Ata-ananyń qamqorlyǵy men ata-ájeleriniń súiispenshiligi
– Kóp balaly ana bola otyryp, qyzmetti, qoǵamdyq jumystardy qatar alyp júrý ońai emes. Degenmen segiz balaǵa ana, qyzmette belsendi, qoǵamdaǵy bolyp jatqan árbir máselege bei jai qaramai óz kózqarasyńyzdy batyl bildirip, ony sheshýge umtylatyn jansyz. Qalai úlgeresiz bárine?
– Báribir birinshi orynda bala shaǵam, otbasym der edim. Qoǵamda belsendi bolsam, sol balalarymnyń bolashaǵy jarqyn bolsa eken, sanaly qoǵam qurýǵa atsalyssam eken degen oidan shyqqan áreket. Shúkir, úsh ulym jáne bes qyzym bar.
Kópbalaly otbasy bolýdy joldasym ekeýmiz aldyn ala josparladyq. Sebebi, meniń kúieýim otbasyndaǵy jalǵyz bala bolǵandyqtan, kóp balaly bolý onyń bala kezinen armany edi.
Sondyqtan, úlken otbasyn quramyz degen sheshimdi sanaly túrde qabyldadyq. Árine, ońai bolmaitynyn túsindik, biraq kez kelgen qiyndyqty jeńe alatynymyzǵa senimdi boldyq. Onyń ústine kúieýimniń ata-anasymen birge turamyz, olar bizge úi sharýashylyǵyn birlesip júrgizýge de, bala tárbiesine de kómektesedi.
Meniń de ata-anam jaqyn jerde turady. Balalardyń ata-ájeleri, ózderiniń bilimderi men jinaqtaǵan tájiribesimen bólisip, úlkenge qurmet, kishige qamqorlyq jáne otbasylyq dástúrdi qasterleýge negizdelgen mádeni-rýhani qundylyqtardy nemereleriniń boilaryna sińdirtip, patriottyq sezimderin nyǵaitady.
Balalar da baqytty, óitkeni, olar ata-ana qamqorlyǵymen ǵana shektelip qoimai, ata-ájeleriniń súiispenshilikterine de ie bolady. Óitkeni bul sheksiz mahabbat pen súiispenshilikke toly urpaqtar arasyndaǵy erekshe bailanys.
Olardyń arqasynda men ózimniń súiikti isimmen ainalysyp, kásibi turǵyda jumys istei alamyn jáne otbasyna qolaily jaǵdai jasaýǵa úles qosa alamyn jáne bul ýaqytta balalar jaqyn adamdarynyń nazarynan tys qalmaitynyn da bilemin. Meniń uǵymymdaǵy otbasy qundylyǵy, jarasymy da osynda der edim.
– Otbasylyq qundylyq dep qaldyńyz. Osy oraida jalpy qoǵamdaǵy otbasylyq qundylyqty qalai arttyra alamyz?
– Qoǵamdaǵy otbasylyq qundylyqtardy arttyrý otbasylyq qarym-qatynastardy nyǵaitýǵa jáne onyń barlyq músheleriniń ósýi men damýy úshin qolaily jaǵdai jasaýǵa kómektesedi. Onyń birneshe joldary bar:
- Qarym-qatynasty qalpyna keltirý mańyzy zor. Otbasylyq qarym-qatynas – salaýatty otbasylyq qarym-qatynastyń negizi. Barynsha birge ýaqyt ótkizip, kúndelikti tirshilikte oryn alatyn máselelerdi birge talqylap, qýanyshtarmen bólisip, bir-birin tyńdap jáne árbir otbasy múshesiniń pikiri men sezimine qurmet kórsetý óte mańyzdy.
- Ortaq maqsattar – birge umtylatyn ortaq maqsattar men qundylyqtardy anyqtap, sol maqsattarǵa jetýde bir-birine qoldaý kórsetý kerek.
- Turaqty otbasylyq ýaqyt – otbasynyń barlyq músheleri alańdatpai birge bolatyn ýaqytty otbasylyq ýaqytqa bólý qajet – ortaq keshki as, taza aýada serýendeý, oiyndar, kitap oqý nemese birge saiahattaý bolýy múmkin. Bul sátter otbasy músheleriniń arasyndaǵy bailanysty nyǵaitýǵa jáne keremet estelikterdiń qalyptasýyna kómektesedi.
- Syilastyq jáne qoldaý. Otbasynda bir-birine qurmet kórsetip, qoldaý kórsetý mańyzdy. Árbir otbasy múshesiniń biregei ekenin jáne olardyń pikirleri men sezimderine quqyǵy bar ekenin túsinýi mańyzdy. Qiyn sátterde bir-birin qoldap, tabystar men jetistikterdi birge atap ótý kerek.
- Salaýatty ómir salty ustaný da otbasynyń beriktigin qamtamasyz etedi. Árbir otbasy múshesiniń fizikalyq jáne emotsionaldyq densaýlyǵyna qamqorlyq jasaý, otbasy qundylyqtarynyń mańyzdy aspektisi bolyp tabylady. Salaýatty ómir saltyn, onyń ishinde durys tamaqtanýdy, fizikalyq belsendilikti, jetkilikti demalýdy jáne emotsionaldyq ál-aýqatqa qamqorlyq jasaýdy yntalandyrý da óte mańyzdy.
- Otbasylyq mindetterge qatysý – otbasylyq jaýapkershilikti bólisý jaýapkershilik sezimin jáne ózara qoldaýdy qalyptastyrýǵa kómektesedi. Barlyq otbasy múshelerin tazalaý, tamaq ázirleý, baý-baqsha ósirý jáne úi janýarlaryna kútim jasaý siiaqty otbasylyq mindetterge qatysý otbasy múshelerin jaqyndastyratyny aiqyn.
- Tárbie jáne damý – otbasyndaǵy tárbie men damýdy qoldaý otbasynyń árbir múshesiniń damýyna kómektesedi. Kitap oqýdy, oqý jáne shyǵarmashylyq jetistikterin talqylaýdy, murajailar men kórmelerdi aralaýdy yntalandyrý. Úzdiksiz oqý jáne qyzyǵýshylyqtardy damytý atmosferasyn qurý.
Árine, ár otbasynyń ózderiniń erekshilekterin eskere otyryp, ózderiniń ómirlik ustanymdary men erekshe otbasylyq qundylyqtary bolýy kerek. Sondai-aq, otbasynda tártip ornatý úshin, ózderine tán erejeleri bolýy kerek. Eń bastysy, ózara syilastyq pen túsinistik, sonymen qatar, qandai bolsa másele týyndasa, oǵan oń kózqaraspen qaraý kerek dep esepteimin.
Analar ákelerge balalaryna súiispenshiligin kórsetýge múmkindik berýi kerek
– Segiz balaǵa ana bolyp, qoǵamdyq jumystarǵa belsene aralasyp, biznesti de júrgizýge úlgerýińizdiń basty syry nede?
– Qarqyndy damyp kele jatqan zamanymyzda áiel adam ózin ana retinde ǵana emes, óz salasynyń kásibi mamany retinde de júzege asyrýǵa múmkindigi bolýy kerek, dep esepteimin! Árine, kóp balaly ana bola otyryp, ózimniń kásibi jumysymdy atqaryp, oǵan qosa qoǵamdyq jumystarmen ainalasý – ońai sharýa emes ekendigi ras.
Úi sharýashylyǵyna da kóńil bólip, balalarǵa jetkilikti kútim jasaý kerek. Al bul eki mańyzdy sala únemi nazar men ýaqytty qajet etedi. Sondyqtan, jumystarymdy, barlyǵy uiqyǵa ketken kezde ǵana, jasaityn kúnderim de az emes.
Ýaqytty tiimdi paidalaný, osy salalardyń arasyndaǵy tepe-teńdikti saqtaýǵa kómektesedi. Oǵan qosa kóptegen máselelerden, sonyń ishinde stress nemese sozylmaly sharshaý sindromynan aýlaq bolýǵa kómektesedi.
Onyń negizi ýaqytty durys bólýde jáne árbir tapsyrmaǵa ózindik mańyzdylyq deńgeiin bere otyryp, josparlanǵan tapsyrmalar tizimin tiimdi basqarýǵa múmkindik beretin basymdylyqpen negizgi jáne mańyzdy mindetterdi anyqtaýda jatyr. Aldyńǵy tapsyrmany aiaqtamai, kelesi tapsyrmany bastamai, birinshi kezektegi mindetterdi sheshýden bastaý jáne barlyǵyn retimen oryndaý mańyzdy.
Mysaly, balalar keshki asty daiyndaýǵa belsene qatysady, sonyń saldarynan taǵamdar dámdi bolyp shyǵady. Óitkeni bul protseske balalardyń kóńilderi men kúshteri jumsalady.
Ákege de óziniń ákelik sezimin, qamqorlyǵyn kórsetýge múmkindik berý kerek. Óitkeni, áke mahabbaty – erekshe sezim, balaǵa da tolyqqandy damýy úshin óte qajet! Analar ákelerdi óz balalaryna degen sheksiz súiispenshiligi men qamqorlyǵyn kórsetý múmkindiginen aiyrmaýy kerek. Bala týǵan sátten bastap, balany ákesine senip, tapsyra beriýimiz kerek, sonda olardyń qarym-qatynasy nyǵaia týsedi.
Biz joldasym ekeýmiz qol ustasyp, barlyq suraqtardy jáne is-áreketterdi birge atqaramyz. Balalarymyzben kóbirek ýaqyt ótkizýge tyrysyp, jumystarymyzdy, mindetterimiz ben bos ýaqytymyzdy aldyn ala josparlaimyz, balalarmen birlesken demalys pen oiyn-saýyq uiymdastyramyz.
Barlyǵy ońai dep aita almaimyn, árine qiyndyqtar da týyndaidy, biraq qýanyshqa toly sátter basymyraq. Jumys isteitin ana bolǵandyqtan balalarymnyń qasynda árqashan bola almaimyn, biraq olarǵa qajet kezde qasynda bolýǵa, qol ushyn sozyp, keńes berýge, qoldaý kórsetip, yntalandyrýǵa jáne syrlasýǵa ýaqyt tabýǵa tyrysamyn.
Óz tájiribemnen esimde, men ata-anamnyń táýligine 24 saǵat maǵan qaraǵanyn qalamaitynmyn. Óitkeni, balalarǵa erkindik sezimin de berý kerek, ata-ana ómir boiy qasynda bola almaidy ǵoi.
Sondyqtan, biz olardy táýelsizdikke úiretip, óz-ózine senimdi tulǵa etip tárbieleýimiz kerek, bul olardyń bolashaqta ómirlik mindetteri men maqsattaryna jetýine kómektesedi, dep senemin.
Sonymen, ata-anamnyń jáne ata-enemniń qoldaýynyń, kúieýimniń túsinistigi men ózimniń tabandylyǵymnyń arqasynda kóp balaly ana retinde ózimniń kásibi jumys pen qoǵamdyq jumystarmen ainalasý múmkindigine ie boldym.
– Qoǵamymyz kóp balaly analarǵa qalai qaraidy? Jalpy memleket tarapynan kóp balaly analarǵa jasalyp jatqan jaǵdaiǵa kóńilińiz tola ma?
– Qazirgi tańda kóp balaly otbasylardyń sany ósip barady, sonyń saldarynan jaqynda Qazaqstan halqynyń sany 20 millionǵa jetkenin atap óttik. Sondyqtan, kóp balaly analardyń ult bolashaǵyna, halyq sanynyń ósýi men qoǵamnyń damýyna orasan úles qosatyny aiqyn.
Qoǵamda kópbalaly analarǵa degen kózqaras belgili bir mádenietke, qundylyqtarǵa jáne áleýmettik jaǵdailarǵa bailanysty. Jalpy, kóp balaly otbasylardyń qundylyǵy men mańyzdylyǵyn moiyndap, kóp balaly analarǵa qurmetpen qaraityndar basymyraq.
Memleket tarapynan demografiialyq damý suraqtaryna erekshe mán berilýde, kóptegen igi ister atqarylýda, áielder úshin jeke biznesti damytyp, kásipkerlerlikpen ainalasyp aiaqqa nyq turýlaryna barlyq jaǵdai jasalyp jatyr.
Degenmen, áli de bolsa sheshilýin kútken suraqtar jetkilikti. Kóp balaly jáne jalǵyz basty analardyń jaǵdaiy kei jaǵdaida qiyn bolatynyn aita ketken jón.
Sondyqtan, osy suraqtardy sheshýge qolymnan kelgenshe óz úlesimdi qossam degen oimen jaqynda ashylǵan “AMANAT” partiiasynyń qalalyq filialy janyndaǵy áielderdiń quqyqtary men múmkindikterin keńeitý máseleleri jónindegi keńesshisi bolyp taǵaiyndaldym. Budan basqa Áielder isteri jáne otbasylyq-demografiialyq saiasat jónindegi ulttyq komissiianyn múshesimin.
Zorlyq-zombylyqty shekteýdiń 9 joly
– Turmystyq zorlyq-zombylyqtyń aldyn alý úshin ne isteýimiz kerek?
– Turmystyq zorlyq-zombylyqtyń aldyn alý – keshendi kózqarasty qajet etetin kúrdeli mindet.
Tásilderi:
- Aqparatty arttyrý: Turmystyq zorlyq-zombylyqtyń ziiany men zardaptary týraly keń aýditoriiany qamtý úshin aqparattyq-túsindirý naýqandary men bilim berý baǵdarlamalaryn júrgizý qajet. Maqsatty aýditoriia qurbandardy, áleýetti zorlyq-zombylyq jasaýshylardy jáne jalpy qoǵamdy qamtýy kerek.
- Kásibi mamandardy oqytý: zorlyq-zombylyq qurbandarymen jumys isteitin politsiia qyzmetkerleri, meditsina qyzmetkerleri, áleýmettik qyzmetkerler jáne basqa da mamandar turmystyq zorlyq-zombylyq qurbandaryn qalai tanýǵa, olarǵa kómektesýge jáne qoldaý kórsetýge úiretilýi kerek.
- Kómek pen qorǵaýǵa qoljetimdilik: Jábirlenýshilerge kómekshi turǵyn úi qyzmetteri, quqyqtyq kómek, psihologiialyq qoldaý jáne toptyq terapiia siiaqty qyzmetter qoljetimdi bolýy kerek. Daǵdarys ortalyqtary men zorlyq-zombylyqqa qarsy uiymdar qarqyndy jumys istep, ár aimaqta barnysha kómek kórsetýi kerek.
- Zańnamany kúsheitý: Zańnamaǵa turmystyq zorlyq-zombylyq úshin jaýapkershilikti kúsheitetin jáne qurbandardy tiisti qorǵaýdy qamtamasyz etetin ózgerister engizý qajet. Buǵan zorlaýshylarǵa jazany qatańdatý, zorlyq-zombylyq anyqtamalaryn keńeitý jáne sotta isterdi ashý protsedýralaryn jeńildetý kiredi.
- Zorlaýshylardy ońaltý baǵdarlamalary: Zorlaýshylarǵa olardyń áreketterin túsinýge, agressiiany baqylaýǵa jáne minez-qulqyn ózgertýge kómektesetin ońaltý baǵdarlamalaryn usyný mańyzdy.
- Jurtshylyqpen yntymaqtastyq: Qoǵammen yntymaqtastyq otbasyndaǵy zorlyq-zombylyq pen áielderge qatysty zorlyq-zombylyqqa degen kózqarasty ózgertý úshin óte mańyzdy. Buǵan buqaralyq aqparat quraldaryndaǵy naýqandar, kópshilik aldynda sóileý jáne uiymdarmen jáne qaýymdastyqtarmen birlesken is-sharalar arqyly qol jetkizýge bolady.
- Ekonomikalyq táýelsizdik: áielderdiń ekonomikalyq táýelsizdigin alǵa jyljytý turmystyq zorlyq-zombylyqtyń aldyn alýda mańyzdy. Bilimge qoljetimdilikti, jumysqa ornalasý múmkindikterin jáne qarjylyq turaqtylyqty qamtamasyz etetin qoldaý baǵdarlamalary áielderge osal jaǵdailardan shyǵýǵa kómektesedi.
- Baiqaýshynyń aralasýy: zorlyq-zombylyq kýágerlerin zorlyq-zombylyq oqiǵalary týraly jaýap berýge jáne habarlaýǵa yntalandyrý jáne olarǵa qoldaý kórsetý jáne qorǵaýdy qamtamasyz etý mańyzdy.
- Otbasy men mekteptegi profilaktikalyq baǵdarlamalar: Turmystyq zorlyq-zombylyqtyń aldyn alýdy erte jastan bastaý kerek. Aldyn alý baǵdarlamalary, onyń ishinde teńdik, qurmet jáne janjaldardy sheshýdiń balamaly joldary týraly bilim berý mektepter men otbasylyq ortada engizilýi kerek.
- Memlekettik qoldaý: Memlekettik organdar turmystyq zorlyq-zombylyqpen kúresýge úles qosyp, onyń aldyn alýǵa jáne qurbandardy qoldaýǵa baǵyttalǵan baǵdarlamalar men bastamalarǵa qarajat bólýi kerek.
Bul turmystyq zorlyq-zombylyqtyń aldyn alýdyń keibir yqtimal tásilderi ǵana. Qoǵamdy jalpy jumyldyrý jáne ártúrli qurylymdyq elementterdiń birlesken kúsh-jigeri bul kúrdeli máseleniń aitarlyqtai tómendeýine ákelýine senemin.
– Kóp balaly bolý qiyn ba? Qupiia bolmasa qansha járdemaqy alasyz?
– Árine Áiel baqyty – bala, al basty mindeti – otbasyn quryp, urpaq órbitý, artynan iz qaldyryp, urpaǵyna ónegeli, óreli tárbie berý, qurmetke laiyq tulǵa tárbieleý, ardaqty ana jáne adal jar bolyp kúieýine shabyt syilap, ony jigerlendirip, januialyq mindetin atqaryp, jan-jaqty bolýy kerek!
Biraq, balalardy josparlaýǵa óte jaýapkershilikpen jáne muqiiat qaraý kerek, óitkeni bul tabys deńgeiine jáne otbasynyń qarjylyq turaqtylyǵyna tikelei bailanysty.
Turmysqa shyqpas buryn men qansha balaly bolǵym keletinin oilamappyn, biraq, bir balamen ǵana shektemeitinimdi bildim. Balanyń dúniege kelýi – baqyt jáne naǵyz ǵajaiyp! Balalardyń paida bolýymen ómirlik basymdyqtar ózgeredi, biz balalar úshin ómir súre bastaimyz.
Óitkeni balalar bizdiń ómirimizdiń máni. Balalar bizdiń bolashaǵymyz. Balalarymdy saǵynyp, jumystan keiin úige asyǵamyn, esikten kirgen sátte, balalarym qýanyshty aiqaimen júgirip shyǵyp qarsy alady, jarysyp, anasyn qushaqtaýǵa asyǵady. Sol sátterde ózimdi óte baqytty sezinemin.
Oǵan qosa balabaqshaǵa da jeńildikter qarastyrylǵan, memlekettik balabaqshaǵa ekinshi baladan bastap tólemsiz ornalystyrýǵa bolady, mektepten de jaǵdaiy tómen kópbalaly otbasylaryna mektepke kerekti keńse taýarlar men mektep formasyn satyp alýǵa qarjylai kómek kórsetiledi.
Qoǵamdyq kólikte júrý kópbalaly analarǵa jeńildikter qarastyrylǵan, jolaqysy 40 tenge, al “Kúmis alqa”, “Altyn alqa” iegerlerine tipti tegin, jáne de keibir salyqtardan bosatylǵan.
– Otbasyńyzda ákeler kúni, analar kúni, Otbasy kúni toilana ma?
– Árine, biz otbasymyzben barlyq meiramdardy, onyń ishinde Ákeler kúni, Analar kúni, Otbasy kúni meiramdaryn da atap ótemiz.
Bul meiramdardyń mańyzy zor, olardyń tereń máni bar – otbasy qundylyqtaryn dáripteý, qoǵamdaǵy otbasynyń rólin arttyrý, sanaly ana, áke jáne balany qoldaý maqsatynda, oǵan qosa, adamgershilik, etikalyq jáne rýhani qundylyqtardy nyǵaitýǵa, jastardy otbasynda berik jáne úilesimdi qarym-qatynas jasaýǵa yntalandyrýǵa baǵyttalǵan meiram dep bilemin.
– Osyndai úlgili otbasy retinde saiystarǵa qatysyp turasyzdar ma?
– Balalaryma úlgi bolaiyn degen maqsatpen, elimizde ótken “Qazaqstan hanymy-2011”, odan keiin Malta elinde ótken “Álem patshaiymy-2014” saiystaryna qatysyp, joǵary júldege ie boldym.
2015 jyly otbasymyzben “Mereili otbasy” baiqaýyna qatysyp, Áýezov aýdany boiynsha jeńimpaz atandyq.
Bala tárbiesinde ata-ananyń súiispenshiliginiń orny erekshe
– Áielder quqyǵyn qorǵaý úshin qandai jumystar kerek?
– Qazaqstanda áielder quqyǵyn qoldaý jáne qorǵaý maqsatynda túrli sharalar júzege asyrylýda.
Birneshe mańyzdy bastamalary:
- Áielderge qatysty zorlyq-zombylyq týraly zańnama: Qazaqstanda áielderge qatysty zorlyq-zombylyqpen kúresýge baǵyttalǵan birqatar zańdar qabyldandy. 2019 jyly zorlyq-zombylyq qurbandaryn qorǵaýdy jáne mundai jaǵdailardyń aldyn alýdy kózdeitin «Turmystyq zorlyq-zombylyqqa qarsy kúres týraly» Zań qabyldandy.
- Qoldaý ortalyqtaryn qurý: Qazaqstannyń ártúrli aimaqtarynda turmystyq zorlyq-zombylyq pen genderlik zorlyq-zombylyq qurbandaryna qoldaý kórsetý ortalyqtary quryldy. Bul ortalyqtar zorlyq-zombylyqqa ushyraǵan áielderge keńes, kómek jáne qaýipsiz oryn usynady.
- Aldyn alý sharalary men aqparattyq naýqandar: Qazaqstan Úkimeti áielderge qatysty zorlyq-zombylyqpen kúresý úshin genderlik teńdik pen áielderdiń quqyqtaryn saqtaýdyń mańyzdylyǵyn atap kórsete otyryp, aqparattyq naýqandar júrgizedi.
- Bilim berý jáne habardar etý: Qazaqstannyń bilik organdary men úkimettik emes uiymdary áielder quqyqtaryn, onyń ishinde bilim berý jáne oqytý baǵdarlamalaryn qurý arqyly habardarlyqty arttyrý boiynsha jumys júrgizýde.
- Halyqaralyq mindettemeler: Qazaqstan áielder quqyǵyn qorǵaýǵa baǵyttalǵan birqatar halyqaralyq konventsiialar men kelisimderdiń qatysýshysy bolyp tabylady. Buǵan BUU-nyń Áielderge qatysty kemsitýshiliktiń barlyq nysandaryn joiý týraly konventsiiasy jáne Beijiń áreket etý platformasy kiredi. Bul sharalar men bastamalardyń barlyǵy Qazaqstannyń eldegi áielder quqyǵyn qoldaý jáne qorǵaý jónindegi kúsh-jigeriniń bir bóligi.
– Bala tárbiesinde ustanymyńyz qandai?
– Búgingi tańda balalardy qalai tárbieleý kerektigin sipattaityn ádebiet óte kóp. Olarda ártúrli mysaldar, ádister keltirilgen, biraq eń bastysy, meniń oiymsha, ata-ananyń súiispenshiligi men qoldaýy.
Bala ózin jaqsy kóretinin bilýi óte mańyzdy jáne kez kelgen jaǵdaida ata-ananyń balaǵa degen túsinistigimen qaraitynyn ishtei sezinýi mańyzdy. Biz balalardy táýelsiz bolýǵa úiretemiz jáne eger másele balalardyń ózderine qatysty bolsa, olarǵa óz pikirlerin bildirýge jáne óz betinshe sheshim qabyldaýǵa múmkindik beremiz.
Bala tárbiesiniń eń tiimdi ádisi, árine, úlgi boiynsha oqytý. Ata-ana baladan ózderi istemeitin nárseni talap ete almaidy, eger balalardyń ózine senimdi, qamqor bolǵanyn qalasaq, ózimiz jaqsy úlgi bolýymyz kerek. Óitkeni balalar ata-anasynan úlgi alatyny aiqyn.
Balalar, bir ata-anadan dúniege kelip, bir otbasynda tárbielense de, minezderi men temperamentteri jaǵynan múlde bólek. Sondyqtan, biz olardyń árqaisysymen beiimdelip, ortaq til tabysýǵa tyrysamyz. Balalarymyzǵa qarap, biz olardan qarym-qatynasta ikemdilik, tań qalý, armandaý jáne sený qabiletin úirenemiz. Sonymen qatar, balalar bizdi toleranttylyqqa, qorshaǵan álemge oń kózqarasta bolýǵa jáne “apriori” baqytty bolýǵa úiretedi.
Jumystan úige oralǵan kezde balalardyń qýanyshty kózderin kórý, olardyń náziktik pen mahabbat sózderin estý, olardyń tátti iisin iiskeý jetkilikti, birden kúsh pen qýat tolqynyn sezinemin jáne sharshaýdyń izi de qalmaidy. Keide keibir materialdyq igilikterge umtyla otyryp, biz ómirden lázzat alýdy umytyp ketemiz, al biz ómir súrip jatqan ár kúndi keri qaitarý múmkin emes, biz ómirdi qaita ómir súre almaimyz, al balalyq ótedi de ketedi, sondyqtan biz árbir sátten lázzat alyp, baqytty ómir súrýimiz kerek!
Kóp balaly otbasyndaǵy jalǵyz qiyndyq, meniń oiymsha, ár balamen betpe-bet sóilesý úshin jeke ýaqyt tabýdyń sirek múmkindigi jáne balalardyń qalypty damýy úshin ata-anasynyń muqiiat nazaryn qajet etedi.
Ýaqytymyzdy, jumysymyzdy, úi sharýamyzdy balalarmen aralasýǵa ýaqyt qaldyratyndai etip, bos ýaqytymyzdy aldyn ala uiymdastyryp, «otbasy» bolyp tabylatyn «jeksenbi kúnin» qalai ótkizetinimizdi josparlaý arqyly bul máseleni sheshýge tyrysamyz», sondyqtan bul kúni biz óz balalarymyzǵa tolyǵymen arnaimyz.
Men keibir qiyndyqtardyń da bar ekenin joqqa shyǵara almaimyn. Óitkeni barlyǵyn segiz balaǵa kóbeitý kerek, ýaqytty, nazardy, syilyqtardy, dúkenderdi, demalysta nemese serýendeýde biz barlyq balalardy birden alyp ketýge tyrysamyz.
Biz olardy bólgimiz kelmeidi. Al birlesken saparlar qymbat jáne shýly bolýy múmkin, biraq olar kóńildi jáne biz osylai jasai otyryp, olarda dostyq jáne berik qarym-qatynastar ornatatynymyzdy túsinemiz.
Kúieýim ekeýmiz múmkin bolatyn qiyndyqtardyń bárin jeńýge daiyn boldyq, osy kúnge deiin qol ustasyp, bir-birimizge qoldaý kórsetip, qiyn jaǵdaida bir-birimizdi jigerlendirip, bir-birimizdiń aqsaýlarǵa jol bermei, ómirdiń barlyq jaǵdailaryn bastan ótkeremiz.
Qazir ońaiyraq, balalar ósti, tórt úlken balamyz stýdent, úsheýi mektepte, al kenjesi balabaqshaǵa barady. Qoǵamymyzda ajyrasqan januialar bolmasa eken. Árbir qoǵamymyzdyń múshesi otbasyn saqtaýǵa, januiaǵa úlkeni qundylyq retinde qaraýdy basty maqsat etse eken deimin.
– Áńgimeńizge rahmet!
Suhbattasqan Qýanysh ERMEKOVA
