Ózbekten qalyp qoıdyq
Búginde Ońtústik Koreıamen birlesip shyǵarǵan temir tulparlardyń birshamasyn el azamattary taqymdap úlgerdi. Sońǵy ýaqyttary otandyq kólikqurastyrý salasyn damytý úshin memleket tarapynan barynsha qoldaý kórsetilip keledi.
Degenmen, atalǵan sala qulashyn jazyp, damyp ketti dep aıta almaısyń.
Qaıta mashınaqurastyrý salasynda irgedegi kórshimiz ózbekter bizden ozdy. Qazir ala shapandy aǵaıyndar Daewoo Nexia jáne Daewoo Matiz kólikterimen álemde avtoóndirisi damyǵan 30 eldiń arasynda júr.
Kórshimizdiń temir tulpar shyǵarýda zor jetistikke jetkenin kóshede júıtkip júrgen Nexia men Matiz kólikteri aıǵaqtaı túsetini anyq.
Estýimizshe, kezinde kárister Daewoo Nexia kóliginiń zaýytyn Qazaqstanda salýdy usynǵan kórinedi. Biraq bizdikiler Nexia kóligin qorashsynyp, olardyń usynysyn qup almapty desedi.
Al ózbek aǵaıyndar Daewoo Nexia kóligin birlesip shyǵarýǵa qýana-qýana kelisip, qazir jemisin jep otyrǵan jaıy bar.
Táýelsizdik jyldary Qazaqstan da kólik shyǵarýǵa talaı ret talpyndy. Biraq elimizde qurastyrylǵan kólikter ózbektiń Nexia kóligindeı halyq tarapynan suranysqa ıe bolǵan joq.
Túıeden qulaýǵa nege qumarmyz
Nesin aıtasyz, bizder kákúr-shúkir emes, jol talǵamaıtyn kólikter qurastyrýǵa ańsarymyz aýdy. Qazir Qazaqstandy aıtpaǵan kúnniń ózinde, álem janarmaıdy az tutynatyn kólikke aýysyp minip jatqanda, bizder benzındi «shelektep ishetin» jol talǵamaıtyn kólikterdi qurastyrýǵa qumarttyq. Qulasaq túıden qulaıyq dep nar táýekel iske bel býyp jatatyn boldyq.
İshki ekonomıkalyq jaǵdaıymyzǵa tereń taldaý jasalynbaı, qolǵa alynǵan jobalardyń kópshiligi ortan jolda syr berdi. Qazir sol jobalar memlekettiń qoldaý qarjysyna ıek artyp, súıretilip keledi. Bul – ashshy da bolsa shyndyq.
Anaý bir jyly Hammer qurastyramyz dep «úlken» iske bel býǵan edik. Sol kezde mundaı kólikterdi satyp alýǵa qarapaıym halyqtyń qaltasy kótermeıtinin eshkim oılap, bas qatyrmady.
Elbasynyń ózi jol talǵamaıtyn kólikter iri qalalarda kólik tyǵynyn týǵyzyp otyrǵanyn aıtyp, baı-manaptardy janarmaıǵa únemdi kólikterge miný kerek ekenin aıtqany da esimizde. Budan keıin Qazaqstanda sheteldik qymbat kólikterdiń sany azaıyp ketken joq. Bizdiń sózimizge kóz jetkizgińiz kelse, ákimdikter men ulttyq kompanıalardyń kólik turaǵyn sholyp shyqsańyz jetip jatyr. Sheteldik qymbat kólikterdiń kórmesine tap bolǵandaı áserge bólenesiz.
Kezinde Áset Isekeshev «basshylar otandyq kólikke minýi kerek» dep bastama kótergenimen, ony eshkim qoldamady. Ákim-qaralar elimizdegi jaman joldarda jorǵadaı júıtkip júretin Toyota Land Cruiser-di Qostanaıdan shyqqan NOMAD pen SsangYong-ǵa aýystyrýǵa asyqqan joq. Sol kezde olardyń qanshalyqty patrıot ekenin baıqap qalǵandaı boldyq.
Qazir aýdan ákimderiniń basym bóligi, mınıstrlikter men oblystyq basqarma basshylary jol talǵamaıtyn Toyota Land Cruiser kóligin minetini jasyryn emes. Al olarǵa kún saıyn quıylatyn janarmaıdyń baǵasyn aıtyp, jurttyń kóńilin túsirmeı-aq qoıalyq.
Jalpy, Qazaqstannyń kólikqurastyrý salasy jaıynda tańdy tańǵa uryp áńgime aıtýǵa bolady. Rýli oń jaqtaǵy kólikterdiń daýy, qyrǵyzdan kelgen kólikterdiń jaǵdaıy, kólikti ýtılızasıalaý, eýropalyq standarttar engizý máselelerine qatysty tereń taldaýǵa suranyp tur.
Bul máseleler tóńireginde aldaǵy ýaqytta jaza jatarmyz.
Elektromobıl qaıda, biz qaıda?
Endi bastapqy áńgimemizge qaıta oralsaq, Úkimet basshysy Kárim Másimov Qostanaıǵa jasaǵan jumys saparynda «Saryarqa Avto Prom» qaramaǵyndaǵy Allur Group kompanıasy Dırektorlar keńesiniń tóraǵasy Andreı Lavrentev qytaı korporasıasymen yntymaqtasyp, avtokólik shyǵaryp, shetelge eksporttaýdy josparlap otyrǵanyn aıtty. Tipti ol qyzdy-qyzdymen elektromobıl shyǵaryp eksporttaıyn aıtyp qaldy. Sońǵy aptada elimizdegi biraz aqparat quraldary sony jarysa jazdy.
Qýat kózimen kólik shyǵarýǵa mamandanǵan Tesla kompanıasynyń ózi elektromobıl shyǵarýda biraz qıyndyqtarǵa tap bolǵanda, kólik shyǵarýdan góri, kólik saýdasyna ıkemdi qazaqstandyq kompanıanyń elektromobıl shyǵaryp, ózge elge eksporttaımyz deýi asyra aıtqandyq emes pe?
Jalpy, bizdiń kompanıalardyń ishki naryqty qaryq qylmaı jatyp, ónimin shetelge eksporttaýǵa qumartyp turatyn jaman ádeti bar.
Kıno túsirip, kólik qurastyrsaq, aldymen qyzyǵyn ózge eldiń kórýin qalap turamyz. Óz elinde suranysqa ıe bolmaǵan kólik te, kıno da álemdik naryqty baǵyndyrady degenge kim senedi. Biraq Andreı Lavrentev Kárim Másimovti sendirdi. Óz kezeginde Úkimet basshysy «Lavrentev ózińizge kóp alyp qoımadyńyz ba, erten uıatqa qalyp júrmeıik?» dep suraýy kerek edi.
Jarbol KENTULY
