Kemeldilikke umtylý...
Kezekti senbi kúni... Meshitke ózge dinniń ókilderi kirdi (orys qyz ben korei azamaty). Erli-zaiypty jup eken. Islam dinin qabyldap, shariǵat jolymen neke qidyryp, musylman otbasy atanǵysy keletindikterin aitty.
Osy bir kórinis meni tańqaldyrmai qoiǵan joq. Ózge senimniń ókili sanaly túrde seniń dinińdi qabyldaýy júregime qýanysh syilady. Aqyry olardan ne úshin jáne kim úshin mundai qadamǵa barǵanyn suradym:
Korei azamaty: «Men bar ómirimdi ǵylymǵa arnaǵan adammyn, kóptegen zertteýshilerdiń jumysyn oqydym. Tanymal frantsýz zertteýshisi Jak Iv Kýstonyń Islam dinin ne sebepti qabyldaǵanyn oqyǵan bolatynmyn. 1962 jyly Atlant muhity men Jerorta teńizinde zertteýler júrgizgen eken. Olardyń sýlary myńdaǵan jyldar boiy ózara Gibraltar jaǵalaýynda ushtasyp jatyr. Ondai jaǵdaida ǵylymi turǵydan teńiz ben muhit sýlarynyń atomdary aralasyp, faýnasy men florasyna ózgerister engizýi tiis bolatyn. Alaida is júzinde eshqandai ózgeris joq. Sýlardy kórinbeitin shekara bólip turǵandai. Zertteýshini bul jaǵdai qatty qyzyqtyrdy. Ol onyń jaýabyn tabýǵa baryn salsa da túk shyqpapty. Bir kúni professor Moris Býkaigany jolyqtyryp qalǵan kezde, ol Jak Iv Kýstoǵa jaýabyn musylmandardyń kitaby Qurannan izde dep keńes bergen eken. Ol Qurannan izdegen suraqtarynyń jaýabyn taýyp, qatty tańyrqaǵan. Osydan keiin ǵalymnyń kózi ashylyp, islamǵa bet burypty. «Qazirgi ǵylymdy on tórt ǵasyr artqa tastaǵan Quranǵa ant eteiin, ol – Allahtyń haq sózi», – dep kapitan Kýsto «Biz nege musylman atandyq» degen kitabynda ózi týraly jazady. Osy kitapty oqyp bitirgen sátten bastap, Islam dinin zerttei bastadym. Eń alǵash «Fatiha» súresin jattadym, ári sol súreni jaqsy kóremin. Demek, kókiregimde sáýle paida bolyp, júregime iman qona bastady. Musylman dosym, qymbat áshekei tastarmen kómkerilgen aǵylshyn tiline aýdarylǵan Quran syiǵa tartty. Bul syidyń endigi qadirin bilemin. Bul syidy men úiimdegi eń qurmetti jerge qoidym. Búgin sáti túsip, aiaýly jarymmen tolyqtai Islam dinin qabyldaimyz dep sheshim qabyldadyq. «Kemel adam» bolǵymyz keledi (kúldi), keshirińiz naǵyz kemshiliksizdik Allaǵa ǵana tán emes pe?! Bizdiki tek kemeldilikke umtylý ǵoi» - dep suraǵyma jaýap berdi.
Rasymen de, naǵyz kemeldilik, minsizdik Allaǵa ǵana tán. Ózge ult ókilinen «Kemel adam» bolýǵa tyrysamyn degen sózi meni óte tańqaldyrdy. Jer áleminde adamzat balasy ómir súrgeli beri «naǵyz adam», «kemel adam», «tolyq adam» siiaqty túsinikter paida bola bastady. Adam kemeldiligi nede? Musylmandar úshin úlgi tutatyn eń kemel adam - Allanyń elshisi Muhammed (s.a.s.) paiǵambarymyz bolǵan. Korei azamatynyń osy «Kemel adam» sóz tirkesiniń tolyq sezinip, túsingeni ǵoi... XXI ǵasyr – aqparat ǵasyry bolǵandyqtan, qý dúnie adamdardy qurdymǵa jiberip jatady. Adamdar jalǵan ómirden barynsha dúnie, dáýlet, mansap, ataq-dańq alyp qalǵysy keledi. Bulardyń bárinen jalyqqan adam túbi rýhani azyq izdei bastaidy. Sanasy men júregindegi dertten tazarý úshin adamdarǵa Islamnyń rýhanilyǵyn túsiný qajet. Adamdar Islamǵa jan tynyshtyǵyn, ómirdiń mánin izdep keledi. Musylman – tek iship-jeý úshin nemese artynda urpaq qaldyrý úshin ǵana ómir súrmeidi, ol aldyna biik maqsat qoiyp, soǵan umtylatyn adam. Búgingi irip-shirigen qoǵam qundylyqtarynan bas tartyp, ózin de, ózgelerdi de máńgi eskirmeitin rýhani bailyqqa bastaityn adam.
Korei azamatynyń júrekten shyqqan sózderi, júregime jetti dep aita alamyn. Quran Kárimde: «Alla kimdi týra jolǵa salǵysy kelse, onyń kókiregin (iaǵni kóńilin iman nurymen nurlandyryp) Islamǵa aiqara ashady», – delingen («Ánǵam» súresi, 125-aiat). Alla súigen qulyna ǵana osyndai iman beredi. Osy juptyń táýbesin Alla qabyl alyp, musylman etti. Adamǵa budan artyq baqyt bar ma? – degen oilar meniń boiyma erik jiger berip, qairattandyra tústi!
Sarsengali Botagóz Jasulanqyzy, Ál-Farabi atyndaǵy Qazaq ulttyq ýniversiteti, Filosofiia jáne Saiasattaný fakýltetiniń Qazirgi zamanǵy islamtanýlyq zertteýler mamandyǵynyń 1 kýrs doktoranty
Jetekshisi: Shaǵyrbai Almasbek Dúisenbekuly
