QR Premer-mınıstri Kárim Másimov 2007 jyly Úkimetti basqarǵanǵa deıingi ómiri iri qyzmetter atqarǵanyna qaramastan beımálim bolyp keldi. Birneshe mınıstrlikti basqaryp, Premer-mınıstrdiń orynbasary bolǵanyna qaramastan, ony qarapaıym jurtshylyq jyǵa tanymaıtyn. Ol iri qyzmetke otyrǵanda jurtshylyq, ásirese qarapaıym halyq pen zıaly orta jáne jýrnalıser bul jańalyqqa tosyrqaı qarady. Onyń ómirbaıanyn izdegender, tegin suraǵandar, sondaı-aq qaı etnostyń ókili ekenine qyzyqqandar kóp boldy.



«Ol – qazaq»

Ony uıǵyr ultynyń ókili degen qaýeset jeldeı esip, qoǵamda túrli áńgimeniń paıda bolǵan tusy osy kez. Aılar boıy ony synaýshylar, jatsynýshylar, tipti bizge mundaı adam qajet emes dep ashyq pikir bildirýshiler kóbeıdi.

Prezıdent Nazarbaev sol jyldary Másimovtiń túrine qarap boljam jasaý qatelik ekenin telearnalardyń birine bergen kezekti suhbatynda aıtyp, «onyń ulty – qazaq» degen bolatyn. Áıtkenmen, kóptiń kóńilindegi kúdik sol kúıi seıilgen joq. Buǵan Qytaı uıǵyrlarynyń óz saıttarynda «álemdegi eń bıik laýazymǵa jetken týysqanymyz» dep jar salýy da túrtki boldy. Onyń ústine naqty ómirbaıanynda Qytaı astanasy Pekındegi Til ınstıtýtyn (1988) jáne Ýhan zań ýnıversıtetin (1991) oqýy, sodan keıin Úrimji, Gonkong sekildi qalalarda jumys isteýi onyń teginiń kim ekenin tipten bulyńǵyrlatyp jiberdi.



«Daǵdarys Úkimeti»

Ol Úkimet basqarǵan soń kóp ótpeı álemdik ekonomıkalyq daǵdarys bastalyp, Qazaq ekonomıkasy edáýir quldyrady. Biraq ol daǵdarysta munaı men gaz baǵasy búgingideı arzandamaǵan edi. Sarapshylar Másimov úkimetiniń tıimdi jumysynyń nátıjesinen emes, munaı men gazdyń arqasynda ekonomıkamyz tez ońalǵanyn sol kezde aıtyp jatty. Tipti sol kezdiń ózinde ony otstavkaǵa jiberý kerek dep usynys jasaǵandar az bolǵan joq. Másimov Úkimeti ekonomıkany modernızasıalaýǵa dármensiz ekendigin naqty dáleldermen kórsetken ekonomıserdiń pikirine bılik onsha kóńil bólmedi. Biraq baqandaı 6 jyl boıy tapjylmaı bir orynda otyrǵan ol 2012 jyldyń kúzinde ornyn bosatqan edi. Onda da jaı ketken joq, Aslan Mýsınniń ornyna Prezıdent Apparatynyń jetekshisi qyzmetine taǵaıyndaldy. Sol kezde onyń burynǵydan da bedeldi bola túskenin, bul laýazymǵa jetý premerlikten áldeqaıda qıyndyǵyn aıtyp, opynǵandar da, Másimovtiń eń bıik shyńy osy dep boljaǵandar da ony qaıta Úkimetke keledi dep esh oılamaǵan.

2014 jyly Premer-mınıstr bolyp qaıta oralǵan kezde BAQ bitken «Másimov máńgilik premer me?» degen syńaıdaǵy áńgimeler qozǵap, eski áńgimeler qaıta aıtyla bastady.

Saıasattanýshylar Másimov Úkimetiniń daǵdarystan kóz ashpaý sebebin úkimet ishilik qurylymdarda tıimdi jumys tásiliniń joqtyǵymen, ásirese mınıstrlikter men agenttikter, komıtetter, oblystyq ákimdikter naqty nátıje úshin emes, tek esep berý, ochet ótkizýmen aınalysatynyn, mundaı «ońtaıly tásil» qazaqstandyq atqarýshy bılik júıesiniń barlyq tetikterine dendeı engen kózboıaýshylyq sındromy bolyp bara jatqanyn jıi jazady.

Másimov Úkimeti eki Ahmetov Úkimetindegi kórsetkishterge jete almaǵanyn naqty statısıkalarmen kórsetýge bolady. Danıal Ahmetov Premer-mınıstr bolǵan (2004-2007) az ýaqyt ishinde ishki jalpy ónim 7-8 paıyzdan kem bolmasa, Serik Ahmetov Úkimet basqarǵan (2012-2014) eki jylǵa jeter-jetpes mezette de jalpy ishki ónim 6 paıyz mólsherinde saqtaldy, sodan beri bul mejege jete almaı kelemiz. Negizgi jospar boıynsha 2016 jyly jan basyna shaqqandaǵy kiris 15 myń AQSH dollary bolýy kerek bolatyn. Prezıdent Nazarbaev bir kezderi Úkimetke osylaı tapsyrma bergen edi. Sol kezderi mınıstrler tipti budan da joǵary kórsetkishke jetemiz dep optımısik kózqaras bildirgenimen, sońǵy ýaqytta ondaı áńgimelerdi aıtpaıtyn boldy. Kerisinshe, «qazirgi daǵdarys jaǵdaıynda búgingi jetistikke táýbe aıtý» kerektigi jıi sóz bolyp júr. Keıbir sarapshylar endi birneshe jyl boıy bizdiń ekonomıkada ósimnen góri, jetispeýshilik baıqalady dep te kesim jasaıdy. «Qazaqstan ekonomıkasy defolttyń aldynda tur» dep dabyl qaǵýshylar da joq emes.



«Jumbaq jan»

Másimovti biletinder, onyń jumys isteý ádisi óte jumbaq, qupıa jaǵdaıda júretinin, óz pikirin ashyq aıtpaıtyn, el kóp jerde sheshile sóılemeıtin, qolastyndaǵy qyzmetkerlermen de, mınıstrlermen de jeke tapsyrma berý kezinde ǵana ashyq áńgimelespese, basqa kezde emosıasyz kúıinde qala beretin saıaq júristi jan dep sýretteıdi. Ol otandyq BAQ-tarǵa kóp suhbat bergen emes (qazaqtildi birde-bir aqparat quralyna suhbat berip, olarmen jeke kezdeskenin estigen de, kórgen de emespiz). Baıqasańyzdar, bıliktegi kóptegen daý-janjaldarda Másimov el kózine kórinip, ózi basý aıtyp, málimdeme jasamaıdy. Oǵan qaraǵanda ózge premerler tosyn jaıttar kezinde halyq aldyna shyǵyp, óz oılaryn jetkizýge tyrysatyn. Másimov Úkimet basyna kelgeli qoǵamda bolǵan kez kelgen saıası-ekonomıkalyq jaǵdaılar týraly óziniń pikirin birde-bir ret ashyp aıtqan emes. Mundaı qysyltaıań shaqtarda Prezıdent Nazarbaev qana eldi sabyrǵa shaqyryp, ózi túsinik berý daǵdyǵa aınaldy. Asyly, kóp túıtkilderge Úkimetbasy bolǵan adamnyń ózi jaýap berýi kerek. Sonda ǵana Úkimet pen halyq arasynda túsinistik ornaıdy deıdi saıasattanýshy Ázimbaı Ǵalı.

[caption id="attachment_15601" align="alignleft" width="329"] Qajymqan Másimov[/caption]

Jýyrda ótken jınalystyń birinde Prezıdent jýrnalıserge túsinik berýden qashyp júretin mınıstrler men memlekettik qyzmetkerlerdi synǵa alyp, ashyq pikir bildirip júrýge shaqyrǵan edi. Jýrnalıserden boıyn aýlaq ustaıtyndardyń biri hám biregeıi Másimov bolsa kerek...

Aıtpaqshy, oǵan qaraǵanda aqparat quraldary úlken Másimov týraly jıi jazady. Kárim Másimovtyń ákesi Qajymqan Másimov osyǵan deıin birneshe ret sotqa aryzdanyp, ózi de túrli sebeptermen sotqa shaqyryldy. Onyń bıznes áriptesterin aldap ketkenin, balabaqshalardy jekemenshikke zańsyz aınaldyryp alǵanyn, kezinde alǵan qaryzyn qaıtarmaǵanyn aıtýshylar, aqparatta jazýshylar áli de kóp. Bul týraly otandyq aqparat quraldary talaı jyldan beri ártúrli máseleler boıynsha toqtaýsyz jazyp keledi.

[caption id="attachment_15600" align="alignright" width="708"] Qulybaev pen Másimov[/caption]

 

Másimov kimniń adamy?

Másimovti Reseıdiń adamy desetinder de barshylyq. Endi bir top ony Qytaı men Reseıdiń múddesin toqaılastyryp otyrǵan birden-bir «qupıa menejer» dep te jatady.

Máskeýde bilim alǵan ony Reseı Premer-mınıstri Medvedevpen jaqsy qarym-qatynasta ekenin jazady.Sondaı-aq, onyń Qytaımen qarym-qatynasynyń da óte tyǵyz ekenin jasyrý múmkin emes deıdi. Másimov Úkimeti kezinde Qazaqstan men Qytaı arasyndaǵy ekonomıkalyq baılanys nyǵaıyp, ındýstrıalandyrý kartasyna qytaılyq ınvestısıanyń tartylýy artqanyn, eldegi aýyl sharýashylyq jerlerdiń soıa egýge Qytaıǵa jalǵa berilgenin, munyń aqyry bıylǵy «Jer kodeksi» baptaryna baılanysty tolqýǵa ulasqanyn aqparattardan baıqaý qıyn emes.

Munan syrt, beıresmı derekter Qytaı uıǵyrlarynyń Qazaqstanǵa kóship kelýi, azamattyq, qosazamattyq (yqtıar hat) alý múmkindigi barlyǵyn da joqqa shyǵarmaıdy. Keıbir naqtylanbaǵan derek kózderi yqtıar hat alǵan uıǵyr men Qytaı sanynyń da artyp otyrǵanyn birneshe márte jarıa etken.

(https://tengrinews.kz/events/pogranichniki-izyyali-blanki-pasportov-kazahstana-grajdan-252064/)

Myna siltemede Qazaqstan pasportyn alyp Gonkongka ketpekshi bolǵan qytaılyq ustalǵany habarlanǵan edi. Bul qylmystyq istiń sońy nemen aıaqtalǵany áli belgisiz... Mundaı oqıǵalar birneshe ret qaıtalanǵanymen, jazaǵa tartylǵany týraly aqparat joq.

Kárim Másimov Nazarbaev senimine qalaı kirdi? Sarapshylar onyń Nazarbaevqa adal berilgenin jáne Prezıdenttik taqqa kóz qyzartpaıtynyn aıtady. Sol úshin de Prezıdent Nazarbaev ony ózine jaqyn ustaıdy dep boljaıdy.

Endi bireýler ony Nazarbaevtyń kúıeýbalasy Tımýr Qulybaevtyń eń senimdi adamy, bıliktegi klanaralyq qaqtyǵystarǵa onsha aralaspaǵanymen, Qulybaev yqpalynyń kúsheıýine áser etýshi tulǵa dep te qaraıdy.

 

«Qazaq tilin úırenemin»

Másimov Prezıdentke talaı ýáde bergen shyǵar, biraq halyqqa ýáde bergen emes. Qatelesip turmyz, eń alǵash Úkimetke basshy bolyp kelgen kezinde «qazaq tilin úırenemin» dep málimdegeni jadymyzda. «Qazaqstannyń bolashaǵy – qazaq tilinde» dep urandatyp júrgen jyldardyń biri bolsa kerek. Sol Másimov áli qazaq tilin úırengen joq. Eger úırense, qazaqsha saırap keter edi. Odan beri baqandaı 9 jyl ótti... Qazaqstan Respýblıkasynyń Memlekettik tilin bilmeıtin Másimov orys, aǵylshyn, arab, qytaı tilderin biledi.

Deıturǵanmen, onyń ózi qazaq tilin damytý úshin biraz jobalarǵa bastamashy bolǵanyn aıtatyndar bar. Oǵan «Elektrondy úkimet» pen «Ýıkıpedıa» jobasyn alǵa tartady. IT mamandar «Elektrondy úkimet» negizinen orys tilinde qyzmet kórseteti dep te synaýǵa úıir. Al «Ýıkıpedıa» jaqsy bastalǵan joba bolǵanymen, qazir burynǵydaı qarqyndy, naqty jumys atqarmaıdy. «Ýıkıpedıaǵa» qazaq tilinde 100 myń maqala engeni shúıinshilengen edi. Úkimet ary qaraı qarjylandyryp, bul úrdisti toqtatpaý kerek degen usynystar aıtylǵanymen, qazir bul salaǵa arnaıy qarjy bólinip jatqanyn estimedik.

Keıbir beıresmı derek kózderi tikeleı Másimovke qaraıtyn aqparat quraldary, saıttar men radıo-telearna bar ekenin aıtqanymen, naqty dálel keltirmeıdi.

 

Másimov kete me?

Másimov Úkimetin taratý kerek!

«Jer kodeksine» baılanysty daý men «Úsh tuǵyrly tildi» mektepterge engizý usynystary qoǵamdyq ortaǵa dúbir salǵaly Másimovti synaýshylar, onyń otstavkaǵa ketýin tilep, ashyq hat jazýshy toptar qaıta kóbeıip ketti. Sońǵy bir aı boıy áleýmettik jelilerge zer salsańyz, negizgi taqyryp jer daýymen birge osy Másimovtiń aınalasynda órbip jatyr. Jerdi satqyzbaýǵa, jalǵa bermeýge bastan-aıaq qarsy bolyp, óz oılaryn ashyq aıtyp júrgen qoǵamdyq belsendiler qurǵan «Alash joly» qozǵalysy bılikke 5 talap qoıǵan edi. Sonyń biri – Másimov Úkimetin taratyp, daǵdarysqa qaýqarly jańa Úkimet qurý. Eldegi ekonomıkalyq daǵdarystyń bárine Másimov Úkimetiniń tıimsiz jumysy sebepker dep oılaıtyn sarapshylar onyń Úkimetin taratpaı, ekonomıkalyq qıynshylyqtan shyǵa almaımyz degen pikirlerin aıtqandaryna baqandaı 9 jyl ótti. Ol premerlikke taǵaıyndala salǵanda-aq osy sóz aıtylyp edi.

Aqyn Aýyt Muqıbekuly Qytaıdan elge oralatyn qandastarymyzǵa sottylyq týraly anyqtamany dereý Úkimet sheshimimen alyp tastamasa, Másimovti sotqa beretinin málimdedi...

Qoǵamdyq pikirmen Prezıdent te sanasýy kerek. Mundaı pikirler men syndardyń bir ushy Prezıdentke baǵyttalatynyn eskersek, Másimov jýyrda ornyn bosatýǵa tıis. Sarapshylar da onyń ornyn bosatar kezi kelgenin aıtady.

T. ÓSKENBAI