Osyndai ózgeristermen qatar, memleketimizde barlyq álem elderindegidei ekonomikalyq daǵdarys, kórshi memleketterde bolyp jatqan jaǵdailardyń elimizge áseri, memlekettiń ishinde bolǵan ártúrli reformalar men halyqtyń jaǵdaiyn jaqsartý men ulttyq biregeilikti jaqsartý boiynsha da máseleler oryn alǵan bolatyn. Al bul maqalada men ulttyq biregeiliktiń qazirgi kezdegi qazaqstandyqtar men repatrianttar arasyndaǵy kórinisin sipattaǵym keledi, sebebi qazirgi kezde bul másele memlekettiń ishinde ózektiligin kórsetýde.
Prezident Qasym-Jomart Toqaev 2019 jyldyń 18 qarashasynda bylai degen bolatyn: «1991 jyldyń 18 qarashasynda N.Á.Nazarbaevtyń bastamasy boiynsha QazKSR Úkimetinde shet elde júrgen etnikalyq otandastarymyzdy tarihi otandaryna kóshirý tártibi týraly qaýlysy qabyldandy. 1991 jyldan bastap Qazaqstanǵa 1 millionnan astam etnikalyq qazaqtar qonystanǵan bolatyn». Atalǵan bastama boiynsha sodan beri elimizge etnikalyq qazaqtardyń oralýy bastalyp, memlekettegi ulttyq, etnikalyq quramymyz ózgergen bolatyn. Atalǵan baǵdarlamany júzege asyrýdyń ózindik sebepteri bar, ol memlekettegi halyqtyń etnikalyq quramyn ózgertý arqyly ulttyq qaýipsizdikti qamtamasyz etý. Bundai sharany jasaý kezinde táýelsizdik alǵan jyldary memlekettiń ishinde qazaqtardyń Qazaqstandaǵy sanynyń az bolýy, elimizdiń soltústik, ortalyq, shyǵys aimaqtary jáne Almaty qalasynda qazaqtardyń sany azshylyq topty quraǵandyǵy negiz bolǵan bolatyn.
Sondai-aq, 1991 jyldary endi ǵana táýelsizdigin alǵan memleketterdiń shekaralyq aimaqtary da áli tolyqtai belgilenbei turdy, sol aimaqtarda turǵan kishi etnikalyq toptar da memleketterdiń shekaralyq ieligine de qaýip tóndirgen bolatyn. Atalǵan qaýipterdi eskere otyryp sol kezdegi basshylyq memleketimizge etnikalyq qazaqtardy qaitarý arqyly máseleni sheship, olardyń otandaryna oralýy jergilikti halyqpen máseleniń bolatyndyǵyn bilsede, olardy ózderiniń tarihi otandaryna qaitarǵan bolatyn.
Shet elde júrgen etnikalyq qazaqtardy otanymyzǵa qonystandyrý kezinde «oralman» degen sózdiń ózin ózgertken ol Prezident Qasym-Jomart Toqaev bolatyn. Ol 2019 jyly elimizge kelgen repatrianttardy oralmandar dep emes, olardy ataýda «qandas» degen termindy qoldanýdy usynǵan bolatyn. Shynymen de, bul terminnyń aitylýy men qoldanylýynda ózindik jylýy bar siiaqty, sebebi qandas degen kezdegi «qan» men «qandas» bir qandy týystar nemese rýlastar, taipalastar degen sózge jaqyn bolyp tur.
1991-2023 jyldary aralyǵynda Qazaqstanǵa 1 113 196 qandas qonys aýdarǵan bolatyn. Onyń ishinde Ózbekstannan kelgender 560 483, QHR 358 673, Túrikmenstannan 76 859, Mońǵoliiadan 57 335, Irannan 8 865, Aýǵanstannan 13 451, Reseiden 17 241 adam kelgen bolatyn. Otandastar Qory-nyń qandastardyń elimizde ornalasý kartasynyń derekterine júginetin bolsaq, qazirgi kezde Jambyl, Mańǵystaý, Túrkistan oblystary men Shyǵys-Qazaqstan aimaqtarynda ornalasqan, al eń kóbi burynǵy Almaty oblysy aimaqtary men Almaty qalasynda shańyraqtaryn tikken eken. Bul derekterge júgine otyryp-aq, áli de bolsa elimizdiń soltústik aimaqtarynyń, batys-soltústik aimaqtarynda halyqtyń ornalasýynda teńdik joqtyǵyn, keibir aimaqtarda halyqtyń tyǵyz ornalasýy kóptegen áleýmettik, áleýmettik-ekonomikalyq qiyndyqtar men sol aimaqtarda ekologiialyq ahýaldyń nasharlaýyna alyp kelip jatqandyǵyn kóre alamyz.
Qandastarmen qandai máseleler bar?
Meniń oiymsha osyǵan deiingi kezderde BAQ aqparattarynda qandastarda qazaqstanǵa kelý kezderinde týyndaǵan máseleleri týraly, olarǵa qandai kómekter kerektigi, olardyń jergilikti halyqpen biregeilenýi týraly kóptegen maqalalar jazylyp, máseleler kóterilgen bolatyn. Degenimen, bul maqalada qandastardyń kelýiniń bizdiń elimizdiń damýyna áseri men jergilikti ulttyń jaǵdaiyn qandastardyń jaǵdailaryn jasaǵandai etip birdei qarastyrý týraly aitatyn bolamyz. Máselede, ne sebepti qandastarǵa jergilikti halyqqa qaraǵanda áleýmettik kómekterdiń kóbirek jasalynatyndyǵy jáne qandastardyń memlekettiń damýynda atqaratyn qyzmetteri men rólderi týraly aitylady.
Qandastardyń tarihi otandaryna qonystandyrý týraly qazaqstandyqtardyń pikirleri úsh qyrly, biri olardyń kelýin qoldap jatsa, ekinshisi beitarap, úshinshileri olardyń kelýine qarsy pikirlerin bildirýde.
Endi máseleni qarastyrsaq, qandastardyń qazaqstanǵa oralýlarynyń alǵashqydaǵy basty sebebi ol etnostyq quramdy ózgertý, elimizdiń shalǵai aimaqtaryn nyǵaitý bolyp tabylatyn. Qazirgi kezde qandastar ishki migratsiialyq úrdisterge qatysyp, ekonomikalyq jaǵdaidy da ózgertýde. Al bundai úrdis kezinde migratsiiaǵa túsken adamdardyń bilim sapasynyń, biliktiliginiń ekonomikalyq jaǵdaiǵa áserin qarastyrý kerek. Mysaly, AQSh álemniń túkpir-túkpirinen ózine ziiatkerlerdi, sarapshylar qaýymyn tartýda. Bundai talanttar Silikon alqabyna, Boston tehnoparkterinde, AQSh-tyń damýyna áser etetin barlyq salalarda qyzmet etip, memlekettiń damýyna yqpal etýde. Qazirgi kezde Batys Evropa elderi de AQSh-tyń tájiribesin qoldanyp, barlyq álemnen ziiatkerlerdi óziniń damýynda qoldanýda. Al Qazaqstanǵa kóp jaǵdaida aýylsharýashylyǵy boiynsha jumys isteitinder kelip, kerisinshe memleketti damytatyn injenerler, dárigerler, ǵalymdar, IT- salasynyń qyzmetkerleri ketýde. Qazirgi kezde, Qazaqstannan onyń damýyna tikelei áser ete alatyn ziialy, intellektýaldy qaýymnyń ókilderi men jastary ketýde. Osylaisha, Qazaqstan migratsiialyq úrdis kezinde intellektýaldyq jaǵynan teńsizdik ornaýda. Mysaly, joǵaryda men elimizge millionnan astam qandasymyz keldi dep aittym, al qazir buny elimizden millionǵa jýyq intellektýaldy qaýymnyń ketip jatqandyǵymen bailanystyrǵym keledi. Sondai-aq, bul máseleni qarastyrý kezinde qandastardyń balalary men qazaqstandyqtardyń oqý kezinde bolatyn teńsizdikterdi teńestirý kerek, iaǵni jergilikti qazaqstandyq pen qandastyń bilim alý kezinde beriletin múmkindikter teń bolýy mindetti.
Qazaqstandyqtar arasynda qandastarymyz naǵyz qazaqtar degen másele de shyǵýda, bul jerde naǵyz qazaq ol barlyǵymyz, al osylai qazaqstardyń ishinde mynaý «naǵyz qazaq», al mynaý «qandas qazaq», mynaý «shala qazaq» degen bólinýler de bar. Bunyń barlyǵy erteń osyndai keremet memleketimizdiń joiylýyna alyp kelýi múmkin. Osyny barlyq qazaqstandyqtar bilýi kerek. Otyz jyldan astam táýelsiz memleket retindegi tarihymyzda memlekettiń ishinde ultqa bóliný iisi áli de bar, degenimen bundai bólinýshilik oidy joiý kerek.
BAQ-da qandastarymyz ózderiniń jaǵdailaryn aityp, olardyń áleýmettik ahýaldaryn jaqsartýdy surap jatady. Degenimen, osy jerde de árbir áleýmettik járdemaqy men qandastarymyzdyń jaǵdaiyn jaqsartý úshin qarapaiym jumysshy qazaqstandyqtardyń salyq tóleýinen alatyndyǵyn esterine alýy kerek.
Qazaqstanda qandastardy qoldaityndar bylai deýi múmkin: «qazaqtar ózderiniń baýyrlaryna qamqor bolýy kerek» dep. Degenimen, bul sóz de pikirtalas týyndatýy múmkin. Mysaly, elimizde halyqtyń jaǵdaiy ózderiniń qajettilikterin qanaǵattandyrýǵa da jeter-jetpes bolyp jatyr. Sonda, ken oryndarynda ter tógip jumys istep jatqandar, munai qazbalap júrgen jumysshylar, ǵalymdar, qaǵazbastylyqtan qinalǵan oqytýshylar men muǵalimder, tańǵy sýyqta kóshe tazalap júrgen jumysshylar, naýqastardyń muńyn emdep júrgen dárigerler, kóp balaly otbasyny asyrap júrgen ata-analar, qazaqstanda resmi túrde jumys isteitin barlyq jumysshylar, olardyń barlyǵy qandastarymyzdy asyraý úshin qinalyp jumys isteýde me? Osylardyń ishinde kimder qandastarǵa qamqorlyq jasaýy kerek? Meniń oiymsha, qazaqstandyqtardyń jaǵdaiyn jasaityn, olarǵa qamqor bolatyn olar ózderi jáne eńbekteri. Sondyqtan osy jerde myna tájiribeni eske alý kerek, Amerika men Batys Evropaǵa, Angliiaǵa, Koreialarǵa, Qytaiǵa, t.b. elderge jumys isteýge ketken eńbekke qabiletti migranttar tek bir nárseni suraidy, ol zańdy statýs jáne olardyń eńbek etip, ózderiniń qajettilikterin qanaǵattandyrý úshin eńbek etýge kedergi keltirmeýdi ǵana suraidy, osyny bizde ustanýymyz kerek.
Atalǵan máselelerdiń barlyǵy ózekti, onyń barlyǵy elimizdiń damýyna, halyqtyń jaǵdaiynyń jaqsarýyna qatysty aitylǵan. Maqalany qorytyndylai kele aitqym keletini, ne sebepti Qazaqstan óziniń damý jolynda «Ádiletti Qazaqstandy» quratyn, onyń jańa ekonomikalyq damý baǵdarynda aianbai eńbek ete alatyn, memlekettiń damýyna úles qosatyn intellektýaldardy memleketke shaqyrmaidy? Bizdiń memleket óziniń damýyna paidaly bolatyn adamdarǵa qoldaý jasaýy kerek. Mysaly qandastardy otandaryna qaitarý kezinde olardyń shyqqan tamyry qazaq bolsa boldy, sonyń barlyǵy Qazaqstanǵa qaitarylǵan bolatyn. Degenimen, osy kezde memlekettiń damýyna yqpal etetin, qazaqi mádenietke mahabbaty bar tarihi otany Qazaqstan bolǵan azamattardy otandaryna qaitarý kerek edi degen oidamyn. Qazaqstan ol tek qana qazaqtardan turmaidy, ol kóp etnosty, kóp konfessiialy memleket, sol sebepti atalǵan baǵdarlama buny da eskerýi kerek edi degen oidamyn.
Qazaqstan ol barlyǵymyzdyń ortaq mekenimiz, ortaq anamyz, ortaq jerimiz, ortaq bolashaǵymyz. Memleket kóptegen syndarly ózgeristerden ótti, jańa baǵdaryn qalyptastyrdy, endi halyqtyń da sanasynyń birlikke burylýy kerek. Qazaqstandyqtar ózderiniń bolashaqtaryn qurý kezinde eńbek etýi kerek, osy jolda adami qundylyqtardy kemeldendirip, birlik pen tatýlyqty eskerip, memleketimizdiń damýyna ter tógip, ózderiniń osy joldaǵy áreketteri arqyly memlekettiń abyroiy men beinesine kir keltirmeýi tiis deimin.
Berik Ahmet, saiasattanýshy
