Ol úirenem degen. Tipti, ýáde bergendei edi. Umytty. Ýádesin de, az-muz úirengenin de umytyp qaldy.
Biz mynany uqtyq: ol memlekettik tildi ómir boiy úirenbei ótetinderdiń biri... «Mende qazir budan da mańyzdy máseleler bar, mazalamańyzdar!». Eger oǵan suraq qoisaq, ol osylai jaýap berýi bek múmkin.
Endigi jerde oǵan memlekettik til kerek emes, óitkeni. Kárim Másimov endi «túzelmeidi». Osylai ketkeni ketken.
[caption id="attachment_11464" align="alignleft" width="128"]
Oryssha sóileitinderde úlken aqtalý bar. «Men orystildi qalada óstim, oryssha oqydym, oryssha tárbie aldym. Oryssha oilaimyn. Oryssha tús kóremin. Meniń aiybym joq...». Bulai aqtalatyndar sóziniń aiaǵyn jutyp qoiatyn siiaqty, bizge. «Meniń aiybym joq. Men úshin bári baiaǵysha qalǵanyn qalaimyn».
Siz bulai deitinder jalǵyz ǵana keshegi keńestik kezeńde ósip-óngen býyn dep oilaisyz ba? Negizinde eshteńe ózgergen joq. Erteń dál osyndai urpaq ósip shyǵady, bizdińshe. Memlekettik saiasat bolashaqta dál osylai deýi múmkin urpaqty tárbielep jatyr.
Bul endi basqa áńgime. Biraq taqyrypqa jaqyn.
Ol Tselinogradta týǵan (óziniń sózi). Orystildi qalada. Almaty men Máskeýde oqyǵan. Oryssha oqyǵan. Ol kózin ashqaly beri orystildi Qazaqstanda ómir súrip keledi.
Másimov ótken aida 50-ge toldy. Bizdiń «ol memlekettik tildi úirenbei ótedi» deýimizdiń sebebi sonda.
Qazaqstanda elýden asqandardy, eresek adamdardy «memlekettik tildi úiren dep májbúrleýge bolmaidy». Másimovtyń ózi osylai degen, bir joly.
Ol birneshe til biledi, soǵan qaramai. Uly qytai, uly aǵylshyn, uly frantsýz, uly orys tilin... Tatarstanǵa barǵanda, tipti, tatarsha sóiledi dep estidik. Memlekettik tilden basqasynyń bárin meńgergen. Qajettisin...
Ol qazaqsha sóilegende aktsentpen sóileidi. Qazaq tilindegi biraz áripke tili kelmeidi. Áli kúnge deiin. «Ń» men «U»-ǵa kelgende múdiredi.
Ol qazaqsha sóilegende eriksiz kúlesiń, sol sebepti. Ózi de kúledi. Biledi óitkeni bizdiń kúlip otyrǵanymyzdy.
Oǵan qazaqsha quttyqtaýdy nemese jiynnyń alǵysózin qazaqsha sóilep ashýdy bir japyraq qaǵazdan oqyp berse jetip jatyr. Shynymen de jetip jatyr. Ol qazaqsha bilgen bolyp esepteledi.
Biraq, sońǵy kezderi ol buǵan da umtylmaityn boldy. Memlekettiń ózi umytyp ketken memlekettik tildi Másimov qaitsin.
Bulai kete berse ol az-muz qazaqshasyn birjolata joǵaltýy múmkin. Joǵaltyp ta alǵan shyǵar. Biraq, orys tilin eshqashan umytpasy anyq. Óitkeni biz «búkil álemdik mádenietke uly orys tili arqyly qol jetkizdik ári áli kúnge deiin qol jetkizýdemiz». Másimovtyń ózi osylai degen.
«Aǵylshyn tilin de bilýge tiistimiz. Bul ǵylymi-tehnikalyq progrestiń tili» deidi Másimov taǵy birde.
[caption id="attachment_11463" align="alignright" width="349"]
«Biz Qazaqstanda orys tilin damytatyn bolamyz. Gorkiidi oryssha oqityn bolamyz. Sonymen birge Shekspirdi aǵylshynsha oqimyz». Bul da Másimovtyń sózi.
Jaraidy, aǵylshyn tili ǵylymi-progrestiń tili, Másimov úshin. Orys tili arqyly álemdik mádenietti tanyp otyrmyz. Taǵy da sol Másimovtyń tujyrymy.
Sonda memlekettik til ne úshin qajet? Mysalǵa, Másimovtiń ózine?
Jalpy, «tolyq qalyptasyp boldy» degen qazaqstandyq ult úsh tilde sóileýge mindetti me?
«Úsh tuǵyrly til» degen túsiniksiz termin qazaqstandyq ultty biriktirýge qabiletti me? Buǵan bildei Úkimetbasy jaýap bere ala ma eken?
Anyǵy, ǵylymi-progrestiń tilin aýdarýǵa bolady, al álemdik mádenietpen qazaq tili arqyly da qaýysha alamyz.
Ol bylai deidi: «Árbir qazaqstandyq qazaq tilinde sóileýi tiis. Tym bolmasa turmystyq deńgeide meńgerýimiz kerek».
Másimovke memlekettik til turmystyq deńgeide de, resmi deńgeide de eshqashan kerek bolmaǵan. Kerek bolmaidy da.
Ol álemdik mádenietti orys tili arqyly tanyǵan ári tani beredi, al ǵylymi-tehnikalyq progresti aǵylshyn tilinsiz elestete almaidy. Endeshe, oǵan memlekettik tildiń qajeti qansha?
Másimov qashan qazaqsha sóileidi? Eshqashan. Eshqashan sóilemei ótetinder kóp, ókinishtisi.
Al memlekettik til... Ol týraly sońǵy ýaqytta múlde, shynymen de múlde aitylmaityn boldy. Buryn aýyq-aýyq aitylyp turar edi. Ol da joq.
«Men kazaksha týsinemin. Birak soilei almaimyn». Mine, memlekettik tildiń búgingi kúii osyndai.
Dýman BYQAI
