Bastapqy strategiia bylai bolǵan...
Árine, bul mindetterdiń barlyǵyn tiimdi júzege asyrý kóbine jan-jaqty oilastyrylǵan zańnamalyq bazaǵa bailanysty. Al Qazaqstan jastarynyń osy baǵyttarda ilgerileýi úshin qandai sharalar qolǵa alynǵan, quqyqtyq múmkindikter qarastyrylǵan ba, jalpy el erteńine degen syndarly kózqaras qalyptasqan ba?
Bul saladaǵy alǵashqy normativtik quqyqtyq akt – 1991 jylǵy 28 maýsymdaǵy «Qazaq KSR-degi memlekettik jastar saiasaty týraly» Zańy boldy. Sarapshylardyń pikirinshe, bul ekonomikanyń bir túrinen ekinshi túrine kóshýdi kórsetetin.
Bul qujatta demokratiialyq, ashyqtyq qaǵidattary da qamtylǵan edi. Árine, jastardy damytýdyń mańyzdy baǵyttaryn aiqyndaǵan ózekti jáne der kezinde qabyldanǵan Zań boldy.
Odan keiingi qujat 1999 jyly 28 tamyzda bekitilgen Qazaqstan Respýblikasynyń Jastar saiasatynyń tujyrymdamasy. Onda jastardyń boiynda otansúigishtik sezimdi qalyptastyrý, olardyń adamgershilik-rýhani damýy; eńbek, bilim jáne densaýlyq saqtaý salasyndaǵy quqyqtardy qamtamasyz etý; áleýmettik-ekonomikalyq qajettilikterdi júzege asyrý, intellektýaldyq jáne fizikalyq damýy úshin jaǵdai jasaý; qoǵamdyq bastamany qoldaý jáne yntalandyrý; halyqaralyq mádeni, ekonomikalyq, ǵylymi jáne bilim berý protsesterine qatysý syndy mańyzdy bastamalardyń oryndalý joldary kórsetilgen.
Tujyrymdamanyń negizgi baǵyttaryn iske asyrý maqsatynda 2001 jyly 2003-2004 jyldarǵa arnalǵan «Qazaqstan jastary» baǵdarlamasy bekitildi. Is-sharalar josparynda jumyssyz jastarǵa arnalǵan bos oryndar jármeńkelerin ótkizý, biznes-inkýbatorlar men arnaiy veb-saittar qurý, jastardyń jai-kúii týraly memlekettik esepti jariialaý jáne sol siiaqty jańa formattar engizildi.
Serpin aldy, seń qozǵaldy
Jastar saiasatyn keiinnen júzege asyrýǵa negiz bolǵan 2004 jylǵy 7 shildedegi «Qazaqstan Respýblikasyndaǵy memlekettik jastar saiasaty týraly» Zań salanyń damýyna tyń serpin berdi. Jańa bastamalardy yntalandyryp, jastardyń ósýine yqpal etti. Salada seń qozǵalyp, ilkimdi ister qolǵa alyndy. Sonymen qatar, normativtik-quqyqtyq akt jastardy jeke áleýmettik-demografiialyq topqa bólýge, olarǵa belgili bir áleýmettik quqyqtar men memlekettik kepildikter berýge múmkindik berdi. Jastardyń jas shegi 14 pen 29 aralyǵynda belgilenip, bekitildi.
2005 jyldyń 9 qyrkúieginde Jastar saiasatynyń 2005-2007 jyldarǵa arnalǵan baǵdarlamasy bekitildi. Onyń maqsattary mynalardy qamtydy: jastardyń áleýmettik baǵdarlanǵan is-sharalaryn ótkizý; jastardyń rýhani, mádeni-aǵartýshylyq, kásiptik damýy men fizikalyq ilgerileýi úshin jaǵdai jasaý; onyń shyǵarmashylyq múmkindikterin ashý; jastar uiymdarynyń áleýmettenýi men jumys isteýi úshin qajetti jaǵdailar jasaý.
Odan ári qoǵamnyń rýhani áleýetin arttyrý maqsatynda Qazaqstan Respýblikasynyń azamattaryn patriottyq tárbieleýdiń 2006-2008 jyldarǵa arnalǵan memlekettik baǵdarlamasy ázirlendi. Bul qujat jaýapkershilik seziminen kórinetin, Otanynyń, qoǵamynyń, otbasynyń, óziniń igiligi úshin sanaly tańdaý jasap, óz betinshe sheshim qabyldai alatyn oń, shyǵarmashylyq kózqarasy bar azamatty tárbieleýdi kózdedi. Sonymen qatar, kúsh-jigeri myqty moraldyq ózegi bar, ikemdi, ózgermeli jaǵdailarǵa ońai beiimdeletin jáne jańa ideialarǵa ashyq tulǵany qalyptastyrýǵa baǵyttaldy.
2015 jyly Qazaqstan Respýblikasynyń «Memlekettik jastar saiasaty týraly» Zańyna ózgerister men tolyqtyrýlar engizildi. Ony júzege asyrý aiasynda aimaqtardaǵy jastar resýrstyq ortalyqtarynyń qyzmetin, respýblikalyq jáne oblystyq jastar forýmdaryn ótkizýdi retteitin birqatar normativtik quqyqtyq qujattar bekitildi.
Jaqyn bolashaqta engizilýi múmkin bes ózgeris
Osy zańdyq sheshimderdiń barlyǵy jastar saiasaty salasyn odan ári jetildirýge berik negiz qalady. Bul – sarapshylardyń pikiri. Sońǵy kezderi Aqparat jáne qoǵamdyq damý ministrligi qoldanystaǵy «Memlekettik jastar saiasaty týraly» Zańǵa birneshe negizgi ózgertýler engizýmen ainalysýda.
Naqtylap aitqanda, jastar úshin áleýmettik qyzmetter túsinigin engizý nazarǵa alynyp jatyr. Olarǵa «bir tereze» qaǵidaty boiynsha jastar resýrstyq ortalyqtarynda, iaǵni arnaiy keshenderde áleýmettik, psihologiialyq, quqyqtyq, pedagogikalyq, eńbek, meditsinalyq qyzmetter kórsetetin bolady. Sonymen qatar, osy jastarǵa qyzmet kórsetýdiń barlyǵyna arnaiy standart ázirlenedi.
Ekinshi, jastardyń turǵylyqty jeri boiynsha jastardyń bos ýaqytyn tiimdi de sapaly uiymdastyrýǵa basa kóńil bólinedi. Sondai-aq kásipkerlik qyzmetti qoldaý jáne damytý, jastardyń ózin-ózi basqarý jáne Qazaqstan Respýblikasynyń zańnamasyna qaishy kelmeitin basqa da áleýmettik mańyzy bar salalar boiynsha qyzmet kórsetetin zańdy tulǵalar sanyn jiiletýge kúsh salynady.
Úshinshi, jastar qyzmetkeri laýazymyn engizý josparlanýda. Bul keiingi býynnyń tulǵalyq jáne áleýmettik damýyn qoldaýǵa baǵyttalǵan qyzmetti júzege asyratyn, memlekettik jastar saiasaty máseleleri jónindegi ýákiletti organ bekitken talaptarǵa sáikes qajetti biliktiligi bar tulǵa bolady.
Besinshi, «Jastardyń damý indeksi» túsinigi qalyptastyrylady. Bul bilim berý, densaýlyq saqtaý jáne salaýattylyq, jumyspen qamtý, saiasi jáne azamattyq belsendilik siiaqty bes negizgi baǵyt boiynsha memlekettik jastar saiasatyn júzege asyrý turǵysynan jergilikti atqarýshy organdar jumysynyń tiimdiliginiń keshendi kórsetkishi bolýy tiis.
Sarapshylardyń pikirinshe, joǵaryda atalǵan bastamalar jas qazaqstandyqtardyń barlyq áleýmettik kishi toptarymen jumys sapasyn arttyrýǵa baǵyttalǵan jáne memlekettik jastar saiasaty salasyndaǵy zańnamany jetildirýge yqpal etýi kerek. Sonymen birge, ony qalyptastyrǵan kezde jastardyń óz qalaýy men qajettilikterin eskergen jón. Osylaisha, olardyń paiymyna sai, memlekettik jastar saiasatyn iske asyrýda birinshi kezekte jumyspen qamtýǵa, jas otbasylardy turǵyn úimen qamtamasyz etýge, sondai-aq jastardyń memlekettik jastar saiasatyn júzege asyrýdyń qoljetimdiligi men sapasyn arttyrý máselelerine, paidaly bilim berýge nazar aýdarý qajet.
Memlekettik baǵdarlamal kózdegen mejeden kórinýde
Arnaiy uiymdastyrylǵan saýalnama qorytyndysyna sáikes, óńirler boiynsha jas otbasylardy baspanamen qamtamasyz etý máselesin Qostanai (48,8 paiyz), Pavlodar (43,1 paiyz) jáne Aqtóbe (42,1 paiyz) oblystarynyń jas turǵyndary atap ótýde. Atyraý (56,3 paiyz) jáne Qyzylorda (49,5 paiyz) oblystarynyń respondentteri jumyspen qamtý máselelerin sheshý týraly kóbirek aitqan. Bilimniń qoljetimdiligi men sapasyn arttyrý máselelerine Batys Qazaqstan (23,5 paiyz), Qyzylorda (20,4 paiyz) oblystary men Almaty qalasynyń (20,4 paiyz) respondentteri kóbirek nazar aýdarypty.
Saýalnama barysynda respondentterge memlekettik jastar saiasatyn júzege asyrýdyń tiimdiligi týraly da saýal qoiylǵan. Jastardyń 48 paiyzy jastardy qoldaý men damytý tiimdi júzege asyrylyp jatyr dep jaýap bergen. Olardyń pikirinshe, memleket jastardy qoldaý baǵytynda birshama belsendi jumystar atqarýda, túrli jobalar júzege asyrylýda. Saýalnama nátijesi boiynsha memlekettik baǵdarlamalarǵa qatysatyn jastardyń sany 2,3-9,9 paiyzdy quraidy.
Eń kóp qatysý jumyspen qamtýǵa qatysty bastamalarda atap ótildi. Máselen, jastardyń 9,9 paiyzy «Jastar tájiribesine», 9,2 paiyzy «Jasyl el» baǵdarlamasyna qatysqan.
Memlekettik baǵdarlamalarǵa qatysqandardyń qanaǵattaný deńgeii aitarlyqtai joǵary – barlyq derlik baǵdarlamalar men jobalar boiynsha ol 80 paiyzdan asady («tolyq qanaǵattandyryldy» jáne «qanaǵattanarlyq» degen jaýaptardyń qosyndysy). Qanaǵattanýdyń eń joǵary deńgeii «Serpin-2050» baǵdarlamasyna (60,3 paiyz – tolyq qanaǵattandyryldy, 32,4 paiyz – jetkilikti qanaǵattandyryldy), «Jasyl el» jobasyna (56,3 paiyz – tolyq qanaǵattandyryldy, 33,3 paiyz – birshama qanaǵattandyryldy) , «Bolashaq» halyqaralyq stipendiiasyna (64,7 paiyz – tolyq qanaǵattandyryldy, 24,7 paiyz – jetkilikti qanaǵattandyryldy) qatysty aiqyndalǵan.
Jastar saiasatynda eskerilýi tiis on jaǵdai
Qazirgi qazaqstandyq jastardyń pikirleri men talaptaryn, sondai-aq ártúrli sotsiologiialyq saýalnamalar men sarapshylardyń pikirlerin eskere otyryp, jalpy alǵanda, jastar saiasatyn qalyptastyrý kezinde mynalarǵa nazar aýdarý kerek dep oi túiýge bolady:
Birinshiden, otbasy institýtyn álsiretip almaý qajet. Búgingi tańda otbasynyń dástúrli emes túrleri – azamattyq neke, ata-anasynyń bireýi ǵana bar otbasy, ekinshi áieli bar otbasy, balasyz otbasy (balaly bolýdan sanaly bas tartý), sologamiia (jalǵyzdyqty sanaly túrde tańdaý, uzaq merzimdi otbasylyq ómirden bas tartý) keń taralýda. Mundai tańdaýdyń saldary balalar men jastar sanynyń azdyǵyna jáne halyqtyń qartaiýyna alyp keletini sózsiz.
Ekinshiden, korporativtik biýrokratiiadan startaptar naryǵyna jáne frilans indýstriiasyna kóshý jumystaryna belsene kirisetin ýaqyt keldi. Qazaqstanda 2 millionǵa jýyq adam ózin-ózi jumyspen qamtysa, olardyń aitarlyqtai bóligin jastar quraidy. Kóbisi ózderin frilanser retinde kórsetedi nemese birneshe jumys ornynda eńbek etedi. Olar erkin kesteni, «tómengi jáne tóbesi joq» sheksiz tabysty, kóp tapsyrmany jáne ózin-ózi tárbieleýdi qurmetteidi. Bul salada shashtarazdar men astrologtardan aqparattyq biznesmender men qarjylyq keńesshilerge deiingi kóptegen mamandyqtar usynylǵan.
Úshinshiden, joǵary utqyrlyq uǵymyn qalyptastyrýǵa nazar aýdarý kerek. Jastar dástúrli normalar men negizderden azat boldy, olar óz elin, jumysyn, qorshaǵan ortasyn kez kelgen ýaqytta ózgertýge qabiletti bolýdy qalaidy, olar aldaǵy onjyldyqtarda ipotekaǵa bailanǵysy kelmeidi. Qazirgi jastar óz baspanasyn «keiinirek» satyp alýǵa beiim jáne satyp alýdan góri jalǵa alýdy jón kóredi.
Tórtinshiden, dástúrli saiasi formalardan alshaqtaýdy tejegen jón. Deutsche Bank-tiń 2030 jylǵa arnalǵan boljamynda atap ótilgendei, «jas urpaqtyń saiasi protsesterden alystaý sezimin eleýsiz qaldyrýǵa bolmaidy», óitkeni «olar keri soqqy jasai alady». Saiasatsyzdyqtyń kúsheiýimen qatar jastardyń azamattyq belsendiligi de artyp keledi, bul olardyń quqyqtary men múmkindikterin qorǵaý maqsatyndaǵy jappai narazylyqtarda kórinedi.
Besinshiden, dástúrli BAQ-qa senimsizdiktiń artýy alańdatarlyq deńgeige jetti. Áleýmettik jeliler negizgi aqparat kózi retinde áreket etedi, al belgili bir habardy taratýshynyń bedeli men aýditoriiasy mańyzdy ról atqarady.
Altynshydan, tsifrlandyrý ýaqyttyń talaby bolyp tur. Zertteýlerge sáikes, 2022 jyly barlyq onlain kontenttiń 82 paiyzy beine formatta kóshedi. Solai boldy da. Qazirgi jastar arasynda baǵdarlamalaý tilderiniń birin bilý qalypty jaǵdaiǵa ainalýda, al orta mektep oqýshysy Telegram-bottyń kodtaýyn jazýǵa ábden qabiletti. Erteń qandai mazmundy tutynatynymyzdy búgin jastardyń ózi aitady.
Jetinshiden, taǵamǵa degen jańa kózqaras qalyptasty. Úidegi dástúrli taǵamnan bas tartyp, shaǵyn taǵamdar men azyq-túlik jetkizýge kóshý baiqalady, al keibir jastar qorshaǵan ortaǵa jáne janýarlar álemine degen kózqarasyna bailanysty vegetariandyqqa aýysady. Qazirgi jastar as qabyldaýdy otbasylyq dástúrdiń bir túri retinde qarastyrmaidy.
Toǵyzynshydan, eriktilik týraly jańa túsinik qalyptasyp úlgerdi. Dástúrli túrde altrýizm dep eseptelse, búginde ol qoǵamǵa paidaly qyzmetti ózin-ózi damytý jáne mansaptyq ósýmen biriktirýge umtylý retinde qarastyrylady. Negizgi maqsat - óz daǵdylaryńyzdy jáne jeke qasietterińizdi jetildirý. Sondai-aq olar óz túiindemelerin toltyrýǵa, jaqsy ýaqyt ótkizýge, jumys tájiribesin jinaqtaýǵa jáne kásibi qyzmet salasyna qatysýǵa erikti.
Al, onynshydan, mýltitrendtik nemese mádeni delimitatsiia boiynsha ataýǵa bolady. Qazaqstandyq jastardyń bir bóligi belgili bir úmit pen senimge ie, ásirese amerikandyq ómir salty týraly ideialardyń arqasynda batys álemimen sáikestenedi. Basqalary Ońtústik-Shyǵys Aziia elderine qumar. Mysaly, korei tolqyny (nemese halliý) telehikaialarmen nemese mýzykamen shektelmeitin jahandyq janr. Kóptegen jankúierler korei kiimin, kosmetikasyn jáne korei taǵamdaryn importtaý naryǵyn jasaidy. Dástúrli mýltfilmderdiń ornyn manga (komiks) jáne anime serialdary basyp jatyr. Búgingi tańda K-pop jastardy kiindiredi, tamaqtandyrady jáne baǵyttaidy. Túrli mádeni sáikestendirý kodtarymen qatar, dini faktor mańyzdy ról atqarady: sońǵy jyldary dástúrli islam qundylyqtary (oraza ustaý, juma kúni meshitke barý) jastar arasynda tanymal boldy.
Memlekettik jastar saiasatyn qalyptastyrý kezinde jastardyń qajettilikterin, múmkindikteri men múddelerin eskere otyryp, olarǵa jańa áleýmettik jaǵdailar jasaý maqsatynda joǵaryda atalǵan tendentsiialardy eskerý qajet. Tiisinshe, damyǵan elderdiń tájiribesine negizdelgen jastar saiasatynyń jańa birtutas tujyrymdamasyn qaita baǵdarlaý, múmkin, qurý qajet. Qazirgi jastardyń aǵymdaǵy múddeleri men qajettilikterin taldaýdy eskere otyryp, memleket zańnamalyq deńgeide halyqtyń osy tobynyń áleýetin iske asyrý úshin qolaily jaǵdailar jasaýǵa jáne jaqsartýǵa umtylady.
