Ajyrasýǵa aryzdanǵandarǵa otbasyn saqtaý úshin alty aiǵa deiin oilanýǵa mursat beredi
– Otbasylyq sot jobasy jaily aita ketińizshi? Qashannan bastap iske qosyldy? Maqsaty ne? Otbasylyq sottar kózdegen maqsatyna jetip jatyr ma?
– Otbasylyq sot jobasy 2018 jyldan bastap qolǵa alyna bastady. Ýaqyt óte júie óziniń tiimdiligin dáleldei bastaǵan soń, 2023 jyldyń 1 qyrkúieginen bastap otbasylyq daýlar arnaiy sot aiasynda qarala bastady.
Iaǵni, erli zaiyptylardyń arasynda kámeletke tolmaǵan bala bolsa, erli zaiyptylarǵa qatysty barlyq daýlar iývenaldyq sotta qaralatyn boldy. Osy baǵytta arnaiy zań qabyldandy. Sonymen qatar qyrkúiek aiynan bastap júktemesi artýyna orai iývenaldyq sottaǵy sýdialardyń sanyn da kóbeite bastadyq. Olardy arnaiy mamandandyryp, otbasylyq daýlardyń durys, eki tarapqa da, tipti balalaryna da tiimdi jolmen sheshilýine jaǵdai jasap bastadyq.
Qazir arnaiy mamandanǵan sýdialar otbasylyq daýlardy barynsha ádil, barynsha tiimdi sheshýge tyrysyp jatyr. Iaǵni sot júiesi búgingi kúni otbasylyq daýlardy tiimdi sheshýge barynsha kóńil bólip otyr deýge bolady.
Aldaǵy ýaqytta iývenaldyq sottar otbasylyq sottar dep atalady dep kútilýde. Jáne osy baǵytta kóptegen jumystar atqarylyp jatyr. Otbasylyq sottardy qurýdaǵy basty maqsat shańyraǵy shaiqalaiyn dep turǵan otbasylardy zań aiasynda saqtap qalý, olardyń máselesin múmkindiginshe tiimdi sheshýge baǵyttalady.
Ras, sottardy otbasyn saqtap qalýǵa eshkim mindettemeidi. Olar qoldanystaǵy zań aiasynda eki taraptyń quqyǵyn saqtai otyryp, áreketteri isti ádil sheshýge baǵyttalǵan.
Negizi otbasylar Ata zańnyń aiasynda memlekettiń qorǵaýynda bolady. Degenmen sot úshinshi bilik retinde otbasynda týyndaityn daýlardy retteýge, onyń zańdy sheshilýine, shekten shyǵyp ketpeýine atsalysady. Daýlardyń órkenietti sheshilýin, eger otbasy saqtalmaityn bolsa taraptardyń arasyndaǵy daýlardyń balalarǵa ziiany timeýin barynsha ádil sheshýge tyrysady.
Otbasylyq sottar kózdegen maqsatyna jetip jatqanyn onyń nátijeli bolyp júiege engizilýinen baiqaýǵa bolady. Otbasyn saqtap qalý arqyly biz sol otbasynda týylǵan balalardyń kúizeliske, qylmystyq jolǵa túspeýine, ata analarynyń ajyrasýy olardyń ómirine keri áser etpeýine jaǵdai jasaimyz.
– Sotqa deiin jetip ajyrasý oiynan ainyp qalatyndar bola ma?
– Iá, árine ondai jaǵdai bolyp jatady. Ajyrasamyn dep aryz jazyp alyp keiin qoldanylǵan sharalardyń arqasynda óz aryzdaryn qaityp alyp jatatyndar bar. Tatýlasyp jatady.
Daý talap aryz túskennen keiin negizgi protsess bir aidan keiin bastalady. Iaǵni erli zaiyptylar emotsiiaǵa berilip aryz berse osy bir ai ishinde tatýlasyp jarasyp ketýine múmkindik beriledi. Bul olardyń oilanýyna, sheshimin qaita qaraýyna berilgen ýaqyt dep túsinýge bolady. Túpkilikti, oilanyp qabyldanǵan sheshim be, joq álde asyǵys emotsiiamen berilgen talap pa sony salmaqtaýyna bul ýaqyt jetkilikti dep oilaimyn.
Zańda otbasyn saqtap qalýǵa berilgen taǵy bir múmkindik bar. Eger erli zaiyptylardyń bireýi ajyrasqysy kelmeitin nietin baiqatyp, olardyń tatýlasyp ketýine múmkindik bar dep sanasa onda sot barysynda oilanýǵa taǵy da ýaqyt beriledi.
Bul joly zań boiynsha alty aiǵa deiin oilanýǵa ýaqyt bere alady. Sot otbasyn saqtap qalýǵa qandai da bir kishkene bolsa da múmkindik bar dep sanasa ekinshi taraptyń nietin baiqasa, olardyń arasynda bala bolsa, otbasyn buzýǵa ákelip soǵyp otyrǵan máseleniń qanshalyqty eleýli ekendigin eskere otyryp alty aiǵa deiin merzim berýge quqyly.
Osyndai múmkindikterdiń arqasynda qazir saqtalyp qalyp jatqan otbasylar kóp. Atap óter jait, neke buzylyp, sot sheshimi shyqqan jaǵdaidyń ózinde erli zaiyptylar oilanyp, sheshimderine ókinish bildirip jatqan jaǵdaida da neke buzý protsesin toqtatýǵa múmkindik bar.
Óitkeni sot sheshimi zańdy túrde bir aidan keiin kúshine enedi. Bir aidan keiin ǵana erli zaiyptylardyń nekesi buzyldy dep sanalady. Iaǵni taraptardyń ózderiniń ajyrasý týraly sheshimderin oilanýyna, qaita tatýlasýyna, qatelikterin jóndep sot júrip jatqan kezde qaita qosylýyna, tipti sot sheshimi shyǵyp qoiǵan soń da nekelerin qalypqa keltirýine múmkindik berilgen.
Sondyqtan zań osyndai múmkindikter qarastyrady. Sottar ony barynsha qoldanady. Sot barysynda psihologtar men mediatorlardyń kómegi qajet bolsa ol da qarastyrylǵan. Qazirgi tańda sotta tórt psiholog shtaty bar. Nemese sotqa deiin mediator mamandar óz kómegin usynady.
Ata-eneniń otbasy isine aralasýy azaiyp keledi
– Jalpy aldaryńyzǵa keletin erli zaiyptylar negizinen qansha jas aralyǵynda? Ajyrasýǵa negizgi sebep ne bolyp jatady?
– Negizinen ajyrasýǵa aryz beretin qyryq jasqa deiingi erli zaiyptylar. Olardyń ajyrasqysy keletin sebepteri san alýan. Minezdiń sáikes kelmeýinen bastap, oiynqumarlyqqa táýeldilik te qazir artyp ketti. Lýdomaniiaǵa berilip otbasynyń qarjysyn syrtqa shashatyndardyń áreketi kóp ajyrasýǵa sebep bolyp jatyr.
Olar ózderi de nesie alyp, jubaiyn májbúrlep nesie aldyryp, otbasyn tyǵyryqqa tirep jatady. Bul qazir neke buzýǵa úlken sebep bolyp otyr.
Jas otbasylarda qarjynyń jetispeýi nemese er adamnyń jumyssyzdyǵy da shańyraqtardyń shaiqalýyna sebep bolýda. Ony jasyrýdyń jóni joq.
Qazir týǵan-týystyń, ata-eneniń otbasynyń ishki isine aralasýy azaiyp keledi. Onyń ornyna lýdomaniia, esirtkige áýestenýshilik saldarynan ajyrasqysy keletinder kóbeiip ketti.
– Sot protsesi barysynda erekshe tań qaldyrǵan juptardyń oqiǵasy boldy ma?
– Tatýlasý jaǵdaiynda bolǵan jaittardy aitýǵa bolady. Iaǵni, elýden asqan áiel ajyrasýǵa aryz beredi. Kúieýi óziniń tabysyn bermei, jalaqysy túsetin kartochkasyn da kórsetpei, bar ailyǵyn óz basyna jumsaýy áieliniń aryz berýine alyp kelgen. Sot protsesi barysynda er adam kartochkasyn áieline berip, olardyń tatýlasýymen bitti. Muny ádemi bitken oqiǵa dep aitýǵa bolady.
Ekinshi oqiǵa. Dini kózqarastarynyń sáikes kelmeýinen erli-zaiyptylar ajyrasýǵa aryz túsirgen. Iaǵni, áiel adam namaz oqymaǵandyqtan er adam ajyrasýǵa aryz bergen. Sot olarǵa imamnan keńes alýǵa usynys jasady. Osydan soń erli zaiyptylar qaitadan jarasty.
Osylaisha sot dinshil azamatty raiynan qaitarýǵa sebep boldy. Ol da dini saýatyn arttyryp, dini turǵydan kóp maǵlumat alǵanyn moiyndaǵan. Osylaisha kóz aldymyzda eki januia saqtalyp qalǵan bolatyn.
– Otbasy qundylyǵyn qaitsek arttyramyz?
– Jalpy qazaq qoǵamynda otbasy qundylyǵy bar. Qazir kóp balaly otbasylardyń kóbeiip kele jatqany osynyń aiǵaǵy. Kezinde ata babalarymyzdan qalyp ketken ulttyq otbasylyq qundylyqtarymyz jeterlik. Tek solardy saqtap qalýymyz kerek.
Máselen buryn qazaqi túsinikte árbir januia kóp balaly bolatyn. Keiin bul dástúr azdap ózgerip, kóp balalylar sany aitarlyqtai azaidy. Iaǵni, qazaqy januia otbasynda balanyń dúniege kelýin úlken baqyt sanaidy, kóp balaly bolýǵa umtylady. Sol balalaryn aiaqtandyryp, nemereli bolyp, ádemi urpaq jalǵastyǵyn qurý arqyly otbasy qundylyǵyn sodan izdeidi.
Balaǵa qatysty besik toi, súndet toi, tilashar toi dep ár qýanyshyn qyzyq kórýi urpaq jalǵastyǵynda otbasy qundylyǵyn bailanystyrýynan dep bilemin. Qazir qaitadan sol ustanymǵa qaita ainalyp kele jatyrmyz.
Óitkeni kóp balaly januialar taǵy kóbeiip keledi. Burynǵynyń ozyǵyn alyp, tozyǵyn tastaýymyz kerek dep qarastyratyn bolsaq, sonyń ishinde osy otbasylyq qundylyqtarǵa qatysty ustanym bizdiń ustap qalatyn nársemiz bolýy kerek. Óitkeni ol talai jyldan beri ulttyń boiyna sińirgen artyqshylyǵy, sonyń arqasynda biz ult bolyp qalyptastyq deýge bolady.
Otbasylyq qundylyqtarǵa qatysty ozyq úlgilerdi umytpai, kersinshe dáriptep ustap qalýymyz kerek artyqshylyq bolýy kerek.
Ras, jahandaný protsesi qazir qatty júrip jatyr. Bul bizdiń kúndelikti ómirimizge báribir óz áserin tigizedi. Ajyrasý protsesin qansha azaitýǵa, toqtatýǵa tyrysqanymyzben ol burynda da bolǵan, aldyǵy ýaqytta da bola beredi. Túrli túrli dáleldi sebeptermen otbasylardyń ajyrasýy bola bermek. Onyń jalǵasýy zańdylyq. Degenmen bizdiń maqsatymyz neke buzylǵannan keiin taraptardyń arasyndaǵy qatynastardyń durys bolýyn, meilinshe balaǵa ziiany az tiiýin, báriniń zańdy bolýyn qamtamasyz etý.
Barynsha otbasylyq qundylyqtardy dáriptep otbasylardyń ajyrasýynyń aldyn alýǵa tyrysa berýimiz kerek. Sotta qaralǵan isterge qarasaq, kóptegen azamattarymyz otbasyn qurýǵa psihologiialyq jáne áleýmettik damý turǵysynan daiyn emes bolyp keledi.
Neke sharty daý-damaidyń aldyn alady
– Sizdiń oiyńyzsha ajyrasýdyń kóbeiýine ne sebep?
– Ókinishke qarai, turmystyq zorlyq zombylyq ta qazir kóbeiip ketti. Turmystyq zorlyq zombylyqqa múldem shydamaýshylyq printspteri bar. Shetelde mundai jaǵdaida astaryna úńilmesten birden ajyrastyryp jatady. Al bizde zańmen bekitilgen ýaqyt ishinde qaraimyz, biraq turmystyq tirannyń áreketi sottyń basty nazarynda bolady.
Qazir daǵdarys ortalyqtaryn kóbeitip, barynsha ana men balanyń qorǵansyz qalmaýyna múmkindik jasalýda. Bul da bolsa ana men balanyń memlekettiń basty qorǵaýynda ekeniniń aiǵaǵy. Basqa ýaqytta sottar ýaqyt sozyp olardy tezirek ajyrastyrýǵa tyrysqanmen, turmystyq zorlyq zombylyq bar kezde múmkindiginshe protsesti tezdetip, jábirlenýshini turmystyq tirannan ajyratyp alýǵa tyrysady.
– Ajyrasý kezindegi múlik bólisý, balalarynyń bolýy, aliment óndirý sekildi týyndaityn máseleler kóp. Ajyrasýdyń aldyn alý úshin ne isteýimiz kerek?
– Erli zaiyptylar ajyrasqannan keiin týyndaityn máseleler óte kóp. Ajyrasýdyń úlken másele ekenin sodan aq túsinsek bolady. Eger erli zaiyptylar birge turǵan kezde úi alyp úlgerse múlik bólisý, balalary bolsa oǵan aliment bólý, balanyń turǵylyqty jerin belgileý, bólek turatyn ákesiniń nemese anasynyń aralasý tártibi, otbasylyq daýdan týyndaityn máselelerge kiredi.
Bir otbasylyq daýdyń artynda osyndai qanshama daýlar týyndaidy. Munyń sońy qoǵamymyzda daýkestiktiń kóbeiip, sot júktemesiniń artýyna alyp keledi.
Aitatyn keńesimiz barynsha daýdyń aldyn alý. Óitkeni munyń sońy psihologiialyq, materialdyq, moraldyq úlken shyǵynǵa alyp keledi. Ajyrasý kezinde memlekettik BAJ salyǵy bar, advokattardyń aqysy bar bári úlken shyǵyn.
Sottyń tabaldyryǵyn tozdyrmai, qaltaǵa salmaq salmai daýdy barynsha beibit jolmen sheshýge tyrysý kerek. Qazir osy oraida neke sharty keń tarap keledi. Odan qorqýdyń qajeti joq. Qazir neke shartyn quqyqtyq saýaty artyp erli zaiyptylar barynsha beibit jolmen sheshýge daǵdylanyp keledi. Onda balalardyń kimmen qalatyny, qai múliktiń kimniń ieligine beriletini, balalarǵa beriletin aliment kólemi, bári zańdyq jolmen aldyn ala rettelip otyratyn bolǵan.
Daýdy órkenietti jolmen sheshetin bolsaq saýsaǵyna saqina taǵa otyryp, “saý basyna saqina” tilep almaýdyń osyndai utymdy joly bar. Otbasylyq daýlar eki tarap úshin de emotsionaldy, úlken másele bolýy múmkin. Alaida kúizelis jaǵdaida balalardyń quqyqtary men áleýmettik jaǵdaiyna basa mán berilýi kerek.
– Salystyrmaly túrde ajyrasýǵa qatysty ister kóbeiip kele me, joq azaiyp pa?
– Iá, ras qazir ajyrasýǵa qatysty ister kóbeiip keledi. Sońǵy málimetterge sensek, ajyrasý boiynsha Qazaqstan neke buzý boiynsha TOP 20 eldiń qataryna enip otyr.
2023 jyldyń birinshi jarty jyldyǵy boiynsha ajyrasýǵa qatysty ister boiynsha 16 orynda ekenbiz. Almaty qalasynda 2023 jyldyń birinshi jarty jyldyǵynda 1100 otbasy ajyrasypty. Osynsha otbasynyń ajyrasýyn rásimdeppiz. Qazaqstanda qazir árbir úshinshi shańyraq ajyrasyp jatyr. Elimiz sondai-aq ajyrasý sot protsesi tez júzege asatyn elderdiń biri. Bul jaǵynan tipti aldyńǵy orynda kelemiz.
Iaǵni, salystyrmaly túrde máselen turmystyq zorlyq-zombylyq qurbanyna ainalǵan jan bolsa, ony tez arada qutqaryp qalý jaǵynan barlyq protsester júzege asady. Bul jaǵynan ońailatylǵan tártipter qalyptasqan. Memlekettik baj salyǵy retinde nebári 1035 teńge tóleidi ajyrasý úshin. Bul basqa memleketterde kezdese bermeitin jaǵdai. Eger otbasynda bir adam jábir kóretin bolsa onyń tezirek bostandyǵy qamtamasyz etilýi úshin barlyq áreketter júzege asady.
Suhbattasqan Qýanysh ERMEKOVA
