Aǵylshynnyń áıgili dramatýrgy Djordj Bernard Shoýdyń: «Gazet velosıpedtiń apaty men órkenıet kúıreýiniń arasyndaǵy aıyrmashylyqty bilmeıdi», – deýinde de mán berer másele bar.
Óıtkeni, reportajdyń reıtıńi sensasıamen ólshenetin boldy. Qazir qoǵamdy «shýlatpasań» eshkim sizdi «tanymaıdy» ıakı jýrnalısıkada «juldyzyń janbaıdy...» Tym bolmaǵanda «tyrashtanyp» taqyrypty aıqaılatyp qoıamyz. Onyń ústine din taqyryby aqparat maıdanynda júrgen bazbir adamnyń negizgi «nysanasyna» aınalǵandaı. Árıne, qazirgi ashyq qoǵamda aqparatqa «tusaý» salam deý – sanaǵa syıymsyz.
Bizdiń aıtaıyn degenimiz – din názik másele bolǵandyqtan bul taqyrypqa baısaldy qaraý lázim, asa jaýapkershilik qajet. Senim – adamǵa qaırat beretin kúsh ári pendeniń eń álsiz tusy deýge bolady. Bireýdiń senimin qorlaýdan artyq qıanat joq shyǵar.
Dinı kózqarastar qaıshylyǵy paıda bolǵanda keıbir buqaralyq aqparat quraldarynyń jetekshileri eki jaqtyń pikirin birdeı usynamyz degendi alǵa tartyp, daýlasyp júrgenderdi «sharshy alańǵa» shaqyryp, al endi biriń ól, biriń tiril degendeı, pikirtalasty tóbeden tamashalap turady. Eki jaq bir-birine bazynasyn aıtyp, mámilege kelse meıli-aý. Qos taraptyń qoldaýshy oqyrmandary «sharshy alań» syrtynda (maqalanyń astyna pikir jazyp) ózara «tóbelesti» bastap ketedi.
Saldaryn aıta berse – sumdyq. Al BAQ basshysy jaýapkershilikten buryn saıttyń nemese gazettiń tanyla berýin tileıtini baıqalady. Qanshama júrekter «jaralandy», qanshama ǵaıbat sózder aıtyldy, qanshama jaqsy oılar jaman sózben bylǵandy deseńshi... Aqparat salasyndaǵy osyndaı úreıli úrdis onsyz da bólinýge «beıim» turatyn bizdi odan saıyn bólýge yqpal etip jatqanyn nesine jasyraıyq?! Aqparattyq keńistikte aıtys-tartysty izdep júrip jarıalaýdyń jóni osy ma?
Ótken joly kórgen jerde sálem-saýqat surasyp, syılasyp júretin qadirli bir áriptesimniń: «Senderdiń mekemelerińdi «jaqsylap» synap, bir shýlatyp qoımasaq, bizdiń saıtqa nazar aýdarmaısyńdar. Áıtpese, bizdi eshkim oqı bermeıdi», – dep qaljyńdaǵany bar. Oǵan endi ne aıtýǵa bolady? «Sizdeı parasatty adam ondaı pıǵylǵa bara qoımas», – dep qoıdyq jymıyp. Bolmashy reıtıń úshin din taqyrybynan «tanymaldylyq» izdeý kimge tıimdi? Taǵy da sol áne-mine dep jaqsylyqqa jýyqtaı almaı júrgen jannyń ımanyn shaıqalttyq. Júrek shirkin talas-tartysqa da úırenip, beıimdelip qalady eken. Ádilettilik pen jaqsylyq úshin sóz jarystyrýdyń, másele kóterýdiń jóni bólek. Alaıda dinı salada kórkem pikirtalas kórinis tappaı jatqany ańǵarylady. Aıtylǵan oıdyń kóbisi jeke basqa tıisý, abyroıyn tógýge tyrysý nemese onyń senimin kústánalaý. Pikirtalas ádebi saqtalmaýda.
Sóz jaýapkershiligi degen bar. «Jaqsy sóıle nemese úndeme», – degen paıǵambar ónegesi bar. Osy hadıs túısikte jańǵyryp tursa qanikeı!
Keshe kitaptan Júsip Has Qajyb Balasaǵunıdyń:
«Qadirlisi – tiline uıat sińgender,
Júrek sózin júregimen bilgender.
Týra sózge kelgende til tartpaǵyn,
Qyńyr sózdi jasyr, tekke laqpaǵyn», – degen óleńin oqyp qaldyq. Oılanýshyǵa oısalar dúnıe eken.
Maqsatymyz – moral oqý emes – jaqsylyqqa bolysý ǵana.
Áriptesterge tól merekede biz taraptan aıtylǵan tilek qoı. Alla jar bolsyn! Qalam muqalmasyn. Jazar jaqsylyqtar kóbeısin!
Aǵabek QONARBAIULY,
QMDB Baspasóz bóliminiń meńgerishisi
