Ózbekten qalyp qoidyq
Búginde Ońtústik Koreiamen birlesip shyǵarǵan temir tulparlardyń birshamasyn el azamattary taqymdap úlgerdi. Sońǵy ýaqyttary otandyq kólikqurastyrý salasyn damytý úshin memleket tarapynan barynsha qoldaý kórsetilip keledi.
Degenmen, atalǵan sala qulashyn jazyp, damyp ketti dep aita almaisyń.
Qaita mashinaqurastyrý salasynda irgedegi kórshimiz ózbekter bizden ozdy. Qazir ala shapandy aǵaiyndar Daewoo Nexia jáne Daewoo Matiz kólikterimen álemde avtoóndirisi damyǵan 30 eldiń arasynda júr.
Kórshimizdiń temir tulpar shyǵarýda zor jetistikke jetkenin kóshede júitkip júrgen Nexia men Matiz kólikteri aiǵaqtai túsetini anyq.
Estýimizshe, kezinde kárister Daewoo Nexia kóliginiń zaýytyn Qazaqstanda salýdy usynǵan kórinedi. Biraq bizdikiler Nexia kóligin qorashsynyp, olardyń usynysyn qup almapty desedi.
Al ózbek aǵaiyndar Daewoo Nexia kóligin birlesip shyǵarýǵa qýana-qýana kelisip, qazir jemisin jep otyrǵan jaiy bar.
Táýelsizdik jyldary Qazaqstan da kólik shyǵarýǵa talai ret talpyndy. Biraq elimizde qurastyrylǵan kólikter ózbektiń Nexia kóligindei halyq tarapynan suranysqa ie bolǵan joq.
Túieden qulaýǵa nege qumarmyz
Nesin aitasyz, bizder kákúr-shúkir emes, jol talǵamaityn kólikter qurastyrýǵa ańsarymyz aýdy. Qazir Qazaqstandy aitpaǵan kúnniń ózinde, álem janarmaidy az tutynatyn kólikke aýysyp minip jatqanda, bizder benzindi «shelektep ishetin» jol talǵamaityn kólikterdi qurastyrýǵa qumarttyq. Qulasaq túiden qulaiyq dep nar táýekel iske bel býyp jatatyn boldyq.
Ishki ekonomikalyq jaǵdaiymyzǵa tereń taldaý jasalynbai, qolǵa alynǵan jobalardyń kópshiligi ortan jolda syr berdi. Qazir sol jobalar memlekettiń qoldaý qarjysyna iek artyp, súiretilip keledi. Bul – ashy da bolsa shyndyq.
Anaý bir jyly Hammer qurastyramyz dep «úlken» iske bel býǵan edik. Sol kezde mundai kólikterdi satyp alýǵa qarapaiym halyqtyń qaltasy kótermeitinin eshkim oilap, bas qatyrmady.
Elbasynyń ózi jol talǵamaityn kólikter iri qalalarda kólik tyǵynyn týǵyzyp otyrǵanyn aityp, bai-manaptardy janarmaiǵa únemdi kólikterge miný kerek ekenin aitqany da esimizde. Budan keiin Qazaqstanda sheteldik qymbat kólikterdiń sany azaiyp ketken joq. Bizdiń sózimizge kóz jetkizgińiz kelse, ákimdikter men ulttyq kompaniialardyń kólik turaǵyn sholyp shyqsańyz jetip jatyr. Sheteldik qymbat kólikterdiń kórmesine tap bolǵandai áserge bólenesiz.
Kezinde Áset Isekeshev «basshylar otandyq kólikke minýi kerek» dep bastama kótergenimen, ony eshkim qoldamady. Ákim-qaralar elimizdegi jaman joldarda jorǵadai júitkip júretin Toyota Land Cruiser-di Qostanaidan shyqqan NOMAD pen SsangYong-ǵa aýystyrýǵa asyqqan joq. Sol kezde olardyń qanshalyqty patriot ekenin baiqap qalǵandai boldyq.
Qazir aýdan ákimderiniń basym bóligi, ministrlikter men oblystyq basqarma basshylary jol talǵamaityn Toyota Land Cruiser kóligin minetini jasyryn emes. Al olarǵa kún saiyn quiylatyn janarmaidyń baǵasyn aityp, jurttyń kóńilin túsirmei-aq qoialyq.
Jalpy, Qazaqstannyń kólikqurastyrý salasy jaiynda tańdy tańǵa uryp áńgime aitýǵa bolady. Rýli oń jaqtaǵy kólikterdiń daýy, qyrǵyzdan kelgen kólikterdiń jaǵdaiy, kólikti ýtilizatsiialaý, eýropalyq standarttar engizý máselelerine qatysty tereń taldaýǵa suranyp tur.
Bul máseleler tóńireginde aldaǵy ýaqytta jaza jatarmyz.
Elektromobil qaida, biz qaida?
Endi bastapqy áńgimemizge qaita oralsaq, Úkimet basshysy Kárim Másimov Qostanaiǵa jasaǵan jumys saparynda «Saryarqa Avto Prom» qaramaǵyndaǵy Allur Group kompaniiasy Direktorlar keńesiniń tóraǵasy Andrei Lavrentev qytai korporatsiiasymen yntymaqtasyp, avtokólik shyǵaryp, shetelge eksporttaýdy josparlap otyrǵanyn aitty. Tipti ol qyzdy-qyzdymen elektromobil shyǵaryp eksporttaiyn aityp qaldy. Sońǵy aptada elimizdegi biraz aqparat quraldary sony jarysa jazdy.
Qýat kózimen kólik shyǵarýǵa mamandanǵan Tesla kompaniiasynyń ózi elektromobil shyǵarýda biraz qiyndyqtarǵa tap bolǵanda, kólik shyǵarýdan góri, kólik saýdasyna ikemdi qazaqstandyq kompaniianyń elektromobil shyǵaryp, ózge elge eksporttaimyz deýi asyra aitqandyq emes pe?
Jalpy, bizdiń kompaniialardyń ishki naryqty qaryq qylmai jatyp, ónimin shetelge eksporttaýǵa qumartyp turatyn jaman ádeti bar.
Kino túsirip, kólik qurastyrsaq, aldymen qyzyǵyn ózge eldiń kórýin qalap turamyz. Óz elinde suranysqa ie bolmaǵan kólik te, kino da álemdik naryqty baǵyndyrady degenge kim senedi. Biraq Andrei Lavrentev Kárim Másimovti sendirdi. Óz kezeginde Úkimet basshysy «Lavrentev ózińizge kóp alyp qoimadyńyz ba, erten uiatqa qalyp júrmeiik?» dep suraýy kerek edi.
Jarbol KENTULY
