QR Premer-ministri Kárim Másimov 2007 jyly Úkimetti basqarǵanǵa deiingi ómiri iri qyzmetter atqarǵanyna qaramastan beimálim bolyp keldi. Birneshe ministrlikti basqaryp, Premer-ministrdiń orynbasary bolǵanyna qaramastan, ony qarapaiym jurtshylyq jyǵa tanymaityn. Ol iri qyzmetke otyrǵanda jurtshylyq, ásirese qarapaiym halyq pen ziialy orta jáne jýrnalister bul jańalyqqa tosyrqai qarady. Onyń ómirbaianyn izdegender, tegin suraǵandar, sondai-aq qai etnostyń ókili ekenine qyzyqqandar kóp boldy.
«Ol – qazaq»
Ony uiǵyr ultynyń ókili degen qaýeset jeldei esip, qoǵamda túrli áńgimeniń paida bolǵan tusy osy kez. Ailar boiy ony synaýshylar, jatsynýshylar, tipti bizge mundai adam qajet emes dep ashyq pikir bildirýshiler kóbeidi.
Prezident Nazarbaev sol jyldary Másimovtiń túrine qarap boljam jasaý qatelik ekenin telearnalardyń birine bergen kezekti suhbatynda aityp, «onyń ulty – qazaq» degen bolatyn. Áitkenmen, kóptiń kóńilindegi kúdik sol kúii seiilgen joq. Buǵan Qytai uiǵyrlarynyń óz saittarynda «álemdegi eń biik laýazymǵa jetken týysqanymyz» dep jar salýy da túrtki boldy. Onyń ústine naqty ómirbaianynda Qytai astanasy Pekindegi Til institýtyn (1988) jáne Ýhan zań ýniversitetin (1991) oqýy, sodan keiin Úrimji, Gonkong sekildi qalalarda jumys isteýi onyń teginiń kim ekenin tipten bulyńǵyrlatyp jiberdi.
«Daǵdarys Úkimeti»
Ol Úkimet basqarǵan soń kóp ótpei álemdik ekonomikalyq daǵdarys bastalyp, Qazaq ekonomikasy edáýir quldyrady. Biraq ol daǵdarysta munai men gaz baǵasy búgingidei arzandamaǵan edi. Sarapshylar Másimov úkimetiniń tiimdi jumysynyń nátijesinen emes, munai men gazdyń arqasynda ekonomikamyz tez ońalǵanyn sol kezde aityp jatty. Tipti sol kezdiń ózinde ony otstavkaǵa jiberý kerek dep usynys jasaǵandar az bolǵan joq. Másimov Úkimeti ekonomikany modernizatsiialaýǵa dármensiz ekendigin naqty dáleldermen kórsetken ekonomisterdiń pikirine bilik onsha kóńil bólmedi. Biraq baqandai 6 jyl boiy tapjylmai bir orynda otyrǵan ol 2012 jyldyń kúzinde ornyn bosatqan edi. Onda da jai ketken joq, Aslan Mýsinniń ornyna Prezident Apparatynyń jetekshisi qyzmetine taǵaiyndaldy. Sol kezde onyń burynǵydan da bedeldi bola túskenin, bul laýazymǵa jetý premerlikten áldeqaida qiyndyǵyn aityp, opynǵandar da, Másimovtiń eń biik shyńy osy dep boljaǵandar da ony qaita Úkimetke keledi dep esh oilamaǵan.
2014 jyly Premer-ministr bolyp qaita oralǵan kezde BAQ bitken «Másimov máńgilik premer me?» degen syńaidaǵy áńgimeler qozǵap, eski áńgimeler qaita aityla bastady.
Saiasattanýshylar Másimov Úkimetiniń daǵdarystan kóz ashpaý sebebin úkimet ishilik qurylymdarda tiimdi jumys tásiliniń joqtyǵymen, ásirese ministrlikter men agenttikter, komitetter, oblystyq ákimdikter naqty nátije úshin emes, tek esep berý, otchet ótkizýmen ainalysatynyn, mundai «ońtaily tásil» qazaqstandyq atqarýshy bilik júiesiniń barlyq tetikterine dendei engen kózboiaýshylyq sindromy bolyp bara jatqanyn jii jazady.
Másimov Úkimeti eki Ahmetov Úkimetindegi kórsetkishterge jete almaǵanyn naqty statistikalarmen kórsetýge bolady. Danial Ahmetov Premer-ministr bolǵan (2004-2007) az ýaqyt ishinde ishki jalpy ónim 7-8 paiyzdan kem bolmasa, Serik Ahmetov Úkimet basqarǵan (2012-2014) eki jylǵa jeter-jetpes mezette de jalpy ishki ónim 6 paiyz mólsherinde saqtaldy, sodan beri bul mejege jete almai kelemiz. Negizgi jospar boiynsha 2016 jyly jan basyna shaqqandaǵy kiris 15 myń AQSh dollary bolýy kerek bolatyn. Prezident Nazarbaev bir kezderi Úkimetke osylai tapsyrma bergen edi. Sol kezderi ministrler tipti budan da joǵary kórsetkishke jetemiz dep optimistik kózqaras bildirgenimen, sońǵy ýaqytta ondai áńgimelerdi aitpaityn boldy. Kerisinshe, «qazirgi daǵdarys jaǵdaiynda búgingi jetistikke táýbe aitý» kerektigi jii sóz bolyp júr. Keibir sarapshylar endi birneshe jyl boiy bizdiń ekonomikada ósimnen góri, jetispeýshilik baiqalady dep te kesim jasaidy. «Qazaqstan ekonomikasy defolttyń aldynda tur» dep dabyl qaǵýshylar da joq emes.
«Jumbaq jan»
Másimovti biletinder, onyń jumys isteý ádisi óte jumbaq, qupiia jaǵdaida júretinin, óz pikirin ashyq aitpaityn, el kóp jerde sheshile sóilemeitin, qolastyndaǵy qyzmetkerlermen de, ministrlermen de jeke tapsyrma berý kezinde ǵana ashyq áńgimelespese, basqa kezde emotsiiasyz kúiinde qala beretin saiaq júristi jan dep sýretteidi. Ol otandyq BAQ-tarǵa kóp suhbat bergen emes (qazaqtildi birde-bir aqparat quralyna suhbat berip, olarmen jeke kezdeskenin estigen de, kórgen de emespiz). Baiqasańyzdar, biliktegi kóptegen daý-janjaldarda Másimov el kózine kórinip, ózi basý aityp, málimdeme jasamaidy. Oǵan qaraǵanda ózge premerler tosyn jaittar kezinde halyq aldyna shyǵyp, óz oilaryn jetkizýge tyrysatyn. Másimov Úkimet basyna kelgeli qoǵamda bolǵan kez kelgen saiasi-ekonomikalyq jaǵdailar týraly óziniń pikirin birde-bir ret ashyp aitqan emes. Mundai qysyltaiań shaqtarda Prezident Nazarbaev qana eldi sabyrǵa shaqyryp, ózi túsinik berý daǵdyǵa ainaldy. Asyly, kóp túitkilderge Úkimetbasy bolǵan adamnyń ózi jaýap berýi kerek. Sonda ǵana Úkimet pen halyq arasynda túsinistik ornaidy deidi saiasattanýshy Ázimbai Ǵali.
[caption id="attachment_15601" align="alignleft" width="329"]
Jýyrda ótken jinalystyń birinde Prezident jýrnalisterge túsinik berýden qashyp júretin ministrler men memlekettik qyzmetkerlerdi synǵa alyp, ashyq pikir bildirip júrýge shaqyrǵan edi. Jýrnalisterden boiyn aýlaq ustaityndardyń biri hám biregeii Másimov bolsa kerek...
Aitpaqshy, oǵan qaraǵanda aqparat quraldary úlken Másimov týraly jii jazady. Kárim Másimovtyń ákesi Qajymqan Másimov osyǵan deiin birneshe ret sotqa aryzdanyp, ózi de túrli sebeptermen sotqa shaqyryldy. Onyń biznes áriptesterin aldap ketkenin, balabaqshalardy jekemenshikke zańsyz ainaldyryp alǵanyn, kezinde alǵan qaryzyn qaitarmaǵanyn aitýshylar, aqparatta jazýshylar áli de kóp. Bul týraly otandyq aqparat quraldary talai jyldan beri ártúrli máseleler boiynsha toqtaýsyz jazyp keledi.
[caption id="attachment_15600" align="alignright" width="708"]
Másimov kimniń adamy?
Másimovti Reseidiń adamy desetinder de barshylyq. Endi bir top ony Qytai men Reseidiń múddesin toqailastyryp otyrǵan birden-bir «qupiia menedjer» dep te jatady.
Máskeýde bilim alǵan ony Resei Premer-ministri Medvedevpen jaqsy qarym-qatynasta ekenin jazady.Sondai-aq, onyń Qytaimen qarym-qatynasynyń da óte tyǵyz ekenin jasyrý múmkin emes deidi. Másimov Úkimeti kezinde Qazaqstan men Qytai arasyndaǵy ekonomikalyq bailanys nyǵaiyp, indýstriialandyrý kartasyna qytailyq investitsiianyń tartylýy artqanyn, eldegi aýyl sharýashylyq jerlerdiń soia egýge Qytaiǵa jalǵa berilgenin, munyń aqyry biylǵy «Jer kodeksi» baptaryna bailanysty tolqýǵa ulasqanyn aqparattardan baiqaý qiyn emes.
Munan syrt, beiresmi derekter Qytai uiǵyrlarynyń Qazaqstanǵa kóship kelýi, azamattyq, qosazamattyq (yqtiiar hat) alý múmkindigi barlyǵyn da joqqa shyǵarmaidy. Keibir naqtylanbaǵan derek kózderi yqtiiar hat alǵan uiǵyr men Qytai sanynyń da artyp otyrǵanyn birneshe márte jariia etken.
(https://tengrinews.kz/events/pogranichniki-izyyali-blanki-pasportov-kazahstana-grajdan-252064/)
Myna siltemede Qazaqstan pasportyn alyp Gonkongka ketpekshi bolǵan qytailyq ustalǵany habarlanǵan edi. Bul qylmystyq istiń sońy nemen aiaqtalǵany áli belgisiz... Mundai oqiǵalar birneshe ret qaitalanǵanymen, jazaǵa tartylǵany týraly aqparat joq.
Kárim Másimov Nazarbaev senimine qalai kirdi? Sarapshylar onyń Nazarbaevqa adal berilgenin jáne Prezidenttik taqqa kóz qyzartpaitynyn aitady. Sol úshin de Prezident Nazarbaev ony ózine jaqyn ustaidy dep boljaidy.
Endi bireýler ony Nazarbaevtyń kúieýbalasy Timýr Qulybaevtyń eń senimdi adamy, biliktegi klanaralyq qaqtyǵystarǵa onsha aralaspaǵanymen, Qulybaev yqpalynyń kúsheiýine áser etýshi tulǵa dep te qaraidy.
«Qazaq tilin úirenemin»
Másimov Prezidentke talai ýáde bergen shyǵar, biraq halyqqa ýáde bergen emes. Qatelesip turmyz, eń alǵash Úkimetke basshy bolyp kelgen kezinde «qazaq tilin úirenemin» dep málimdegeni jadymyzda. «Qazaqstannyń bolashaǵy – qazaq tilinde» dep urandatyp júrgen jyldardyń biri bolsa kerek. Sol Másimov áli qazaq tilin úirengen joq. Eger úirense, qazaqsha sairap keter edi. Odan beri baqandai 9 jyl ótti... Qazaqstan Respýblikasynyń Memlekettik tilin bilmeitin Másimov orys, aǵylshyn, arab, qytai tilderin biledi.
Deiturǵanmen, onyń ózi qazaq tilin damytý úshin biraz jobalarǵa bastamashy bolǵanyn aitatyndar bar. Oǵan «Elektrondy úkimet» pen «Ýikipediia» jobasyn alǵa tartady. IT mamandar «Elektrondy úkimet» negizinen orys tilinde qyzmet kórseteti dep te synaýǵa úiir. Al «Ýikipediia» jaqsy bastalǵan joba bolǵanymen, qazir burynǵydai qarqyndy, naqty jumys atqarmaidy. «Ýikipediiaǵa» qazaq tilinde 100 myń maqala engeni shúiinshilengen edi. Úkimet ary qarai qarjylandyryp, bul úrdisti toqtatpaý kerek degen usynystar aitylǵanymen, qazir bul salaǵa arnaiy qarjy bólinip jatqanyn estimedik.
Keibir beiresmi derek kózderi tikelei Másimovke qaraityn aqparat quraldary, saittar men radio-telearna bar ekenin aitqanymen, naqty dálel keltirmeidi.
Másimov kete me?
Másimov Úkimetin taratý kerek!
«Jer kodeksine» bailanysty daý men «Úsh tuǵyrly tildi» mektepterge engizý usynystary qoǵamdyq ortaǵa dúbir salǵaly Másimovti synaýshylar, onyń otstavkaǵa ketýin tilep, ashyq hat jazýshy toptar qaita kóbeiip ketti. Sońǵy bir ai boiy áleýmettik jelilerge zer salsańyz, negizgi taqyryp jer daýymen birge osy Másimovtiń ainalasynda órbip jatyr. Jerdi satqyzbaýǵa, jalǵa bermeýge bastan-aiaq qarsy bolyp, óz oilaryn ashyq aityp júrgen qoǵamdyq belsendiler qurǵan «Alash joly» qozǵalysy bilikke 5 talap qoiǵan edi. Sonyń biri – Másimov Úkimetin taratyp, daǵdarysqa qaýqarly jańa Úkimet qurý. Eldegi ekonomikalyq daǵdarystyń bárine Másimov Úkimetiniń tiimsiz jumysy sebepker dep oilaityn sarapshylar onyń Úkimetin taratpai, ekonomikalyq qiynshylyqtan shyǵa almaimyz degen pikirlerin aitqandaryna baqandai 9 jyl ótti. Ol premerlikke taǵaiyndala salǵanda-aq osy sóz aitylyp edi.
Aqyn Aýyt Muqibekuly Qytaidan elge oralatyn qandastarymyzǵa sottylyq týraly anyqtamany dereý Úkimet sheshimimen alyp tastamasa, Másimovti sotqa beretinin málimdedi...
Qoǵamdyq pikirmen Prezident te sanasýy kerek. Mundai pikirler men syndardyń bir ushy Prezidentke baǵyttalatynyn eskersek, Másimov jýyrda ornyn bosatýǵa tiis. Sarapshylar da onyń ornyn bosatar kezi kelgenin aitady.
T. ÓSKENBAI
