Sońǵy jyldary Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń tikeleı tapsyrmasymen elimizdegi óńirlik ýnıversıtetterdiń damýy – bilim men ǵylymnyń mańyzdy júıesi retinde tanylyp, úlken ózgeristi bastan ótkerdi. Osy rette Dalanews.kz aqparattyq agenttigi oblys ortalyqtaryndaǵy oqý oryndardyń ósip-órkendeýine qandaı mańyzdy faktorlar áser etkenine taldaý jasaǵan edi. Endi soǵan nazar aýdarsańyzdar.
Bul rette birinshi kezekte QR Ǵylym jáne joǵaryǵy oqý oryndar mınıstrligi qurylyp, júıe jańǵyrdy. Budan keıin mınıstrlik ýnıversıtetterge akademıalyq erkindikti keńeıtý baǵytynda reformalardy batyl júrgizgenin aıryqsha atap aıtýǵa bolady. Osy reformanyń arqasynda óńirlik ýnıversıtetter óz baǵdarlamalaryn eshkimge jaltaqtmaı ázirlep, oqytý isi halyqaralyq standarttarǵa jaqyndatýǵa múmkindik aldy desek bolady.
Osy úrdistiń arqasynda oqý oryndary stýdentterge qajetti mamandyqtar men pánder boıynsha ıkemdi oqý josparlaryn quratyn múmkindikke ıe boldy. Sonymen qatar óńirlik ýnıversıtetterdi damytý baǵdarlamalary aıasynda ózderiniń materıaldyq-tehnıkalyq bazasyn nyǵaıtýǵa erekshe kóńil bólip, ǵylym salasynda básekeni kúsheıtkenin aıta ketýimiz kerek.
Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń tapsyrmasynan keıin elimizdegi óńirlik ýnıversıtetterdiń materıaldyq bazasyn nyǵaıtý kóńil bóline bastady. Jańa talap boıynsha oblys ortalyqtarynda ornalasqan oqý oryndary zaman talabyna saı bilim berýge, tehnıkalyq, ǵylymı ınfraqurylymdy udaıy jańartýǵa múddeli bola bastady.
Osy rette ýnıversıtetterdiń materıaldyq-tehnıkalyq bazasyn nyǵaıtý baǵytyndaǵy qolǵa alǵan jumystarǵa az-kem toqtala ketsek. Qazirgi tańda óńirlik ýnıversıtetterde zerthanalardy zamanaýı qural-jabdyqtarmen jabdyqtaý – materıaldyq bazany nyǵaıtý ózekti máselelirdiń birine aınalýda. Kóptegen oqý oryndarynda qazir fızıka, hımıa, bıologıa, ınjenerıa, jáne IT salalary boıynsha zerthanalar ashqanyn atap aıtýǵa bolady. Máselen, agrarlyq jáne tehnıkalyq baǵyttaǵy ýnıversıtetterde agrotehnologıalar, mehanıka, elektronıka zerthanalar paıda bolyp, olarda sońǵy tehnologıalyq jabdyqtarmen jaraqtandyrýda. Bul stýdentterge zamanaýı tehnologıalardy qoldanýdy úırenýge jáne tájirıbelik daǵdylaryn damytýǵa múmkindik beretini sózsiz.
Qazirgi sıfrlyq transformasıa zamynanda óńirlik ýnıversıtetterde sıfrlyq ınfraqurylymdy qalyptastyrý ózeketi másele tur. Óıtkeni sıfrlandyrý bilim ordalaryndaǵy oqý úrdisine sıfrlyq tehnologıalardy belsendi paıdalanýǵa múmkindik berdi. Bul rette jańa kompúterlik synyptar, joǵary jyldamdyqty ınternet jelisi tartylyp, ınteraktıvti taqtalar men onlaın oqý platformalary engizilip jatqanyn bilemiz. Sıfrlyq ınfraqurylymnyń nyǵaıýy qashyqtan bilim berý men oqytýdyń aralas formattaryn damytýǵa jol ashqany belgili. Onlaın platformalar arqyly pandemıa kezinde stýdent jastardyń kidirissiz bilim alyp, oqýyn jalǵastyrdy. Sondyqtan oqý oryndardyń bul baǵyttaǵy jumysty óristetip, damytýynyń mańyzy zor.
Oqý orndarynyń bilim berý júıesin sıfrlyq formatqa kóshirýi kitaphanalarda elektrondy oqýylaqtardyń sanyn artýyna yqpal etkeni aıtýǵa tıispiz. Qazirgi tańda óńirlik ýnıversıtetterdegi kitaphanalarda elektrondy kitaphanalar men sıfrlyq resýrstarǵa qoljetimdiligi kún ótken saıyn artyp keledi. Kóptegen oqý oryndary ǵylymı jýrnaldarǵa, halyqaralyq derekqorlarǵa, elektrondyq kitaptarǵa qol jetkizetin platformaǵa qosylyp, álemdik ǵylymı ortanyń mańyzdy jańalyqtaryna dál ýaqytynda qol jetkizip otyr. Bul óz keziginde elimizdegi ǵylymnyń zaman kóshinen qalmaı alǵa qadam basýyna yqpal etetin mańyzdy faktor desek bolady. Mundaı múmkindik ǵalymdar men stýdentterdiń qundy ǵylymı derekkózderine erkin qol jetkizip, ǵylymı jumys pen zertteýlerdiń sapasyn arttyratyny sózsiz.
Búginde Qazaqstandaǵy óńirlik ýnıversıtetterdi damytý baǵdarlamalary aıasynda stýdenttik jataqhanalardy salý jáne oqý ǵımarattaryn jańartý jumystary da qarqyndy júrip jatyr. Bul ásirese stýdentter sany kóp aımaqtarda oryn alyp, oqý oryndarynyń materıaldyq jaǵdaıyn jaqsartýda mańyzdy ról atqarady. Jańa jataqhanalar men stýdentterge arnalǵan turǵyn úı keshenderi stýdentterdiń turmys jaǵdaıyn jaqsartýǵa jáne olardyń bilim alý prosesin qolaıly etýge baǵyttalǵan.
Memlekettik qoldaý jáne halyqaralyq granttar arqyly óńirlik ýnıversıtetterdiń materıaldyq bazasyn nyǵaıtýǵa qarajat bólinýde. Bul granttar men baǵdarlamalar ınfraqurylymdy jańartýǵa, jańa tehnologıalar engizýge jáne ǵylymı zertteýlerdi qarjylandyrýǵa kómektesedi. Mysaly, Qazaqstannyń bilim berý salasyn damytý maqsatynda halyqaralyq seriktestikter arqyly ǵylymı jobalarǵa, zerthanalar ashýǵa jáne sıfrlyq ınfraqurylymdy damytýǵa qoldaý kórsetiledi.
Qazaqstandaǵy óńirlik ýnıversıtetterdiń materıaldyq bazasyn nyǵaıtý – bilim berý sapasyn arttyrýǵa, stýdentterdiń tájirıbelik daǵdylaryn damytýǵa jáne zamanaýı talaptarǵa saı mamandardy daıarlaýǵa baǵyttalǵan mańyzdy qadam desek bolady. Bul oqý oryndarynyń ınfraqurylymyn jańartýy stýdentterge bilim berý sapasyn jaqsarta otyryp, olardy eńbek naryǵynda básekege qabiletti etýge yqpal etedi.
Qazirgi kezde Qazaqstannyń óńirlik ýnıversıtetteri sheteldik joǵary oqý oryndarymen seriktestik ornatyp, halyqaralyq bilim berý baǵdarlamalaryna qatysýda. Elimizdegi óńirlik ýnıversıtetter tek bilim berý ǵana emes, ǵylymı-zertteý jumystaryna da nazar aýdaryp keledi. Qazirgi tańda óńirlik ýnıversıtterdiń janynan ǵylymı ortalyqtar men zertteý ınstıtýttaryn qurý arqyly ýnıversıtetter aımaqtyq ekonomıkanyń suranystaryna jaýap beretin ınovasıalyq jobalardy júzege asyrýǵa da aralasyp jatqanyn bilemiz.
Aıtalyq, aýyl sharýashylyǵy, ekologıa jáne ónerkásip salalary boıynsha keń kólemdi zertteýler júrgizilip, ony nátıjeleri óndiriske engizilýde. Búginde óńirlik ýnıversıtetter óz aımaqtaryndaǵy ekonomıkalyq jáne áleýmettik qajettilikterdi eskerip, jergilikti mamandardy daıarlaýǵa basymdyq berip otyr. Ásirese aýyl sharýashylyǵy, bilim berý, densaýlyq saqtaý sıaqty salalarǵa erekshe kóńil bólinip, bul baǵytta mamandardy daıyndaý kúsheıe túsken. Bul óńirlerdiń eńbek naryǵyn qajetti kadrlarmen qamtamasyz etýge jáne aımaqtardyń damýyna yqpal etedi.
Qazaqstandaǵy óńirlik ýnıversıtetterdiń damýy eldegi bilim berý júıesiniń damýyna, aımaqtyq ekonomıkanyń kúsheıýine jáne kadrlardyń sapaly daıyndyǵyna úlken yqpal etetini sózsiz. Atalǵan oqý oryndary aımaqtyń áleýmettik-ekonomıkalyq qajettilikterine saı keletin ınovasıalyq ortalyqtarǵa aınalýda, ári halyqaralyq deńgeıde básekege qabiletti mamandardy daıarlaýda mańyzdy ról atqaratyn deńgeıge jetýi tıis.
