Jirinovskii «jyndy» emes…
Orystyń ǵajaiyp «predstavlenie» degen sózi turǵanda, «pervomans» degen sózdiń keregi ne? Sondyqtan, orys mádenietine, tiline qaýip tóndirip, Reseidi kezip ketken anglitsizmmen aiaýsyz kúreske shaqyramyn. Isker adamdar, ekonomister tilimizdi kirme sózdermen búldirip bitti. Bizdiń partiia tildi osylai qorlaǵandarǵa aiyppul salyp, jumystan bosatýǵa sheshim qabyldady. Orys tilin shet tiliniń qoqysynan qutqaratyn kez keldi. Biz ony quqyqtyq turǵydan qorǵaý týraly birneshe usynys aittyq. Mundai zań jobasyn qabyldaý ýaqyt kúttirmeidi. Únemi toqtaýsyz damityn til de ony kútpeidi. Áitpese, búlinip bitemiz. Demek, anglitsizmmen búgin kúrespesek, erteń kesh bolady.
Qurmetteý – baǵyný emes. Tildi qorǵaý barlyq álem elderiniń tájiribesinde bar. Máselen, Frantsiia anglitsizmmen belsendi kúres júrgizip jatyr. Aǵylshyn tili aǵylshyntildi elderdiń qorǵaýynda. Tek bizde ǵana týǵan tilimizge mán berilmeidi.
Óziniń myńdaǵan jylǵa sozylǵan damý tarihynda oǵan ózge tilden engen sózder de kóbeidi. Máselen, tatar, grek, frantsýz, nemis, aǵylshyn, t.b. (Orys tiline túrki tiliniń 40 paiyzy engenin bile me eken?!). Bulardyń bizdiń tilimizge ábden sińip ketkeni sonsha, tipti, óz tilimizdei qabyldaimyz. Qazirgi anglitsizmniń qarqyny qatty. Óz tilimizde sol sózdiń balamasy bola tura, ony aýystyrǵymyz kelmeidi.
LDPR orys tilin quqyqtyq turǵydan qorǵaý jolynda kúres júrgize beredi. Ókinishke orai, Memlekettik Dýma bul máselege ál-ázir moiyn burar emes, demek, ózimizge sheshim qabyldaýǵa týra keledi.
Osy oraida, partiianyń 25 jyldyǵyna orai biz «Oryssha sóileiik» qalta sózdigin shyǵardyq. Bul sózdikte jii qoldanylatyn anglitsizmniń ornyn aýystyratyn orys sóziniń eń túsinikti, yńǵaily balamalary bar.
Eń durysy, orys klassikterin oqýǵa keńes berer edim. Ádebietti oqý oiyńdy óz ana tilimizde saýatty jetkizýge úiretedi. Sondyqtan, óz ana tilinen artyq asyl bolmaidy. Oǵan shet tilin aralastyrý ony damytpaidy, tejeidi. Demek, óz tilińniń sulýlyǵyn, áralýandyǵyn, nárliligin túsingińiz kelse, kóp oqý qajet.
R.S. Bylaiǵy jurt «jynsúrei» kóretin Jirinovskiidiń de arakidik osyndai jón sóileitini de bar. Bul tek orysqa ǵana emes, basqaǵa da tán másele. Quddy qazaq tiliniń taǵdyryn da sóz etip otyrǵan tárizdi.
Q.IMAN.
Derekkózi: «Almaty aqshamy» gazeti
