Lýdomanıaǵa berilip otbasynyń qarjysyn syrtqa shashatyndardyń áreketi ajyrasýǵa sebep bolýda – sýdıa

Dalanews 27 qar. 2023 05:57 2661

Otbasy – barlyq adamzat qoǵamy úshin teńdesi joq qundylyq. Sondyqtan otbasyn saqtaý, bereketin kirgizip, bilimdi, sanaly urpaq tárbıelep shyǵarý, otbasy aldyndaǵy jaýapkershilikti sezinip, mindetińdi oryndaý zor jaýapkershilik. Negizi ata-ananyń meıirimine qanyp ósken urpaq, ózi de otbasy degen qasıetti uǵymǵa qurmetpen, úlken jaýapkershilikpen qaraıtyn bolady. Endeshe qazirgi tańda ajyrasý nege kóp? Otbasy qundylyqtaryn qalaı túsinesiz? Otbasylardy ajyrastyrýmen aınalysatyn úshinshi bılik sot organdary bul máseleniń aldyn alý úshin qandaı jumystar atqaryp jatyr? Memleket tarapynan otbasy qundylyǵyn arttyrýǵa nendeı árketter jasalyp jatyr? Osy máseleler tóńireginde Almaty qalasy kámeletke tolmaǵandar isteri jónindegi mamandandyrylǵan aýdanaralyq sotynyń sýdıasy Qanatbek Bolatbekuly myrzamen arnaıy suhbattasqan edik.

 

Ajyrasýǵa aryzdanǵandarǵa otbasyn saqtaý úshin alty aıǵa deıin oılanýǵa mursat beredi


 

– Otbasylyq sot jobasy jaıly aıta ketińizshi? Qashannan bastap iske qosyldy? Maqsaty ne? Otbasylyq sottar kózdegen maqsatyna jetip jatyr ma?

– Otbasylyq sot jobasy 2018 jyldan bastap qolǵa alyna bastady. Ýaqyt óte júıe óziniń tıimdiligin dáleldeı bastaǵan soń, 2023 jyldyń 1 qyrkúıeginen bastap otbasylyq daýlar arnaıy sot aıasynda qarala bastady.

Iaǵnı, erli zaıyptylardyń arasynda kámeletke tolmaǵan bala bolsa, erli zaıyptylarǵa qatysty barlyq daýlar ıývenaldyq sotta qaralatyn boldy. Osy baǵytta arnaıy zań qabyldandy. Sonymen qatar qyrkúıek aıynan bastap júktemesi artýyna oraı ıývenaldyq sottaǵy sýdıalardyń sanyn da kóbeıte bastadyq. Olardy arnaıy mamandandyryp, otbasylyq daýlardyń durys, eki tarapqa da, tipti balalaryna da tıimdi jolmen sheshilýine jaǵdaı jasap bastadyq.

Qazir arnaıy mamandanǵan sýdıalar otbasylyq daýlardy barynsha ádil, barynsha tıimdi sheshýge tyrysyp jatyr. Iaǵnı sot júıesi búgingi kúni otbasylyq daýlardy tıimdi sheshýge barynsha kóńil bólip otyr deýge bolady.

Aldaǵy ýaqytta ıývenaldyq sottar otbasylyq sottar dep atalady dep kútilýde. Jáne osy baǵytta kóptegen jumystar atqarylyp jatyr. Otbasylyq sottardy qurýdaǵy basty maqsat shańyraǵy shaıqalaıyn dep turǵan otbasylardy zań aıasynda saqtap qalý, olardyń máselesin múmkindiginshe tıimdi sheshýge baǵyttalady.


Ras, sottardy otbasyn saqtap qalýǵa eshkim mindettemeıdi. Olar qoldanystaǵy zań aıasynda eki taraptyń quqyǵyn saqtaı otyryp, áreketteri isti ádil sheshýge baǵyttalǵan.

Negizi otbasylar Ata zańnyń aıasynda memlekettiń qorǵaýynda bolady. Degenmen sot úshinshi bılik retinde otbasynda týyndaıtyn daýlardy retteýge, onyń zańdy sheshilýine, shekten shyǵyp ketpeýine atsalysady. Daýlardyń órkenıetti sheshilýin, eger otbasy saqtalmaıtyn bolsa taraptardyń arasyndaǵy daýlardyń balalarǵa zıany tımeýin barynsha ádil sheshýge tyrysady.



Otbasylyq sottar kózdegen maqsatyna jetip jatqanyn onyń nátıjeli bolyp júıege engizilýinen baıqaýǵa bolady. Otbasyn saqtap qalý arqyly biz sol otbasynda týylǵan balalardyń kúızeliske, qylmystyq jolǵa túspeýine, ata analarynyń ajyrasýy olardyń ómirine keri áser etpeýine jaǵdaı jasaımyz.

– Sotqa deıin jetip ajyrasý oıynan aınyp qalatyndar bola ma?

– Iá, árıne ondaı jaǵdaı bolyp jatady. Ajyrasamyn dep aryz jazyp alyp keıin qoldanylǵan sharalardyń arqasynda óz aryzdaryn qaıtyp alyp jatatyndar bar. Tatýlasyp jatady.

Daý talap aryz túskennen keıin negizgi proses bir aıdan keıin bastalady. Iaǵnı erli zaıyptylar emosıaǵa berilip aryz berse osy bir aı ishinde tatýlasyp jarasyp ketýine múmkindik beriledi. Bul olardyń oılanýyna, sheshimin qaıta qaraýyna berilgen ýaqyt dep túsinýge bolady. Túpkilikti, oılanyp qabyldanǵan sheshim be, joq álde asyǵys emosıamen berilgen talap pa sony salmaqtaýyna bul ýaqyt jetkilikti dep oılaımyn.

Zańda otbasyn saqtap qalýǵa berilgen taǵy bir múmkindik bar. Eger erli zaıyptylardyń bireýi ajyrasqysy kelmeıtin nıetin baıqatyp, olardyń tatýlasyp ketýine múmkindik bar dep sanasa onda sot barysynda oılanýǵa taǵy da ýaqyt beriledi.

Bul joly zań boıynsha alty aıǵa deıin oılanýǵa ýaqyt bere alady. Sot otbasyn saqtap qalýǵa qandaı da bir kishkene bolsa da múmkindik bar dep sanasa ekinshi taraptyń nıetin baıqasa, olardyń arasynda bala bolsa, otbasyn buzýǵa ákelip soǵyp otyrǵan máseleniń qanshalyqty eleýli ekendigin eskere otyryp alty aıǵa deıin merzim berýge quqyly.


Osyndaı múmkindikterdiń arqasynda qazir saqtalyp qalyp jatqan otbasylar kóp. Atap óter jaıt, neke buzylyp, sot sheshimi shyqqan jaǵdaıdyń ózinde erli zaıyptylar oılanyp, sheshimderine ókinish bildirip jatqan jaǵdaıda da neke buzý prosesin toqtatýǵa múmkindik bar.

Óıtkeni sot sheshimi zańdy túrde bir aıdan keıin kúshine enedi. Bir aıdan keıin ǵana erli zaıyptylardyń nekesi buzyldy dep sanalady. Iaǵnı taraptardyń ózderiniń ajyrasý týraly sheshimderin oılanýyna, qaıta tatýlasýyna, qatelikterin jóndep sot júrip jatqan kezde qaıta qosylýyna, tipti sot sheshimi shyǵyp qoıǵan soń da nekelerin qalypqa keltirýine múmkindik berilgen.

Sondyqtan zań osyndaı múmkindikter qarastyrady. Sottar ony barynsha qoldanady. Sot barysynda psıhologtar men medıatorlardyń kómegi qajet bolsa ol da qarastyrylǵan. Qazirgi tańda sotta tórt psıholog shtaty bar. Nemese sotqa deıin medıator mamandar óz kómegin usynady.

 

Ata-eneniń otbasy isine aralasýy azaıyp keledi


– Jalpy aldaryńyzǵa keletin erli zaıyptylar negizinen qansha jas aralyǵynda? Ajyrasýǵa negizgi sebep ne bolyp jatady?

– Negizinen ajyrasýǵa aryz beretin qyryq jasqa deıingi erli zaıyptylar. Olardyń ajyrasqysy keletin sebepteri san alýan. Minezdiń sáıkes kelmeýinen bastap, oıynqumarlyqqa táýeldilik te qazir artyp ketti. Lýdomanıaǵa berilip otbasynyń qarjysyn syrtqa shashatyndardyń áreketi kóp ajyrasýǵa sebep bolyp jatyr.

Olar ózderi de nesıe alyp, jubaıyn májbúrlep nesıe aldyryp, otbasyn tyǵyryqqa tirep jatady. Bul qazir neke buzýǵa úlken sebep bolyp otyr.

Jas otbasylarda qarjynyń jetispeýi nemese er adamnyń jumyssyzdyǵy da shańyraqtardyń shaıqalýyna sebep bolýda. Ony jasyrýdyń jóni joq.

Qazir týǵan-týystyń, ata-eneniń otbasynyń ishki isine aralasýy azaıyp keledi. Onyń ornyna lýdomanıa, esirtkige áýestenýshilik saldarynan ajyrasqysy keletinder kóbeıip ketti.


Qazir otbasyndaǵy áıel adamnyń alkogolge táýeldiligi de er azamattardyń ajyrasýǵa aryz berýine sebep bolyp jatyr. Buryn er azamattardyń alkagolge táýeldiligi jıi kezdesse, qazir áıel adamdardyń táýeldiligi kóbeıip keledi. Iaǵnı ýaqyt aǵymyna qaraı ajyrasý sebepteri ózgerip otyrady.

– Sot prosesi barysynda erekshe tań qaldyrǵan juptardyń oqıǵasy boldy ma?

– Tatýlasý jaǵdaıynda bolǵan jaıttardy aıtýǵa bolady. Iaǵnı, elýden asqan áıel ajyrasýǵa aryz beredi. Kúıeýi óziniń tabysyn bermeı, jalaqysy túsetin kartochkasyn da kórsetpeı, bar aılyǵyn óz basyna jumsaýy áıeliniń aryz berýine alyp kelgen. Sot prosesi barysynda er adam kartochkasyn áıeline berip, olardyń tatýlasýymen bitti. Muny ádemi bitken oqıǵa dep aıtýǵa bolady.

Ekinshi oqıǵa. Dinı kózqarastarynyń sáıkes kelmeýinen erli-zaıyptylar ajyrasýǵa aryz túsirgen. Iaǵnı, áıel adam namaz oqymaǵandyqtan er adam ajyrasýǵa aryz bergen. Sot olarǵa ımamnan keńes alýǵa usynys jasady. Osydan soń erli zaıyptylar qaıtadan jarasty.

Osylaısha sot dinshil azamatty raıynan qaıtarýǵa sebep boldy. Ol da dinı saýatyn arttyryp, dinı turǵydan kóp maǵlumat alǵanyn moıyndaǵan. Osylaısha kóz aldymyzda eki januıa saqtalyp qalǵan bolatyn.

– Otbasy qundylyǵyn qaıtsek arttyramyz?

– Jalpy qazaq qoǵamynda otbasy qundylyǵy bar. Qazir kóp balaly otbasylardyń kóbeıip kele jatqany osynyń aıǵaǵy. Kezinde ata babalarymyzdan qalyp ketken ulttyq otbasylyq qundylyqtarymyz jeterlik. Tek solardy saqtap qalýymyz kerek.

Máselen buryn qazaqı túsinikte árbir januıa kóp balaly bolatyn. Keıin bul dástúr azdap ózgerip, kóp balalylar sany aıtarlyqtaı azaıdy. Iaǵnı, qazaqy januıa otbasynda balanyń dúnıege kelýin úlken baqyt sanaıdy, kóp balaly bolýǵa umtylady. Sol balalaryn aıaqtandyryp, nemereli bolyp, ádemi urpaq jalǵastyǵyn qurý arqyly otbasy qundylyǵyn sodan izdeıdi.

Balaǵa qatysty besik toı, súndet toı, tilashar toı dep ár qýanyshyn qyzyq kórýi urpaq jalǵastyǵynda otbasy qundylyǵyn baılanystyrýynan dep bilemin. Qazir qaıtadan sol ustanymǵa qaıta aınalyp kele jatyrmyz.

Óıtkeni kóp balaly januıalar taǵy kóbeıip keledi. Burynǵynyń ozyǵyn alyp, tozyǵyn tastaýymyz kerek dep qarastyratyn bolsaq, sonyń ishinde osy otbasylyq qundylyqtarǵa qatysty ustanym bizdiń ustap qalatyn nársemiz bolýy kerek. Óıtkeni ol talaı jyldan beri ulttyń boıyna sińirgen artyqshylyǵy, sonyń arqasynda biz ult bolyp qalyptastyq deýge bolady.


Otbasylyq qundylyqtarǵa qatysty ozyq úlgilerdi umytpaı, kersinshe dáriptep ustap qalýymyz kerek artyqshylyq bolýy kerek.

Ras, jahandaný prosesi qazir qatty júrip jatyr. Bul bizdiń kúndelikti ómirimizge báribir óz áserin tıgizedi. Ajyrasý prosesin qansha azaıtýǵa, toqtatýǵa tyrysqanymyzben ol burynda da bolǵan, aldyǵy ýaqytta da bola beredi. Túrli túrli dáleldi sebeptermen otbasylardyń ajyrasýy bola bermek. Onyń jalǵasýy zańdylyq. Degenmen bizdiń maqsatymyz neke buzylǵannan keıin taraptardyń arasyndaǵy qatynastardyń durys bolýyn, meılinshe balaǵa zıany az tıýin, báriniń zańdy bolýyn qamtamasyz etý.

Barynsha otbasylyq qundylyqtardy dáriptep otbasylardyń ajyrasýynyń aldyn alýǵa tyrysa berýimiz kerek. Sotta qaralǵan isterge qarasaq, kóptegen azamattarymyz otbasyn qurýǵa psıhologıalyq jáne áleýmettik damý turǵysynan daıyn emes bolyp keledi.

Azamattar ózderiniń jubaılyq mindetterin durys túsinbeıdi, jaýapkershilikti jete sezinbeıdi. Bala bolǵan kezde ata analyq mindetterine jeńil qaraıdy. Bul jaǵdaılar bizdiń qoǵamda otbasylyq qundylyqtardyń jetkilikti nasıhattalmaıtynyn kórsetedi. Qazirgi mektepterde otbasylyq qundylyqtarymyzdy balalardyń boıyna sińirý durys jolǵa qoıylmaǵan. Degenmen sońǵy jyldary “Úlgili otbasy”, “Mereıli otbasy” sekildi otbasylyq baıqaýlar qolǵa alyna bastady. Aldaǵy ýaqytta da osy baǵyttaǵy jumystar jalǵasyn taba berse eken deımin. Qoǵamdaǵy otbasylyq qundylyqtardy arttyrý arqyly talaı januıany ajyrasýdan saqtap qalýǵa bolady.

 

 

Neke sharty daý-damaıdyń aldyn alady


– Sizdiń oıyńyzsha ajyrasýdyń kóbeıýine ne sebep?

– Ókinishke qaraı, turmystyq zorlyq zombylyq ta qazir kóbeıip ketti. Turmystyq zorlyq zombylyqqa múldem shydamaýshylyq prınspteri bar. Shetelde mundaı jaǵdaıda astaryna úńilmesten birden ajyrastyryp jatady. Al bizde zańmen bekitilgen ýaqyt ishinde qaraımyz, biraq turmystyq tırannyń áreketi sottyń basty nazarynda bolady.

Qazir daǵdarys ortalyqtaryn kóbeıtip, barynsha ana men balanyń qorǵansyz qalmaýyna múmkindik jasalýda. Bul da bolsa ana men balanyń memlekettiń basty qorǵaýynda ekeniniń aıǵaǵy. Basqa ýaqytta sottar ýaqyt sozyp olardy tezirek ajyrastyrýǵa tyrysqanmen, turmystyq zorlyq zombylyq bar kezde múmkindiginshe prosesti tezdetip, jábirlenýshini turmystyq tırannan ajyratyp alýǵa tyrysady.

– Ajyrasý kezindegi múlik bólisý, balalarynyń bolýy, alıment óndirý sekildi týyndaıtyn máseleler kóp. Ajyrasýdyń aldyn alý úshin ne isteýimiz kerek?

– Erli zaıyptylar ajyrasqannan keıin týyndaıtyn máseleler óte kóp. Ajyrasýdyń úlken másele ekenin sodan aq túsinsek bolady. Eger erli zaıyptylar birge turǵan kezde úı alyp úlgerse múlik bólisý, balalary bolsa oǵan alıment bólý, balanyń turǵylyqty jerin belgileý, bólek turatyn ákesiniń nemese anasynyń aralasý tártibi, otbasylyq daýdan týyndaıtyn máselelerge kiredi.

Bir otbasylyq daýdyń artynda osyndaı qanshama daýlar týyndaıdy. Munyń sońy qoǵamymyzda daýkestiktiń kóbeıip, sot júktemesiniń artýyna alyp keledi.

Aıtatyn keńesimiz barynsha daýdyń aldyn alý. Óıtkeni munyń sońy psıhologıalyq, materıaldyq, moraldyq úlken shyǵynǵa alyp keledi. Ajyrasý kezinde memlekettik BAJ salyǵy bar, advokattardyń aqysy bar bári úlken shyǵyn.



Sottyń tabaldyryǵyn tozdyrmaı, qaltaǵa salmaq salmaı daýdy barynsha beıbit jolmen sheshýge tyrysý kerek. Qazir osy oraıda neke sharty keń tarap keledi. Odan qorqýdyń qajeti joq. Qazir neke shartyn quqyqtyq saýaty artyp erli zaıyptylar barynsha beıbit jolmen sheshýge daǵdylanyp keledi. Onda balalardyń kimmen qalatyny, qaı múliktiń kimniń ıeligine beriletini, balalarǵa beriletin alıment kólemi, bári zańdyq jolmen aldyn ala rettelip otyratyn bolǵan.


Daýdy órkenıetti jolmen sheshetin bolsaq saýsaǵyna saqına taǵa otyryp, “saý basyna saqına” tilep almaýdyń osyndaı utymdy joly bar. Otbasylyq daýlar eki tarap úshin de emosıonaldy, úlken másele bolýy múmkin.  Alaıda kúızelis jaǵdaıda balalardyń quqyqtary men áleýmettik jaǵdaıyna basa mán berilýi kerek.

– Salystyrmaly túrde ajyrasýǵa qatysty ister kóbeıip kele me, joq azaıyp pa?

– Iá, ras qazir ajyrasýǵa qatysty ister kóbeıip keledi. Sońǵy málimetterge sensek, ajyrasý boıynsha Qazaqstan neke buzý boıynsha TOP 20 eldiń qataryna enip otyr.

2023 jyldyń birinshi jarty jyldyǵy  boıynsha ajyrasýǵa qatysty ister boıynsha 16 orynda ekenbiz. Almaty qalasynda 2023 jyldyń birinshi jarty jyldyǵynda 1100 otbasy ajyrasypty. Osynsha otbasynyń ajyrasýyn rásimdeppiz. Qazaqstanda qazir árbir úshinshi shańyraq ajyrasyp jatyr. Elimiz sondaı-aq ajyrasý sot prosesi tez júzege asatyn elderdiń biri. Bul jaǵynan tipti aldyńǵy orynda kelemiz.

Iaǵnı, salystyrmaly túrde máselen turmystyq zorlyq-zombylyq qurbanyna aınalǵan jan bolsa, ony tez arada qutqaryp qalý jaǵynan barlyq prosester júzege asady. Bul jaǵynan ońaılatylǵan tártipter qalyptasqan. Memlekettik baj salyǵy retinde nebári 1035 teńge tóleıdi ajyrasý úshin. Bul basqa memleketterde kezdese bermeıtin jaǵdaı. Eger otbasynda bir adam jábir kóretin bolsa onyń tezirek bostandyǵy qamtamasyz etilýi úshin barlyq áreketter júzege asady.

Suhbattasqan Qýanysh ERMEKOVA

Usynylǵan
Sońǵy jańalyqtar