QR İshki ister mınıstri Q. QASYMOVQA,
QR UQK Tóraǵasy Kárim MÁSİMOVKE,
QHR-dyń Qazaqstandaǵy tótenshe jáne ókiletti elshisi
Chjan HANHÝEIGE
Men Sizderge bul hatty jeke basymnyń amandyǵyn saqtaý úshin sharasyzdan jazyp otyrmyn. Óıtkeni, sońǵy eki jylym tergeý men sottyń ortasynda ótti. Meni sotqa súıregenderden kórgen quqaıym, jábir-japam týraly eske alýdyń ózi aýyr...
Meniń aty-jónim – Masıphan Qonaı. 04.11.1969 jyly Qytaı Halyq respýblıkasy Kúnes aýdanynda dúnıege kelgemin. Ultym – qazaq. 2004 jyly Atajurtqa qonys aýdaryp, kásipkerlikpen aınalystym. Ázirge Qytaı Halyq Respýblıkasynyń azamatymyn. Turaqty tirkeýge turyp, yhtıarhat alyp, eki eldiń arasynda saýda jasadym.
2004 jyly taldyqorǵandyq Asqar Almabekuly Tutýbaeva degen jigitpen tanysyp, biraz jyl bıznes-áriptes boldym. Alǵashynda birlesip, kirpish zaýytyn ashtyq. 2006 jyly bul zaýyt Asqar Tutýbaevtyń ıeligine ótip ketti. Odan keıingi jyldarda da bizdiń saýda jaıyndaǵy baılanysymyz úzilgen joq. Men Asqar Tutýbaevtyń bergen tapsyrysyn Qytaıdan tasyp berýmen aınalystym. Osy barysta aramyzda qomaqty aqshanyń alys-berisi júrgeni ras.
[caption id="attachment_25728" align="alignright" width="366"]
Asqar Tutýbaev[/caption]
2015 jyly sáýir aıynda sol Asqar Tutýbaevtyń týǵan inisi Baqytbek Tutýbaev meniń ústimnen aqshamyzdy bermeı júr dep, Almaty oblysy İle aýdandyq polısıa bólimshesine aryz beripti. Quqyq qorǵaý organdary arqyly tutqyndatyp, İle aýdanynyń ýaqytsha qamaý ortalyǵyna meni úsh kún qamatty. Aqyry, Qytaı pasporty men «Leksýs 470» kóligimdi kepilge alyp, bosatty. Sodan beri Qytaıǵa bara alǵam joq. Ol jaqta sheshem qaıtys boldy. Búkil bıznesim toqtady. Qazaqstandaǵy eki kompanıama buǵaý salynyp, ózim ertip kelgen Qytaı ınvestorlary eline qaıtyp ketti. Qyrýar shyǵynǵa battym.
Eki jyl boıy tergeý, odan keıin sot ótti. Men bul jaqtyń zańyn bilmeımin, jazýyn tanymaımyn. Sottyń uzaqqa sozylý sebebi sol edi.
Jýyrda sot bastalǵan bolatyn. Sot prosesi bastalmaı turyp meniń qorǵaýshylarym tergeý kezinde kóp qatelikter bolǵanyn aıtyp, isti qaıta tergeýdi ótingen edi. Biraq oǵan múmkindik berilmegen. Sottyń 6-otyrysynda sýdıa isti qaıta tergeýge jiberdi. Tergeý kezinde óreskel zańbuzýshylyqtar bolyp, tergeýdiń birjaqtyly júrgendigi sot barysynda anyqtala tústi. Endi is qaıta tergeledi.
Men ne úshin ózimniń bas qaýipsizdigimnen alańdaımyn? Oǵan birneshe sebep bar.
Birinshiden, 2015 jylǵy tergeý kezinde Baqytbek Tutýbaev tergeýshiniń kózinshe meni uryp-soǵyp, qorqytý arqyly 92 myń AQSH dollaryna qolhat jazdyryp aldy. Sol jazǵan qolhattyń túpnusqasyn sýdıa qansha surasa da olar kórsete almady. Olar isti qaıta tergeýge jibergen oraıdy paıdalanyp, taǵy da maǵan qysym jasaı ma dep qaýiptenemin. Óıtkeni, burynǵy qolhattyń zańsyz ekenin olar ózderi túsinip otyr.
Ekinshiden, men 2007 jyly sement ákelip berem dep 60 myń dollardy Asqar Tutýbaevtan alǵanmyn. 2009 jyly jazǵan qolhatymda da Asqardan 60 myń dollar aldym dep jazyp bergem. Olar sol kezde Úrimjige Baha degen úsharaldyq rekettiń adamdaryn jiberip, 60 myń dollardy alyp ketken bolatyn. Demek, ózderi kelmeı, bandıt jiberýi – memlekettik qyzmetkerdiń jasaıtyn tirligi emes! 2009 jyly bergen qolhatymdy 2015 jyly taýyp alyp, meni qaıtalaı tóletýge ári sottatýǵa kúsh salyp otyrýy da olardyń Zań sheńberinen shyqqandyǵy, óktemdigi dep esepteımin. Mundaǵy túsiniksiz jaıt, meniń ústimnen aryzdy aqsha bergen Asqar Tutýbaev emes, Baqytbek Tutýbaev berip otyrǵandyǵy. Munyń zańsyz ekenin tergeý kezinde de aıtqan edim, eshkim mán bermedi.
Meniń alańdaıtynym, qazir Asqar Tutýbaev taldyqorǵan qalasy ákiminiń orynbasary. Ol laýazymdy qyzmette otyr. Kezinde Qytaıǵa «bedeldi jigitterdi» jibergen Asqardyń aınalasynda áli de onyń soıylyn soǵar «belsendiler» joq degenge eshkim senbeıdi. Solar arqyly meniń ómirime qaýip tóndire me dep ýaıymdaımyn.
Úshinshiden, tergeý kezinde de, sot barysynda da Baqytbek Tutýbaev meni qorqytyp-úrkitýmen keledi. Únemi aıtatyn sózi: «Seni túrmeniń túbinde shiritemin, sen bizdi bilmeı júrsiń» degenge saıady. Ol bul raıynan áli qaıtqan joq... Osy sot isi boıynsha aqparat alýǵa barǵan jýrnalıserdiń ózine «gazetteriń men saıttaryńdy japtyryp tastaımyz» dep B. Tutýbaevtyń qorǵaýshylary ses kórsetti. Zańdy bilýge tıis qorǵaýshylar (advokat) solaı dep otyrsa, Tutýbaevtardyń yqpaly talaı jerge jetetini ǵoı. Aldaǵy tergeý kezinde taǵy da maǵan rýhanı qysym jasalmasyna kim kepil? Onsyz da eki jyl boıy úreı men qorqynyshtyń ortasynda ómir súrip kelemin.
Tórtinshiden, Asqar Tutýbaev meniń ústimnen taǵy úsh adamǵa esh dálel-faktsiz aryz túsirtip otyr. Olardyń qolynda eshqandaı qujat, qolhat joq. Olardan aqsha aldy degen ýaqytta men Qazaqstanda bolmaǵanmyn. Sony tekserińder dep tergeýshilerge qansha márte aıtsam da, olar buǵan kóńil aýdarmady. Endi bolatyn tergeýde taǵy qandaı qıturqy áreket oılap tabatyndaryn boljaı almaımyn.
Men Sizderden osy oqıǵadan habardar bolyp, tergeý barysynda ári sot sheshimi shyqqannan keıigi meniń ómirime de qaýip tónbeýine yqpal etýlerińizdi suraımyn!
Qurmetpen, MasıphanKonaı
