Osy jyldyń qasıetti Ramazan aıynyń sońǵy on kúndigi edi. Úıge Bas múftıimiz Erjan qajy Malǵajyuly bastaǵan QMDB qyzmetkerlerin shaqyryp, aýyzashar berýdi josparlap otyrǵanbyz.
Allanyń syıǵa bergen 5 jasar qyzymyz Márıam oıyn balasy bolǵanmen, bizdiń isimizge, árbir sózimizge den qoıyp, sońynan suraqty qarsha boratady. Alla zeıinin arttyrsyn dep tileımiz. Úıdegiler: «Jýrnalısiń qyzy ǵoı... Túsinýge bolady», – dep «tergeýshi» Márıamnyń áketaıyn árkez «jubatyp» qoıady.
Imamdardy udaıy qarapaıym bolýǵa úndeıtin múftı-haziretimiz baıaǵy qarapaıym, adamgershilik qalpymen bizdiń bul nıet-tilegimizdi qabyl aldy. Qadirli qonaǵymyzdy kútýdiń qamyn oılastyryp otyrǵanbyz. Orta joldan Márıam ádettegi «tergeýshilik» «qyzmetine» kirisip ketti.
– Áketaı, aýyzasharǵa kim keledi sonda?
– Múftı-haziret keledi, qyzym.
– Sonda onyń aty «múftı», al famılıasy «haziret» pe?
– Ol meniń jumystaǵy bastyǵym, qyzym.
– Bastyq degen Nazarbaev emes pe?..
Osy áńgimeni úıge kelgende Bas múftıge aıtyp berdim. Eriksiz kúlip jiberdi. Ramazannyń sońǵy kúninde osyndaı ǵıbratty basqosý ótti. Márıam múftıge ánin shyrqap, taqpaǵyn aıtyp berdi, bárimizdi máre-sáre etti.
«O-o-o-ı, áketaı, qyz bop qapsyz ǵoı...»
Taǵy da sol Ramazannyń kezi. Bala baıqaǵysh keledi eken. Tebindep shyqqan saqalym bar bolatyn. Ony baptap, basyp turmasa da bolmaıdy. Áıtpese, kózge oǵash kórinip ketedi.
Dinı salada qyzmet etkenmen, qoǵamdyq ortany da eskerý kerek. Kózge kóriner-kórinbes azdaǵan saqaldy baptaımyn dep birde jónsiz qyryp aldym. Kózge birtúrli kórinip qaldy. Túgel qyryp tastaýǵa týra keldi. Sol qalpy qaldyrýǵa taǵy uıat. Ekinshi qyzym 3 jasar Zeınepti úıdiń aýlasyna oınatýǵa alyp shyqqam. Betime qarap, birden baıqady da: «O-o-o-ı, áketaı, qyz bop qapsyz ǵoı...» dep, ózinshe baǵalap, bul jaǵdaıǵa núkte qoıdy. Oıyn balasy da muny baıqaǵan eken. Ne aıtarymdy bilmeı, kidirip qalyppyn. Jarasymdy saqal er kisige kórik beretinin balalar da biledi-aý shamasy.
«Oraza aıt bitpesinshi...»
Ramazan aıyn aman-esen bitirip, oraza aıtty otbasymyzben toılap júrgenbiz. Kishkentaılardy ábden oıynǵa «toıdyrdyq». Tátti taǵamdaryn da áperdik. Bári oraza aıttyń qadirin arttyra túseıik degen nıet qoı. «Qyzdarym, búgin oraza aıt. Búgin sizderdiń aıtqandaryńyz bolady», – dep qoıamyz kóńilderin odan saıyn kóterip.
Batýttyń shańyn shyǵaryp, túrli balmuzdaq jep, keshke úıge qaıtyp kele jatqan betimiz. Oraza aıttaǵy kóńildi kúnnen áser alǵan Márıam: «Áketaı, anashym, oraza aıt bitpesinshi osy. Kúnde-kúnde bola bersinshi», – dep bizden bul «máseleni» sheship berýimizdi ótindi. «Sizder aqyldy bop, tártipti qyz bolyp júre berseńder, kúnde osyndaı «oraza aıt kúnin» uıymdastyra beremiz», – dep qoıamyz «ótinishin» jerge tastaýǵa uıalyp...
Bala kórgenimen, jastaıynan sanaǵa túıgenimen ómir súredi. Rýhanı, ulttyq qundylyqtardy kishkentaı kezinen boıyna daryta bergen jón. Sonda ımanı ımýnıtet qalyptasatyny sózsiz.
«Eı, ishpeńder, araq bop qalasyńdar...»
Qudaıdyń qudireti. Alla adam balasyna neniń jaqsy, neniń jaman ekenin bala kezden júregine uıalatyp qoıady. Araq pen temekini «kákáı» dep, sý men shyryndy «áıáı» degen talaı sábıdi kórdik. Jýyrda osyndaı jaǵdaıdyń taǵy birine kýá boldyq.
Kezekti demalysty paıdalanyp, 10 jyl oqyp, qyzmet etken ásem shaharymyz Almatyny saǵynyp, otbasymyzben qalaǵa qydyryp barǵanbyz. Astana bizdi ózine tez baýrap alǵanmen, Almatynyń jóni, orny bólek eken. Týysqandardy zıarat etip, az-maz demalǵan soń Elordaǵa qaıtar kúnimiz de jaqyndady. Baýyrym Jumabek vokzalǵa shyǵaryp salatyn boldy. Balalar úshin jolaı dúkennen shyryn, sýsyn, t.b. zattar alyp berdi. Kishkentaılarǵa shyryn, al maǵan bótelkedegi «býratınony» usyndy. Márıam birden: «Áketaı, ol ne? Araq pa?» dep suraqty tótesinen qoısa bola ma? Osy sózden keıin shólmekti aýyzǵa alýǵa uıalady ekensiń. Ondaı bótelkeni kórmegen 3 jasar Zeınep qyzym Márıamnan keıin ile-shala: «Eı, ony ishpeńder, átpese araq bop qalasyńdar», – dep, «nasıhatyn» aıta jóneldi. Iá, kúlmekke jaqsy. Araq bop qalasyńdar degeni – jaman bop qalasyńdar degeni ǵoı. Perishte tilek. Bala tili – bal degeni osy.
Aǵabek QONARBAIULY, QMDB Baspasóz bóliminiń meńgerýshisi
