Bastapqy strategıa bylaı bolǵan...
Árıne, bul mindetterdiń barlyǵyn tıimdi júzege asyrý kóbine jan-jaqty oılastyrylǵan zańnamalyq bazaǵa baılanysty. Al Qazaqstan jastarynyń osy baǵyttarda ilgerileýi úshin qandaı sharalar qolǵa alynǵan, quqyqtyq múmkindikter qarastyrylǵan ba, jalpy el erteńine degen syndarly kózqaras qalyptasqan ba?
Bul saladaǵy alǵashqy normatıvtik quqyqtyq akt – 1991 jylǵy 28 maýsymdaǵy «Qazaq KSR-degi memlekettik jastar saıasaty týraly» Zańy boldy. Sarapshylardyń pikirinshe, bul ekonomıkanyń bir túrinen ekinshi túrine kóshýdi kórsetetin.
Bul qujatta demokratıalyq, ashyqtyq qaǵıdattary da qamtylǵan edi. Árıne, jastardy damytýdyń mańyzdy baǵyttaryn aıqyndaǵan ózekti jáne der kezinde qabyldanǵan Zań boldy.
Elimizdiń odan ári damýyn aıqyndaǵan taǵy bir mańyzdy tujyrymdamalyq qujat Qazaqstannyń 2030 jylǵa deıingi Damý strategıasy boldy. Tuńǵysh Prezıdent Nursultan Nazarbaevtyń bastamasymen jazylǵan bul qujat áli de ózektiligin joımaǵan basym maqsattardy qamtıdy. Onyń ishindegi jastar saıasatyna qatysty bólimde óskeleń urpaqqa, sondaı-aq jas otbasylarǵa barynsha nazar aýdarý usynylady.
Odan keıingi qujat 1999 jyly 28 tamyzda bekitilgen Qazaqstan Respýblıkasynyń Jastar saıasatynyń tujyrymdamasy. Onda jastardyń boıynda otansúıgishtik sezimdi qalyptastyrý, olardyń adamgershilik-rýhanı damýy; eńbek, bilim jáne densaýlyq saqtaý salasyndaǵy quqyqtardy qamtamasyz etý; áleýmettik-ekonomıkalyq qajettilikterdi júzege asyrý, ıntellektýaldyq jáne fızıkalyq damýy úshin jaǵdaı jasaý; qoǵamdyq bastamany qoldaý jáne yntalandyrý; halyqaralyq mádenı, ekonomıkalyq, ǵylymı jáne bilim berý prosesterine qatysý syndy mańyzdy bastamalardyń oryndalý joldary kórsetilgen.
Tujyrymdamanyń negizgi baǵyttaryn iske asyrý maqsatynda 2001 jyly 2003-2004 jyldarǵa arnalǵan «Qazaqstan jastary» baǵdarlamasy bekitildi. İs-sharalar josparynda jumyssyz jastarǵa arnalǵan bos oryndar jármeńkelerin ótkizý, bıznes-ınkýbatorlar men arnaıy veb-saıttar qurý, jastardyń jaı-kúıi týraly memlekettik esepti jarıalaý jáne sol sıaqty jańa formattar engizildi.
Serpin aldy, seń qozǵaldy
Jastar saıasatyn keıinnen júzege asyrýǵa negiz bolǵan 2004 jylǵy 7 shildedegi «Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy memlekettik jastar saıasaty týraly» Zań salanyń damýyna tyń serpin berdi. Jańa bastamalardy yntalandyryp, jastardyń ósýine yqpal etti. Salada seń qozǵalyp, ilkimdi ister qolǵa alyndy. Sonymen qatar, normatıvtik-quqyqtyq akt jastardy jeke áleýmettik-demografıalyq topqa bólýge, olarǵa belgili bir áleýmettik quqyqtar men memlekettik kepildikter berýge múmkindik berdi. Jastardyń jas shegi 14 pen 29 aralyǵynda belgilenip, bekitildi.
2005 jyldyń 9 qyrkúıeginde Jastar saıasatynyń 2005-2007 jyldarǵa arnalǵan baǵdarlamasy bekitildi. Onyń maqsattary mynalardy qamtydy: jastardyń áleýmettik baǵdarlanǵan is-sharalaryn ótkizý; jastardyń rýhanı, mádenı-aǵartýshylyq, kásiptik damýy men fızıkalyq ilgerileýi úshin jaǵdaı jasaý; onyń shyǵarmashylyq múmkindikterin ashý; jastar uıymdarynyń áleýmettenýi men jumys isteýi úshin qajetti jaǵdaılar jasaý.
Odan ári qoǵamnyń rýhanı áleýetin arttyrý maqsatynda Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattaryn patrıottyq tárbıeleýdiń 2006-2008 jyldarǵa arnalǵan memlekettik baǵdarlamasy ázirlendi. Bul qujat jaýapkershilik seziminen kórinetin, Otanynyń, qoǵamynyń, otbasynyń, óziniń ıgiligi úshin sanaly tańdaý jasap, óz betinshe sheshim qabyldaı alatyn oń, shyǵarmashylyq kózqarasy bar azamatty tárbıeleýdi kózdedi. Sonymen qatar, kúsh-jigeri myqty moraldyq ózegi bar, ıkemdi, ózgermeli jaǵdaılarǵa ońaı beıimdeletin jáne jańa ıdeıalarǵa ashyq tulǵany qalyptastyrýǵa baǵyttaldy.
Keıin, 2013 jyldyń aqpan aıynda Qazaqstan Úkimeti Memlekettik jastar saıasatynyń 2020 jylǵa deıingi tujyrymdamasyn bekitti. Qujatta qazaqstandyqtardyń, ásirese, óskeleń urpaqtyń erkin áleýmettik damý quqyǵyn iske asyrý úshin jaǵdaı jasaý, óz múddelerine sáıkes jáne qoǵam múddesin eskere otyryp, shyǵarmashylyq bastamashylyq jasaý sıaqty basym mindetter aıqyndaldy.
2015 jyly Qazaqstan Respýblıkasynyń «Memlekettik jastar saıasaty týraly» Zańyna ózgerister men tolyqtyrýlar engizildi. Ony júzege asyrý aıasynda aımaqtardaǵy jastar resýrstyq ortalyqtarynyń qyzmetin, respýblıkalyq jáne oblystyq jastar forýmdaryn ótkizýdi retteıtin birqatar normatıvtik quqyqtyq qujattar bekitildi.
Jaqyn bolashaqta engizilýi múmkin bes ózgeris
Osy zańdyq sheshimderdiń barlyǵy jastar saıasaty salasyn odan ári jetildirýge berik negiz qalady. Bul – sarapshylardyń pikiri. Sońǵy kezderi Aqparat jáne qoǵamdyq damý mınıstrligi qoldanystaǵy «Memlekettik jastar saıasaty týraly» Zańǵa birneshe negizgi ózgertýler engizýmen aınalysýda.
Naqtylap aıtqanda, jastar úshin áleýmettik qyzmetter túsinigin engizý nazarǵa alynyp jatyr. Olarǵa «bir tereze» qaǵıdaty boıynsha jastar resýrstyq ortalyqtarynda, ıaǵnı arnaıy keshenderde áleýmettik, psıhologıalyq, quqyqtyq, pedagogıkalyq, eńbek, medısınalyq qyzmetter kórsetetin bolady. Sonymen qatar, osy jastarǵa qyzmet kórsetýdiń barlyǵyna arnaıy standart ázirlenedi.
Ekinshi, jastardyń turǵylyqty jeri boıynsha jastardyń bos ýaqytyn tıimdi de sapaly uıymdastyrýǵa basa kóńil bólinedi. Sondaı-aq kásipkerlik qyzmetti qoldaý jáne damytý, jastardyń ózin-ózi basqarý jáne Qazaqstan Respýblıkasynyń zańnamasyna qaıshy kelmeıtin basqa da áleýmettik mańyzy bar salalar boıynsha qyzmet kórsetetin zańdy tulǵalar sanyn jıiletýge kúsh salynady.
Úshinshi, jastar qyzmetkeri laýazymyn engizý josparlanýda. Bul keıingi býynnyń tulǵalyq jáne áleýmettik damýyn qoldaýǵa baǵyttalǵan qyzmetti júzege asyratyn, memlekettik jastar saıasaty máseleleri jónindegi ýákiletti organ bekitken talaptarǵa sáıkes qajetti biliktiligi bar tulǵa bolady.
Tórtinshi, «NEET jastary» tujyrymdamasy engiziledi. «Bilimde, jumysqa ornalasýda nemese oqytýda emes» degendi bildiredi jáne oqymaıtyn, jumys istemeıtin jáne biliktiligin arttyrmaıtyn jastardy qamtıdy. Bul osy áleýmettik kishi toppen jumysty kúsheıtýge yqpal etýi tıis. Sonymen qatar, osy tujyrymdamany zańnamalyq bekitý NEET esepteý men anyqtaýdyń qazaqstandyq ádistemesin ázirleýge negiz bolady.
Besinshi, «Jastardyń damý ındeksi» túsinigi qalyptastyrylady. Bul bilim berý, densaýlyq saqtaý jáne salaýattylyq, jumyspen qamtý, saıası jáne azamattyq belsendilik sıaqty bes negizgi baǵyt boıynsha memlekettik jastar saıasatyn júzege asyrý turǵysynan jergilikti atqarýshy organdar jumysynyń tıimdiliginiń keshendi kórsetkishi bolýy tıis.
Sarapshylardyń pikirinshe, joǵaryda atalǵan bastamalar jas qazaqstandyqtardyń barlyq áleýmettik kishi toptarymen jumys sapasyn arttyrýǵa baǵyttalǵan jáne memlekettik jastar saıasaty salasyndaǵy zańnamany jetildirýge yqpal etýi kerek. Sonymen birge, ony qalyptastyrǵan kezde jastardyń óz qalaýy men qajettilikterin eskergen jón. Osylaısha, olardyń paıymyna saı, memlekettik jastar saıasatyn iske asyrýda birinshi kezekte jumyspen qamtýǵa, jas otbasylardy turǵyn úımen qamtamasyz etýge, sondaı-aq jastardyń memlekettik jastar saıasatyn júzege asyrýdyń qoljetimdiligi men sapasyn arttyrý máselelerine, paıdaly bilim berýge nazar aýdarý qajet.
Memlekettik baǵdarlamal kózdegen mejeden kórinýde
Arnaıy uıymdastyrylǵan saýalnama qorytyndysyna sáıkes, óńirler boıynsha jas otbasylardy baspanamen qamtamasyz etý máselesin Qostanaı (48,8 paıyz), Pavlodar (43,1 paıyz) jáne Aqtóbe (42,1 paıyz) oblystarynyń jas turǵyndary atap ótýde. Atyraý (56,3 paıyz) jáne Qyzylorda (49,5 paıyz) oblystarynyń respondentteri jumyspen qamtý máselelerin sheshý týraly kóbirek aıtqan. Bilimniń qoljetimdiligi men sapasyn arttyrý máselelerine Batys Qazaqstan (23,5 paıyz), Qyzylorda (20,4 paıyz) oblystary men Almaty qalasynyń (20,4 paıyz) respondentteri kóbirek nazar aýdarypty.
Saýalnama barysynda respondentterge memlekettik jastar saıasatyn júzege asyrýdyń tıimdiligi týraly da saýal qoıylǵan. Jastardyń 48 paıyzy jastardy qoldaý men damytý tıimdi júzege asyrylyp jatyr dep jaýap bergen. Olardyń pikirinshe, memleket jastardy qoldaý baǵytynda birshama belsendi jumystar atqarýda, túrli jobalar júzege asyrylýda. Saýalnama nátıjesi boıynsha memlekettik baǵdarlamalarǵa qatysatyn jastardyń sany 2,3-9,9 paıyzdy quraıdy.
Eń kóp qatysý jumyspen qamtýǵa qatysty bastamalarda atap ótildi. Máselen, jastardyń 9,9 paıyzy «Jastar tájirıbesine», 9,2 paıyzy «Jasyl el» baǵdarlamasyna qatysqan.
Memlekettik baǵdarlamalarǵa qatysqandardyń qanaǵattaný deńgeıi aıtarlyqtaı joǵary – barlyq derlik baǵdarlamalar men jobalar boıynsha ol 80 paıyzdan asady («tolyq qanaǵattandyryldy» jáne «qanaǵattanarlyq» degen jaýaptardyń qosyndysy). Qanaǵattanýdyń eń joǵary deńgeıi «Serpin-2050» baǵdarlamasyna (60,3 paıyz – tolyq qanaǵattandyryldy, 32,4 paıyz – jetkilikti qanaǵattandyryldy), «Jasyl el» jobasyna (56,3 paıyz – tolyq qanaǵattandyryldy, 33,3 paıyz – birshama qanaǵattandyryldy) , «Bolashaq» halyqaralyq stıpendıasyna (64,7 paıyz – tolyq qanaǵattandyryldy, 24,7 paıyz – jetkilikti qanaǵattandyryldy) qatysty aıqyndalǵan.
Jastar saıasatynda eskerilýi tıis on jaǵdaı
Qazirgi qazaqstandyq jastardyń pikirleri men talaptaryn, sondaı-aq ártúrli sosıologıalyq saýalnamalar men sarapshylardyń pikirlerin eskere otyryp, jalpy alǵanda, jastar saıasatyn qalyptastyrý kezinde mynalarǵa nazar aýdarý kerek dep oı túıýge bolady:
Birinshiden, otbasy ınstıtýtyn álsiretip almaý qajet. Búgingi tańda otbasynyń dástúrli emes túrleri – azamattyq neke, ata-anasynyń bireýi ǵana bar otbasy, ekinshi áıeli bar otbasy, balasyz otbasy (balaly bolýdan sanaly bas tartý), sologamıa (jalǵyzdyqty sanaly túrde tańdaý, uzaq merzimdi otbasylyq ómirden bas tartý) keń taralýda. Mundaı tańdaýdyń saldary balalar men jastar sanynyń azdyǵyna jáne halyqtyń qartaıýyna alyp keletini sózsiz.
Ekinshiden, korporatıvtik búrokratıadan startaptar naryǵyna jáne frılans ındýstrıasyna kóshý jumystaryna belsene kirisetin ýaqyt keldi. Qazaqstanda 2 mıllıonǵa jýyq adam ózin-ózi jumyspen qamtysa, olardyń aıtarlyqtaı bóligin jastar quraıdy. Kóbisi ózderin frılanser retinde kórsetedi nemese birneshe jumys ornynda eńbek etedi. Olar erkin kesteni, «tómengi jáne tóbesi joq» sheksiz tabysty, kóp tapsyrmany jáne ózin-ózi tárbıeleýdi qurmetteıdi. Bul salada shashtarazdar men astrologtardan aqparattyq bıznesmender men qarjylyq keńesshilerge deıingi kóptegen mamandyqtar usynylǵan.
Úshinshiden, joǵary utqyrlyq uǵymyn qalyptastyrýǵa nazar aýdarý kerek. Jastar dástúrli normalar men negizderden azat boldy, olar óz elin, jumysyn, qorshaǵan ortasyn kez kelgen ýaqytta ózgertýge qabiletti bolýdy qalaıdy, olar aldaǵy onjyldyqtarda ıpotekaǵa baılanǵysy kelmeıdi. Qazirgi jastar óz baspanasyn «keıinirek» satyp alýǵa beıim jáne satyp alýdan góri jalǵa alýdy jón kóredi.
Tórtinshiden, dástúrli saıası formalardan alshaqtaýdy tejegen jón. Deutsche Bank-tiń 2030 jylǵa arnalǵan boljamynda atap ótilgendeı, «jas urpaqtyń saıası prosesterden alystaý sezimin eleýsiz qaldyrýǵa bolmaıdy», óıtkeni «olar keri soqqy jasaı alady». Saıasatsyzdyqtyń kúsheıýimen qatar jastardyń azamattyq belsendiligi de artyp keledi, bul olardyń quqyqtary men múmkindikterin qorǵaý maqsatyndaǵy jappaı narazylyqtarda kórinedi.
Besinshiden, dástúrli BAQ-qa senimsizdiktiń artýy alańdatarlyq deńgeıge jetti. Áleýmettik jeliler negizgi aqparat kózi retinde áreket etedi, al belgili bir habardy taratýshynyń bedeli men aýdıtorıasy mańyzdy ról atqarady.
Altynshydan, sıfrlandyrý ýaqyttyń talaby bolyp tur. Zertteýlerge sáıkes, 2022 jyly barlyq onlaın kontenttiń 82 paıyzy beıne formatta kóshedi. Solaı boldy da. Qazirgi jastar arasynda baǵdarlamalaý tilderiniń birin bilý qalypty jaǵdaıǵa aınalýda, al orta mektep oqýshysy Telegram-bottyń kodtaýyn jazýǵa ábden qabiletti. Erteń qandaı mazmundy tutynatynymyzdy búgin jastardyń ózi aıtady.
Jetinshiden, taǵamǵa degen jańa kózqaras qalyptasty. Úıdegi dástúrli taǵamnan bas tartyp, shaǵyn taǵamdar men azyq-túlik jetkizýge kóshý baıqalady, al keıbir jastar qorshaǵan ortaǵa jáne janýarlar álemine degen kózqarasyna baılanysty vegetarıandyqqa aýysady. Qazirgi jastar as qabyldaýdy otbasylyq dástúrdiń bir túri retinde qarastyrmaıdy.
Segizinshiden, ómirdiń qarqynyn jedeldetý sharalary beleń aldy. Jastarǵa ózgermeli úrdister men ómirdiń dınamıkalyq yrǵaǵy tán. Satyp alýlar jıi onlaın rejıminde júzege asyrylady, saıahattar men reıster arzanyraq boldy. Jedeldetý, tipti sán úrdisterinde de seziledi - tegis aıaq kıim, krosovkalar men býtsılar qatań keńseler men qyzyl kilemderge enip ketti. Aqparat jolda da tutynylady. Qazirgi jastardyń kitap, jýrnal oqýǵa ýaqyttary joq, 2-3 mınýtta jańalyqtar lentasyn aqtarady, qarym-qatynas áldeqaıda jeńil ári jyldam boldy.
Toǵyzynshydan, eriktilik týraly jańa túsinik qalyptasyp úlgerdi. Dástúrli túrde áltrýızm dep eseptelse, búginde ol qoǵamǵa paıdaly qyzmetti ózin-ózi damytý jáne mansaptyq ósýmen biriktirýge umtylý retinde qarastyrylady. Negizgi maqsat - óz daǵdylaryńyzdy jáne jeke qasıetterińizdi jetildirý. Sondaı-aq olar óz túıindemelerin toltyrýǵa, jaqsy ýaqyt ótkizýge, jumys tájirıbesin jınaqtaýǵa jáne kásibı qyzmet salasyna qatysýǵa erikti.
Al, onynshydan, mýltıtrendtik nemese mádenı delımıtasıa boıynsha ataýǵa bolady. Qazaqstandyq jastardyń bir bóligi belgili bir úmit pen senimge ıe, ásirese amerıkandyq ómir salty týraly ıdeıalardyń arqasynda batys álemimen sáıkestenedi. Basqalary Ońtústik-SHyǵys Azıa elderine qumar. Mysaly, koreı tolqyny (nemese hallú) telehıkaıalarmen nemese mýzykamen shektelmeıtin jahandyq janr. Kóptegen jankúıerler koreı kıimin, kosmetıkasyn jáne koreı taǵamdaryn ımporttaý naryǵyn jasaıdy. Dástúrli múltfılmderdiń ornyn manga (komıks) jáne anıme serıaldary basyp jatyr. Búgingi tańda K-pop jastardy kıindiredi, tamaqtandyrady jáne baǵyttaıdy. Túrli mádenı sáıkestendirý kodtarymen qatar, dinı faktor mańyzdy ról atqarady: sońǵy jyldary dástúrli ıslam qundylyqtary (oraza ustaý, juma kúni meshitke barý) jastar arasynda tanymal boldy.
Memlekettik jastar saıasatyn qalyptastyrý kezinde jastardyń qajettilikterin, múmkindikteri men múddelerin eskere otyryp, olarǵa jańa áleýmettik jaǵdaılar jasaý maqsatynda joǵaryda atalǵan tendensıalardy eskerý qajet. Tıisinshe, damyǵan elderdiń tájirıbesine negizdelgen jastar saıasatynyń jańa birtutas tujyrymdamasyn qaıta baǵdarlaý, múmkin, qurý qajet. Qazirgi jastardyń aǵymdaǵy múddeleri men qajettilikterin taldaýdy eskere otyryp, memleket zańnamalyq deńgeıde halyqtyń osy tobynyń áleýetin iske asyrý úshin qolaıly jaǵdaılar jasaýǵa jáne jaqsartýǵa umtylady.
