Etnoaýyl

Dalanews 05 jelt. 2015 09:32 263

Shuraıly Shyǵysqa barǵan jan Óskemen qalasyndaǵy etnoaýyldy mindetti túrde kórýi tıis. Túrli ult pen ulys ókilderi shoǵyrlanǵan Shyǵys Qazaqstan oblysynyń tabıǵatyn tamashalaǵysy kelgender Óskemenge aıaq basqanda eń áýeli qalanyń kórkine kórik qosqan etnoaýyldy tamashalamaı ketse, ólkeniń syrǵa toly tarıhynan tolyq habardar bolýy neǵaıbyl. Bul saıabaq – osy óńirdegi halyqtyń salt-dástúri men ádet-ǵurpynan, kásibi men tarıhynan jan-jaqty maǵlumat beretin biregeı keshen.


Ertistiń sol jaq qanatyna oryn tepken keshenniń ereksheligin sózben aıtyp jetkizý qıyn. Óskemendegi sáýlettik-etnografıalyq jáne tabıǵı-landshaftty qoryq-mura­jaıynyń dırektory Nıkolaı Zaısevtyń aıtýynsha, saıabaqtyń orny bir kezderi eski qurylystardyń orny eken. Óziniń sanaly ǵumyryn qalany kóriktendirýge arnaǵan qala turǵyny osy jerdi saıabaqqa aınaldyrýdy kópten armandapty. Qazir bul saıabaq qala halqynyń demalatyn orny ǵana emes, qalalyq, respýblıkalyq, halyqaralyq túrli is-sharalardy uıymdastyratyn kóńildi mekenniń de jarshysyna aınalǵan. Mereke-meıram kezinde saıabaq ishi án men kúıge bólenip, ártúrli konserttik baǵdarlamalardy usynady. Merekelerge arnalǵan jıyn-toılardy ótkizetin arnaıy alańqaı únemi is-sharalar ótkizýden bosamaıdy.
Munda bas suqqan ár adamǵa arnaıy úıdi kútip-baptap otyrǵan tanystyrýshylar egjeı-tegjeıli syr shertedi. Mysaly, káris halqynyń qonysjaıyn tamashalasańyz, olardyń kókónis ósirýge, egin sharýashylyǵyna epti halyq ekenin, úılerin bezendirýde ózderine tán shyǵystyq mánerdi saqtap, ár iske uqyptylyqpen qaraıtyn elgezek minezin baıqaısyz. Aıta keterligi, osy úılerdegi jádigerlerdiń deni qonysjaılardyń tarıhı sıpatyna saı jasalǵan.

Qala halqynyń sózine júginer bolsaq, bul kúnderi óskemendik qonaqtardy osynda ertip kelýdi ádetke aınaldyrypty.

[caption id="attachment_12650" align="alignright" width="448"]etnoaýyl1 Ártúrli ulystardyń qonysjaılary[/caption]

Eń bastysy, bul saıabaqqa qydyrǵan jandar áýeli etnoaýyldaǵy qazaq, orys, ýkraın, uıǵyr, káris, tatar, belorýs, sheshen sekildi ondaǵan ulttyń eski qonysjaılarymen tanysa alady. Ártúrli arhıtektýralyq negizde boı kótergen eski qonystardyń kóshesin aralaı júrip, Siz qazaq dalasyndaǵy ulttar men ulystardyń birneshe ǵasyrlyq tarıhymen tanysasyz ári onyń árbirine bas suǵyp, sol ulttardyń túrli kezeńdegi ózgeristerin, úı jıhazdaryn, otbasylyq qaǵıdalaryn, turmystyq sharýashylyq negizderin, tutynǵan buıymdary men kásiptik aıyrmashylyqtaryn baıqaı alasyz. Munda bas suqqan ár adamǵa arnaıy úıdi kútip-baptap otyrǵan tanystyrýshylar egjeı-tegjeıli syr shertedi. Mysaly, káris halqynyń qonysjaıyn tamashalasańyz, olardyń kókónis ósirýge, egin sharýashylyǵyna epti halyq ekenin, úılerin bezendirýde ózderine tán shyǵystyq mánerdi saqtap, ár iske uqyptylyqpen qaraıtyn elgezek minezin baıqaısyz. Aıta keterligi, osy úılerdegi jádigerlerdiń deni qonysjaılardyń tarıhı sıpatyna saı jasalǵan. Ol jádigerlerdi halyq arasynan arnaıy jınap, osynda toptastyrylǵany murajaı-qoryq basshylyǵynyń uqypty tirliginiń bir kórinisi deýge bolady. Úılerge bas suqqanda týra ótken dáýirge tap bolǵanyńyzdy, jasandy, jyltyraqtan ada, talaı syrdy ishine bukken zattarǵa qarap, tutas halyqtyń bolmys-bitimin, tirshilik daǵdysyn kórý múmkindigine ıe bolasyz. Eger zertteýshiler, etnograftar barar bolsa, bizdiń dalany mekendegen ulystardyń tynys-tirshiliginiń bir qaınaryn qapysyz osy jerden tabady. Jeti gektardy alyp jatqan aýyldar shoǵyry túrli tarıhı kezeńdi qamtyǵanyn basa aıtqan jón. Ýaqyt aıyrmashylyǵy da kózge birden urynady. Úılerdiń aldyndaǵy shaǵyn anyqtamalyqqa qaı qonystyń qaı kezeńge tán ekeni de jazylǵan. Al ár ulttyń qonystaryn turǵyzar kezde oblystaǵy mádenıet ortalyqtarymen jiti aqyldasyp, ár eksponatqa jiti nazar aýdarǵany baıqalady.
Kóne ǵasyrlardaǵy Dándibaı jáne Ulan aýdanynyń Kúngeı qonysyndaǵy tas úılerdiń kóshirmesi bizdi atamzamandaǵy mádenıet pen órkenıet dáýirine bastamaı turmady.

HH ǵasyrdyń 30-jyl­daryndaǵy otyryqshy qazaq qony­sy sándi de sáýletti bolǵanyna qaramastan, sol shaqtaǵy halyqtyń aýmaly-tókpeli tarıhyn da tańbalap turǵandaı. Kóne ǵasyrlardaǵy Dándibaı jáne Ulan aýdanynyń Kúngeı qonysyndaǵy tas úılerdiń kóshirmesi bizdi atamzamandaǵy mádenıet pen órkenıet dáýirine bastamaı turmady. Qazaq kóship-qonyp júrgen, otyryqshylyqty mynda úırendi deıtin atústi túsinik osy úılerdi kórgen kez kelgen jan úshin jalǵan ekenin óz-ózinen aıtyp turǵanyna kýá bolasyz. HİH ǵasyrdyń sońyndaǵy orys kenshileriniń úıi, HH ǵasyrdyń birinshi jartysyndaǵy polák, uıǵyr qonystary men sol ǵasyrdyń orta shenindegi tatar, ózbek, armándardyń dástúrli úı-jaılarynyń úlgisi, evreı men sheshenniń qarapaıym da kúrdeli turaqtary aralaýshylardy beıjaı qaldyrmaıdy. Týysqan ózbek, qyrǵyz halyqtardyń qonysjaılaryn da tamashalaýdyń múmkindigi mol.

Qazaq qonysynyń Abaıdyń sońǵy on jyl ómirin ótkizgen Jıdebaıdaǵy úıine uqsatyp salynǵany da tekten tek emes. Abaıdyń zamanynda tek aqsúıekter, dala arıstokrattary salǵyzǵan úılerdiń bezendirilý ereksheligi de kórgendi tánti eterlikteı.

etnoaýyl2Budan bólek, Ertistiń qoryq ishine qaraıtyn bóligin aralaıtyn arnaıy qaıyq stansasy, ótken ǵasyrdyń eskertkishter aleıasy – zulmat jyldar, soǵys kezeńi, soǵysqa qatysqan qaharmandardyń qural-saımandary, qarý-jaraqtary, kórme zaly bar. Tutas aýmaqty aralap shyǵý úshin halyqqa qolaıly arnaıy shaǵyn dońǵalaqty poıyzdar júredi. Al balalardyń ertegi álemi demalys kúnderi qaladaǵylardyń jıi keletin arnaıy demalys ornyna aınalyp úlgergen. Haıýanattar baǵynda ań-qustardyń neshetúri bar. Saıabaqtan jaz boıy balalaryn oınatqan ata-anany, Ertistiń qum tóselgen jaǵalaýyna shomylǵan jurtshylyqty, demalýshylarǵa arnalǵan múıisterde shashlyq pisirip, ózara arqa-jarqa bolǵan qala halqyn kóp jolyqtyrasyz.

Bul tek etnoaýylmen shektelmeıdi. Munda kelgender qaıyqpen serýendep, tynyshtyqqa uıyǵan baý-baqsha, orman-toǵaıdy da tamashalap, ǵajaıyp tabıǵattyń jarasymdy qalpyna tańyrqamaı tura almaıdy. Jasyl jamylǵyǵa oranǵan aýmaqta ósimdiktiń 500-den astam túri ósiriledi. Toǵaıdyń ishinen neshetúrli qustar án salyp, ýyljyǵan tabıǵatty ásem kúıge bóleıdi.

Anadaıdan kózge ottaı basylatyn Abaı úıi iri jıyndar ótkizetin biregeı jer. Munda oblystyq jáne respýblıkalyq mádenı sharalar jıi ótip, túrli konkýrstardyń qorytyndysy shyǵarylady. Sheberler men ustalar bas qosqan sheberhanada jas jetkinshekterdi túrli ulttyq buıymdar jasaýǵa baýlıdy. Saıabaq basshylyǵy qazirdiń ózinde sheberhanada demalys kezin ótkizip, óner úırengisi keletinderdiń sany artyp kele jatqanyn aıtady. Balalar etnoaýyldaǵy buıymdardy tolyqtyryp, óziniń ulttyq dástúrin úırenip, túrli kásiptik bilim alýǵa múmkindik týǵanyna rıza deıdi sheberhana ustazdary. Tipti, jastar ǵana emes, egde adamdardyń ózi sheberhanaǵa kelýge áýes eken. Bul jerde eńbek etip sharshamaıdy, qaıta rýhanı áńgime men jarasymdy tirshilikti kórip, demalyp qaıtady degen baılamyn jetkizgen sheberler jastardy ıgi jumysqa baýlý – basty maqsattary ekendigin jasyrmaıdy.

Etnosaıabaq jyl ótken saıyn damyp, kemeline kele túsýde. Oblys basshysy Danıal Ahmetov saıabaqty odan ary jetildirý, damytý úshin barlyq shart-jaǵdaı týǵyzatynyn málimdep, oblystyq búdjetten tolaıym qarjy bólýge járdemdesip otyrǵanyn saıabaq dırektory rızashylyqpen atap ótti.

T. TAŃJARYQ


 Nıkolaı Zaısev, qoryq-murajaı dırektory:

– Bul aýyl barsha qazaqstandyqtarǵa tatýlyq pen birlikti dáripteıtin ortalyqqa aınalyp úlgerdi. Jyldyń barlyq mezgilinde arnaıy at basyn buratyn qonaqtardyń aıaǵy sýymaıdy. Olar murajaı-qoryqty aralaı júrip, ózderine erekshe demalys syılaǵanymyzǵa raqmetterin jaýdyryp ketedi. Mundaǵy árbir eksponat, árbir buıym, landshafttyq bezendirýdiń zor máni bar. Óskemen qalasy aýyr ónerkásibimen ǵana emes, kórkem tabıǵatymen de áıgili bolýǵa tıis. Oǵan barlyq múmkindigi jetkilikti.Qazir elimizdiń ár aımaǵynda osyndaı saıabaqtar boı kóterip, qalalardyń kórki kirip keledi. Eń alǵash bizdiń oblys osy jumysty qolǵa alǵan kezde, Elbasy N.Nazarbaev basqa óńirlerge de osyndaı etnoaýyldar kerek ekenin aıtqan edi.

Qalamyz taza bolsa, ol kórikti bolsa, adamdar da soǵan saı bolýǵa umtylady. Qalanyń tazalyǵy – Siz ben bizdiń qolymyzda. Jasyl gúlzar kómkergen oryndardyń kóbeıgenin kórgen saıyn qýanamyn. Ertistiń eki jaǵalaýyn jóndeý jumysyn kel salyp qolǵa alǵan óńir basshysynyń ár isin quptaımyn. Óıtkeni, eldiń ósip-órkendeýi aınalamyzdaǵy jarasymdy dúnıelerden, ıgi jumystardan baıqalady.

Oblys basshysy Danıal Ahmetov saıabaqty odan ary damytýdy tapsyrdy. Biz óńir basshysynyń qamqorlyǵyna shyn júrekten alǵys aıtamyz.

 

Dýman Tanabasov


Usynylǵan
Sońǵy jańalyqtar
x