Kúıeýiń adal bolý úshin...

Dalanews 11 sáý. 2015 03:06 1762

(Basty bettegi sýret Sezanndiki)

Aleksandra Antonova

Erkekterdiń bári de satqyn sıaqty. Erkektiń kózge shóp salýy ádettegi jaǵdaı sekildi. Biraq sarapshylar sózine sener bolsaq, erkektiń bári birdeı emes. Erkekti ózgege kóz salýǵa jetkizbeýge de bolady eken. «Opasyzdyq qalqany» atty trenıń avtory ári psıholog Anna Iotko áıel tórt aptanyń ishinde kúıeýi eshqashan kózine shóp salmaıtyndaı ózgere alady deıdi. 

[caption id="attachment_10109" align="alignright" width="319"]ga S. Dalıdiń kartınasy[/caption]

Dámdi asqa bola ketpeıdi
«Men bul máseleni nysanǵa alǵaly on jyldan astam ýaqyt ótti. Men birneshe sheteldik mashyqtaný sabaqtaryna qatystym. Onyń ishinde endokrındik emhanalarda da boldym. Erkektiń basqaǵa kóz salýy gormonaldy másele ekenin naqty aıta alamyn. Er adam basqamen tósek qatynasyna túsken kezde onyń áıeliniń endorfıni óte tómen bolǵanyn anyqtaý qıyn emes».
Ózińdi ózge áıelmen salystyrý bekershilik. Kúıeýdiń kóńili únemi jas qyzǵa aýa bermes. Ol opasyzdyń qatarlasy da bolýy ábden múmkin.
Sondyqtan ózińizdi «jaman ana nemese salaq áıelmin» dep sókpeńiz.
«Krahmaldanǵan jaıma men dámdi asqa bola ketpeıdi, – degen senimde Anna Iotko. – Erkekter ystyq qushaqqa, tátti qylyqqa, aıaly alaqanǵa ketedi. Jáne bul tek gormonaldy deńgeıde bolady. Erkektiń testosterony áıeldiń endorfıninen qýat alady. Áıelde endorfın neǵurlym kóp bolsa, erlerdiń kózine ol soǵurlym tartymdy kórinedi. Tartymdylyq degen sılıkon erin men battasqan bet dep oılamańyz. Testosterondy múlde basqa nárse tolqytady. Onyń basty kórsetkishteri endorfın men oksıtosın».
Kez kelgen ǵashyqtar hıkaıasyn alyp qarasańyz, olardyń qarym-qatynasy aldymen gormonaldy qyzyǵýshylyqtan bastaý alyp, sosyn bir-birine baýyr basady. «Qutyryp, qutyryp qaıtady» degen sózdiń de jany bar. Gormonaldy tolqý basylǵan soń erkekter keıde qaıtyp oralady. Mundaı kezde ne isteý kerek? Ol múlde bólek taqyryp.

Kúıgelektenbeńiz

«Endorfın – qýanysh gormony, aǵzaǵa tez jınalady. Biraq basqa kóńil-kúıge táýeldi, tez búlinedi, — deıdi keńesshilerdi biri. — Mysaly, qorqynysh ony joıyp jiberedi. Endorfın mundaı kezde jınaqylanyp, jıyrylyp qalady. Áıel ony kerek kezinde qaıta shyǵara alady. Mysaly, baǵzy zamanda apan aýzyna arystan kelgen kezde osyndaı gormonaldy ózgerister bolǵan. Degenmen, názikjandylar qazirgi tańda arystandar kóshede júrmeıtinin umytyp ketip júr. Kúızeliske salynbańyzdar. Óz endorfınińizdi baqylaýda ustap úırenetin múmkindikter mol».

Reınkarnasıaǵa tórt apta

[caption id="attachment_10110" align="alignleft" width="473"]Mýjık N. Iý. Emelánov[/caption]

«Men klıentterime óz endorfınin qalaı kúsheıtýge bolatynyn túsindirem, –deıdi Anna Iotko. – Muny dárisiz jasaýǵa ábden bolady. Ol úshin ómir saltyn ózgertip, oılaý júıeni retke keltirý qajet. Ózińizge kóbirek ýaqyt bólemin dep ýáde berińiz. Bir aıdan keıin kúıeýińiz sizge basqa kózben qaraı bastaıdy».
Keńesshiniń aıtýynsha, gormonaldy deńgeıdi ońaltýǵa 21 kúnnen 40 kúnge deıin ýaqyt kerek. Osy merzim ishinde qajetti daǵdylar qalyptasyp, taıazdanǵan gormon qory tolysady.
Endorfınniń kóp bólinýin yntalandyratyn amaldar bir qaraǵanǵa túsiniksizdeý. Biraq keńesshi osydan tıimdisi joq deıdi. Al, kóreıik:
Ózińizge kúnine kem degende bir qýanysh syılańyz. Óıtkeni, endorfın – qýanysh gormony. Ol, tipti, táttiden de bólinedi. «Biraq bul kúndelikti tátti taǵam jeý kerek degen sóz emes, – deıdi Anna Iotko. – Ol kez kelgen nárse bolýy múmkin. Ol sizdiń jeke basyńyzǵa laıyqty, ári qyzǵa jarasatyn qylyq bolǵany abzal. Mysaly, saıabaqtaǵy serýen, massaj, kóbigi kóp vana, ınerefleksterapıa, jaqsy manıkúr, qurbymen qydyrý, jarty saǵat tynyshtyq. Qandaı usaq-túıek bolsa da sizge qýanysh syılasa bolǵany. Áıel qaýymy ózderine jaǵatyn dúnıelerdi jasaýdy umytyp barady. Biz qurban bolýǵa daıyn turamyz. Bul tegimizde jazylsa kerek. Biraq ózin qurbandyqqa shala beretin áıel eshkimniń testosteronyna áser ete almaıdy».
Sulý bolyńyz. «Áıel tańerteń turǵanda ózin aınadan qalaı kórse, kúni boıy sol sezimde júredi, – degen senimde keńesshiler». Ózińizge bóletin ýaqytym joq dep syltaýratpańyz. Mıyńyzdyń bir bóligine aınalańyzda erte turyp, boıanýǵa, ádemilenýge kúsh-qaıraty men ýaqyty mol qyzdar bar ekenin jazyp qoıyńyz. Olar aınaǵa qaraǵan saıyn ózinen lázzat alatynyn bilip júrińiz. Iaǵnı, olardyń endorfıni laıyqty deńgeıde.
Kúlip júrińiz! «Kúlbıkeden hanshaıymǵa aınalýdyń arasy –tek kúlki ǵana, – degenge Anna Iotko qatty senimdi. – Ózińizdi shyn kúlýge úıretińiz. Shynaıy ári aq jarqyn kúlki. Tym bolmaǵanda, ońasha qalǵanda ózińizben-ózińiz kúlip daǵdylanyńyz. Kúlki sizdiń qalypty kúıińiz bolýǵa tıisti». Keıbir trenıńterde metroǵa túsip, tanymaıtyn bógde adamdarǵa qarap kúlý tásili qoldanylady. Onsha tıimdi amal emes. Ol ózińnen attap, zorlyqpen kúlýge májbúrleıdi.«Odan da telefonyńyzǵa saǵat saıyn taımer qoıyp, ol shyryldaǵanda aınaǵa baryp ózińizdiń beıneńizge qarap kúlińiz. Bul amaldyń áseri birden kórinedi. Kúlki endorfındi kóteredi. Ýaqyt óte kele kúlip júrýge tóselip ketesiz, – deıdi keńesshiler».
Bosańsýdy úırený. «Úlken qalada ómir súretin keıbir áıel zaty men boıjetkender kózi jumýly turǵan qultemirlerdi elestetedi. Al, erkek jylý men kúlkige qumar keletinin taǵy bir eskerteıin, – deıdi Anna Iotko». Qalalyq áıeldiń ýaqyty tym tyǵyz, ol sodan da tán jylýyn syılaýdy bilmeıdi. Deneni aptasyna bir-eki ret jattyqtyryp turǵan abzal. Bul ıoga, massaj, ıneterapıa, tipti pılates bolsa da jaman emes. Ne bolatyny mańyzdy emes. Mańyzdysy, tánińiz jumsarýdy, bosańsýdy úırenýi kerek. Barlyq úreı, kúızelisti bosatýǵa daǵdylanýy tıis. Eger súıiktińizdiń kózqarasyn baqsańyz, onyń bosańsyǵan áıelge basqasha qaraıtynyn kóresiz. Kózin tars jumyp, eshteńege áser etpeıtin qultemirge onyń kózqarasy bólek.
• Ókpe jınamańyz. Ókpeden tez arylý kerek. Meıli ol ata-anaǵa degen renish bolsyn, áriptester men qurbylar, kóliktegi mojantopaılarǵa degen renish bolsa da, tez umytyńyz. Eń bastysy, kúıeýge renjimeýdi úırený kerek. «Oǵan degen barlyq renishti útir arqyly tizip jazyp shyǵyńyz. Ózińizge aıanysh bildirmeńiz. Renishim oryndy edi dep ókinbeńiz. Keshirý máseleniń qanshalyqty ekendigin túbegeıli kórsetip beredi,– deıdi Anna Iotko. – 35631 sanyn 37 sanyna oısha bólińizshi. Qıyndaý. Biraq, múmkin ǵoı. Al qaǵazǵa jazyp bólý eń ońaıy. Renish te solaı. Oısha bári qıyn sıaqtanady. Jazsań, túkke turǵysyz bolyp qalady. Renish jazylǵan qaǵazdy órteı salyńyz. Ol arnalǵan adamnyń qolyna túspeýi kerek. Osyndaı 5-7 hat jazǵan soń ishtegi ókpeniń taraı bastaǵanyn sezesiz. Janyńyz tynyshtala bastaıdy».

Maqala unady ma? Elge jetkizińiz, kóppen bólisińiz.

Aýdarǵan Shynar ÁBİLDÁ


Usynylǵan
Sońǵy jańalyqtar