Kezekti senbi kúni... Meshitke ózge dinniń ókilderi kirdi (orys qyz ben koreı azamaty). Erli-zaıypty jup eken. Islam dinin qabyldap, sharıǵat jolymen neke qıdyryp, musylman otbasy atanǵysy keletindikterin aıtty.
Osy bir kórinis meni tańqaldyrmaı qoıǵan joq. Ózge senimniń ókili sanaly túrde seniń dinińdi qabyldaýy júregime qýanysh syılady. Aqyry olardan ne úshin jáne kim úshin mundaı qadamǵa barǵanyn suradym:
Koreı azamaty: «Men bar ómirimdi ǵylymǵa arnaǵan adammyn, kóptegen zertteýshilerdiń jumysyn oqydym. Tanymal fransýz zertteýshisi Jak Iv Kýstonyń Islam dinin ne sebepti qabyldaǵanyn oqyǵan bolatynmyn. 1962 jyly Atlant muhıty men Jerorta teńizinde zertteýler júrgizgen eken. Olardyń sýlary myńdaǵan jyldar boıy ózara Gıbraltar jaǵalaýynda ushtasyp jatyr. Ondaı jaǵdaıda ǵylymı turǵydan teńiz ben muhıt sýlarynyń atomdary aralasyp, faýnasy men florasyna ózgerister engizýi tıis bolatyn. Alaıda is júzinde eshqandaı ózgeris joq. Sýlardy kórinbeıtin shekara bólip turǵandaı. Zertteýshini bul jaǵdaı qatty qyzyqtyrdy. Ol onyń jaýabyn tabýǵa baryn salsa da túk shyqpapty. Bir kúni profesor Morıs Býkaıgany jolyqtyryp qalǵan kezde, ol Jak Iv Kýstoǵa jaýabyn musylmandardyń kitaby Qurannan izde dep keńes bergen eken. Ol Qurannan izdegen suraqtarynyń jaýabyn taýyp, qatty tańyrqaǵan. Osydan keıin ǵalymnyń kózi ashylyp, ıslamǵa bet burypty. «Qazirgi ǵylymdy on tórt ǵasyr artqa tastaǵan Quranǵa ant eteıin, ol – Allahtyń haq sózi», – dep kapıtan Kýsto «Biz nege musylman atandyq» degen kitabynda ózi týraly jazady. Osy kitapty oqyp bitirgen sátten bastap, Islam dinin zertteı bastadym. Eń alǵash «Fatıha» súresin jattadym, ári sol súreni jaqsy kóremin. Demek, kókiregimde sáýle paıda bolyp, júregime ıman qona bastady. Musylman dosym, qymbat áshekeı tastarmen kómkerilgen aǵylshyn tiline aýdarylǵan Quran syıǵa tartty. Bul syıdyń endigi qadirin bilemin. Bul syıdy men úıimdegi eń qurmetti jerge qoıdym. Búgin sáti túsip, aıaýly jarymmen tolyqtaı Islam dinin qabyldaımyz dep sheshim qabyldadyq. «Kemel adam» bolǵymyz keledi (kúldi), keshirińiz naǵyz kemshiliksizdik Allaǵa ǵana tán emes pe?! Bizdiki tek kemeldilikke umtylý ǵoı» - dep suraǵyma jaýap berdi.
Rasymen de, naǵyz kemeldilik, minsizdik Allaǵa ǵana tán. Ózge ult ókilinen «Kemel adam» bolýǵa tyrysamyn degen sózi meni óte tańqaldyrdy. Jer áleminde adamzat balasy ómir súrgeli beri «naǵyz adam», «kemel adam», «tolyq adam» sıaqty túsinikter paıda bola bastady. Adam kemeldiligi nede? Musylmandar úshin úlgi tutatyn eń kemel adam - Allanyń elshisi Muhammed (s.a.s.) paıǵambarymyz bolǵan. Koreı azamatynyń osy «Kemel adam» sóz tirkesiniń tolyq sezinip, túsingeni ǵoı... XXI ǵasyr – aqparat ǵasyry bolǵandyqtan, qý dúnıe adamdardy qurdymǵa jiberip jatady. Adamdar jalǵan ómirden barynsha dúnıe, dáýlet, mansap, ataq-dańq alyp qalǵysy keledi. Bulardyń bárinen jalyqqan adam túbi rýhanı azyq izdeı bastaıdy. Sanasy men júregindegi dertten tazarý úshin adamdarǵa Islamnyń rýhanılyǵyn túsiný qajet. Adamdar Islamǵa jan tynyshtyǵyn, ómirdiń mánin izdep keledi. Musylman – tek iship-jeý úshin nemese artynda urpaq qaldyrý úshin ǵana ómir súrmeıdi, ol aldyna bıik maqsat qoıyp, soǵan umtylatyn adam. Búgingi irip-shirigen qoǵam qundylyqtarynan bas tartyp, ózin de, ózgelerdi de máńgi eskirmeıtin rýhanı baılyqqa bastaıtyn adam.
Koreı azamatynyń júrekten shyqqan sózderi, júregime jetti dep aıta alamyn. Quran Kárimde: «Alla kimdi týra jolǵa salǵysy kelse, onyń kókiregin (ıaǵnı kóńilin ıman nurymen nurlandyryp) Islamǵa aıqara ashady», – delingen («Ánǵam» súresi, 125-aıat). Alla súıgen qulyna ǵana osyndaı ıman beredi. Osy juptyń táýbesin Alla qabyl alyp, musylman etti. Adamǵa budan artyq baqyt bar ma? – degen oılar meniń boıyma erik jiger berip, qaırattandyra tústi!
Sarsengalı Botagóz Jasulanqyzy, Ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıteti, Fılosofıa jáne Saıasattaný fakúltetiniń Qazirgi zamanǵy ıslamtanýlyq zertteýler mamandyǵynyń 1 kýrs doktoranty
Jetekshisi: Shaǵyrbaı Almasbek Dúısenbekuly
