QR Ishki ister ministri Q. QASYMOVQA,
QR UQK Tóraǵasy Kárim MÁSIMOVKE,
QHR-dyń Qazaqstandaǵy tótenshe jáne ókiletti elshisi
Chjan HANHÝEIGE
Men Sizderge bul hatty jeke basymnyń amandyǵyn saqtaý úshin sharasyzdan jazyp otyrmyn. Óitkeni, sońǵy eki jylym tergeý men sottyń ortasynda ótti. Meni sotqa súiregenderden kórgen quqaiym, jábir-japam týraly eske alýdyń ózi aýyr...
Meniń aty-jónim – Masiphan Qonai. 04.11.1969 jyly Qytai Halyq respýblikasy Kúnes aýdanynda dúniege kelgemin. Ultym – qazaq. 2004 jyly Atajurtqa qonys aýdaryp, kásipkerlikpen ainalystym. Ázirge Qytai Halyq Respýblikasynyń azamatymyn. Turaqty tirkeýge turyp, yhtiiarhat alyp, eki eldiń arasynda saýda jasadym.
2004 jyly taldyqorǵandyq Asqar Almabekuly Tutýbaeva degen jigitpen tanysyp, biraz jyl biznes-áriptes boldym. Alǵashynda birlesip, kirpish zaýytyn ashtyq. 2006 jyly bul zaýyt Asqar Tutýbaevtyń ieligine ótip ketti. Odan keiingi jyldarda da bizdiń saýda jaiyndaǵy bailanysymyz úzilgen joq. Men Asqar Tutýbaevtyń bergen tapsyrysyn Qytaidan tasyp berýmen ainalystym. Osy barysta aramyzda qomaqty aqshanyń alys-berisi júrgeni ras.
[caption id="attachment_25728" align="alignright" width="366"]
2015 jyly sáýir aiynda sol Asqar Tutýbaevtyń týǵan inisi Baqytbek Tutýbaev meniń ústimnen aqshamyzdy bermei júr dep, Almaty oblysy Ile aýdandyq politsiia bólimshesine aryz beripti. Quqyq qorǵaý organdary arqyly tutqyndatyp, Ile aýdanynyń ýaqytsha qamaý ortalyǵyna meni úsh kún qamatty. Aqyry, Qytai pasporty men «Leksýs 470» kóligimdi kepilge alyp, bosatty. Sodan beri Qytaiǵa bara alǵam joq. Ol jaqta sheshem qaitys boldy. Búkil biznesim toqtady. Qazaqstandaǵy eki kompaniiama buǵaý salynyp, ózim ertip kelgen Qytai investorlary eline qaityp ketti. Qyrýar shyǵynǵa battym.
Eki jyl boiy tergeý, odan keiin sot ótti. Men bul jaqtyń zańyn bilmeimin, jazýyn tanymaimyn. Sottyń uzaqqa sozylý sebebi sol edi.
Jýyrda sot bastalǵan bolatyn. Sot protsesi bastalmai turyp meniń qorǵaýshylarym tergeý kezinde kóp qatelikter bolǵanyn aityp, isti qaita tergeýdi ótingen edi. Biraq oǵan múmkindik berilmegen. Sottyń 6-otyrysynda sýdia isti qaita tergeýge jiberdi. Tergeý kezinde óreskel zańbuzýshylyqtar bolyp, tergeýdiń birjaqtyly júrgendigi sot barysynda anyqtala tústi. Endi is qaita tergeledi.
Men ne úshin ózimniń bas qaýipsizdigimnen alańdaimyn? Oǵan birneshe sebep bar.
Birinshiden, 2015 jylǵy tergeý kezinde Baqytbek Tutýbaev tergeýshiniń kózinshe meni uryp-soǵyp, qorqytý arqyly 92 myń AQSh dollaryna qolhat jazdyryp aldy. Sol jazǵan qolhattyń túpnusqasyn sýdia qansha surasa da olar kórsete almady. Olar isti qaita tergeýge jibergen oraidy paidalanyp, taǵy da maǵan qysym jasai ma dep qaýiptenemin. Óitkeni, burynǵy qolhattyń zańsyz ekenin olar ózderi túsinip otyr.
Ekinshiden, men 2007 jyly tsement ákelip berem dep 60 myń dollardy Asqar Tutýbaevtan alǵanmyn. 2009 jyly jazǵan qolhatymda da Asqardan 60 myń dollar aldym dep jazyp bergem. Olar sol kezde Úrimjige Baha degen úsharaldyq rekettiń adamdaryn jiberip, 60 myń dollardy alyp ketken bolatyn. Demek, ózderi kelmei, bandit jiberýi – memlekettik qyzmetkerdiń jasaityn tirligi emes! 2009 jyly bergen qolhatymdy 2015 jyly taýyp alyp, meni qaitalai tóletýge ári sottatýǵa kúsh salyp otyrýy da olardyń Zań sheńberinen shyqqandyǵy, óktemdigi dep esepteimin. Mundaǵy túsiniksiz jait, meniń ústimnen aryzdy aqsha bergen Asqar Tutýbaev emes, Baqytbek Tutýbaev berip otyrǵandyǵy. Munyń zańsyz ekenin tergeý kezinde de aitqan edim, eshkim mán bermedi.
Meniń alańdaitynym, qazir Asqar Tutýbaev taldyqorǵan qalasy ákiminiń orynbasary. Ol laýazymdy qyzmette otyr. Kezinde Qytaiǵa «bedeldi jigitterdi» jibergen Asqardyń ainalasynda áli de onyń soiylyn soǵar «belsendiler» joq degenge eshkim senbeidi. Solar arqyly meniń ómirime qaýip tóndire me dep ýaiymdaimyn.
Úshinshiden, tergeý kezinde de, sot barysynda da Baqytbek Tutýbaev meni qorqytyp-úrkitýmen keledi. Únemi aitatyn sózi: «Seni túrmeniń túbinde shiritemin, sen bizdi bilmei júrsiń» degenge saiady. Ol bul raiynan áli qaitqan joq... Osy sot isi boiynsha aqparat alýǵa barǵan jýrnalisterdiń ózine «gazetteriń men saittaryńdy japtyryp tastaimyz» dep B. Tutýbaevtyń qorǵaýshylary ses kórsetti. Zańdy bilýge tiis qorǵaýshylar (advokat) solai dep otyrsa, Tutýbaevtardyń yqpaly talai jerge jetetini ǵoi. Aldaǵy tergeý kezinde taǵy da maǵan rýhani qysym jasalmasyna kim kepil? Onsyz da eki jyl boiy úrei men qorqynyshtyń ortasynda ómir súrip kelemin.
Tórtinshiden, Asqar Tutýbaev meniń ústimnen taǵy úsh adamǵa esh dálel-faktsiz aryz túsirtip otyr. Olardyń qolynda eshqandai qujat, qolhat joq. Olardan aqsha aldy degen ýaqytta men Qazaqstanda bolmaǵanmyn. Sony tekserińder dep tergeýshilerge qansha márte aitsam da, olar buǵan kóńil aýdarmady. Endi bolatyn tergeýde taǵy qandai qiturqy áreket oilap tabatyndaryn boljai almaimyn.
Men Sizderden osy oqiǵadan habardar bolyp, tergeý barysynda ári sot sheshimi shyqqannan keiigi meniń ómirime de qaýip tónbeýine yqpal etýlerińizdi suraimyn!
Qurmetpen, MasiphanKonai
