Osyndaı ózgeristermen qatar, memleketimizde barlyq álem elderindegideı ekonomıkalyq daǵdarys, kórshi memleketterde bolyp jatqan jaǵdaılardyń elimizge áseri, memlekettiń ishinde bolǵan ártúrli reformalar men halyqtyń jaǵdaıyn jaqsartý men ulttyq biregeılikti jaqsartý boıynsha da máseleler oryn alǵan bolatyn. Al bul maqalada men ulttyq biregeıliktiń qazirgi kezdegi qazaqstandyqtar men repatrıanttar arasyndaǵy kórinisin sıpattaǵym keledi, sebebi qazirgi kezde bul másele memlekettiń ishinde ózektiligin kórsetýde.
Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev 2019 jyldyń 18 qarashasynda bylaı degen bolatyn: «1991 jyldyń 18 qarashasynda N.Á.Nazarbaevtyń bastamasy boıynsha QazKSR Úkimetinde shet elde júrgen etnıkalyq otandastarymyzdy tarıhı otandaryna kóshirý tártibi týraly qaýlysy qabyldandy. 1991 jyldan bastap Qazaqstanǵa 1 mıllıonnan astam etnıkalyq qazaqtar qonystanǵan bolatyn». Atalǵan bastama boıynsha sodan beri elimizge etnıkalyq qazaqtardyń oralýy bastalyp, memlekettegi ulttyq, etnıkalyq quramymyz ózgergen bolatyn. Atalǵan baǵdarlamany júzege asyrýdyń ózindik sebepteri bar, ol memlekettegi halyqtyń etnıkalyq quramyn ózgertý arqyly ulttyq qaýipsizdikti qamtamasyz etý. Bundaı sharany jasaý kezinde táýelsizdik alǵan jyldary memlekettiń ishinde qazaqtardyń Qazaqstandaǵy sanynyń az bolýy, elimizdiń soltústik, ortalyq, shyǵys aımaqtary jáne Almaty qalasynda qazaqtardyń sany azshylyq topty quraǵandyǵy negiz bolǵan bolatyn.
Sondaı-aq, 1991 jyldary endi ǵana táýelsizdigin alǵan memleketterdiń shekaralyq aımaqtary da áli tolyqtaı belgilenbeı turdy, sol aımaqtarda turǵan kishi etnıkalyq toptar da memleketterdiń shekaralyq ıeligine de qaýip tóndirgen bolatyn. Atalǵan qaýipterdi eskere otyryp sol kezdegi basshylyq memleketimizge etnıkalyq qazaqtardy qaıtarý arqyly máseleni sheship, olardyń otandaryna oralýy jergilikti halyqpen máseleniń bolatyndyǵyn bilsede, olardy ózderiniń tarıhı otandaryna qaıtarǵan bolatyn.
Shet elde júrgen etnıkalyq qazaqtardy otanymyzǵa qonystandyrý kezinde «oralman» degen sózdiń ózin ózgertken ol Prezıdent Qasym-Jomart Toqaev bolatyn. Ol 2019 jyly elimizge kelgen repatrıanttardy oralmandar dep emes, olardy ataýda «qandas» degen termındy qoldanýdy usynǵan bolatyn. Shynymen de, bul termınnyń aıtylýy men qoldanylýynda ózindik jylýy bar sıaqty, sebebi qandas degen kezdegi «qan» men «qandas» bir qandy týystar nemese rýlastar, taıpalastar degen sózge jaqyn bolyp tur.
1991-2023 jyldary aralyǵynda Qazaqstanǵa 1 113 196 qandas qonys aýdarǵan bolatyn. Onyń ishinde Ózbekstannan kelgender 560 483, QHR 358 673, Túrikmenstannan 76 859, Mońǵolıadan 57 335, Irannan 8 865, Aýǵanstannan 13 451, Reseıden 17 241 adam kelgen bolatyn. Otandastar Qory-nyń qandastardyń elimizde ornalasý kartasynyń derekterine júginetin bolsaq, qazirgi kezde Jambyl, Mańǵystaý, Túrkistan oblystary men Shyǵys-Qazaqstan aımaqtarynda ornalasqan, al eń kóbi burynǵy Almaty oblysy aımaqtary men Almaty qalasynda shańyraqtaryn tikken eken. Bul derekterge júgine otyryp-aq, áli de bolsa elimizdiń soltústik aımaqtarynyń, batys-soltústik aımaqtarynda halyqtyń ornalasýynda teńdik joqtyǵyn, keıbir aımaqtarda halyqtyń tyǵyz ornalasýy kóptegen áleýmettik, áleýmettik-ekonomıkalyq qıyndyqtar men sol aımaqtarda ekologıalyq ahýaldyń nasharlaýyna alyp kelip jatqandyǵyn kóre alamyz.
Qandastarmen qandaı máseleler bar?
Meniń oıymsha osyǵan deıingi kezderde BAQ aqparattarynda qandastarda qazaqstanǵa kelý kezderinde týyndaǵan máseleleri týraly, olarǵa qandaı kómekter kerektigi, olardyń jergilikti halyqpen biregeılenýi týraly kóptegen maqalalar jazylyp, máseleler kóterilgen bolatyn. Degenimen, bul maqalada qandastardyń kelýiniń bizdiń elimizdiń damýyna áseri men jergilikti ulttyń jaǵdaıyn qandastardyń jaǵdaılaryn jasaǵandaı etip birdeı qarastyrý týraly aıtatyn bolamyz. Máselede, ne sebepti qandastarǵa jergilikti halyqqa qaraǵanda áleýmettik kómekterdiń kóbirek jasalynatyndyǵy jáne qandastardyń memlekettiń damýynda atqaratyn qyzmetteri men rólderi týraly aıtylady.
Qandastardyń tarıhı otandaryna qonystandyrý týraly qazaqstandyqtardyń pikirleri úsh qyrly, biri olardyń kelýin qoldap jatsa, ekinshisi beıtarap, úshinshileri olardyń kelýine qarsy pikirlerin bildirýde.
Endi máseleni qarastyrsaq, qandastardyń qazaqstanǵa oralýlarynyń alǵashqydaǵy basty sebebi ol etnostyq quramdy ózgertý, elimizdiń shalǵaı aımaqtaryn nyǵaıtý bolyp tabylatyn. Qazirgi kezde qandastar ishki mıgrasıalyq úrdisterge qatysyp, ekonomıkalyq jaǵdaıdy da ózgertýde. Al bundaı úrdis kezinde mıgrasıaǵa túsken adamdardyń bilim sapasynyń, biliktiliginiń ekonomıkalyq jaǵdaıǵa áserin qarastyrý kerek. Mysaly, AQSH álemniń túkpir-túkpirinen ózine zıatkerlerdi, sarapshylar qaýymyn tartýda. Bundaı talanttar Sılıkon alqabyna, Boston tehnoparkterinde, AQSH-tyń damýyna áser etetin barlyq salalarda qyzmet etip, memlekettiń damýyna yqpal etýde. Qazirgi kezde Batys Evropa elderi de AQSH-tyń tájirıbesin qoldanyp, barlyq álemnen zıatkerlerdi óziniń damýynda qoldanýda. Al Qazaqstanǵa kóp jaǵdaıda aýylsharýashylyǵy boıynsha jumys isteıtinder kelip, kerisinshe memleketti damytatyn ınjenerler, dárigerler, ǵalymdar, IT- salasynyń qyzmetkerleri ketýde. Qazirgi kezde, Qazaqstannan onyń damýyna tikeleı áser ete alatyn zıaly, ıntellektýaldy qaýymnyń ókilderi men jastary ketýde. Osylaısha, Qazaqstan mıgrasıalyq úrdis kezinde ıntellektýaldyq jaǵynan teńsizdik ornaýda. Mysaly, joǵaryda men elimizge mıllıonnan astam qandasymyz keldi dep aıttym, al qazir buny elimizden mıllıonǵa jýyq ıntellektýaldy qaýymnyń ketip jatqandyǵymen baılanystyrǵym keledi. Sondaı-aq, bul máseleni qarastyrý kezinde qandastardyń balalary men qazaqstandyqtardyń oqý kezinde bolatyn teńsizdikterdi teńestirý kerek, ıaǵnı jergilikti qazaqstandyq pen qandastyń bilim alý kezinde beriletin múmkindikter teń bolýy mindetti.
Qazaqstandyqtar arasynda qandastarymyz naǵyz qazaqtar degen másele de shyǵýda, bul jerde naǵyz qazaq ol barlyǵymyz, al osylaı qazaqstardyń ishinde mynaý «naǵyz qazaq», al mynaý «qandas qazaq», mynaý «shala qazaq» degen bólinýler de bar. Bunyń barlyǵy erteń osyndaı keremet memleketimizdiń joıylýyna alyp kelýi múmkin. Osyny barlyq qazaqstandyqtar bilýi kerek. Otyz jyldan astam táýelsiz memleket retindegi tarıhymyzda memlekettiń ishinde ultqa bóliný ıisi áli de bar, degenimen bundaı bólinýshilik oıdy joıý kerek.
BAQ-da qandastarymyz ózderiniń jaǵdaılaryn aıtyp, olardyń áleýmettik ahýaldaryn jaqsartýdy surap jatady. Degenimen, osy jerde de árbir áleýmettik járdemaqy men qandastarymyzdyń jaǵdaıyn jaqsartý úshin qarapaıym jumysshy qazaqstandyqtardyń salyq tóleýinen alatyndyǵyn esterine alýy kerek.
Qazaqstanda qandastardy qoldaıtyndar bylaı deýi múmkin: «qazaqtar ózderiniń baýyrlaryna qamqor bolýy kerek» dep. Degenimen, bul sóz de pikirtalas týyndatýy múmkin. Mysaly, elimizde halyqtyń jaǵdaıy ózderiniń qajettilikterin qanaǵattandyrýǵa da jeter-jetpes bolyp jatyr. Sonda, ken oryndarynda ter tógip jumys istep jatqandar, munaı qazbalap júrgen jumysshylar, ǵalymdar, qaǵazbastylyqtan qınalǵan oqytýshylar men muǵalimder, tańǵy sýyqta kóshe tazalap júrgen jumysshylar, naýqastardyń muńyn emdep júrgen dárigerler, kóp balaly otbasyny asyrap júrgen ata-analar, qazaqstanda resmı túrde jumys isteıtin barlyq jumysshylar, olardyń barlyǵy qandastarymyzdy asyraý úshin qınalyp jumys isteýde me? Osylardyń ishinde kimder qandastarǵa qamqorlyq jasaýy kerek? Meniń oıymsha, qazaqstandyqtardyń jaǵdaıyn jasaıtyn, olarǵa qamqor bolatyn olar ózderi jáne eńbekteri. Sondyqtan osy jerde myna tájirıbeni eske alý kerek, Amerıka men Batys Evropaǵa, Anglıaǵa, Koreıalarǵa, Qytaıǵa, t.b. elderge jumys isteýge ketken eńbekke qabiletti mıgranttar tek bir nárseni suraıdy, ol zańdy statýs jáne olardyń eńbek etip, ózderiniń qajettilikterin qanaǵattandyrý úshin eńbek etýge kedergi keltirmeýdi ǵana suraıdy, osyny bizde ustanýymyz kerek.
Atalǵan máselelerdiń barlyǵy ózekti, onyń barlyǵy elimizdiń damýyna, halyqtyń jaǵdaıynyń jaqsarýyna qatysty aıtylǵan. Maqalany qorytyndylaı kele aıtqym keletini, ne sebepti Qazaqstan óziniń damý jolynda «Ádiletti Qazaqstandy» quratyn, onyń jańa ekonomıkalyq damý baǵdarynda aıanbaı eńbek ete alatyn, memlekettiń damýyna úles qosatyn ıntellektýaldardy memleketke shaqyrmaıdy? Bizdiń memleket óziniń damýyna paıdaly bolatyn adamdarǵa qoldaý jasaýy kerek. Mysaly qandastardy otandaryna qaıtarý kezinde olardyń shyqqan tamyry qazaq bolsa boldy, sonyń barlyǵy Qazaqstanǵa qaıtarylǵan bolatyn. Degenimen, osy kezde memlekettiń damýyna yqpal etetin, qazaqı mádenıetke mahabbaty bar tarıhı otany Qazaqstan bolǵan azamattardy otandaryna qaıtarý kerek edi degen oıdamyn. Qazaqstan ol tek qana qazaqtardan turmaıdy, ol kóp etnosty, kóp konfesıaly memleket, sol sebepti atalǵan baǵdarlama buny da eskerýi kerek edi degen oıdamyn.
Qazaqstan ol barlyǵymyzdyń ortaq mekenimiz, ortaq anamyz, ortaq jerimiz, ortaq bolashaǵymyz. Memleket kóptegen syndarly ózgeristerden ótti, jańa baǵdaryn qalyptastyrdy, endi halyqtyń da sanasynyń birlikke burylýy kerek. Qazaqstandyqtar ózderiniń bolashaqtaryn qurý kezinde eńbek etýi kerek, osy jolda adamı qundylyqtardy kemeldendirip, birlik pen tatýlyqty eskerip, memleketimizdiń damýyna ter tógip, ózderiniń osy joldaǵy áreketteri arqyly memlekettiń abyroıy men beınesine kir keltirmeýi tıis deımin.
Berik Ahmet, saıasattanýshy
