Jas bolyp ta kórgen kúniń qurysyn».
Ábdirahman Jámı osy bir aýyz sózimen-aq, jas ataýlyǵa qaratyla aıtylar sózdiń barlyǵyn jetkizip qoıǵandaı. Rasymen, ómir jolynda qaı baǵytqa bet bursaq, soǵan jeterimiz sózsiz. «Jasynda tyrysqan, qartaıǵanda qýanady» dep te beker aıtylmasa kerek.
Jalpy, jastar máselesi óte kólemdi taqyryp. Jastar – el bolashaǵy, muny barlyǵy jaqsy biledi. Olardyń bolashaǵy ózderiniń ǵalym, jazýshy, saıasatker, ataqty adam nemese kásiporyndarda myqty maman bola ma, qıyndyqtardy qalaı jeńe alatynyna baılanysty.
Osy oraıda bilim, ádet-ǵuryp, normalar men daǵdylardy, qundylyqtardy kim, qalaı jetkizetini de asa mańyzdy.
Jastar men jasóspirimderge qoǵam bolyp qoldaý kórsetý óte mańsyzdy. Kóptegen qundylyqtardyń ózi ózektiligin joǵaltyp jatqan qazirgi zamanda jastardy «buryn bylaı ómir súrgen» dep ótkenmen salystyra almaımyz.
Keńestik kezeńdegi jáne qazirgi tańdaǵy jastar bul álemge degen jańa kózqarastarymen ǵana emes, sonymen birge qundylyqtarymen de erekshelenedi. Sondyqtan jastarmen jumys barysynda taptaýyryn, jattandy júıemen emes, jańasha, tyń baǵytta, jańa júıemen jumys istegen abzal.
Búginde elimizde jastarǵa qoldaý kórsetý – el bıliginiń basym baǵyttarynyń biri. Solardyń birqataryna toqtalar bolsaq, stýdentterdiń shákirtaqysy ár jylda 20 paıyzǵa artyp keledi.
Al doktaranttar men magıstrýtýra oqıtyndardiki 15 paıyzǵa kóterildi. Stýdentter úıi – jataqhana tapshylyǵyn joıý úshin keıingi úsh jylda 30000 oryn berilgen. Aǵymdaǵy jyly 31 jataqhananyń qurylys jumystary aıaqtalyp, oǵan 10 myń stýdent qonystanbaq.
Sondaı-aq, «Halyq tabysyn arttyrý» baǵdarlamasy sheńberinde 4 jylda «Jastar tájirıbesi», «Alǵashqy jumys orny» jobalary boıynsha 160000-nan astam jas 400 aılyq eseptik kórsetkish mólsherinde grant ıegeri atanbaq.
Munymen qosa, Memleket basshysy Qasym-Jomart Toqaevtyń tapsyrmasy negizinde, jastar praktıkasyna qatysýdyń merzimi 6 aıdan 12 aıǵa deıin, «Alǵashqy jumys orny» jobasy boıynsha bir jyldan 18 aıǵa deıin uzartyldy. Baǵdarlamaǵa qatysýshylardyń jalaqylary da sáıkesinshe 20 AEK-ten 30 AEK-ke deıin ulǵaıtyldy. Jastarǵa qoldaý tizbegi munymen támamdalmaıdy.
Olardyń kásip ashyp, is bastaýyna qoldaý úshin qaralatyn qaıtarymsyz granttyń kólemi 600 myń teńgeden 1 mıllıon 200 myń teńgege deıin kóbeıtildi. Baǵdarlama sheńberinde 2025 jylǵa deıin 2 mıllıon jańa jumys ornyn ashý josparlansa, onyń basym bóligine jumyssyz jastar qabyldanbaq.
Máselen, aǵymdaǵy jyldyń basynan beri ınvestısıalyq jobalar boıynsha jumysqa tartylǵan 100 myń adamnyń ishinde 50 paıyzǵa jýyǵy, naqtyraq aıtsaq, 44 myńy jastardyń qatarynan bolǵan. Kóp jastar jumysqa ornalasarda tájirıbesi jetpeı ári suranystyń azdyǵynan túrli qıyndyqtarǵa tap bolǵandyqtan, jumyspen qamtýdyń taǵy bir baǵyty – kreatıvti ındýstrıa baǵyty qolǵa alynýda. Biz maqalada keltirgen mysaldar jastarǵa kórsetilip jatqan qoldaýlardyń bir parasy ǵana.
Alaıda, jastarǵa jasalyp otyrǵan bul jaǵdaılar men qoldaýlar, múmkindikterdiń bári ózderiniń izdenýin, eńbek etýin talap etetin áreketter. Jastar – qoǵam damýynyń negizgi qozǵaýshy kúshi, álem arenasynda básekege qabiletti bolý úshin, qazaqtyń dástúr-saltyn bolashaqqa jetkizip, keshegi men búgingini baılanystyratyn altyn kópir.
Sol kópirdiń berik bolyp salynýy – oǵan bólingen qarajatqa, sapaǵa da tikeleı baılanysty. Aldyńǵy býyn sapaly qoldaý bildirse, artqy býyn, ıaǵnı, jastar sol berilgen múmkindikterdi durys paıdalanyp, jaýapkershilik júgin sezine otyryp áreket etse, quba-qup.
