Ol úırenem degen. Tipti, ýáde bergendeı edi. Umytty. Ýádesin de, az-muz úırengenin de umytyp qaldy.
Biz mynany uqtyq: ol memlekettik tildi ómir boıy úırenbeı ótetinderdiń biri... «Mende qazir budan da mańyzdy máseleler bar, mazalamańyzdar!». Eger oǵan suraq qoısaq, ol osylaı jaýap berýi bek múmkin.
Endigi jerde oǵan memlekettik til kerek emes, óıtkeni. Kárim Másimov endi «túzelmeıdi». Osylaı ketkeni ketken.
[caption id="attachment_11464" align="alignleft" width="128"]
Kárim Másimov[/caption]
Oryssha sóıleıtinderde úlken aqtalý bar. «Men orystildi qalada óstim, oryssha oqydym, oryssha tárbıe aldym. Oryssha oılaımyn. Oryssha tús kóremin. Meniń aıybym joq...». Bulaı aqtalatyndar sóziniń aıaǵyn jutyp qoıatyn sıaqty, bizge. «Meniń aıybym joq. Men úshin bári baıaǵysha qalǵanyn qalaımyn».
Siz bulaı deıtinder jalǵyz ǵana keshegi keńestik kezeńde ósip-óngen býyn dep oılaısyz ba? Negizinde eshteńe ózgergen joq. Erteń dál osyndaı urpaq ósip shyǵady, bizdińshe. Memlekettik saıasat bolashaqta dál osylaı deýi múmkin urpaqty tárbıelep jatyr.
Bul endi basqa áńgime. Biraq taqyrypqa jaqyn.
Ol Selınogradta týǵan (óziniń sózi). Orystildi qalada. Almaty men Máskeýde oqyǵan. Oryssha oqyǵan. Ol kózin ashqaly beri orystildi Qazaqstanda ómir súrip keledi.
Másimov ótken aıda 50-ge toldy. Bizdiń «ol memlekettik tildi úırenbeı ótedi» deýimizdiń sebebi sonda.
Qazaqstanda elýden asqandardy, eresek adamdardy «memlekettik tildi úıren dep májbúrleýge bolmaıdy». Másimovtyń ózi osylaı degen, bir joly.
Ol birneshe til biledi, soǵan qaramaı. Uly qytaı, uly aǵylshyn, uly fransýz, uly orys tilin... Tatarstanǵa barǵanda, tipti, tatarsha sóıledi dep estidik. Memlekettik tilden basqasynyń bárin meńgergen. Qajettisin...
Ol qazaqsha sóılegende aksentpen sóıleıdi. Qazaq tilindegi biraz áripke tili kelmeıdi. Áli kúnge deıin. «Ń» men «U»-ǵa kelgende múdiredi.
Ol qazaqsha sóılegende eriksiz kúlesiń, sol sebepti. Ózi de kúledi. Biledi óıtkeni bizdiń kúlip otyrǵanymyzdy.
Oǵan qazaqsha quttyqtaýdy nemese jıynnyń alǵysózin qazaqsha sóılep ashýdy bir japyraq qaǵazdan oqyp berse jetip jatyr. Shynymen de jetip jatyr. Ol qazaqsha bilgen bolyp esepteledi.
Biraq, sońǵy kezderi ol buǵan da umtylmaıtyn boldy. Memlekettiń ózi umytyp ketken memlekettik tildi Másimov qaıtsin.
Bulaı kete berse ol az-muz qazaqshasyn birjolata joǵaltýy múmkin. Joǵaltyp ta alǵan shyǵar. Biraq, orys tilin eshqashan umytpasy anyq. Óıtkeni biz «búkil álemdik mádenıetke uly orys tili arqyly qol jetkizdik ári áli kúnge deıin qol jetkizýdemiz». Másimovtyń ózi osylaı degen.
«Aǵylshyn tilin de bilýge tıistimiz. Bul ǵylymı-tehnıkalyq progrestiń tili» deıdi Másimov taǵy birde.
[caption id="attachment_11463" align="alignright" width="349"]
«Aǵylshyn tilin de bilýge tıistimiz. Bul ǵylymı-tehnıkalyq progrestiń tili» deıdi Másimov taǵy birde.[/caption]
«Biz Qazaqstanda orys tilin damytatyn bolamyz. Gorkııdi oryssha oqıtyn bolamyz. Sonymen birge Shekspırdi aǵylshynsha oqımyz». Bul da Másimovtyń sózi.
Jaraıdy, aǵylshyn tili ǵylymı-progrestiń tili, Másimov úshin. Orys tili arqyly álemdik mádenıetti tanyp otyrmyz. Taǵy da sol Másimovtyń tujyrymy.
Sonda memlekettik til ne úshin qajet? Mysalǵa, Másimovtiń ózine?
Jalpy, «tolyq qalyptasyp boldy» degen qazaqstandyq ult úsh tilde sóıleýge mindetti me?
«Úsh tuǵyrly til» degen túsiniksiz termın qazaqstandyq ultty biriktirýge qabiletti me? Buǵan bildeı Úkimetbasy jaýap bere ala ma eken?
Anyǵy, ǵylymı-progrestiń tilin aýdarýǵa bolady, al álemdik mádenıetpen qazaq tili arqyly da qaýysha alamyz.
Ol bylaı deıdi: «Árbir qazaqstandyq qazaq tilinde sóıleýi tıis. Tym bolmasa turmystyq deńgeıde meńgerýimiz kerek».
Másimovke memlekettik til turmystyq deńgeıde de, resmı deńgeıde de eshqashan kerek bolmaǵan. Kerek bolmaıdy da.
Ol álemdik mádenıetti orys tili arqyly tanyǵan ári tanı beredi, al ǵylymı-tehnıkalyq progresti aǵylshyn tilinsiz elestete almaıdy. Endeshe, oǵan memlekettik tildiń qajeti qansha?
Másimov qashan qazaqsha sóıleıdi? Eshqashan. Eshqashan sóılemeı ótetinder kóp, ókinishtisi.
Al memlekettik til... Ol týraly sońǵy ýaqytta múlde, shynymen de múlde aıtylmaıtyn boldy. Buryn aýyq-aýyq aıtylyp turar edi. Ol da joq.
«Men kazaksha týsınemın. Bırak soıleı almaımyn». Mine, memlekettik tildiń búgingi kúıi osyndaı.
Dýman BYQAI
