Bir sát hám búkil ǵumyr

Bıyl Alla Taǵala uly saparǵa shyǵýdy násip etti. Qasıetti paryzymyzdy ótep qaıttyq. Sabyrdy qajet etken synaq ta boldy, barǵa qanaǵat, joqqa shúkir etken jaǵdaılar da kezdesti. Qajylyqtyń mashaqaty men marapatyn alma kezek sezingen jaıttardy Sizge de sóz etip, áńgimelep berýdi o bastan oılap qoıǵan edik.

Qajylyqqa kelgen adam boıdáret (ǵusyl) alǵan soń eki qulash aq matany oranyp, ıhram háline enedi. Ihram – pendege úlken jaýapkershilik júkteıdi. Aıta keteri sol, basqa ýaqytta ruqsat etilgen amal dál osy ıhram hálindegi adamǵa adal emes. Tipti, shybyq syndyryp, shybyn óltirýge de bolmaıdy. Bul – berisi ǵana. Mine, múmin osylaı tárbıelenedi.

Uly saparda musylman bir mınýtyn bos ótkizbeýge tyrysady. Onyń ıgilikke toly bir sáti búkil ǵumyryn izgilikke toltyrýy múmkin. Paıǵambarymyz Muhammed (Allanyń oǵan salaýaty men sálemi bolsyn) adamzat balasyn sanaýly sátter men kúlli ómirdi rýhanı qundylyqtarǵa arnaýǵa shaqyrǵan.

Ihramdaǵy qajy artyq sóz aıtpaýǵa, bireýdi renjitpeýge, qorshaǵan ortaǵa qyldaı qıanat jasamaýǵa barynsha beldi bekem býady. Sózin, ózin, sanasyn, amalyn túzetýge, tazartýǵa tyrysady. Jan men tánniń tazalyǵyn saqtaıdy, júırik oıdy jamandyqtan tyıady. Qajylyqqa barǵandar úshin saýapty saparda paıǵambar hadısi baǵdarsham ispetti. «Kimde-kim qajylyq paryzyn óteý barysynda bos ári jaman sózden, sondaı-aq, úlkendi-kishili kúnálardan saqtansa, anasynan jańa týǵan sábı sekildi pák kúıinde oralady», – depti Alla Elshisi (Allanyń oǵan salaýaty men sálemi bolsyn). Ómirge qaıta kelý, rýhanı túlep, jańaryp, ǵıbratty ǵumyr keshý degen osy bolsa kerek.

Mına jazyǵynan Arafat aımaǵyna bet alǵan qajylar besin men ekinti namazyn qosyp ótegen soń aqshamǵa deıin tek duǵa jasaıdy. Paıǵambarymyzdyń (Allanyń oǵan salaýaty men sálemi bolsyn) bir sózinde: «Alla Taǵala Arafat kúnindeı tozaqtan kóp pendelerdi azat etetin kún joq...» depti. Osy mezgil adamnyń eki dúnıedegi ómirin túbegeıli ózgertýi múmkin. Mundaı múmkindikti qajylar qalaı jiberip alsyn?! Tik turyp, tilek aıtady, Allaǵa madaq joldaıdy. Kózi jasqa tolyp, jalbarynady.

Tikeleı reıstiń tıimdiligi

Bıyl elimizden tuńǵysh ret Almaty-Jıdda-Mádına baǵyttary boıynsha tikeleı reıs ashyldy. Qajylar qasıetti Mádına qalasyna bar-joǵy bes saǵatta jetti. Al Mekkege taıaý (shamamen 70 shaqyrym) Jıdda qalasyna ushqan ekinshi top ıhramdy Almatydan kıip, Allaǵa duǵa-tilek, madaq aıtyp qasıetti jerge áp-sátte jetti. «Bul – úlken jeńildik boldy», – dep aqsaqaldar alǵysyn aıtqan.

Jol degennen shyǵady, Mına jazyǵynda Aýstralıadan kelgen Seıfidin deıtin kisimen tanysyp qaldyq. Qytaıdyń Qulja qalasynda týylǵan eken. Almatyda birneshe jyl turypty. Bizdiń osy qaladan kelgenimizdi bilip, kózi jaınap shyǵa keldi. Qazaqshasy táýir eken. Sóz arasynda Mekkege eki el arqyly jetkenin aıtyp qaldy. Birinshi Sıngapýrǵa, sosyn Dýbaıǵa aıaldap, odan keıin Jıddaǵa jetipti. «Jalpy bizdegi qajylyq shyǵyny 10 myń dollardan asady. Sizderdiń tikeleı reıspen 5 saǵatta Jıddaǵa jetýlerińiz –  úlken jeńildik bolypty», – dedi Seıfidin myrza. «Aýstralıaǵa kelip jatsańyz – mindetti túrde habarlasyńyz. Ózim kútip alam», – degen nıetin de jasyrmady ol. Bir qyzyǵy, qajylar múmkindik týa qalsa, bir-birimen tanysyp, telefon almasyp, emen-jarqyn áńgime-dúken qurýǵa yńǵaılanyp turady. Tili, túri, dili, ulty basqa bolǵanmen, Islamdaǵy baýyrmashyldyq degen asyl uǵymdy osyndaıda sezinedi ekensiń.

«Ruqsat joq»

Bizdiń top birinshi Mádına qalasyna taban tiredi. Qonaqúıde bári tamasha. Tamaq ýaqytynda, meshit taıaq tastam jerde. Úsh kún aıaldap, Mekkege jol tarttyq. Synaq osy jerden bastaldy. Qalada keptelis, ál-Haram meshiti uzaq. Mekke mańyndaǵy Mına jazyǵynda, ıaǵnı shatyrda úsh kún túnedik. Barlyq jerde kezek: dárethanada, shaı beriletin orynda, avtobýsta, t.b. «Qonaqúıdiń qadiri-aı» deımiz ishteı. Qonaqúıde turǵanda ýaqytynda ázirlenbeı qalǵan shaıǵa bola mazasyz kúı keshkenimiz úshin ózimizden ózimiz uıalyp kettik.

Shatyrda túneý – shydamdylyqty talap etedi. Kúnniń aptap ystyǵy salqyndatqyshqa (kondısıoner) des bermeıdi. Alla Taǵala oǵan da shúkir etip kórmegen pendesin Arafatta synaıdy. Onda kóńilge medeý bolatyn salqyndatqysh ta joq. Jaǵdaı «tómendeı» bastaıdy. 45 gradýs ystyqqa qorǵan bolǵan shatyrdyń baryna shúkir etesiń. Arafat dalasynda turý – qajylyqtyń basty paryzdarynyń biri. «Qajylyq ol – Arafat», – degen hadıs bar.

Aqshamǵa deıin jalǵasqan duǵadan keıin qajylar Muzdalıfa jazyǵyna júredi. Avtobýstarǵa tynym joq. Adamdardy tańǵa deıin tasymaldaıdy. Qajylyq rásimderi Mına, Arafattan keıin Muzdalıfa jazyǵynda adamdy taǵy da «tómen» dárejege túsiredi. Taqyr jerge túneýge týra keledi. Túneý deımiz-aý, qajylardyń sońǵy legi tańǵa deıin Muzdalıfaǵa jetkizilgenin kórdik. Kóz shyrymyn almastan jaıaýlatyp Jamaratqa shaıtanǵa tas laqtyrýǵa júrip ketti. Ihram hálindegi pende munyń bárin «túsinistikpen» qabyldaıdy. Óıtkeni, ashýlanýǵa, mazasyz kúı keshýge nemese osynaý kezek pen abyr-sabyr, qarbalas jaǵdaılarǵa narazylyq bildirýge «ruqsat» joq. Sol «ruqsat joq» degen túsinik túısikti ábden bılep alǵan.

Muzdalıfadaǵy tasty jerge keýdesin tósegen áljýaz, paqyr, sharasyz pendeniń Alla aldyndaǵy jaı-kúıi, ahýaly aıqyndala túsedi. Ótkinshi qyzyqqa rahattanǵan asaý nápsi ezilip, quldyq urady.

Shaıtanǵa tas laqtyrý rásiminen alatyn sabaq kóp. Biz muny jaǵymsyz minez ben unamsyz amaldardy sol jerge tastap, taspen atqylap ketý dep uǵyndyq.

Tasty jerge túnegen adam osydan keıin tómende tósenishi, tóbede shatyry bar Mına jazyǵyn jaıly sezinedi. Adam balasy bardyń qadirin joq kezde biledi eken. Mınadan keıin sap-salqyn qonaqúı – nyǵmettiń naq ózi dersiń. Taqyr jerden jumsaq jıhazǵa jatýdyń ózi bir ǵanıbet. Alla Quranda adam balasyn shúkiri az, sabyrsyz dep sıpattaýynyń máni bar. Sál synaq kelse, syr berip qalamyz.

Qajylyq – sabyr mektebi. Túrli synaqtar paıda bolǵanda pende shaıqalyp qalmaý úshin onyń ımany ǵana kómekke keledi. «Imanym meniń – jıǵanym» degeni osy shyǵar.

Ólimi de – ónege

Bıylǵy qajylyq aýyr synaqtarymen, qıyndyqtarymen este qaldy. Kran qulap, 100-den astam adam mert boldy. Mına jazyǵyndaǵy adam keptelisinen 800-den astam qajy kóz jumdy. Árıne, bári Allanyń qalaýy ǵoı. Qazaqta: «Qudaısyz qýraı da synbaıdy», – degen ádemi sóz bar.

Myna bir jaǵdaıdy aıtpaı ketpeske bolmas. Kýveıttik sheıh Omar Halıfa ash-SHaııdjı áleýmettik jelide ǵıbratty mysalmen bólisipti. Kran qulap, dúnıe salǵan mysyrlyq musylman jaıly áńgimeleıdi. Ol uzaq jyldar boıy qajylyqqa qarjy jınaıdy. Uly saparǵa shyǵý úshin barlyq múlkin satýǵa májbúr bolypty. Tipti, ómir boıy jıǵan-tergenine satyp alǵan jer telimin de saýdalaýǵa sheshim qabyldaıdy. Adamdar: «Bárin satyp bitirdiń, endi qyzyńa neńdi qaldyryp bara jatsyń», – degende: «Oǵan Allany tapsyrdym. Ol – Jarylqaýshy, bárinen Uly», – depti. Mysyrlyq qajy qasıetti meken – Mekkede jan tapsyrýdy armandapty jáne qaıtys bolǵan jaǵdaıda sol jerde jerleýdi ótingen. Alla aýzyna saldy ma, shynaıy qalady ma, áıteýir tilegi oryndalypty: kran qulap, kóz jumǵandar arasynda álgi adam da bolǵan.

Saýd Arabıa Koróldigi qaıtys bolǵandardyń týystaryna 2 mln. fýnt (shamamen 270 myń AQSH dollary) ótemaqy tóledi. Qaıtys bolǵan mysyrlyq qajynyń qyzy da osy qarjyny aldy. «Ol Allaǵa ádil boldy. Alla da oǵan ádil boldy», – dep jazady kýveıttik ǵalym. Iá, óziniń ólimi arqyly ónege qaldyrdy. Rabbymyz raqymyna bólesin. Basqa aıtar joq...

Aǵabek QONARBAIULY, QMDB baspasóz hatshysy.

«Astana – Mekke – Astana»