Kóp balaly analar – halyq sany ósýi men qoǵam damýyna orasan zor úles qosýda – Aqnur Qurasbekqyzy

Dalanews 29 qar. 2023 09:09 2936

Jumabaeva Aqnur Qurasbekqyzy, Almaty ákimi janyndaǵy Áıelder isteri jáne otbasylyq-demografıalyq saıasat jónindegi komısıanyń múshesi, «AMANAT» partıasynyń Almaty qalalyq fılıaly janyndaǵy áıelderdiń quqyqtary men múmkindikterin keńeıtý máseleleri jónindegi Áıelder qanatynyń keńesshisi, Qazaqstannyń qurmetti zańgeri, Altyn alqa ıesi – 8 balanyń anasy

 

Ata-ananyń qamqorlyǵy men ata-ájeleriniń súıispenshiligi  


– Kóp balaly ana bola otyryp, qyzmetti, qoǵamdyq jumystardy qatar alyp júrý ońaı emes. Degenmen  segiz balaǵa ana, qyzmette belsendi, qoǵamdaǵy bolyp jatqan árbir máselege beı jaı qaramaı óz kózqarasyńyzdy batyl bildirip, ony sheshýge umtylatyn jansyz. Qalaı úlgeresiz bárine?

– Báribir birinshi orynda bala shaǵam, otbasym der edim. Qoǵamda belsendi bolsam, sol balalarymnyń bolashaǵy jarqyn bolsa eken, sanaly qoǵam qurýǵa atsalyssam eken degen oıdan shyqqan áreket. Shúkir, úsh ulym jáne bes qyzym bar.

Kópbalaly otbasy bolýdy joldasym ekeýmiz aldyn ala josparladyq. Sebebi, meniń kúıeýim otbasyndaǵy jalǵyz bala bolǵandyqtan, kóp balaly bolý onyń bala kezinen armany edi.

Sondyqtan, úlken otbasyn quramyz degen sheshimdi sanaly túrde qabyldadyq. Árıne, ońaı bolmaıtynyn túsindik, biraq kez kelgen qıyndyqty jeńe alatynymyzǵa senimdi boldyq. Onyń ústine kúıeýimniń ata-anasymen birge turamyz, olar bizge úı sharýashylyǵyn birlesip júrgizýge de, bala tárbıesine de kómektesedi.

Meniń de ata-anam jaqyn jerde turady. Balalardyń ata-ájeleri, ózderiniń bilimderi men jınaqtaǵan tájirıbesimen bólisip, úlkenge qurmet, kishige qamqorlyq jáne otbasylyq dástúrdi qasterleýge negizdelgen mádenı-rýhanı qundylyqtardy nemereleriniń boılaryna sińdirtip, patrıottyq sezimderin nyǵaıtady.

Balalar da baqytty, óıtkeni, olar ata-ana qamqorlyǵymen ǵana shektelip qoımaı, ata-ájeleriniń súıispenshilikterine de ıe bolady. Óıtkeni bul sheksiz mahabbat pen súıispenshilikke toly urpaqtar arasyndaǵy erekshe baılanys.


Olardyń arqasynda men ózimniń súıikti isimmen aınalysyp, kásibı turǵyda jumys isteı alamyn jáne otbasyna qolaıly jaǵdaı jasaýǵa úles qosa alamyn jáne bul ýaqytta balalar jaqyn adamdarynyń nazarynan tys qalmaıtynyn da bilemin. Meniń uǵymymdaǵy otbasy qundylyǵy, jarasymy da osynda der edim.

– Otbasylyq qundylyq dep qaldyńyz. Osy oraıda jalpy qoǵamdaǵy otbasylyq qundylyqty qalaı arttyra alamyz?

– Qoǵamdaǵy otbasylyq qundylyqtardy arttyrý otbasylyq qarym-qatynastardy nyǵaıtýǵa jáne onyń barlyq músheleriniń ósýi men damýy úshin qolaıly jaǵdaı jasaýǵa kómektesedi. Onyń birneshe joldary bar:

  1. Qarym-qatynasty qalpyna keltirý mańyzy zor. Otbasylyq qarym-qatynas – salaýatty otbasylyq qarym-qatynastyń negizi. Barynsha birge ýaqyt ótkizip, kúndelikti tirshilikte oryn alatyn máselelerdi birge talqylap, qýanyshtarmen bólisip, bir-birin tyńdap jáne árbir otbasy múshesiniń pikiri men sezimine qurmet kórsetý óte mańyzdy.

  2. Ortaq maqsattar – birge umtylatyn ortaq maqsattar men qundylyqtardy anyqtap, sol maqsattarǵa jetýde bir-birine qoldaý kórsetý kerek.

  3. Turaqty otbasylyq ýaqyt – otbasynyń barlyq músheleri alańdatpaı birge bolatyn ýaqytty otbasylyq ýaqytqa bólý qajet – ortaq keshki as, taza aýada serýendeý, oıyndar, kitap oqý nemese birge saıahattaý bolýy múmkin. Bul sátter otbasy músheleriniń arasyndaǵy baılanysty nyǵaıtýǵa jáne keremet estelikterdiń qalyptasýyna kómektesedi.

  4. Syılastyq jáne qoldaý. Otbasynda bir-birine qurmet kórsetip, qoldaý kórsetý mańyzdy. Árbir otbasy múshesiniń biregeı ekenin jáne olardyń pikirleri men sezimderine quqyǵy bar ekenin túsinýi mańyzdy. Qıyn sátterde bir-birin qoldap, tabystar men jetistikterdi birge atap ótý kerek.

  5. Salaýatty ómir salty ustaný da otbasynyń beriktigin qamtamasyz etedi. Árbir otbasy múshesiniń fızıkalyq jáne emosıonaldyq densaýlyǵyna qamqorlyq jasaý, otbasy qundylyqtarynyń mańyzdy aspektisi bolyp tabylady. Salaýatty ómir saltyn, onyń ishinde durys tamaqtanýdy, fızıkalyq belsendilikti, jetkilikti demalýdy jáne emosıonaldyq ál-aýqatqa qamqorlyq jasaýdy yntalandyrý da óte mańyzdy.

  6. Otbasylyq mindetterge qatysý – otbasylyq jaýapkershilikti bólisý jaýapkershilik sezimin jáne ózara qoldaýdy qalyptastyrýǵa kómektesedi. Barlyq otbasy múshelerin tazalaý, tamaq ázirleý, baý-baqsha ósirý jáne úı janýarlaryna kútim jasaý sıaqty otbasylyq mindetterge qatysý otbasy múshelerin jaqyndastyratyny aıqyn.

  7. Tárbıe jáne damý – otbasyndaǵy tárbıe men damýdy qoldaý otbasynyń árbir múshesiniń damýyna kómektesedi. Kitap oqýdy, oqý jáne shyǵarmashylyq jetistikterin talqylaýdy, murajaılar men kórmelerdi aralaýdy yntalandyrý. Úzdiksiz oqý jáne qyzyǵýshylyqtardy damytý atmosferasyn qurý.


Árıne, ár otbasynyń ózderiniń erekshilekterin eskere otyryp, ózderiniń ómirlik ustanymdary men erekshe otbasylyq qundylyqtary bolýy kerek. Sondaı-aq, otbasynda tártip ornatý úshin, ózderine tán erejeleri bolýy kerek. Eń bastysy, ózara syılastyq pen túsinistik, sonymen qatar, qandaı bolsa másele týyndasa, oǵan oń kózqaraspen qaraý kerek dep esepteımin.

 

 Analar ákelerge balalaryna súıispenshiligin kórsetýge múmkindik berýi kerek


– Segiz balaǵa ana bolyp, qoǵamdyq jumystarǵa belsene aralasyp, bıznesti de júrgizýge úlgerýińizdiń basty syry nede?

– Qarqyndy damyp kele jatqan zamanymyzda áıel adam ózin ana retinde ǵana emes, óz salasynyń kásibı mamany retinde de júzege asyrýǵa múmkindigi bolýy kerek, dep esepteımin! Árıne, kóp balaly ana bola otyryp, ózimniń kásibı jumysymdy atqaryp, oǵan qosa qoǵamdyq jumystarmen aınalasý – ońaı sharýa emes ekendigi ras.

Úı sharýashylyǵyna da kóńil bólip, balalarǵa jetkilikti kútim jasaý kerek. Al bul eki mańyzdy sala únemi nazar men ýaqytty qajet etedi. Sondyqtan, jumystarymdy, barlyǵy uıqyǵa ketken kezde ǵana, jasaıtyn kúnderim de az emes.

Ýaqytty tıimdi paıdalaný, osy salalardyń arasyndaǵy tepe-teńdikti saqtaýǵa kómektesedi. Oǵan qosa kóptegen máselelerden, sonyń ishinde stress nemese sozylmaly sharshaý sındromynan aýlaq bolýǵa kómektesedi.

Onyń negizi ýaqytty durys bólýde jáne árbir tapsyrmaǵa ózindik mańyzdylyq deńgeıin bere otyryp, josparlanǵan tapsyrmalar tizimin tıimdi basqarýǵa múmkindik beretin basymdylyqpen negizgi jáne mańyzdy mindetterdi anyqtaýda jatyr. Aldyńǵy tapsyrmany aıaqtamaı, kelesi tapsyrmany bastamaı, birinshi kezektegi mindetterdi sheshýden bastaý jáne barlyǵyn retimen oryndaý mańyzdy.

Sondaı-aq, bala kútimi men úı sharýasyna qatysty keıbir jaýapkershilikterdi basqa otbasy múshelerine tapsyrýdyń mańyzdylyǵyn atap ótpeý múmkin emes. Sondyqtan, bizde árbir otbasy múshesiniń naqty belgilengen ózderiniń mindetteri bar, balalardy belgili bir jastan bastap eńbekke, tártipke jáne jaýapkershilikke tartýǵa tyrysamyz. Óıtkeni bul olarǵa bolashaqta paıdaly bolady.

Mysaly, balalar keshki asty daıyndaýǵa belsene qatysady, sonyń saldarynan taǵamdar dámdi bolyp shyǵady. Óıtkeni bul proseske balalardyń kóńilderi men kúshteri jumsalady.

Ákege de óziniń ákelik sezimin, qamqorlyǵyn kórsetýge múmkindik berý kerek. Óıtkeni, áke mahabbaty – erekshe sezim, balaǵa da tolyqqandy damýy úshin óte qajet! Analar ákelerdi óz balalaryna degen sheksiz súıispenshiligi men qamqorlyǵyn kórsetý múmkindiginen aıyrmaýy kerek. Bala týǵan sátten bastap, balany ákesine senip, tapsyra beriýimiz kerek, sonda olardyń qarym-qatynasy nyǵaıa týsedi.


Biz joldasym ekeýmiz qol ustasyp, barlyq suraqtardy jáne is-áreketterdi birge atqaramyz. Balalarymyzben kóbirek ýaqyt ótkizýge tyrysyp, jumystarymyzdy, mindetterimiz ben bos ýaqytymyzdy aldyn ala josparlaımyz, balalarmen birlesken demalys pen oıyn-saýyq uıymdastyramyz.

Barlyǵy ońaı dep aıta almaımyn, árıne qıyndyqtar da týyndaıdy, biraq qýanyshqa toly sátter basymyraq. Jumys isteıtin ana bolǵandyqtan balalarymnyń qasynda árqashan bola almaımyn, biraq olarǵa qajet kezde qasynda bolýǵa, qol ushyn sozyp, keńes berýge, qoldaý kórsetip, yntalandyrýǵa jáne syrlasýǵa ýaqyt tabýǵa tyrysamyn.

Óz tájirıbemnen esimde, men ata-anamnyń táýligine 24 saǵat maǵan qaraǵanyn qalamaıtynmyn. Óıtkeni, balalarǵa erkindik sezimin de berý kerek, ata-ana ómir boıy qasynda bola almaıdy ǵoı.

Sondyqtan, biz olardy táýelsizdikke úıretip, óz-ózine senimdi tulǵa etip tárbıeleýimiz kerek, bul olardyń bolashaqta ómirlik mindetteri men maqsattaryna jetýine kómektesedi, dep senemin.

Sonymen, ata-anamnyń jáne ata-enemniń qoldaýynyń, kúıeýimniń túsinistigi men ózimniń tabandylyǵymnyń arqasynda kóp balaly ana retinde ózimniń kásibı jumys pen qoǵamdyq jumystarmen aınalasý múmkindigine ıe boldym.

– Qoǵamymyz kóp balaly analarǵa qalaı qaraıdy? Jalpy memleket tarapynan kóp balaly analarǵa jasalyp jatqan jaǵdaıǵa kóńilińiz tola ma?

– Qazirgi tańda kóp balaly otbasylardyń sany ósip barady, sonyń saldarynan jaqynda Qazaqstan halqynyń sany 20 mıllıonǵa jetkenin atap óttik. Sondyqtan, kóp balaly analardyń ult bolashaǵyna, halyq sanynyń ósýi men qoǵamnyń damýyna orasan úles qosatyny aıqyn.

Qoǵamda kópbalaly analarǵa degen kózqaras belgili bir mádenıetke, qundylyqtarǵa jáne áleýmettik jaǵdaılarǵa baılanysty. Jalpy, kóp balaly otbasylardyń qundylyǵy men mańyzdylyǵyn moıyndap, kóp balaly analarǵa qurmetpen qaraıtyndar basymyraq.

Memleket tarapynan demografıalyq damý suraqtaryna erekshe mán berilýde, kóptegen ıgi ister atqarylýda, áıelder úshin jeke bıznesti damytyp, kásipkerlerlikpen aınalasyp aıaqqa nyq turýlaryna barlyq jaǵdaı jasalyp jatyr.


Oǵan qosa, kóp balaly otbasylarǵa qarjylyq jáne basqa da qıyndyqtardy jeńýge kómektesetin baǵdarlamalar men áleýmettik jeńildikter qarastyrylǵan. Sonyń arqasynda men de kópbalaly ana bola turyp óz kásipkerlikpen aınalysamyn. Eki joǵary ekonomıkalyq jáne zańgerlik bilimim bar, ekonomıka ǵylymynyń magıstrimin. Konsaltıń kompanıasyn basqaryp, 22 jyldan beri baǵalaý, sarapshy jáne zańgerlik qyzmetimen aınalysamyn.

Degenmen, áli de bolsa sheshilýin kútken suraqtar jetkilikti. Kóp balaly jáne jalǵyz basty analardyń jaǵdaıy keı jaǵdaıda qıyn bolatynyn aıta ketken jón.

Sondyqtan, osy suraqtardy sheshýge qolymnan kelgenshe óz úlesimdi qossam degen oımen jaqynda ashylǵan “AMANAT” partıasynyń qalalyq fılıaly janyndaǵy áıelderdiń quqyqtary men múmkindikterin keńeıtý máseleleri jónindegi keńesshisi bolyp taǵaıyndaldym. Budan basqa Áıelder isteri jáne otbasylyq-demografıalyq saıasat jónindegi ulttyq komısıanyn múshesimin.

 

Zorlyq-zombylyqty shekteýdiń 9 joly


– Turmystyq zorlyq-zombylyqtyń aldyn alý úshin ne isteýimiz kerek?

– Turmystyq zorlyq-zombylyqtyń aldyn alý – keshendi kózqarasty qajet etetin kúrdeli mindet.

Tásilderi:

  1. Aqparatty arttyrý: Turmystyq zorlyq-zombylyqtyń zıany men zardaptary týraly keń aýdıtorıany qamtý úshin aqparattyq-túsindirý naýqandary men bilim berý baǵdarlamalaryn júrgizý qajet. Maqsatty aýdıtorıa qurbandardy, áleýetti zorlyq-zombylyq jasaýshylardy jáne jalpy qoǵamdy qamtýy kerek.

  2. Kásibı mamandardy oqytý: zorlyq-zombylyq qurbandarymen jumys isteıtin polısıa qyzmetkerleri, medısına qyzmetkerleri, áleýmettik qyzmetkerler jáne basqa da mamandar turmystyq zorlyq-zombylyq qurbandaryn qalaı tanýǵa, olarǵa kómektesýge jáne qoldaý kórsetýge úıretilýi kerek.

  3. Kómek pen qorǵaýǵa qoljetimdilik: Jábirlenýshilerge kómekshi turǵyn úı qyzmetteri, quqyqtyq kómek, psıhologıalyq qoldaý jáne toptyq terapıa sıaqty qyzmetter qoljetimdi bolýy kerek. Daǵdarys ortalyqtary men zorlyq-zombylyqqa qarsy uıymdar qarqyndy jumys istep, ár aımaqta barnysha kómek kórsetýi kerek.

  4. Zańnamany kúsheıtý: Zańnamaǵa turmystyq zorlyq-zombylyq úshin jaýapkershilikti kúsheıtetin jáne qurbandardy tıisti qorǵaýdy qamtamasyz etetin ózgerister engizý qajet. Buǵan zorlaýshylarǵa jazany qatańdatý, zorlyq-zombylyq anyqtamalaryn keńeıtý jáne sotta isterdi ashý prosedýralaryn jeńildetý kiredi.

  5. Zorlaýshylardy ońaltý baǵdarlamalary: Zorlaýshylarǵa olardyń áreketterin túsinýge, agresıany baqylaýǵa jáne minez-qulqyn ózgertýge kómektesetin ońaltý baǵdarlamalaryn usyný mańyzdy.

  6. Jurtshylyqpen yntymaqtastyq: Qoǵammen yntymaqtastyq otbasyndaǵy zorlyq-zombylyq pen áıelderge qatysty zorlyq-zombylyqqa degen kózqarasty ózgertý úshin óte mańyzdy. Buǵan buqaralyq aqparat quraldaryndaǵy naýqandar, kópshilik aldynda sóıleý jáne uıymdarmen jáne qaýymdastyqtarmen birlesken is-sharalar arqyly qol jetkizýge bolady.

  7. Ekonomıkalyq táýelsizdik: áıelderdiń ekonomıkalyq táýelsizdigin alǵa jyljytý turmystyq zorlyq-zombylyqtyń aldyn alýda mańyzdy. Bilimge qoljetimdilikti, jumysqa ornalasý múmkindikterin jáne qarjylyq turaqtylyqty qamtamasyz etetin qoldaý baǵdarlamalary áıelderge osal jaǵdaılardan shyǵýǵa kómektesedi.

  8. Baıqaýshynyń aralasýy: zorlyq-zombylyq kýágerlerin zorlyq-zombylyq oqıǵalary týraly jaýap berýge jáne habarlaýǵa yntalandyrý jáne olarǵa qoldaý kórsetý jáne qorǵaýdy qamtamasyz etý mańyzdy.

  9. Otbasy men mekteptegi profılaktıkalyq baǵdarlamalar: Turmystyq zorlyq-zombylyqtyń aldyn alýdy erte jastan bastaý kerek. Aldyn alý baǵdarlamalary, onyń ishinde teńdik, qurmet jáne janjaldardy sheshýdiń balamaly joldary týraly bilim berý mektepter men otbasylyq ortada engizilýi kerek.

  10. Memlekettik qoldaý: Memlekettik organdar turmystyq zorlyq-zombylyqpen kúresýge úles qosyp, onyń aldyn alýǵa jáne qurbandardy qoldaýǵa baǵyttalǵan baǵdarlamalar men bastamalarǵa qarajat bólýi kerek.


Bul turmystyq zorlyq-zombylyqtyń aldyn alýdyń keıbir yqtımal tásilderi ǵana. Qoǵamdy jalpy jumyldyrý jáne ártúrli qurylymdyq elementterdiń birlesken kúsh-jigeri bul kúrdeli máseleniń aıtarlyqtaı tómendeýine ákelýine senemin.

Kóp balaly bolý qıyn ba? Qupıa bolmasa qansha járdemaqy alasyz?

– Árıne Áıel baqyty – bala, al basty mindeti – otbasyn quryp, urpaq órbitý, artynan iz qaldyryp, urpaǵyna ónegeli, óreli tárbıe berý, qurmetke laıyq tulǵa tárbıeleý, ardaqty ana jáne adal jar bolyp kúıeýine shabyt syılap, ony jigerlendirip, januıalyq mindetin atqaryp, jan-jaqty bolýy kerek!

Biraq, balalardy josparlaýǵa óte jaýapkershilikpen jáne muqıat qaraý kerek, óıtkeni bul tabys deńgeıine jáne otbasynyń qarjylyq turaqtylyǵyna tikeleı baılanysty.

Turmysqa shyqpas buryn men qansha balaly bolǵym keletinin oılamappyn, biraq, bir balamen ǵana shektemeıtinimdi bildim. Balanyń dúnıege kelýi – baqyt jáne naǵyz ǵajaıyp! Balalardyń paıda bolýymen ómirlik basymdyqtar ózgeredi, biz balalar úshin ómir súre bastaımyz.

Óıtkeni balalar bizdiń ómirimizdiń máni. Balalar bizdiń bolashaǵymyz. Balalarymdy saǵynyp, jumystan keıin úıge asyǵamyn, esikten kirgen sátte, balalarym qýanyshty aıqaımen júgirip shyǵyp qarsy alady, jarysyp, anasyn qushaqtaýǵa asyǵady. Sol sátterde ózimdi óte baqytty sezinemin.

Memleket tarapynan beriletin kómekke kelsek, kópbalaly otbasyna, kámeletke tolmaǵan ár balaǵa shaqqanda, 2023 jyly 4 AEK nemese 13 138 tenge shamasynda qarjylaı kómek beriledi. Ol aıtarlyqtaı qomaqty kómek, sebebi, kópbalaly otbasynyń kúndelikti shyǵyny da kóbirek bolady.

Oǵan qosa balabaqshaǵa da jeńildikter qarastyrylǵan, memlekettik balabaqshaǵa ekinshi baladan bastap tólemsiz ornalystyrýǵa bolady, mektepten de jaǵdaıy tómen kópbalaly otbasylaryna mektepke kerekti keńse taýarlar men mektep formasyn satyp alýǵa qarjylaı kómek kórsetiledi.

Qoǵamdyq kólikte júrý kópbalaly analarǵa jeńildikter qarastyrylǵan, jolaqysy 40 tenge, al “Kúmis alqa”, “Altyn alqa” ıegerlerine tipti tegin, jáne de keıbir salyqtardan bosatylǵan.

– Otbasyńyzda ákeler kúni, analar kúni, Otbasy kúni toılana ma?

– Árıne, biz otbasymyzben barlyq meıramdardy, onyń ishinde Ákeler kúni, Analar kúni, Otbasy kúni meıramdaryn da atap ótemiz.

Bul meıramdardyń mańyzy zor, olardyń tereń máni bar – otbasy qundylyqtaryn dáripteý, qoǵamdaǵy otbasynyń rólin arttyrý, sanaly ana, áke jáne balany qoldaý maqsatynda, oǵan qosa, adamgershilik, etıkalyq jáne rýhanı qundylyqtardy nyǵaıtýǵa, jastardy otbasynda berik jáne úılesimdi qarym-qatynas jasaýǵa yntalandyrýǵa baǵyttalǵan meıram dep bilemin.

– Osyndaı úlgili otbasy retinde saıystarǵa qatysyp turasyzdar ma?

– Balalaryma úlgi bolaıyn degen maqsatpen, elimizde ótken “Qazaqstan hanymy-2011”, odan keıin Malta elinde ótken “Álem patshaıymy-2014” saıystaryna qatysyp, joǵary júldege ıe boldym.

2015 jyly otbasymyzben “Mereıli otbasy” baıqaýyna qatysyp, Áýezov aýdany boıynsha jeńimpaz atandyq.

 

Bala tárbıesinde ata-ananyń súıispenshiliginiń orny erekshe


– Áıelder quqyǵyn qorǵaý úshin qandaı jumystar kerek?

– Qazaqstanda áıelder quqyǵyn qoldaý jáne qorǵaý maqsatynda túrli sharalar júzege asyrylýda.

Birneshe mańyzdy bastamalary:

  1. Áıelderge qatysty zorlyq-zombylyq týraly zańnama: Qazaqstanda áıelderge qatysty zorlyq-zombylyqpen kúresýge baǵyttalǵan birqatar zańdar qabyldandy. 2019 jyly zorlyq-zombylyq qurbandaryn qorǵaýdy jáne mundaı jaǵdaılardyń aldyn alýdy kózdeıtin «Turmystyq zorlyq-zombylyqqa qarsy kúres týraly» Zań qabyldandy.

  2. Qoldaý ortalyqtaryn qurý: Qazaqstannyń ártúrli aımaqtarynda turmystyq zorlyq-zombylyq pen genderlik zorlyq-zombylyq qurbandaryna qoldaý kórsetý ortalyqtary quryldy. Bul ortalyqtar zorlyq-zombylyqqa ushyraǵan áıelderge keńes, kómek jáne qaýipsiz oryn usynady.

  3. Aldyn alý sharalary men aqparattyq naýqandar: Qazaqstan Úkimeti áıelderge qatysty zorlyq-zombylyqpen kúresý úshin genderlik teńdik pen áıelderdiń quqyqtaryn saqtaýdyń mańyzdylyǵyn atap kórsete otyryp, aqparattyq naýqandar júrgizedi.

  4. Bilim berý jáne habardar etý: Qazaqstannyń bılik organdary men úkimettik emes uıymdary áıelder quqyqtaryn, onyń ishinde bilim berý jáne oqytý baǵdarlamalaryn qurý arqyly habardarlyqty arttyrý boıynsha jumys júrgizýde.

  5. Halyqaralyq mindettemeler: Qazaqstan áıelder quqyǵyn qorǵaýǵa baǵyttalǵan birqatar halyqaralyq konvensıalar men kelisimderdiń qatysýshysy bolyp tabylady. Buǵan BUU-nyń Áıelderge qatysty kemsitýshiliktiń barlyq nysandaryn joıý týraly konvensıasy jáne Beıjiń áreket etý platformasy kiredi. Bul sharalar men bastamalardyń barlyǵy Qazaqstannyń eldegi áıelder quqyǵyn qoldaý jáne qorǵaý jónindegi kúsh-jigeriniń bir bóligi.


– Bala tárbıesinde ustanymyńyz qandaı?

– Búgingi tańda balalardy qalaı tárbıeleý kerektigin sıpattaıtyn ádebıet óte kóp. Olarda ártúrli mysaldar, ádister keltirilgen, biraq eń bastysy, meniń oıymsha, ata-ananyń súıispenshiligi men qoldaýy.

Bala ózin jaqsy kóretinin bilýi óte mańyzdy jáne kez kelgen jaǵdaıda ata-ananyń balaǵa degen túsinistigimen qaraıtynyn ishteı sezinýi mańyzdy. Biz balalardy táýelsiz bolýǵa úıretemiz jáne eger másele balalardyń ózderine qatysty bolsa, olarǵa óz pikirlerin bildirýge jáne óz betinshe sheshim qabyldaýǵa múmkindik beremiz.

Bala tárbıesiniń eń tıimdi ádisi, árıne, úlgi boıynsha oqytý. Ata-ana baladan ózderi istemeıtin nárseni talap ete almaıdy, eger balalardyń ózine senimdi, qamqor bolǵanyn qalasaq, ózimiz jaqsy úlgi bolýymyz kerek. Óıtkeni balalar ata-anasynan úlgi alatyny aıqyn.

Balalar, bir ata-anadan dúnıege kelip, bir otbasynda tárbıelense de, minezderi men temperamentteri jaǵynan múlde bólek. Sondyqtan, biz olardyń árqaısysymen beıimdelip, ortaq til tabysýǵa tyrysamyz. Balalarymyzǵa qarap, biz olardan qarym-qatynasta ıkemdilik, tań qalý, armandaý jáne sený qabiletin úırenemiz. Sonymen qatar, balalar bizdi toleranttylyqqa, qorshaǵan álemge oń kózqarasta bolýǵa jáne “aprıorı” baqytty bolýǵa úıretedi.

Jumystan úıge oralǵan kezde balalardyń qýanyshty kózderin kórý, olardyń náziktik pen mahabbat sózderin estý, olardyń tátti ıisin ıiskeý jetkilikti, birden kúsh pen qýat tolqynyn sezinemin jáne sharshaýdyń izi de qalmaıdy. Keıde keıbir materıaldyq ıgilikterge umtyla otyryp, biz ómirden lázzat alýdy umytyp ketemiz, al biz ómir súrip jatqan ár kúndi keri qaıtarý múmkin emes, biz ómirdi qaıta ómir súre almaımyz, al balalyq ótedi de ketedi, sondyqtan biz árbir sátten lázzat alyp, baqytty ómir súrýimiz kerek!


Kóp balaly otbasyndaǵy jalǵyz qıyndyq, meniń oıymsha, ár balamen betpe-bet sóılesý úshin jeke ýaqyt tabýdyń sırek múmkindigi jáne balalardyń qalypty damýy úshin ata-anasynyń muqıat nazaryn qajet etedi.

Ýaqytymyzdy, jumysymyzdy, úı sharýamyzdy balalarmen aralasýǵa ýaqyt qaldyratyndaı etip, bos ýaqytymyzdy aldyn ala uıymdastyryp, «otbasy» bolyp tabylatyn «jeksenbi kúnin» qalaı ótkizetinimizdi josparlaý arqyly bul máseleni sheshýge tyrysamyz», sondyqtan bul kúni biz óz balalarymyzǵa tolyǵymen arnaımyz.

Men keıbir qıyndyqtardyń da bar ekenin joqqa shyǵara almaımyn. Óıtkeni barlyǵyn segiz balaǵa kóbeıtý kerek, ýaqytty, nazardy, syılyqtardy, dúkenderdi, demalysta nemese serýendeýde biz barlyq balalardy birden alyp ketýge tyrysamyz.

Biz olardy bólgimiz kelmeıdi. Al birlesken saparlar qymbat jáne shýly bolýy múmkin, biraq olar kóńildi jáne biz osylaı jasaı otyryp, olarda dostyq jáne berik qarym-qatynastar ornatatynymyzdy túsinemiz.

Kúıeýim ekeýmiz múmkin bolatyn qıyndyqtardyń bárin jeńýge daıyn boldyq, osy kúnge deıin qol ustasyp, bir-birimizge qoldaý kórsetip, qıyn jaǵdaıda bir-birimizdi jigerlendirip, bir-birimizdiń aqsaýlarǵa jol bermeı, ómirdiń barlyq jaǵdaılaryn bastan ótkeremiz.

Qazir ońaıyraq, balalar ósti, tórt úlken balamyz stýdent, úsheýi mektepte, al kenjesi balabaqshaǵa barady. Qoǵamymyzda ajyrasqan januıalar bolmasa eken. Árbir qoǵamymyzdyń múshesi otbasyn saqtaýǵa, januıaǵa úlkenı qundylyq retinde qaraýdy basty maqsat etse eken deımin.

– Áńgimeńizge rahmet!

Suhbattasqan Qýanysh ERMEKOVA

Usynylǵan
Sońǵy jańalyqtar