitetterdiń materialdyq bazasyn nyǵaitýǵa qarajat bólinýde. Bul granttar men baǵdarlamalar infraqurylymdy jańartýǵa, jańa tehnologiialar engizýge jáne ǵylymi zertteýlerdi qarjylandyrýǵa kómektesedi. Mysaly, Qazaqstannyń bilim berý salasyn damytý maqsatynda halyqaralyq seriktestikter arqyly ǵylymi jobalarǵa, zerthanalar ashýǵa jáne tsifrlyq infraqurylymdy damytýǵa qoldaý kórsetiledi.
Qazaqstandaǵy óńirlik ýniversitetterdiń materialdyq bazasyn nyǵaitý – bilim berý sapasyn arttyrýǵa, stýdentterdiń tájiribelik daǵdylaryn damytýǵa jáne zamanaýi talaptarǵa sai mamandardy daiarlaýǵa baǵyttalǵan mańyzdy qadam desek bolady. Bul oqý oryndarynyń infraqurylymyn jańartýy stýdentterge bilim berý sapasyn jaqsarta otyryp, olardy eńbek naryǵynda básekege qabiletti etýge yqpal etedi.
Qazirgi kezde Qazaqstannyń óńirlik ýniversitetteri sheteldik joǵary oqý oryndarymen seriktestik ornatyp, halyqaralyq bilim berý baǵdarlamalaryna qatysýda. Elimizdegi óńirlik ýniversitetter tek bilim berý ǵana emes, ǵylymi-zertteý jumystaryna da nazar aýdaryp keledi. Qazirgi tańda óńirlik ýniversitterdiń janynan ǵylymi ortalyqtar men zertteý institýttaryn qurý arqyly ýniversitetter aimaqtyq ekonomikanyń suranystaryna jaýap beretin innovatsiialyq jobalardy júzege asyrýǵa da aralasyp jatqanyn bilemiz.
Aitalyq, aýyl sharýashylyǵy, ekologiia jáne ónerkásip salalary boiynsha keń kólemdi zertteýler júrgizilip, ony nátijeleri óndiriske engizilýde. Búginde óńirlik ýniversitetter óz aimaqtaryndaǵy ekonomikalyq jáne áleýmettik qajettilikterdi eskerip, jergilikti mamandardy daiarlaýǵa basymdyq berip otyr. Ásirese aýyl sharýashylyǵy, bilim berý, densaýlyq saqtaý siiaqty salalarǵa erekshe kóńil bólinip, bul baǵytta mamandardy daiyndaý kúsheie túsken. Bul óńirlerdiń eńbek naryǵyn qajetti kadrlarmen qamtamasyz etýge jáne aimaqtardyń damýyna yqpal etedi.
Qazaqstandaǵy óńirlik ýniversitetterdiń damýy eldegi bilim berý júiesiniń damýyna, aimaqtyq ekonomikanyń kúsheiýine jáne kadrlardyń sapaly daiyndyǵyna úlken yqpal etetini sózsiz. Atalǵan oqý oryndary aimaqtyń áleýmettik-ekonomikalyq qajettilikterine sai keletin innovatsiialyq ortalyqtarǵa ainalýda, ári halyqaralyq deńgeide básekege qabiletti mamandardy daiarlaýda mańyzdy ról atqaratyn deńgeige jetýi tiis.
